MAAILMA RAHVASTIK Mõisted: Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline siire e. üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Hiidlinn e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu e. agl...
Demograafiline siire Elle Reisenbuk TDLi geograafiaõpetaja Tartu 1999 Demograafilise siirde teooria kirjeldab muutusi rahvastiku taastootmises - sündimuses ja suremuses. Taastootmise muutused põhjustavad rahvaarvu ja vanuskoosseisu muutumist. Demograafilise ülemineku käigus läheb iga inimrühm ajaloo jooksul traditsiooniliselt rahvastiku tüübilt üle kaasaegsele rahvastiku vaheldumisele. Demograafiline üleminek toimub koos industrialiseerumisega. Põlvkondade vaheldumine toimub kahe etapi kaudu: · demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus · demograafilise ülemineku teine etapp ehk rahvastiku vananemine ETAPID Traditsiooniline rahvastiku tüüp Demograafilise ülemineku esimene etapp Demograafilise ülemineku teine etapp Kaasaegne rahvastiku tüüp Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Kõrge suremus Põhjuseks: - vaesus, halvad ...
Ühiskonnageograafia põhimõisted Agraarpoliitika põllumajanduspoliitika, kus põllumajandussaaduste ületootmise tõttu on riigivalitsused sunnitud oma põllumajandust toetama siseveotollide, ekspordipreemiate ning otseste ja kaudsete toetustega põllumehele. Agraarpoliitika meetmeks on ka tootmise otsene piiramine, maade söötijätmine ja talunikele toodangu vähendamise eest preemiate maksmine. Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Agrokliimavööde põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond. Alternatiivne energia energia, mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil(päikse-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaalenergia). Avalik sektor ehk riiklik sektor, osa rahvamajandusest, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusettevõtted ning fondid ja nende tegevus. Demograafiline plahvatus...
http://www.abiks.pri.ee Demograafiline üleminek (siire) rahvastiku protsesside areng, kus traditsiooniline rahvastiku taastootmise tüüp (kõrge sündimus, kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstiku taastootmise tüübiga (madal sündimus, madal suremus) I Traditsiooniline kõrge sündimus (4045 ); kõrge suremus; väike iive; kuni 15.saj. II Demograafiline plahvatus kõrge sündimus (4045 ); suremus langeb (~15); suur iive (30); rahvaarv kasvab kiiresti III Rahvastiku vananemine sündimus langeb; suremus on väike; iive väheneb; noorte osatähtsus väheneb; Eesti on selle lõpus IV Kaasaegne madal sündimus; madal suremus; nulli lähedane iive Migratsioon e ränne inimese alalise elukoha vahetus Migratsioonisaldo Immigratsioon Emigratsioon (mehaaniline iive) Põhjused...
demograafia e. rahvastikuteadus- uurib rühmade vaheliste porpotsioonide kujunemist ja muid seonduvaid nähtusi. demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb ja sündimus säilib, rahvaarv kasvab. rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine rahvastikuregister- andmekogu, kus on inimese olulisemad andmed migratsioon e. rahvastiku ränne- pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri. inimarengu indeks(HDI)- suhtarv mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. 31.10.11 - nn seitsme miljardi päev. sündimus- sündide arvu suhe rahvaarvu. suremus- surmade arvu suhe rahvaarvu. loomulik iive- sündide ja surmade vahe absoluutarvuna sündimuse üldkordaja- mingi piirkonna sündide arv 1000 inimese kohta aastas loomuliku iibe üldkordaja - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta aastas() imikusuremuskordaja- kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvasti...
Demograafiline siire on üleminek, millest oleneb rahvaarv, rahvastiku soo-ja vanusjaotus ning nende muutumine. Rahvastiku protsess, mille käigus asenduvad kõrge sündivus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Iive on arvuline v koguseline juurdekasv, nt posit v negat. Tööhõive – rahvastiku hõlmatus tööga. Tööhõive määr – tööga hõivatud ning tööealise rahvaarvu suhe ; on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööhõive struktuur – töötajate jagunemine majandussekt, tegevus-ja ametialade jms järgi. Tööviljakus e. töötootlikus- mingis ajaühikus valmistatud toodangu v osutatud teemuste mahu ja kulutatud tööaja suhe. Primaarne sektor – majandussek, mis hõlmab peamiselt põllu-ja metsamajandust ning kalapüüki. Sekundaarne sektor – majanduss, mis hõlmab eelkõige tööstust, ehitust ja energeetikat. Tertsiaarne sektor – majanduss, mis hõlmab teemindamis- sfääri harusid nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. Kvater...
Rahvastik Rahvaarvu kiire kasvu põhjused: · Viljakas eas naiste arv · Naiste seisus ühiskonnas · Religioon usk soosib paljulapselisi perekondi · Väärtused · Traditsioonid · Arengumaades arstiabi ja üleüldine abi 2. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid: Sündimust mõjutavad: · Viljakas eas naiste arv · Religioon · Traditsioonid · Pereplaneerimine · Majanduslikud võimalused · Väärtused · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas · Kooselu traditsioonid Sündimust väljendatakse 1000 inimese kohta promillides, sest rahvaarv on eririikides erinev ja selleks, et erinevate riikide sündimust võrrelda, tuleb väljendada sündimust suhtearvus 1000 inimese kohta. Arenenud maades peamised surma põhjused: 1. Veresoonkonna ja südame haigused 2. Vähk 3. Õnnetused liikluses 4. Enesetapud 5. Vanadus Arengumaade peamised surma põhjused: ...
GEOGRAAFIA Rahvastik Rahvastiku muutumine võib toimuda kahel viisil: loomulikult ehk iibe teel või rännete ehk migratsiooni kaudu. Iive--rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse vahena. Selle tulemuseks on põlvkondade vaheldumine. Inimühiskonnas esineb kahte tüüpi põlvkondade vaheldumist: 1) Traditsiooniline--rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike. 2) Kaasaegne--rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk. Üleminek traditsiooniliselt kaasaegsele iibele on demograafiline siirdamine. Demograafilise siirdamise etapid: I Demograafiline plahvatus: Sündimus on jätkuvalt kõrge, suremus hakkab vähenema, eluiga pikeneb (tänu meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele). Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti. II Vananemine--sündimus madal, eluiga kõrge, vanainimeste osatähtsus kasvab. III Demograafilin...
RAHVASTIKU KT KORDAMISKÜSIMUSED (õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1...
Demograafiline üleminek Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://mitchieville.com/category/descending-families/ Miks maailma rahvaarv kiiresti kasvab? • Maailma rahvastiku kasvutempo on langenud 2,1%-lt 1960. aastal 1,2%-le 2010 aastal. • Siiski jätkub rahvaarvu kiire kasv, peamiselt arengumaade arvel. miljardit Arengumaade rahvastik Arenenud riikide rahvastik • Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. United Nations Population Division, World Population Pr...
Rahvastikuprotsessid on riigi arengut ja majandust mõj protsessid: demograafiline üleminek e siire, muutused hariduses ja tööhõives, ränne, linnastumine. Dem. üleminek on protsess, mis näitab muutuseid rahvastiku sündimuses ja suremuses. Tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuselise koosseisu muutused. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevusrahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnade...
RAHVASTIK JA ASUTUS Nõo Reaalgümnaasium Geograafia I.kursus Brita Lodi Detsember.2012 Rahvaarvu muutumine · Kui inimesed elatusid vaid küttimisest ja korilusest, püsis rahvaarv enam-vähem muutumatuna. · Rahvaarv hakkas kasvama siis, kui inimesed muutusid paikseks;harisid põldu ja kasvatasid koduloomi. Rahvaarvu muutumine · 1650 aastaks oli rahva arv kasvanud 10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid,...
1. mõisted rändesaldo-sisse- ja väljarände vahe loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastu...
Agraarühiskond-põllumajandus (varaagraar-rändkarjandus ja alepõllundus. Hilisagraar-taime-ja loomakasvatus ühendatud ühes majapidamisega) 6000-10000aastat tagasi saavutused: ratas ader Riigid: Lähis-ida iraak süüria jordaania. Kõige algelisem ühiskond ja algelisem elulaad.Mõnes riigis siiski suurel määral mongloolias aafrikas riikides. Industriaalühiskond- pangandus, kaubandus, tööstus jne.(Varaindustriaal-hollandis inglismaal 15 sj itaalias ja veel prants. manufaktuurid.Hilisindustriaal-18-19 sj. vahetusel inglismaal vabrikutööstus suuremahuline. Saavutused: 1)tehn. pööre :aurumasin>laev,vedur J.Watt. 2)Teh.pööre 19-20 sj keskpunkt. Elekter, raadio, grammofon, telefon, lennuk sisepõlemismootor, auto 1885. Edisson, desla.) Riigid: selles etapis on valdav enamik maailma tööstusriike nt ida-kesk-euroopa, suuremad arengumaad, hiina. Infoühiskond e. postindustriaal- kõrgtehnoloogia, kõik see tegevus mis on seotud informatsiooni levitamis...
Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid · Asulus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. · Rahvastik- on mingil maa-alal elavad inimesed · Asulastik o n mingi maa-ala asulaste kogum · Rahvaarv näitab ära kui palju elanike on riigis . Rahvaarvu põhilised mõjutajad 1) iive 2) migratsioon . · Rahvastiku tihedus- elanike arv 1 km ruudus riigis ( Eestis 35 inimest 1 km ruudu kohta) Rahvaarvu muutmine Aastatuhaneid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt . Robert Thomas Malthus töötas välja esimese ülemaailmaliselt tuntuks saanud rahvastusteooria selle õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises , elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 19saj suurenes maakera rahvaarv keskmiselt 5prom. 20 saj esimesel poolel 8prom ning sajandi teisel poolel 20 prom. Osades riikides hakkas rahvaarv kiirelt kasvama ja st hakkasid ...
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), ...
Geograafia teaduse areng e. maateadus -kirjeldav geograafia (avastati uusi maid, valimistati väga palju kaarte) Kaart- maapinna vähendatud, mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud kujutis. -geograafia spetsialiseerumine (tekkisid geograafia erinevad harud) Geograafia: 1) Loodusgeograafia Uurib looduses toimuvaid protsesse a) Geomorfoloogia (teadus mis uurib erinevaid pinnavorme) b) Klimatoloogia (tegeleb eri paikade kliima uurimisega) c) Imnoloogia (järveteadus) d) Maastikuteadus (uurib nende ehitust, teket ja seaduspärasusi) e) Petroloogia ( uurib kivimite ehitust, levikut, teket jne) 2) Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia Uurib ühiskonnas toimuvat protsessi ja nende ruumilist levikut a) Poliitiline geograafia (uurib poliitilise kaardi kujunemist) b) Majandusgeograafia (majanduslike geosüsteemide, nende kujunemise ja toimimise iseärrasusi) c) ...
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3. Mis praktilist kasu on GPS-seadmetest? Asukoha määramise seadmete sidumine arvutite ja mobiilisidevahenditega on loonud uued, nn asukohapõhilised teenused. Nt autofirma omanik saab jälgida oma sõidukite paiknemist; ühtlasi on võimalik käigu pealt lahendada tekkivaid teekonnaülesandeid(kus asub lähim sularahaautomaat, ben...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda prot...
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42. teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; 2008 aastal on maailma rahvaarv ligi 6,9 miljardit Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. ...
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotse ssid Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimes...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessi d Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popcloc http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Op http://eesti.files.wordpress.com/2007/03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb/pyramids. Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Rahvaarvu muutumine Pikka ae g a maailma rahvaarv o li muutumatu, sure mus o li umbe s s ama s uur kui s ündivus Rahvaarv hakkas kas vama, kui inime s te e luviis muutus paiks e ks 1900. aas ...
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põ...
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
MÕISTED aglom eratsioon - inimeste ja ettevõtete koondu alternatiivne energia - energia, mis on toodetud mine väikesele maa-alale, enamasti linna või lin fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil nastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama (päikse-, tuule-, biomassi-, hüdro- ja geotermaal- infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on energia). 79 seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kont APEC - Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö sentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: foorum (Asia-Pacific Economic Cooperation) liik liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse mesriikide koostöö ja vastastikuse abistamise kasv. 22 tõhustamiseks. 37 aglom eratsioonim ajandus - majandusharu, mil ASEAN - Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon le kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võim...
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on...
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine..............
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
