EESTI MUINASAJAL Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11000 aastat vanad pärit keskmisest kiviajast ja avastatud Sindi lähedal. Nad elatasid jahist ja kalapüügist, koduloomadest tundsid koera, elasid püstkodades. Neid kutsuti Kunda rahvaks, sest enne Sindist leitiasulakoht Kunda lähedal põhjarannikul. Umbes 7000 aasta eest algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale...
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI MUINASAJAL 1. Millal ilmusid esimesed inimesed Eesti alale? Vanimaks avastatud inimasula paigaks Eestis on 11 000 aasta vanused. 2. Nimeta kaks asulapaika kust on leitud vanimaid jälgi inimasustusest Eestis? Pulli asula Kunda Lammasmägi 3. Mis olid kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. Kunda kultuur a) Mille järgi said need arheoloogilised kultuurid oma nime? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri. b) Mis ajast pärinevad vanimad nende kultuuride leiud? Keskmisest Kiviajast c) Mis olid nendesse kultuuridesse kuuluvate inimeste peamised elatusalad? Jaht, kalapüük d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? - e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad? Nad kuulusid europiidsesse rassi Kammkera...
Eesti asukate rõivastus muinasajal Säde Matiisen TE-11 2011 Ülevaade Arheoloogilised leiud 11. 13. sajandist Tunneme pidulikke rõivaid, argipäevarõivad suhteliselt tundmata Sarnasused soomeugri naabritega Meestel sarnane rõivastus Naiste rõivastus Linane varrukatega särk Naiste rõivastus Villane varrukateta umbkuub Naiste rõivastus Vaipseelik e. Pallapool (seoti vööga ümber keha) Naiste rõivastus Sõba e. Üleheide e. kaal Meeste rõivastus Alussärk (lühem, põlvini, kaeluses sisselõige) Meeste rõivastus Meeste püksid (laiad ja madala istmega ratsutamiseks) Meeste rõivastus Ülekuub (käistega ja lühem, kanti vööga) Meeste rõivastus Talvel kanti sõbasid ja nahku Laste rõivastus Poistel...
Muinasaegsed toiduretseptid Eestlased tegid leiba aganatest ning sõid seda kalasoolveega. Saagivaestel aastatel, kui isegi aganaid ei jätkunud, leiba lisati paju, sammalt, peenestatud tammetõrusid, kanarbikku või sõnajalgu. Kuid ka selline leib oli kevadel haruldane. Kui sellist leiba polnud, inimestel tuli keeta suppi oblikast, karuohakast ja nõgesest, kuid vahel lisades sinna hernest, kaalikat ja muid köögivilju, mida neil parasjagu oli. Leiva kõrvale joodi hapupiima vee ja rukkijahuga, söödi räime, oblikasuppi või naerisuppi. Vahel joodi ka kaerakisselli (kaerakilet) piima või võiga. Värske piim või liha olid eestlaste laual väga harvaks nähtuseks. Mõned retseptid Kama: Kombineeritud kamajahu, mis on tehtud eelnevalt pruunistatud ja siis jahvatatud rukki-, kaera- ja odrasemmneetest. Tähtis on see, et sinna pandi ka hernest. Edasi tuleb see jahu segada piima või hapupiimaga. Herne- või oasupp: lih...
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
1. Millal ja kuidas said eestlastest põlluharijad? 5's sajand, kui tuli raud. Sellega eestlased jäid paiksest ja hakkasid rauast tööriistu tegema ning nendega said nad aastaid pölde harida. 2. Kas Eesti ühiskond oli muinasajal teiste Euroopa maadega samal arengutasemel? Ei. Lõuna-Euroopas olid ammu juba riigid ja seal oskasid nad lugeda ja kirjutada. Eesti polnud veel riik ja kirjaoskus puudus täiesti koos lugemisoskusega. 3. Miks jäid eestlased muistses vabadusvõitluses kaotajaks? Eestlastel puudus objektiivsus, neid oli vähe, neil puudu väljaõpe ja hea relvastus. Nende vahel ei toimunud koostööd. 4. Kui tõesed on meie teadmised Eesti muinasajast? Põhjendage oma seisukohta. Väga valed, kuna Liivimaa Kroonika oli Sakslaste oma ja seal tehti eestlasi ainult maha. Muinasaeg on väga vana ning seda vähem töeseid teadmisi ka meil on. 5. Mis oleks Eesti alal võinud juhtuda, kui meile poleks 13. sajandi algul tulnud valtisema sakslasi ja taanl...
