poolt loodud käsitusi Eesmärgiks mõista kommunikatsiooni vahendite orientatsioone ja teemasid Tähendab vestluse ja kõnepruugi uurimist Kõned Diskursuseanalüüs Sisuanalüüs Ajakirja artiklid Kaks erinevat uurimisviisi Kommunikatsiooni vahendite analüüs
optimeerimine(koondamine) Tähendusnihked- NT: kooliõpetaja- kirikuõpetaja, lasterikas pere- palju lapseline pere, migrant- muulane, neeger- mustanahaline- afroameeriklane, abielu- püsisuhe, perekond- leibkond. Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias- Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid, filmikunst, telesaated jne.
Mida tähendab hüpotees? Hüpotees teooriast tuletatud muutujatevahelisi seoseid kirjeldav eriline väide. Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? Kodeerimine tähendab vastuste viimist ühisele alusele nii, et need oleksid hiljem võrreldavad. Mida tähendab diskursuse analüüs? Diskursuse analüüsi keskseks terminiks on "diskursus", mille sisu täpsem piiritlemine sõltub alati konkreetsest teoreetilisest distsipliinist või lähenemisviisist. kriitiline diskursuseanalüüs on tundlik analüüsimeetod, mis võimaldab tuvastada varjatud ideoloogilisust ning tekstidesse sissekodeeritud eelistatavat tõlgendust kriitiline diskursuseanalüüs kui kvalitatiivne süvaanalüüsi meetod on aeganõudvam ning võimaldab käsitleda vaid piiratud hulgal tekste. Mida tähendab sisuanalüüs? Sisuanalüüsi prominentne kirjutis Krippendorffilt 1980.ndal aastal selgitab kuidas kommunikatsiooni vahendeid - ajalehti, ajakirjaartikleid, raamatuid, kõnesid, kirju,
sõltuvusest, on meediamonitooring relevantne ja ainus mõeldav, adekvaatsete andmete kogumise meetod. Teema ise on piisavalt kitsendatud, et selle puhul ei saaks andmete kogumiseks kasutada dokumendianalüüsi, intervjuusid, vaatlust vm taolist andmekogumismeetodit. Andmeanalüüsimeetodina kasutan diskursuseanalüüsi, tõenäoliselt tuginen Fairclough' kriitilise diskursuseanalüüsi meetodile. Meediamonitooringu puhul on diskursuseanalüüs ainus edukaimalt rakendatav andmeanalüüsimeetod. 1 Mariin Virolainen, RIRIB12 Analüüsin Postimees.ee vahendusel Vene presidendi, peaministri ja välisministri seisukohti antud teemal. Valimi parameetrid, mille abil sihiteadlik valim on kitsendatud: 1. Ajaraam - märts 2014 2. Teema - "Milline on Eesti enimloetuima online-
Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika simulaakrum Sinn strukturalism sümboolne kapital suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused
esinevaid kindlat sorti sõnu, lauseid, lõike jms. ja tehakse sellest järeldusi teksti autori hoiakute kohta sellesse, millest ta kirjutab. 2) Kvalitatiivne analüüs andmeid analüüsitakse vähem rangete mitte- matemaatiliste meetodite abil. Kvalitatiivseid meetodeid süüdistatakse tihti subjektiivsuses, kuna nende meetoditega saadud tulemused sõltuvad kriitikute arvates uurija suvast. Mõned kvalitatiivsed meetodid: - Diskursuseanalüüs. Meetod teksti (diskursuse) peidetud tähenduse väljaselgitamiseks, nö. ridade vahelt lugemiseks. - Semiootiline analüüs. Tekstide, piltide jms. tõlgendamine. 5. Järelduste tegemine. Kõige lõpuks peab uurija oma tulemustest ka mingid üldisemad järeldused tegema; ütlema milline on tema tulemuste üldisem tähendus teaduse jaoks, milline võiks olla nende rakenduslik väärtus ja mida peaks tulevikus uurima.
optimeerimine(koondamine) Tähendusnihked- NT: kooliõpetaja- kirikuõpetaja, lasterikas pere- palju lapseline pere, migrant- muulane, neeger- mustanahaline- afroameeriklane, abielu- püsisuhe, perekond- leibkond. Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias- Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid, filmikunst, telesaated jne. Meediaeetika.
markeerimata ja II markeeritud Definiitsus vastava nimisõnafraasi referendi tuntus või tundmatus parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea Denotatsioon intensioon otsene tähendus Dialekt murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju Diskursus tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine Ekstensioon sõna kõikvõimalikud referendid Etümoloogia tegeleb sõnade päritolu selgitamisega Foneem häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest Foneetika häälikuõpetus uurib keele häälikulist substantsi, selle tootmist ja vastuvõttu Foneetiline kirjaviis kirjaviis, milles üks märk vastab ühele foneemile
Mida tähendab valim? - selle all mõistetakse üldkogumi kohta kättesaadavat mõõteinformatsiooni, s.o. lõplikku arvu tunnuseid, mida mõõdetakse üldkogumi üksikutel objektidel Mida tähendab juhuslik valim? Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? vastustele paned numbrid (näiteks jah ... 1-10) Mida tähendab diskursuse analüüs? Diskursuse all mõeldakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik millist ütluste organiseeritud kogumit. Diskursuseanalüüs on keeleteaduses ja kultuuriuuringuis kasutatav meetod või meetodite kogum diskursuse uurimiseks. Mida tähendab sisuanalüüs? Milline probleem võib tekkida kui kasutada ühes töös süstematiseeritult nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset uurimismeetodit? Nende võrdlemine on raske ja väärtusi on lihtne segi ajada. Mis on selle lahendus? - Kuidas teisti nimetatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse meetodite kombinatsiooni? Mix methods
Gramsci, Antonio - Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Üks tuntumaid marksistlikke mõtlejaid, Hegemooniateooria rajaja - hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule. Nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. Greimas, Algirdas J. - leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs, diskursuseanalüüs ja narratoloogia. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu meetodi semiootilises analüüsis. Habermas, Jürgen - saksa filosoof ja sotsioloog. Tegeleb ühiskonna seesmise tasakaalutuse problemaatikaga Oma nn. refeodaliseerumisteoorias väidab, et elektroonilise meedia leiutamine on aidanud kaasa avaliku sfääri kahanemisele, kus üksikud tootjad kontrollivad informatsiooni, mis jõuab paljude tarbijateni
tuleviku eristamiseks, mistõttu võib oletada, et Hopide arusaam ajast on hoopis teistsugune kui meil. Diskursus Diskursus viis millestki rääkida, reeglid mis juhivad seda mida mingi asja kohta on tavaks öelda; näiteks Euroopa Liidu diksursus kujutab endast kõike seda, mida Euroopa Liidu kohta öeldakse ja reegleid mis juhivad Euroopa Liidust rääkimist või kirjutamist. Michel Foucault ajalooline diskursuseanalüüs. Uurib seda, kuidas mingite teemade kajastamine tekstides aja jooksul muutub, kuidas ühed arusaamad muutuvad üldlevinuks ja teised kaovad. Teun van Dijk analüüsib ajakirjanduslikku diskursust, eriti uudiseid. Ajalehtede ja televisiooni uudised on küll näiliselt objektiivsed, aga sisaldavad tegelikult varjatud suhtumist kajastavate sündmuste kohta. See varjatud suhtumine on tavaliselt selline, mis on kooskõlas valitsevate gruppide huvidega, aga kuna seda
analüüsimine, mis näitaksid seisukohtade paljusust ja variatiivsust Kvalitatiivsed meetodidriigiteadustes • Andmekogumismeetodid – Kvalitatiivne intervjuu: • Eliidi- ja ekspertintervjuud • Fookusgrupi intervjuud • Kogemusintervjuud – Dokumendianalüüs – Meedia-monitooring – Vaatlus: • pool-struktureeritud otsevaatlus • osalusvaatlus • Andmeanalüüsi meetodid – Kvalitatiivne kontentanalüüs – Diskursuseanalüüs – (Poliitika-analüüs) – (Põhistatud teooria , jt.) Ka kvalitatiivi puhul võib kasutada eri tarkvarasid: nt. NVivo, Atlas.ti Kvantitatiivsed meetodid riigiteadustes • Andmekogumismeetodid – Küsitlus – Meedia-monitooring – Statistilised vaatlused (ametlike ja rahvusvaheliste Statistiliste andmebaaside jaoks kogutav statistika) • Andmeanalüüsi meetodid – Statistiline andmeanalüüs – Kvantitatiivne kontentanalüüs – Matemaatiline mudeldamine (nt
Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeeri...
(kogu tähendus on olemas juba süvastruktuuris, kui ei ole veel keelelist realisatsiooni) - Keeleõppimise võime on pärilik. - Keel ei ole valmis kogumite hulk vaid see on protsessiline - Kompetentsi mõiste keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004 Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus
aru, kui tausta ei tea Denotatsioon: (ehk intensioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele Dialekt: murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia: on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad. Diskursus: tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs: suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine Ekstensioon: sõna ektsensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid Etümoloogia: tegeleb sõnade päritolu selgitamisega. Foneem: fonoloogia põhiüksus; häälikuklassi abstraktsioon ehk invariantne etalon. Foneetika: on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist substantsi ning selle tootmist ja vastuvõttu.
ei saa sellest aru, kui tausta ei tea või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega Denotatsioon- (ehk intensioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele Dialekt - murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia- on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad. Diskursus - tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine Ekstensioon - sõna ektsensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid Etümoloogia- tegeleb sõnade päritolu selgitamisega Foneem- fonoloogia põhiüksus; häälikuklassi abstraktsioon ehk invariantne etalon. Foneetika - on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist substantsi ning selle tootmist ja vastuvõttu.
põhjalikult Kvalitatiivsed meetodid riigiteadustes Andmekogumismeetodid Kvalitatiivne intervjuu: Eliidi- ja ekspertintervjuud Fookusgrupi intervjuud Kogemusintervjuud Dokumendianalüüs Meedia-monitooring Vaatlus: pool-struktureeritud otsevaatlus osalusvaatlus Andmeanalüüsimeetodid Kvalitatiivne kontentanalüüs Diskursuseanalüüs Poliitika-analüüs Põhistatud teooria , jt. Intervjuude liigid Lähtuvalt sellest, kuivõrd on range struktuur ja vastusevariandid ette antud Lähtuvalt sellest, mitu inimest intervjueeritakse Vastavalt intervjuu spetsiifikale Neid eri liike saab ka vahel kombineerida. Nt: Pool-struktureeritud, fookusgrupi kogemusintervjuu Struktureerimata, ekspertintervjuu individuaal- intervjuuna Intervjuude struktureeritus Struktureeritud intervjuu
Näiteks grammatilised formalismid on metakeele näiteks. 70. Metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded 71. Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 72. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst on keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, see on ka ,,koht" ( või pigem protsess), kus tähendus realiseerub. Diskursuse mõiste kattub paljuski teksti mõistega. Suulise diskursuse all mõistetakse tavaliselt kahesuunalist suhtlust. Diskursus on tekst koos kontekstiga. Tekstilingvistika on lingvistika haru, mis uurib tekste. Diskursuseanalüüs on suulise suhtluse lingvistiline uurimine. 73. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad
82. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides
82. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides
82. Semantika metakeeled: komponendid, primitiivid, võrgustikud, metafoorsed ülekanded?????????????????? 83. Tähenduse kujunemine Tähenduse kujunemine tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides
Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 87. Tähenduse kujunemine etümoloogiad; tähendust kui sellist pole olemas, ta pole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 88. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst = keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Diskursus tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- 1970. aastate alguses sugenes lause aktuaalse liigenduse teooriast lähtuv tekstilingvistika. Oluliselt muutus keeleteaduse põhitaotlus: keelestruktuuri asemele seati esiplaanile keele suhtlusfunktsioon (keelelise suhtlemise teooria). Kujunes pragmaatikateooria (semantika). 1970
(kogu tähendus on olemas juba süvastruktuuris, kui ei ole veel keelelist realisatsiooni) - Keeleõppimise võime on pärilik. - Keel ei ole valmis kogumite hulk vaid see on protsessiline - Kompetentsi mõiste keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004 Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse
1. Kvantitatiivne analüüs - andmeid analüüsitakse statistiliselt, tulemused avaldatakse arvude keeles. Statistilise analüüsi meetodeid: a) Korrelatsioonianalüüs b) Regressioonianalüüs c) Kontentanalüüs 2. Kvalitatiivne analüüs - Andmeid analüüsitakse vähemrangete mittematemaatiliste meetodite abil. Süüdistatakse tihti subjektiivsuses. Kvalitatiivseid meetodeid: a) Diskursuseanalüüs - Meetod teksti peidetud tähenduse väljaselgitamiseks, n.ö. ridade vahelt lugemiseks. b) Semiootiline analüüs - tekstide, piltide jms. analüüsimine. 5. Järelduste tegemine Kõige lõpuks peab uurija oma tulemustest ka mingid üldisemad järeldused tegema; ütlema milline on tema tulemuste üldisem tähendus teaduse jaoks, milline võiks olla nende rakenduslik väärtus ja mida peaks tulevikus uurima.
põhisuunaks diskursuse analüüs. cultural studies ehk kultuuriuuringud, ka kultuuriteooria ing k nimetus. Dasein - ennast reflekteeriv olemine dekonstruktsioon konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine determinism arusaam, et miski ei toimu ilma põhjuseta. Kõik, mis toimub on määratud ära piiratud arv põhjustega; kui põhjused teada võib sündmust ette ennustada. diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milline ütluste organiseeritud kogum diskursuseanalüüs - ühendab keele- ja tekstide analüüsi sotsiaalse praktika uurimisega elamismaailm meie vahetu maailm, mis konstrueerub inimestevahelistest suhetes fonoloogia keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega Frankfurdi koolkond Frankfurdi sotsiaalkriitikute koolkond; olid neomarksistid. Peamine doktriin oli kriitiline uurimine. hermeneutiline ring tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena
nähtav või katsutav asendab tunnet, tegevust, taju, nähtamatut abstraktsust (pea suu, ta on südametu) tähendused kujunevad grammatiseerumise ja ülekannete süstemaatilisuse kaudu. Eesti keele seletussõnaraamat kus on antud lühike kirjeldav seletus ja sünonüümid. Tekst (keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess)ja diskursus (tekst koos kontekstiga). Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh) uurimine Pragmaatika kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab. Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt e nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus (loe Oma Keele artiklit 11. loeng). Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks.
Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi (eelkõige leksikon) kaudu, tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Veel täpsemalt: tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus, kus vihjeteks on sõnumites identifitseeritud sõnad, muutelõpud, laused jm. Tähenduse mittemateriaalsuse ei tähenda, et sellel puuduks struktuur- Tähendussüsteem on samuti struktuurne. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst on keele kasutuse, mitte keele struktuuri üksus ja see on ka ,,koht" (või pigem protsess), kus tähendus realiseerub. Teksti tähtsaim omadus on tekstuur, mille kõige olulisem komponent on piisav homogeensus ehk koherentsus. Teksti pikkus võib olla ühest sõnast terve raamatuni. Tekst võib olla suuline või kirjalik, monoloogiline või dialoogiline. Argikeeles (infinitiivselt) tähendab tekst tavaliselt kirjalikku üksust, mis on pikem kui lause, nt raamatu peatükk
saaks perenaisele1,3 kaela hüpata. Igavene võrukael3! Teema e tekstitopik kass, nr 3 Sama number alaindeksis viitab samale REFERENDILE 20.11.2018 TEKST Tekst Tekst = keelekasutuse väljund sõnast raamatuni Tekst = tähenduse realiseerumise koht/protsess (moodustub teksti tähendus kõneleja/lugeja koostöös) Tekstilingvistika: Halliday 1970~ Keeleteaduse haru Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (nt no, noh jts) uurimine Lingvistiline diskursusanalüüs Lähtekohad: keel on reaalsuse kujundaja, sotsiaalne toiming ning ühiskondlike ja kultuuriliste protsesside osa Keelekasutus kui sotsiaalse tegelikkuse peegeldaja. Sotsiaalsus keel ei kujune sellepärast selliseks nagu ta on, sest inimene on selline nagu ta on vaid keel tekib sotsiaalses suhtluses, kellelegi, millegi eesmärgil
14. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Keskused: TÜ, EKI ja TlnÜ (Võru Instituut 1995; võru keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia) Perioodid: Tegevusvaldkonnad: Eesti keele/kirjakeele ajalugu, murrete jm keelevariantide uurimine, sõnavara ja semantika, foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus, keelekorraldus, teksti- ja diskursuseanalüüs; sotsiolingvistilised uurimused: kakskeelsus ja keelekontaktid, keelepoliitika ja sotsiolingvistika, kvantitatiivne poliitika, suulise kõne uurimine, keele omandamise uurimine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. 15. Uurimissuunad ja suurteosed 1990. aastatel. Eesti kirjakeele grammatika: EKG I ja II (1993; 1995), Eesti keele käsiraamat (1997) Foneetika ja fonoloogia: suurteoseid pole, aga kaks doktoritööd foneetikast ,,Studies on Quantity and Stress in
SEMANTIKA METAKEELI Komponentanalüüs, prototüüpanalüüs, metafooriteooria(ALLIKVALDKOND JA SIHTVALDKOND), kognitiivne semantika. Prototüüp kui kategooria tüüpilisim esindaja (hägused piirid, mitte kas/või-kriteeriumid) Tähenduse kujunemine Etümoloogia EKSS online Lekseem ehk sõnaraamatu sõna, selle leksikaalne tähendus ehk denotatsioon. Semeem - sõna üks denotatsioon Üldkeeleteadus 1.12.12 KORDAMINE *tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs *Pragmaatika, kõnetakt, viisakusstrateegiad *viiteahelad, anafoor *Konversatsiooni- e vestlusanalüüd, voor, vooruvahetus, naaberpaar *sotsiolingvistika, keelte geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika *Psühholingvistika uurimisalad - keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika. Miks ja kellele on keeleteadust üldse vaja? *kes on keeleteadlane?
sõnu, lauseid, lõike jms. ja tehakse sellest järeldusi teksti autori hoiakute kohta sellesse, millest ta kirjutab. 2) Kvalitatiivne analüüs – andmeid analüüsitakse vähem rangete mitte-matemaatiliste meetodite abil. Kvalitatiivseid meetodeid süüdistatakse tihti subjektiivsuses, kuna nende meetoditega saadud tulemused sõltuvad kriitikute arvates uurija suvast. Mõned kvalitatiivsed meetodid: - Diskursuseanalüüs. Meetod teksti (diskursuse) peidetud tähenduse väljaselgitamiseks, nö. ridade vahelt lugemiseks. - Semiootiline analüüs. Tekstide, piltide jms. tõlgendamine. 5. Järelduste tegemine. Kõige lõpuks peab uurija oma tulemustest ka mingid üldisemad järeldused tegema; ütlema milline on tema tulemuste üldisem tähendus teaduse jaoks, milline võiks olla nende rakenduslik väärtus ja mida peaks tulevikus uurima. 4. Loeng - Sotsioloogia ajalugu – klassikaline sotsioloogia(ptk 1)
ei saa sellest aru, kui tausta ei tea Denotatsioon: (ehk intensioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele Dialekt: murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia: on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad. Diskursus: tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs: suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine Ekstensioon: sõna ektsensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid Etümoloogia: tegeleb sõnade päritolu selgitamisega. Foneem: fonoloogia põhiüksus; häälikuklassi abstraktsioon ehk invariantne etalon. Foneetika: on keeleteaduse haru, mis uurib keele häälikulist substantsi ning selle tootmist ja vastuvõttu.
b)pole järgmist nimetatud- iseregulatsioon - kes esimesena jaole jõuab) c)pole järgmist nimetatud - algkõneleja jätkab ise, kuni keegi tahab üle võtta 2)kui ei kasutata reeglit 1a ega 1b, siis edasi hakkab samas süsteem 1a-c tööle naaberpaarid (eeldatakse ootuspärast reageeringut) küsimus-vastus tervitus-tervitus ettepanek - (mitte)nõustumine Tekst ja diskursus (tekst koos kontekstiga) -tekstilingvistka halladay 1970 -diskursuseanalüüs - suulise lingvistlise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh, tead, kuule jt ts) uurimine keele varieerumine -maailma keelte juurde tagasi, keel või murre (saar murde reetlikus = pangarööv tallinnas) eliza (my fair lady) keel varieerub, sellest tulenevalt võib olla ülmaailmseid eri uurimisvorme saare ; lääne; kesk; ranna; alutaguse; ida; mulgi; tartu; võru, setu murre (õpi kaart vt moodle) põhjamurre, lõunamurre üldiselt jagunev, kaua aega mõlemal erialdi
Sotsioloogia 2. Kvalitatiivne analüüs-Andmeid analüüsitakse Herbert Spencer (1820 -1903) vähemrangete mittematemaatiliste meetodite abil. Evolutsionism-19. saj. teisel poolel sai väga Süüdistatakse tihti subjektiivsuses. populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj. üks Kvalitatiivseid meetodeid: kõige tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid. a)Diskursuseanalüüs -Meetod teksti peidetud tähenduse Evolutsioon on kogu maailmas toimuv universaalne väljaselgitamiseks, n.ö. ridade vahelt lugemiseks. protsess. Evolutsioon toimub kolmel peamisel tasandil: b)Semiootiline analüüs -tekstide, piltide jms. 1.Anorgaaniline evolutsioon analüüsimine. 2.Orgaaniline evolutsioon 5.Järelduste tegemine 3
Natural Semantic Metalanguage NSM Polüseemia e mitmetähenduslikkus Lyons: polüseem "one lexeme with different senses" "polüseem" = polüseemiline sõna, - üksus Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid · Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs · Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad · Viiteahelad, anafoon · Konversatsioon- e vestlusanalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar · Sotsiolingvistika, keele geograafiline jaotumine, variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt); praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika · Psühholingvistika uurimisalad keele omandamine, õppimine, kakskeelsus, eksperimentaalne psühholingvistika · Keeleteaduse meetodid
annaabi.ee 
