6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
Reform- ümberkorraldused, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada. Repressioon-surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. Revolutsioon- periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega. Separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik, testest liitlastest eraldi. Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. Terror- vägivald poliitilises võitluses, hirmuvalitsus. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. Vabariik- riigivorm, mille kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Wehrmacht-hitleriku Saksamaa relvajõudude nimetus. NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a 1918
inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid
hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand. GULAG Venemaal ulatuslik vangilaagrite süsteem. Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid. KGB NSV liidu riikliku julgeoleku komitee. OVRA Itaalia salapolitsei. Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fasismi vastase tegevuse. Balilla Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fasistlikult. Kolmas riik Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav SuurSaksamaa. Gestapo natsliku Saksamaa riiklik salapolitsei SS Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega).
17. Pioneerid- on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei lasteorganisatsiooni liige. 18. Oktoobrilapsed- on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei lasteorganisatsiooni liikmed. 19. Antisemitism- antisemiidid on juudi vihkajad, seda oli ka A.Hitler. 20. "Mein Kampf"- Minu võitlus on Adolf Hitleri raamat. Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine. Isikud: 1. Stalin- oli Nõukogude Liidu juht. 2. Mussolini- oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943. 3. Hitler- oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Aastaarvud: 1. NSVL-i loomine-1922.aastal 2. Stalini, Hitleri ja Mussolini võimuletulek : Stalin 1927.aastal ; Hitler 1921. Aastal ; Mussolini 1922. Aastal. 3
Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist
Kodusõda Venemaal toimus 1918. aastail. Kestis kuni 1920. aastate alguseni. * Sõjakommunismi poliitika kodusõja aegne poliitika. Uus-Majandus poliitika (NEP), 1921. aastalalustati uue majanduspoliitikaga. Tõrjus välja sõjakommunismi poliitika. Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Maailma revolutsiooni idee - Gulag vangilaagrite poliitika. Miks pöörasid Itaalia võimule fasistid ? Itaalia kaotas enamus sõdu milles nad sõdisid. Paljud said surma ja tekkis tööpuudus. Nendes rasketes tingimustes tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu enamasti kuulusid endises sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsima fasistideks. Mõne aja pärast tuli fasistide etteotsa Benito Mussolini, kes aitas Itaaliat sõdades võitudele. Milline oli Mussolini õpetuse sisu ja mida kujutas endast fasistlik diktatuur ? Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvus
Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks
Hirmuvalitsus. Pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgemaiks seaduseks on diktaatori suva. Eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ja Stalini diktatuur NSV Liidus Fasistlik dikatatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati esimene dikatatuur Itaalias. Itaalia oli pettunud Pariis rahukonverentsi tulemustes Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini. Lubas taastada riigis korra, ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium Mussolini õpetuses oli tähtsamail kohal rahvusluse terviku heaolu, klassihuvid tuli allutada rahvuse huvidele 1922.a määrati Mussolini peaministriks, likvideeris demokraatliku riigikorralduse. 1925.a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce´le anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid
Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused Surmalaagrid, küüditamine Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust) VENEMAA Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. .
Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemustes, sest ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Majanduslikud raskused, tööpuudus, streigid väljaastumised (kommunistid), Benito Mussolini astus kommunistide vastu. 5. Anna itaalia I maailmasõjajärgse vasakpoolsete tegevuse, populaarsuse jne iseloomustus/põhjused. Kommunstid kasutasid ära rahulolematust, mis valitses seoses I MS tulemustega. Nad tekitasid streikide ja väljaastumistele kaasa aitamisega aina suuremat kaost. Lubasid kaotada tööpuuduse jne. 6. Miks I maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse? Itaalia osatähtsust sõja võidu puhul peeti vähetähtsaks
1.Kuidas aitas I MS tulemus kaasa fasismi tekkele Itaalias? Antandi lubadused Itaaliale olid unustatud, mis vedas itaalia raskesse majanduskriisi. Kuna sõjavägi ei suutnud enam midagi teha, siis kaotasid paljud sõjaväelased ja muud sõjaga seostuvate asustuste töötajad enda töö. Töötud ja endised sõjaväelased tekitasid eraldi partei, mille etteotsa sattus Mussoliini. See partei kogus palju võimu ja liikmeid. Tänu sellele suutis see partei jõuda valitsuse etteotsa. 2.Kirjelda Mussolini isikut ja õpetusi. oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Oli õpetaja, aga õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist
Tähtsaks uuenduseks sai ka pensionikindlustusseadus. Isolatsionism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat aeti USAs juba 19 sajandi esimesel poolel. Osavõtt I maailma sõjast, aga katkestas selle. Seda poliitikat järgis USA kuni teise maailmasõjani. Roosevelt tunnistas, et neutraliteediseaduse vastuvõtmine oli viga ning tahes-tahtmata osutus see kasulikus sõjakatele riikidele, jättes ohvrid vajaliku abita. 5. Iseloomusta diktatuuririike NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel. Diktaatoritel on erinevad ideed ja eesmärgid, selle vaatamata on neil ühised jooni. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogiaga. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSVL aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhti tuli
saadaud raha kasutada ära kõigile võrdsete elamistingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism. Kus kõik inimesed oleksid varaliselt võrdsed. 4. Liikumise eesmärgid (lk 32). Nende eesmärk oli kukutada demokraatia ja kehtestada diktatuur. See tõi kaasa raskeid tagajärgi riikide poliitilises ja majanduslikus elus. kommunistid kehtestada hirmuvalitsus, kõik vaenlased tuleb hävitada. Kommunistid kehtestasid hirmuvalitsemise Venemaal. Fasistid ja natsionalistid nende eesmärgiks oli kogu oma rahvuse ülistamine . Vaenlasteks tunnistati kõik võõrriigid ja teised rahvused ( juudid, mustlased, slaavlased ) Vaenlased tuli kõik hävitada . Fasistlik diktatuur kehtesati Itaalias 1922.a. Natsionalistlikul liikumisel oli palju toetajaid Saksamaal . 5. Diktatuur: Diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43) Diktatuur tänapäevases tähenduses on valitsemise vorm, kus juhil on piiramatu võim
väärtuslik); ei propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Nt Hispaania, Portugal, Poola, Leedu, Eesti Totalitaarne riik: võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse (pm kogu elu) üle; hirmuvalitsus: rikutakse inimõigusi, kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Nt Saksamaa ja NSVL 7. Fasistlik diktatuur Itaalias: kehtestamine, iseloomulikud jooned sise- ja välispoliitikas. Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Itaalia oli 1. maailmasõjas kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukorda teravdasid majanduslikud raskused ning kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, paisates Itaalia streikide ja väljaastumistega
Enamik võimust oli koondunud Pätsi kätte. Leian et vaikival ajastul tehti ära palju suurt riigi korraldamises ning loodi uus põhiseadus mis ka vapside poolt heakskiidu sai. See nägi ette tugeva presidendi võimu loomist. Ning tänu sellele kehtestas riigivanem K Päts riigikogu vaikivasse olekusse (vaikiv aeg). Pätsi aeg oli autoritaarne riigi poliitika mis oli suhteliselt leebe ning vabameelne võrreldes Euroopas mitmel pool kindlustunud diktatuurides. 5. Kirjeldada diktatuure NSVL, Saksamaa ja Itaalianäitel; Itaalia Juht: Benito Mussolini Partei süsteem: Kehtestati ühepartei süsteem, ainsaks lubatud parteiks oli fasistlik partei. Sisepoliitika: Äärmuslik rahvuslus. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim,