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja li...
Keskaeg põhjalik pööre ühiskonnas? Keskaeg muutis Eesti ühiskonnas väga palju. Kui muinasajal oli peamine majandusharu maaharimine, siis keskajal kasvab kaubanduse ja käsitöö tähtsus. Olulised muutused toimuvad ka usus. Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. USK muinasajal keskajal Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid o...
Muutused keskajal Keskaeg muutis Eesti ühiskonnas väga palju. Kui muinasajal oli peamine majandusharu maaharimine, siis keskajal kasvab kaubanduse ja käsitöö tähtsus. Olulised muutused toimuvad ka usus. Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid olulised mitmed ohvripaigad. Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmis...
Muinasaja tähtsus Eesti kultuuriloos Muinasaeg mõjutas suuresti eesti kultuurilugu. Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis kuni 13.sajandini. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aastat. Seetõttu oli seda otstarbeks jagatud väiksemateks perioodideks. Kiviajal tegelesid inimsed erinevate tegevustega. Kunda kultuuri ajal oli eluviis omapärane. Tegeleti palju kalastamisega, selleks kasutati kalatõkkeid, püüniseid ja luust õngekonksi. Samuti tegelesid inimesed jahipidamisega, enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad. Jahiks kasutati vibu, nooli ja liskas odasid. Kuid samas olid olulised loodusannid, näiteks juurikad, seened,marjad ja pähklid. Kunda kultuurist pärinevad ilmselt näiteks sellised sõnad eestlaste sõnavaras: eile, meri, haug, higi, Peipsi, sugu. Inimesed elasid jõgede, järvede ja merede ääres. Peale kunda kultuuri järgnes kammkeraamika kultuur. Aeg mil inimesed panusta...
Millise jälje jättis muinasaeg Eesti ajalukku? Muinasaeg on aeg Eesti ajaloos, mis algab esimeste inimeste saabumisest Eesti alale. Muinasaeg oli VIII aasta tuhandel eKr. kuni 13 sajandini pKr. Muinasaeg jagunes 3 perioodiks: Kiviajaks, Pronksiajaks ja Rauaajaks. Muinasajast saame teada erinevatest allikatest näiteks: asulakohtadest, ohverdamispaikadest, arheoloogidelt, rahavaluulest ja kroonikatest. Muinasaja peamisteks tegevusaladesks oli küttimine, kalandus, korilus, maaharimine, ning muinasaja lõpul ka kaubavahetus. Muinasajal hakkasid tekkima kihelkonnad, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. Kihelkondi oli 45. Hiljem liitusid kihelkonnad suuremateks maakondateks. Maakondi oli 8: Virumaa, Rävala, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala. Mina arvan, et just kihelkodade ja maakondade tekkimine jättis Eesti ajalukku vaieldamatu jälje, sest ka praegu on meil maakonnad ja vallad. ...
Eestlaste elatusalad muinasajal: · Maaharimine · Loomapidamine · Küttimine, kalapüük · Metsmesindus Esines kolmeviljasüsteem. Kaubandusel oli 2 liiki: 1. Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu 2. Vahenduskaubandus kaupa osteti ka edasimüügiks Esines sumbkülasi (Põhja-Eestis), hajakülasi (Lõuna-Eestis) ja ridakülasi (Ida-Eestis). Traditsiooniliseks elamuks kujunes rehielamu. Eesti ajalugu jaguneb muinasajaks (8,f at e.Kr.) ja ajalooliseks ajaks. Muinasaeg on periood inimkonna ajaloost, mille kohta puuduvad ajaloolised allikad. 1227 (13. saj algus) Muistne Vabadusvõitlus eestlased. Ajalooline aeg jaguneb vanaajaks, keskajaks, uusajaks, tänapäeva lühiajalooks. Ajaloo allikad on: kirjalikud (kroonikad), suulised ja esemed (materiaalsed allikad). Esiaja uurimisel on abiks arheoloogia, täppis- ja loodusteadused, antropoloogia, etnol...
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Esiaeg ehk muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal, seega ei saa rääkida ka kindlatest mõjudest tänapäeva. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja mingil määral ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiieteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Eestis on tänini tavaks surnuaedade ...
Mis toimus? -1054- Tallinna asutamise aasta -1201- hakati piiskop Alberti käsul rajama Riia linna -1202- piiskop Albert asutas rüütliordu (Kristuse sõjateenistuse vennad e.Mõõgavendade ordu) -1208- sakslased tungisid Ugandisse, eestlaste Vabadusvõitluse algus. -1210- eestlaste võit Ümera lahingus -veebruar 1217- eestlaste võid sakslaste üle Otepää all. -21 sept 1917- Madisepäeva lahing -1219- kuninga Valdemar II juhtimisel tulid taanlased Tallinna alla. -1220- rootslaste sissetungi katse Läänemaale lüüakse tagasi. -1224- peale Tartu vallutamist oli kogu mandri Eesti võõrvõimu all. -1227- Vabadus võitluse lõpp, tulemuseks oli Eestlaste langemine võõrvõimu alla. -1236- Saule lahing, kus purustasid leedulased Mõõgavendade ordu -1238(1237)- Stensby leping, mille alusel jaoatati Eesti ala vallutajate vahel. -1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel sajanditeks püsima -23 apr...
Muinasajal jagati Eesti maakondadeks: Saaremaa; Hiiumaa; Läänemaa; Reval; Virumaa; Harjumaa; Järvamaa; Alempois; Nurmekund; Mõhu; Vaiga; Soopoolitse; Sakala; Jogentagana ja Ugandi. Maakonnad jagati omakorda kihelkondadeks ja need omakorda küladeks. 1. Vanem MuinasEesti rahvajuht, keda nimetati ka kuningaks ning rikkaks. 2. Linnus Tugevdatud ehitis, mis oli ehitatud vaenlase eest varjumiseks. 3. Arbuja Ennustaja, tähtis elavate ja hingedemaailma vahendaja. 4. Tarapita Eestlaste ainus muinasjumal, keda austati Saare, Viru ja Läänemaal.
TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE eriala nimi EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord 2 Matmiskommete teke Eesti muistsed matusepaigad jagunevad kolme erinevasse rühma: kivikalmed, maahaudadega kalmistud(neid on nimetatud ka maa-alusteks kalmistuteks) ja kääpad. Muinasajal oli levinud kahesugune matmisviis surnute matmine põletamata ehk laibamatus ja hilisem surnute matmine põletatult ehk põletusmatus. Põletusmatust seostatakse enamarenenud kujutlustega hauatagusest elust. Põletusmatus ei tõrjunud kunagi laibamatust täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel. Kivikirstkalmed on suhteliselt leiuvaesed ja sisaldavad harva metallist või luust esemeid(ehtenõe...
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Esiaeg ehk muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupüh...
Andra Lepper 11B 21.11.2012 Liivimaa ristisõda Pöördepunkt Eesti ajaloos? Liivimaa ristisõda toimus 12. Sajandil ja see oli suunatud Liivimaal elanud soome- ugri ja balti hõimude vastu. Katoliku kirik soovis ristiusustada Liivimaa alad. Sõda lõppes nende alade vallutamise ja sundristimisega. Liivimaa ristisõda tõi endaga kaasa palju erinevaid muudatusi nii majanduses, usus, kultuuris, ühiskonnas ja ka linnades, kuid oli ka asju, mis jäid samaks. Muinasajal puudusid linnad. Siis käis kogu tegevus linnuste ümber, mis alles keskajal linnadeks kujunesid. Seega ei saanud eriti midagi muinasajaga samaks jääda. No muidugi vajasid linnad samasugust kaitset, nagu linnusedki, sest ka linnades oli vaja korda pidada ja kaitsta oma vara sissetungijate eest. Tavaliselt oli linna ümber ehitatud kaitsemüür, millel valvurid vahti pidasid ja kui nad midagi märkasid, anti sellest teistele teada. Linnad asusi...
Kaalud... 6 klass Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. Esimene pikkusühik oli ,,Jalg". Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. Käsisüld on kõrvale sirutatud käte sõrmeotste vahemaa, seda kasutasid vene talupojad. Muinasajal kasutati Eesti majapidamises kuivainete mõõtmiseks vakka ja kämmalt. Esimesed kaalud leiti Eesti aladelt 11. saj, need kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks.Eesti- ja Liivimaal oli pikkusmõõdu ühik küünar, kaubanduskaalu ühik oli nael, vedeliku õõnesmõõdu ühik oli...
Inga Konovalova 7.10.2012 Eesti esiaeg, muutused ja areng Esiaeg sai alguse esimeste inimeste tekkega ja kestis kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni. Muinasaeg ehk esiaeg, koosneb 3-mest suurest perioodist: kivi,- pronksi,- ja rauaajast. Kiviaeg omakorda jaguneb 3-meks perioodiks: paleoliitikumiks(vanem kiviajaks), mesoliitikumiks(keskmiseks kiviajaks) ja neoliitikumiks(nooremaks kiviajaks). Paleoliitikumi perioodil oli Eesti aladel jääaeg ja seetõttu pole siit leitud ka paleoliitilisi leide. Rauaaeg nagu ka kiviaeg koosnes 3-est väiksemast perioodist: eel-Rooma,- Rooma,- ja keskmisest rauaajast. Eraldi osana tuuakse välja ka viikingiaeg.Elamisstiil, elatusalad, oskused ja inimesed muutusid aastate jooksul ja muutuvad praegugi. Milline oli inimeste elamisviiside, oskuste areng aga muinasajal? Kas see oli sama kiire kui areng tänapäeval? Elatusalad olid k...
1 I. EESTI MUINASAEG: 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg (X at.eKr. 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi: KIVIAEG · Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. IV at. II veerand eKr.) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. II at.kp.eKr.) PRONKSIAEG II at.kp.eKr. 6.saj.eKr. RAUAAEG · Varane rauaaeg (6.saj.eKr. 1.saj.pKr.) · Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. 5.saj.) · Keskmine rauaaeg (5.saj. 8.saj.) · Noorem rauaaeg (9.saj. 13.saj. algus) Muinasaja lõpu...
Eestlaste relvastus aastal 1200 Eesti muinasaegsetest linnustest ja matmispaikadest on kogutud sadu 12.- 13. sajandi vahetusest pärinevaid relvi: oda- ja nooleotsi, mõõku ning sõjakirveid. Muid sõjariistu ja nende osi on leitud vähem. Mõningaid andmeid relvade kasutamise ja eestlaste sõjanduse kohta pakuvad ka tolleaegsed kirjalikud allikad, eelkõige Henriku Liivimaa kroonika. Relvastus Eesti sõdalase käsutuses olid 12.-13. sajandi vahetusel nii kaug- kui ka lähivõitluse relvad, nii ründe- kui ka teatud kaitserelvastus. Lahingus kasutatava relvastuse määras ära, kas sõdalane oli jala või ratsa. Jalamehe kaugvõitlusrelvadeks olid vibu, nooled ja viskeodad. Vibu kanti rännakul üle õla, nooli tupes hoides. Vibukaar valmistati enamasti kadakast, kuid valmistada võidi ka mitmest puuliigist kokku liimitud vibusid, kuid selliseid ei ole seni leitud. Ka noolevarred valmistati kadakast, samal ajal kui nooleotsad olid se...
Geograafia KT- rahvastik Rahvastikku iseloomustatakse : rahvaarvu ja rahvastiku jagunemise põhjal ( sugu, vanus, rahvus, liikumine, usutunnistus, linnas või maal elamine , tööhõive , haridus jm.) Demograafia rahvastikuteadus. Kõige täpsema ülavaate annavad olukorrast rahvaloendused. See on andmete kogumine inimese käest küsimise teel. Andmete kogumine on vajalik, et teha õigeid otsuseid riigi juhtimisel majanduse, - sotsiaal, -kultuuripoliitika jm kujundamisel. Peale rahvaloenduste kasutatakse ka rahvastikuregistrit. See on andmetekogum, mis sisaldab täpsemaid andmeid iga inimese kohta. Muidugi oleneb see ka sellest kuidas inimesed seda täidavad! Muinasajal Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes. Muutus ka rahvuslik kooseis. Linnustesse ja küladesse asusid elama sakslased, Eesti saartele ja rannikutele rootslased. Rahvaarv hakkas kiiresti kasvama peale katkuepideemiat, siis oli peamine osa kõrgel loomulikul iibel. Absoluutne loomulik...
Viljandimaa Heidi Vares 9. klass 2010 Geograafiline asukoht üldandmed Pindala 3 500 km² 8 % Eesti pindalast Elanikke 54 500 Keskus Viljandi linn suuruselt 6. linn Eestis Teised suuremad linnad KarksiNuia, AbjaPaluoja, SuureJaani, Mõisaküla ja Võhma Viljandi linnal on 8 sõpruslinna Viljandis asub teater Ugala Päevaleht "Sakala" Vapp ja lipp Viljandi linna lipp ja vapp Viljandi maakonna lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu...
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määrat...
Sõjad eesti territooriumil 3 Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227.a) Eesti alad muinasajal. Muinasajal jagunesid eesti alad maakonniti. Suuremad maakonnad olid Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa ja Läänemaa. Muinasajal ei olnud veel ühtset riiki eestlased välja arendanud ja tänu sellele ei olnud eestlastel ka ühtset sõjalist jõudu, et oma maad kaitsta. Eestlased sõdisid veel ka omavahel. Vallutussõja ettevalmistamine. Aastal 1200 alustasid sakslased suure vallutussõja ettevalmistamisega. Järjest rohkem hakkasid sakslased huvi tundma läänemere äärsete alade vastu. Kristliku usku riigid tahksid tuua oma usku ka teistesse riikidesse. Ristiusu mõjust oli XIII sajandi algul välja jäänud veel eestlased, liivlased, soomlased, lätlased ja leedulased. Eriti tahtsid saksa kaupmehed head kaubateed läänemere ääres ja nii hakatigi planeerima rünnakut. ...
1. Eestlased muinasajal: elanikkond: umbes 150 000 inim. eesti alal. -elatusalad: maaharimine, maaviljelus, põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba) loomapidamine, -kasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta. -sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920) -Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa ka...
AJALUGU lk 43 1-4 1.Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? PERIOOD OSKUSED PEAMISED ASUSTUS TEGEVUSALAD MESOLIITIKUM Töö- ja tarberiistad Saakloomade püüdmine Rajasid asulad ( 9000 – 5000 valmistati kivist, (jaht), taimede korjamine, veekogude aastat eKr.) luust, sarvedest kalastamine lähedusse ning puidust. Oskasid kasutada tulekivi ja kvartsi. NEOLIITIKUM (5000 Keraamika Jaht, tööriistade Enamasti jõgede ja – 1800 aastat eKr.) kasutuselevõtt, valmistamine, järvede ääres, paremad ...
Gustav Adolfi gümnaasium Muinaseestlaste ühiskond ja eluolu Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks...
Kas eestlastel oleks olnud võimalus võita Muistne vabadusvõitlus? Muistne vabadusvõitlus algas 1208 aastal, kui ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonda. Ristisõdijate saabumisega mõjutas eestlaste edasist saatust oluliselt. Ristisõdijate eesmärgiks oli ristida kõik Euroopa rannikuäärsed alad, millest järeldub, et ristimise põhjuseks olid suuremate sadamate oma võimu alla saamine, turgude laiendamine, saksa majanduspoliitika laiendamine ja suurema maa-ala omamine. Kõige selle täideminemise eelduseks oli koguda piisavalt toidumoona sõduritele, transport ja kaasaegne relvastus. Just need kolm komponenti said eestlastele saatuslikuks. Eestlased käisid mõnedel üksikutel rüüsretkedel naabermaades ja siit järeldub, et nad ei omanud kuigivõrd head sõjavarustust. Fakt on, et 12 saj. ei esinenud eesti aladel rauast valmistatud sõjariistu, seega sõjavarustus oli veel...
Tallinna Ülikool Maastikuarheoloogia Referaat Tallinn 2009 Mõiste ,,maastik" ja arheoloogia Mõistet "maastik" ei saa võtta üheselt. Selle all mõeldakse nii topograafiat kui ka pinnavorme, tähendades samal ajal inimeste poolt asustatud maad või osa maast, mida võib erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt lahata. Sellest harmoonilist pilti luues ei tuleks midagi välja: maastik võib olla erinevates kontekstides nii objekt, kogemus või siis väljendus. Selle põhjuseks on maastiku mõiste keerulisus ja mitmetähenduslikkus. Näiteks läänemaailmas on maastik peamiselt visuaalne termin, mis tähistab midagi, mis on meist eraldi. Samal ajal muistses ja ka tänapäeva traditsiooniliste ühiskondade kunstis kujutatakse maastikku mitte niivõrd välise ilme, vaid kohti seestpoolt kogedes. Sellest lähtudes on väga tõenäoline, et ka meie eestlastest esivanemad uskusid looduse jõusse ja olid sellega tihedamalt seotud kui lin...
Muinasaja kombed tänapäeval Muistsel maarahval olid omad kombed, kuidas valitseda maad, mõista kohut, sõlmida lepinguid, jagada ja pärida vara. Neid iidse tavaõiguse jälgi kanname me endaga tänases päevas edasi, eelkõige just oma keeles ja kommetes. Tuues näidet tänapäevast, võib võtta aluseks nt kihlveod. Need on levinud kogu maailmas ning tegelikult olid kihlveod olemas juba muinasajal. "Kihlad" tähendasidki maarahva õiguses eelkõige lepingut. Kihlumise, st muistse lepingu läbi, toimus näiteks abiellumine. Kõige tähtsamad haldusüksused, kihelkonnad, tekkisid külakondade vabatahtliku ühinemise tagajärjel. Nagu me näeme ka toodud kihlveonäites tuli selleks, et olulised lepingud ehk kihlad kehtiksid, need millegagi tagada. Nii, nagu me teeme abiellumisel pulmakingitusi täna, tagati ka muistne kihlumine andidega. Kingitusi tehti üksteisele, aga ei unustatud ühtlasi, et oleme looduse osa, ja and jäeti ka ohvrikivile. ...
Haldusjaotus. Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist. Haldusjaotus on enamasti hierarhiline.Eesti alal on kasutusel olnud väga palju haldusjaotuse vorme. Muinasajast alates maakond, kihelkond, lään, foogtkond, komtuurkond, kubermang, kreis, kommuun, oblast, rajoon, külanõukogu, vald, küla. Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Juba muinasajal kujunesid Eestis välja kihelkonnad ja maakonnad. Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks. Kirikukihelkond on maakiriku koguduse piirkond, ühe vaimuliku amet...
Läti Henriku kroonika. 1.Läti Henrik- oli ristiusu preester, kroonik ja Liivimaa kroonika autor. Temast on teada suhteliselt vähe. Sünniaeg ja koht pole kindlalt teada. Hariduse sai Saksamaal. Liivimaale saabus Henrik arvatavasti umbes aastal 1205, kus ta pühitseti vaimulikuks 1208.a.Suurema osa elust veetis ta Ümera piirkonnas preestrina. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada. 2. Läti Henrik kirjeldab sakslaste ja lätlaste võitlust eestlaste vastu. Krooniku poolehoid kuulus liivlastele ja lätlastele. 1) Soorauamaak-rauamaak,mida leidub soisel alal. 2) Aletamine-algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks. 3) Kaheväljasüsteem-maaharimisviis, mille käigus põld jaotatakse kahte ossa- ühel kasvatatkse teravilja ja teine jäeti puhkama. ...
Jääaja mõju Eesti maastikule Tasane pind, voored, sügavad orud Muinasaja periodiseering (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg,rauaaeg) Erista muutusi. Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 Muinaskalmete liigid Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Põllumajandus, loomakasvatus, küttimine,kalapüük, metsamesindus Ebavõrdsus muinasajal Kihistumine algas juba pronksiajast, muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus ...
Muinasaeg Eestis Kunda Kamm- Nöör- Vanem Noorem kultuur keraamika keraamika pronksi-aeg pronksi- aeg kultuur kultuur Ajalised piirid 9 või 8 Umbes 4000. Umbes Umbes Umbes 1100- (algus ja lõpp) aastatuhandes aasta paiku 3000. aasta 1800-1100 500 eKr t eKr 5 . eKr paiku eKr eKr Aastatuhande ni eKr Inimeste Küttimine ja Savinõude Savinõude Karjakasvat Karjakasvatu tegevusalad kalastamine valmistamine . valmistami us , s ja Kammi ne , nööri maaviljelus maaviljelus meenutava ...
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus. Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal.Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi nn karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja ...
Porgand ehk Daucus Tarvi Langus 6.Klass Porgand Tarvi Langs 6.Klass Sisukord · Sissejuhatus · Kasvunõuded · Millest koosneb porgandi juurvili · Ajalugu · Maailm ja Eesti · Tarvitamine · Pilte porganditest Sissejuhatus Aedporgandit (Daucus carota L. ssp. sativus) kasvatatakse väga paljudes maailma riikides. Aedporgand kuulub sarikaliste (Apiaceae) sugukonda. Aedporgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja. Teisel aastal kasvavad mulda istutatud juurikast kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Porgand võib õitseda ka esimesel aastal - seda nimetatakse enneõitsemiseks. Kasvunõuded Porgandi seemned idanevad aeglaselt ja tärkavad enamasti 10-18 päeva pärast külvi. Esimene pärisleht ilmub 10...15 päeva pärast tärkamist. Seeme hakkab idanema juba tempe...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Arvamus ,,Kes on tõeline eestlane?" Juhendaja:Anne Rand ,,Kes on tõeline eestlane?" 1 Kes on siis tõeline eestlane? Minu arvates on seda väga raske arutada, sest igal inimesel on oma nägemus patriootlikusest, või ei peagi tõeline oma isamaad austama. Tõelist eestlast, või ka teisi rahvaid ei saa 100% kindlate faktidega iseloomustada. Minu arvates on aga eestlane laisa võitu ja iseseisev olnud läbi aegade. Eestlane, ei salli teist eestlast, see on juba väga vanast ajast paika pidanud väide. Muinasajal ei saanud eestlased oma vahel hästi läbi ja käisid üksteiste tagant rõõvimas ja külasid laastamas. Kui risti sõdalased, ehk sakslased jõutsid meile siis osad eestlased läksid nende poole, et naaber külasid rüüs...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Linnutee galaktika Referaat Liisa Marie Orav 4.d klass Tallinn 2016 SISUKORD 1. Päikesesüsteem 2. Päike 3. Merkuur 4. Veenus 5. Maa 6. Marss SISSEJUHATUS Selles referaadis tutvustan teile selle imelise ja kauni Linnutee (inglise keeles: Milky Way) nähtusi ning loodan, et siit leiate vajaliku infot ja huvitavaid fakte Linnutee kohta. Siit leiate infot planeetide, Päikese ning muu huvitava kohta. Antud teema jõudis siia, sest selles on palju ilusaid ja lummavaid asju mille saladust ei suudeta tänapäevani leida. Enne tööd tahan väga teada neid saladusi mida igapäevaselt internetist ja raamatutest planeetide kohta ei otsi. Peatükid on: Päikese süsteem, Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Ja Asteroidid. Foto: http://www.muuseum.ut.ee/vvebook/pages/1_9.html 1. PÄIKESE SÜS...
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge); kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saarema...
Andrus Kivirähk ''Mees, kes teadis ussisõnu'' TEGELASED: Leemet, madu Ints, onu Vootele, Tambet, Pärtel/Peetrus, Hiie, ema Linda, Pirre, Rääk, Salme, Tölp, Hiietark Ülgas, Johannes, Magdaleena, Tegevus toimub muinasajal, kus eestlased olid veel metsarahvas. Teose peategelaseks on Leemet, kes on viimane mees kes teadis ussisõnu, kuid oli ka väga palju teisi tegelasi. Oma ussisõnade oskuse võttis ta üle oma onult Vootelelt. Peategelase heitlus käib teose vältel selle üle, kuidas maailma tajuda. Ühel pool on endised metsaasukad ja nüüdsed kristlased ja külaelanikud ning teisel pool hiiekummardajad. Jutu vältel kogu aeg metsa inimeste arv väheneb, sest asutakse elama küladesse ning lõpuks ongi alles ainult Leemet, kes on niiöelda viimane eestlane. Ta ei lähe teistega kaasa võtma ristiusku ega põldu harima, vaid tahab võidelda lootusetult tulevate uute kommetega. PROBLEEMISTI...
Ajaloo kt muinasaeg 1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg -puuduvad kirjalikud allikad, umb 8,5 a.tuh ekr – 13 saj Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) Pronksiaeg (Eesti mitte väga oluline, sest Eestis polnud tina ega vaske) Rauaaeg (vanim rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorim rauaaeg) Vanaaeg Umbes 3000ekr- 5 saj. 476 Lääne Rooma langus Keskaeg Umbes 5saj (476) 1453 konstantinoopol vallutati. 1492- Ameerika avastamine 1512- reformatsioon Saksamaal, piibel peab olema emakeeles+jumala teenistus Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamust...
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oli...
MUINASAEG e. esiaeg 11 000 a. tagasi 13.saj 13 000 a. tagasi lõppes jääaeg. Ajalooline aeg algas siis, kui olid olemas kirjalikud ajalooallikad. 13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalm...
Kuivõrd muutus talupoegade olukord keskajal? Et keskaegne ühiskond oli agraarne, siis rahvastiku enamiku moodustasid tol ajal talupojad. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks, olid vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Et muinasajal puudus talupoegade seisund, siis oli esialgu nende õiguslik olukord küllaltki hea. Tunnistati nende vabadust ja õigusi, kuid aja möödudes langes nende seisus suhteliselt madalale. Üks peamine sündmus, mille tagajärjel halvenes talupoegade olukord, oli kindlasti Jüriöö ülestõus. Hakati laialdaselt karistama talurahvast ning talupoegade õigustega arvestati nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Sisuliselt kehtestati sunnismaine pärisorjus, mis tähendas seda , et neid ei tohtinud müüa. Talupojad olid need, kes harisid maad, mis kuulusid feodaalidele ning sellega hoidsid viimased end üleval. Sõnakuulmatuse korral said nad karistada, tihti ka füüsiliselt. Küll aga võis olla neil om...
6.oktoober 2011 Muinasaeg ehted ja rahutuaeg Pearu Jakob Ojamäe Saue Gümnaasium 11a klass SISSEJUHATUS Muinasaeg on inimkonna kõige kaugem minevik.See koosneb neljast suurest etapist: kiviajast, pronksiajast, rauaajast, ajaloolisest ajast. Kiviaeg jaguneb veel omakorda kolmeks etapiks: Paleoliitikum, Mesoliitikum, Neoliitikum. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2miljonit aastat tagasi. EHTED MUINASAJAL Ehete kandmine ja kasutamine mitmekesistus just Rooma rauaajal. Hakati kasutama rohkem ehetetüüpe kui varem. Samuti ka Eestis. Eestis kanti enamasti ehteid mi...
Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga Essee Eestimaa on olnud aegade vältel üks mitme isandaga maa. Tema pinnalt on läbi käinud sakslased, rootslased, taanlased, liivlased, latgalid ning palju muid rahvaid. Esiajast saadik on toimunud siin palju muutusi, mis on viinud meie ühiskonda edasi nii tervikuna kui ka üksikute lülidena. Kogu see muutus ja kohanemine on taganud meile pääsu keskaega. 12. sajandil hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma ning tänu usulistele erimeelsustele ja piiskop Meinhardi ülesandele Liivimaa ristiusustada, algas ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli see, mis ühendas eestlasi ning pani neid meeskonnana tööle, olenemata kaotusest. Rahva jaoks peabki olema esmatähtis see, et rahvas oleks ühtne ning tõesti valmis oma kodumaa eest võitlema. Ristisõda üldse algatati kuna usuti, e...
SISUKORD SISUKORD ..........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 LEIDUMINE LOODUSES...................................................4 METALLI AVASTAMINE .................................................4 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED............5 KASUTAMINE....................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS ..............................................7 SISSEJUHATUS VASK - CUPRUM Vask on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II. ...
annaabi.ee 