D. Roosevelt (1933-1945) o ,,Uus kurss" ameerikas viidi ellu ulatuslik reformi kava: Riigi kontroll panganduse üle (üle poolte pankade suleti, Riigi kontroll põllumajanduse üle (vähendatakse vilja tootmist, et hinda kasvaks) Riik hakkas maksma pensione ja abirahasid o Neutraliteedi seadus USA kuulutas ennast erapooletuks riigiks Itaalia ja teised autoriaalsed riigid Benito Mussolini (1883-1945) Itaalia pärast I maailmasõda 1. Itaalia oli kaotanud I maailmasõjas raskeid kaotusi 2. Oldi pettunud pariisi rahukonverentsi tulemustes 3. Majandusraskused ja tööpuudus 4. Kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine 5. Tekkis kommunistide võimuhaaramise oht Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: 1. Katolik kirik 2. Sõjavägi 1919 Fascio di Combattimento (võitlusliit)
1919 Moskvas mood. Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 3. 1920 kuuluas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsionile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele (kujunes mõjukaks poliitiliseks jõuks) 4. Eesmärk oli haarata võim, kasvõi vägivallaga 5. 1923 Poola ja Bulgaaria, 1924 Eesti mäss katsed suruti maha 6. Komiterni katse maailmarevolutsiooni käivitada kukkus läbi 7. Tekkisid Euroopas äärmuslikud liikumised 8. 1922 Itaalias võimule fasistid (Benito Mussolini) Uue majandusliku tõusu aastad 1. 1920 majanduslik tõus; Dawes(USA rahandusminister): väheneb SM reparatsioonikoorem ja maksude tasumise tähtaegu pikendati Maailmasõja haavad kaovad, elujärg paraneb 2. Ameerika majandusbuum; majanduse areng ebaühtlane Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1. 1925 locarno konverents (Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia, saksamaa) Reini tagatispakt (läänepiir SM-le) 2
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab
6) Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). 7) Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilits Uljanov); Itaalias Benito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber). II Diktatuuride kehtestamine: 1) otsese vägivalla või riigipöördega: · Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a. oktoobris (novembris uue kalendri järgi) läbi riigipöörde ja kehtestasid oma diktatuuri. · 12. 03. 1934 kehtestas Eestis riigipöördega oma diktatuuri Konstantin Päts, kes väitis, et
talupoegkonda nõukogude võimuga. Stalin võimul: a)industrialiseerimine - loobuti NEP'i poliitikast. See pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. b)kollektiviseerimine - loodi kolhoosid. Sellega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Kolhoseerimisega kaasnes ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad kui omaette klass. 1929-1933 küüditati eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse. 1930. aastate algul tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, hukkus ligi 7 miljonit inimest. c)massirepresioonid - Fasistide võimuletulek Itaalias. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Nendes tingimustes tekkis üks
Seega said natsid Riigipäevas enamuse. Valitsus sai erakorralised volitused. Varsti keelati kõigi teiste parteide tegevus. Ühesõnaga Weimari põhiseadus kaotas tähtsuse. Hitleri-aegsele Saksamaale oli iseloomulik: · tegutses vaid üks partei NSDAP. Ametühingud allusid parteile, streigid keelati · Riigipäev kaotas tähtsuse. Käis koos siis, kui Hitler tahtis kõnet pidada käis koos veel 12 korda, võeti vastu 4 seadust · Hitlerist sai diktaator. Kui president Hindenburg 1934 suri, võttis Hitler tema ametikoha ka endale. Hitleri ametlik tiitel Führer und Reichskanzler (juht ja riigikantsler) · loodi repressiivorganid. 1921 loodi SA (Sturmabteilung ehk rünnakrühm), see oli NSDAP sõjaline tugi. Kuna ta aga polnud piisavalt kuulekas, siis tapeti tema juht Ernst Röhm Hitleri käsul 30. juunil 1934 nn. pikkade nugade ööl. (SA püsis siiski kuni 1945)
Hiljem ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume ning liiduvabariikide arv tõusis 15-ni. Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. · NSV Liit Stalini ajal: Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku
Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine
Prantsusmaa võttis endale Ruhrimaa, Saksa lõpetas kivisöe tootmise -> majanduselu seiskus -> valitsuse sissetulekud lakkasid -> kulud kasvasid. Kulude katteks suurendati raha juurdetrükki ja juba enne eksisteerinud inflatsioon omandas kolossaalsed mõõtmed. Kõige enam kannatasid töölised -> suurenes lihtrahva pahameel -> kasvas kommunistlike loosungite populaarsus. Kommunistlik partei püüdis uuesti võimu haarata. Kerkis esile Adolf Hitler. Loodi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Adolf Hitler võeti selle juhatuse hulka, hiljem sai temast selle juht. Hitler üritas riigipööret korraldada, kuid see suruti maha ja ta mõisteti 5 aastaks vangi, ent vabanes 9 kuu pärast. Vanglas kirjutas ta raamatu ,,Mein kampf". 1924.a hakkas Saksamaa majandus paranema ning vähenes natside mõju. 6. Natside partei teke 1919. aasta sügisel sattus Hitler juhuslikult ühe vasttekkinud väiksema poliitilise
1920. -1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga Ungari, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa
Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 2.1.4.NSV Liit Stalini ajal: Juba enne Lenini surma (1924) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle valitsusajal kujunes NSV Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. Loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle
Avinurme Gümnaasium 9kl DIKTAATORID JA DIKTATUURIDE TEKE Referaat Koosataja: Laugren Ilves Juhendaja: Tiiu Uukkivi 2010 1 Sisukord 1 Adolf Hitler..............................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja noorpõlv.......................................................................................................3 1.2 Päritolu ja lapsepõlv..........................................................................................................4 1.3 Sihitu noorpõlv.............................................................................
organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon (enamlased) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa) Enamlaste esiletõus Segadused riigis tulid kasuks enamlastele, kes andsid rahvamassile suuri lubadusi (rahu, leiba, maad jm) Enamlaste tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult. Sakslased lasid Lenini pagulusest lahti ning Lenin alustas kampaaniat Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa kiiret väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Ajutise Valitsuse etteotsa tõusis Kerenski, kes oli hea kõnemees, kuid nõrk organisaator. Oktoobripööre Ajutise valitsus oli sügiseks langenud nii madalale, et mis tahes jõulise rühma riigipööre oleks osutunud edukaks. Lenini arvates tuli esiteks haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad
tolliprotektsioon. Tagajärjeks toimus New Yorgi börsil aksiate järsk langus, tänu ületootmisele kaupade hinnad olid madalad ja ettevõtted pandi kinni. Valitses töötus ja tekkisid sotsiaalsed probleemid. Fasistlik Itaalia Itaalia kandis I MS raskeid kaotusi. Riigil olid majanduslikud raskused ja tööpuudus, mida kasutasid ära kommunistid, mis viis Itaaliat veelgi raskemasse olukorda. Neile astus vastu töötuid koondanud fasistide liikumine, mille eesotsas oli Mussolini. Ta lubas taastada korra riigis ja Itaalia võimsuse. Nad pidasid oluliseks rahva heaoli ning klassihuvid allutati rahvuse huvile. Kasutati terrorit häälte kogumiseks. Mõne aastaga likvideeriti demokraatia ning kehtestati üheparteisüsteem. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riiki organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, loodi koonduslaagrid, mõrvati poliitilisi vastaseid, tsensuur ajakirjanduses Kehv olukord aga riigis jätkus,
Hakkasid tugevnema äärmusliikumised. Hoidmaks ära nende tõusu võimule, sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid 1934.a. koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse koostööks ka kodanlike erakondadega. Rahvarinde teke suutis poliitilist olukorda veidi stabiliseerida. Välispol: Pürgis jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. Algselt suhtuti kommunistlikku Venemaasse vaenulikult, kuid 1930ndatel hakati NSVL koostööd otsima, lootes nii luua vastukaalu Saksamaale. USA Majandus ja sisepol: otsustati lõpp teha alkoholi tarbimisele ning kehtestati nn kuiv seadus. Inimesed aga ei loobunud alkoholist ning selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia, rikastudes salaalkoholi toel ja suurendades seega märkimisväärselt oma mõju. Ameerika justkui tuhande võimaluse maa, kus võib tõusta ajalehepoisist miljnäriks
(Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 1.4. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani: (Vt. ka õpik lk.137-140;146-149 · Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. · Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk-
1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu