TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Cyrillus Kreek Referaat Juhendaja: Silver Tamm Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja Tallinn 2010 SISSEJUHATUS......................................................................................3 1 ELULUGU 1.1 LOOMING..............................................................................................4 1.2 KOORIMUUSIKA 1.3ORIGINAALLOOMING........................................................................5 1.4 INSTRUMENTAALTEOSED 1.5 ÜLDINE INFO 2 LISAD .........................................
- "Maga, maga, Matsikene" Oluline osa on vaimulike rahvalaulu seadetel: - "Oh kui õndsad on need pühad taevas" - "Mu süda, ärka üles" - "Ärgake! nii vahid hüüdvad" - "Kui suur on meie vaesus" - "Taaveti laulud" Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Cyrillus_Kreek http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kreek/elu.htm http://www.google.ee/url? sa=t&source=web&cd=6&ved=0CD4QFjAF&url=http%3A%2F %2Fportal.tdl.ee%2F~anumai%2Fkonspektid %2FCyrillus_Kreek.ppt&rct=j&q=cyrillus %20kreek&ei=kQ8BTYzaItK48gOUxaCbCA&usg=AFQjCNH6j6rE0yWmkA DQ8tza5Kk9ldjbTQ&cad=rja http://www.muuseum.ee/en/muuseumid/eesti_muuseumid/by_theme? action=details&museum_id=136
1917/19 Rakvere Õpetajate Seminar 1920/21 Tartu Kõrgeim Muusikakool 1921/32 Läänemaa Õpetajate Seminar (Haapsalus) Huvid Oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija 1911. aasta - kogumisretked 1914 kirjutas üles esimesed vaimulikud rahvaviisid Jõudis koguda ligikaudu 1800 viisi Kreegi rahvaviisikogu säilitatakse Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Kreegi looming Cyrillus Kreek oli üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Ta on kirjutanud teoseid sümfooniaorkestrile ja ka palju muusikat puhkpilliansamblitele. Kõige ulatuslikum valdkond oli aga a cappella koorimuusika. Suurem jagu Kreegi koorimuusikast tugineb rahvalauludele. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid polüfooniliste kompositsioonivõtete rakendajad. Kreegi mälestussammas Kreegile on püstitatud sammas Haapsalus
Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek (Karl Ustav Kreek) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta sündis 3. detsember 1889 Võnnus ja suri 26. märts 1962 Haapsalus. Muusikalise alghariduse omandas Kreek Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Alates 1908. aastast õppis ta Peterburi konservatooriumis trombooni (F. Türner, P. Volkov), hiljem ka kompositsiooni ja teooriat (V. Kalafatti, J. Vitol, M. Tsernov, N. Tserepnin). Peterburi konservatooriumi päevil sõbrunes Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähendane sõber ja loominguline mõttekaaslane kuni Peeter Süda surmani (1920). Sõja puhkemise tõttu jäi Kreegil konservatoorium lõpetamata, alates 1917. aastast kuni elu lõpuni tegutses ta õpetajana Haapsalus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas. Ta andis tunde nii üldhariduslikes koolides ja õpetajate seminarides kui ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning Tallinna Konservatooriumis, kus ta aastatel 19401941 j...
Cyrillus Kreek ja tema looming Referaat Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Cyrillus Kreek (1889-1962) oli helilooja, dirigent nind pedagoog, kelle suurimaks inspirisatsiooniks oli eesti rahvamuusika, eriti vaimulikud rahvalaulud. Kreek omandas oma muusikaalase hariduse Peterburi konservatooriumis, kus õppis trombooni ja kompositsiooni. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914
Elulugu Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas
Cyrillus Kreek Cyrillus Kreegi (1889-1962) lapsepõlv möödus läänemaal. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii kodus kui koolides, kus isa õpetamas käis. 1896. Aastal sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere ka lühemat aega elas ning kus sai terve pere õigeusku ristitud. Karl Ustavist sai venepärane Kirill- siit ka tema hilisem kunstnikunimi, Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril ja orelil. Ta huvitus puhkpillimängust ja mängist kooli pasunakooris ning tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ja laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas Kreek 1908. Aastatel 1912-1916 jätkas Kreek kompositsiooni ja muusikateooria alal
Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass MART SAAR JA CYRILLUS KREEK. NENDE ELUTEE JA LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator
On ka veidi muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal Looming: umbes 350 koorilaulu. Armastus või loodus lüürika massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti on esiplaanil. Tsirka 180 soololaulu, on ka instrumentaal Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi muusikat, klaveripalu tsirka 120. Veel on fantaasia eesti vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule
Abja Gümnaasium Referaat Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Nende elutee ja loomingu võrdlus. Juhendaja: Kadi Kask Koostaja: Aneelia Kuusik 2010.a SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Mart Saare elulugu 4 1.1 Lapsepõlv 4 1.2 Haridustee 4 1.3 Mart Saare edasine elu 4 1.4 Mart Saare looming 5 2
STEN SAAREKIVI 12 HUM Mart Saar ja Cyrillus Kreek (1882-1963) (1889- 1962) Mart Saar(1882-1963) Cyrillus Kreek(1889-1962) Oli eesti helilooja, dirigent ja Oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside muusikapedagoog.Lisaks veel organist ja koguja , , dirigent ja muusikapedagoog. rahvaviiside koguja. Mart Saare mälestuseks Sünninimega Karl Ustav Kree on Tartus püstitatud monument. . Loomingut mõjutas uue sajandi Õppis Peterburi konservatooriumis, kus
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 2.2
Cyrillus Kreegi (Karl Ustav Kreek) lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 19391962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis
Cyrillus Kreek ja Mart saar Cyrillus Kreek Mart Saar 1. 1889 1962. 1882- 1963. 2. Rahvamuusika oli tema jaoks miski, millesse tuli suhtuda ühtsesse tervikkus ja Mart Saare lo millega tuli aupaklikult ümber käia. ja ekspressio 3. Andis muusikatunde ja juhatas orkestreid Haapsalu koolides, tegutses koori- ja Tema loomin orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid Tema koorilaulud Koorilaulude kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks.. tekstuuriga ja 4. Ta mängis trombooni, harmooniumi, klaverit, orelit, Ta mängis k 5. oli aktiivne rahvaviiside ...
Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid. Tema loomingusse kuulub umbes 350 koorilaulu ("Leelo" ja "Põhjavaim" ),180 soololaulu, mille teemaks oli armastus oma kodumaa vastu. Samuti 120 klaveripala, algusaastatel oli klaverilooming tõsine, aga hiljem hakkas see erinevatesse ssundadesse arenama ning lihtsustuma. Veel on ta kirjutanud 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek(1889 - 1962) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Tema lapsepõlv möödus Läänemaal, kus ta käis laulutundides seal, kus isa tunde andis. Musitseeriti ka kodus vabal ajal. Natuke aega elas pere Vormsi saarel, kus nad ristiti ümber. Seejärel kolis ema lastega Haapsallu, et saada parem haridus lastele. Cyrillust huvitas puhkpillimäng. Peale seda läks
Ta kohtab Jutat, avaldab talle armastust ning palub temalt abi. Juta appihüüete peale saabub Vaike, kes enda tunnetest võitu saades ründab Olavit. Ta jõud on aga nõrk ning Olav saab enda valdusesse noa, mille ohvriks langeb appi tõtanud Ülo. Tuleriida juures leinab Juta Ülot. Tuleb Olav, kes ikka veel loodab, et Juta vastuarmastusele. Kuuldes, et Juta vihkab Ülo mõrtsukat, Olav hullub. Ooper lõppeb itkude ja tuletseremooniaga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Sündis 3. detsembril 1889 aastal Läänemaal. Algselt oli nimeks Karl Ustav Kreek, seejärel Kirill millest kujunes välja Cyrillus. Omandas hariduse Peterburi konservatooriumis. Seejärel kolis Haapsallu, edendas muusikaõpetaja ja koorijuhina kohalikku muusikaelu. Hobina kogus rahvaviise. 1940. aastal kutsuti Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõuks. 1947. a anti talle professori tiitel
ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe 12.b MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, organist ja sarnaselt Cyrillus'ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Ta oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Omaeluajal arendas ja mitmekesistas ta oluliselt eesti koorimuusikat. Ta oli üks parimaid rahvalaulude tundjaid,
õppejõina. Ta sängitati siiski Eestisse. Tobias oli meeldiv, kena ja lõbus inimene. Hea mälu ja fantaasiaga sõbralik, kuid sageli keevaline iseloom, kuigi suuremas seltskonnas muutus ta kohmetuks. Tobiase loomingutaga iselomustavad uudne helikeel, dramaatilisus ja sügav sisu, klassikaliste traditsioonide ühendamine isikupärase ütlemislaadiga, vaimuliku muusika suur osakaal ja polüfooniline väljenduslaad. 9. Mart Saar ja Cyrillus Kreek Mart Saar kasutas peale rahvaviiside ka rahva luule tekste. Ta oli väga huvitatud teda übbritsevast loodusest ja see oli talle inspiratsiooniks. Esimesed muusika alased teadmised sai ta oma isalt. Peale Peterburi konservatooriumi lõpetamisr asus ta elama Tartusse ja Tallinnasse. Peale suurt põlengut kolis ta Tallinnasse. Ta pidas loomingulist tööd pedagoogi tööst palju olulisemaks. Ta kirjutas rohkem väikseid teoseid nagu kloorilaulid ja soololaulud
· ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspressionism (soololaulud) ja impressionism (klaveripalad) Cyrillus Kreek (1889 1962) · Helilooja, organist, muusikaõpetaja, koorijuht · Vaimulike rahvaviiside seaded, ''Taaveti laulud'', kantaat ''Kalevipoja koopas'', ''Setu sümfoonia''; koorilaulud ''Meie err'', ''Sirisege, sirisege, sirbikesed'', ''Nõmmelill'', ''Meil aiaäärne tänavas'', ''Mu süda ärka üles''; ''Reekviem cmoll'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine, vaimulike rahvaviiside koguminetöötlemine Heino Eller (1887 1970)
Tema algusaastate klaverilooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a-moll), teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) - 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent jamuusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896. a
muusikateooriat. Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent jamuusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Ta huvituspuhkpillimängust, mängis
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. 5. Miks peetakse erandlikuks Peeter Süda koorilaulu ,,Linakatkuja“, põhjenda. Esimene koorifuuga Eesti muusikas. Nii viis kui sõnad pärinevad rahvaloomingust. 6. Millise uue suuna tõid Mart Saar ja Cyrillus Kreek koorimuusikasse? Kuidas see on seotud Eesti rahvamuusikaga? Mart Saare ja Cyrillus Kreegi kooriloomingus välja uudne rahvaviisikäsitlus. Varajasemad heliloojad, kes kasutasid oma koorilauludes rahvaviise (Miina Härma, Konstantin Türnpu) sidusid need klassikalise harmooniaga. Mart Saar ja Cyrillus Kreek lähtusid oma rahvalauluseadetes peale meloodia ka rahvalaulu enese harmooniast, rütmist ja vormist. 7. Iseloomusta Mart Saare koorimuusikat
orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904
Hermanni kõige õnnestunumaks looks peetakse ,,Isamaa mälestust". Selle tekst on ,,Kalevipojast", muusika on dramaatiline ja tõsine. Hermanni loomingus on ka Eesti esimene lauleldus ,,Uku ja Vanemuine" (1907). Selles etenduses on kasutatud Hermanni varasemaid koorilaule, muusika on väga lihtsakoeline, sündmustik on naiivne. Esimesed professionaalsed heliloojad: Härma, Läte, Tobias, Kapp, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri
"Luule, see ei tule tuulest" (A. Haava), "Kuidas juhtus" (M. Under) "Meie Leenikene tantsib", "Sügisene lillekene", "Vana aasta öösel", "Mis mulle meeldib", "Allik", "Pilvele", "Sina ja mina", "Koju", "Mälestus" (K. E. Sööt) "Koduta" (E. Aun) Meeskoorilaulud "Elagu elu", "Mehed" (G. Suits) "Ei ole leelo maasta löütü", "Küll ma laulaks", "Vanapoiss kandis metsa ääres", "Kadaka Kai" (rahvaluule) Cyrillus Kreek (1889-1962) Helilooja, pedagoog, koori- ja orkestrijuht. Arendas ja mitmekesistas oluliselt eesti koorimuusikat. Tema loomingu tähtsaim läte oli rahvamuusika: ta on üles kirjutanud tohutu hulga rahvaviise, eriliseks leiuks tema rahvaviiside kogumistöös on vaimulikud rahvalaulud (koraalimeloodiate rahvapärased variandid), mida ta kogus Lääne-Eestis (ka saartel) ning Lõuna-Eestis Urvastes. Cyrillus Kreek sündis 3.12.1889 Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas
tõlgendamine oratoorium "Joonase lähetamine" (1909) saksa keeles, et kogu euroopa saaks aru kooriteoseid: "Eks teie tea" "Varas" Rahvusliku koorimuusika kujunemine Rahvuslik muusika Rahvalaulude kogumine: 1888 Jakob Hurt " paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" koguti üle 110 000 lk rahvalaule 1904 1915 Oskar Kalase algatatud kogumine. Koguti üle 13000 rahvaviisi Kogujate seas olid ka heliloojad Peeter Süda, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Mart Saar 1882 Hüpassaare 1963 Tallinn Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas Helilooja, organist ja pedagoog Varajane looming lähedane impressionismile ja ekspressionismile Loomingu võib jaotada kolmeks: - Klaverimuusika(väikevormid) - Soololaulud "Must lind" "Lõputa teel" - Koorilaulud "Põhjavaim", "Seitse sammeldunud sängi" Cyrillus Kreek 1889-1962 Õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni
Eesti Vabariigi kirikumuusika Kirikumuusika Oli heal järjel Kanti ette klassikalisi suurvorme(oratooriume, kantaate) Kunstiväärtuslikku vaimulikku muusikat Noored organistid õppisid konservatooriumis ning leidsid hiljem rakendust Paremaks korraldamiseks oli loodud EELK Kirikumuusika sekretariaat Cyrillus Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) – 26. märts 1962 Haapsalu Oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise Johannes Hiob 17.05.1907 - 7.08.1942 vaimulik muusika jõuline ja kontrastiderohke väljenduslaad vokaalsümfoonilised suurvormid, orelimuusika, koorilaulud Enn Võrk 14. märts 1905 - 20. september 1962 Helilooja, koorijuht Lõpetas 1926
LOOMING · 300 koorilaulu, 140 soololaulu, 130 klaveriteost · 2 peamist teemat armastus ja loodus · Inspiratsiooni kodukoha loodusest ja rahvaviisidest · Laulud rasked (Tehniliselt kui ka sisult nõudlikud) TEOSED · ,,Põhjavaim" · ,,Miks sa nutad tammekene?" · ,,Kõver kuuseke" · ,,Pulmalaul" · ,,Must lind" 7. Cyrillus Kreek (1889-1962) · Helilooja ja pedagoog · Huvi tundis vaimuliku rahvalaulu vastu · Karl Ustav Kreek Kirill Cyrillus · Peterburi Konservatoorium (tromboon ja kompositsioon) · Pärast kooli lõppu elas ja töötas Haapsalus · Al. 1940ndatest õppejõud Tallinna Konservatooriumis (1950 sunniti lahkuma) LOOMING
kutsutud... 9. K. Türnpu "Kevade tunne" 10.A.Läte "Kuldrannake" ilmalik, rahulik 11.R. Tobias "Eks teie tea" rahulik, alguses keegi ei laula, jõulumeeleolu 12.A. Kapp "Kantaat päikesele" 13.M. Lüdig "Koit" mehed, naised laulavad 14.M. Saar "Põhjavaim" vaikne, naised, mehed, 15.Cyrillus Creek "Sirisege sirbikesed" sirisege, sirisege sirbikesed 16.E. Aav "Laulik" 17.Heino Eller "Kodumaine viis" viiul alguses, rahulik, keegi ei laula alguses 18.E. Tubin "Karjase pühapäev" 19.G. Ernesaks "Hakkame mehed minema" ütleb pealkirja alguses, mehed laulavad 20.G. Ernesaks "Mu isamaa on minu arm" tuttavam kui see teine isamaa laul 21.G
,,Põhjavaim" üks tuntumaid koorilaule Aleksander Läte Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest proffesionaalne muusikakriitik. Ta kegi kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri ja orelisolitsina. Üks selle aja haritumaid mehi. LOOMING. Kooriteosed: soololaulud, naiskoorile, meeskoorile(,,Pilvedele", ,,Kuldrannake"), kantaadid, sümfoonilised teosed (ei ole tegija) kammerteosed. Cyrillus Kreek Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Helolooja, pedagoog,... Peterburi konservatooriumis õppis ta algul trombooni, seejärel kompositsiooni. Ta kogus umbes 6000 rahvaviisi. Palju vaskpille loomingus, madal register. ,,Reekviem"
Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina. Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist. Oopereid on tema reperatuaaris samuti väga palju. Kontsedil esitati selliste kuulsate heliloojate teosid nagu Marc-Antoine Charpentier, Antonio Vivaldi, W.A. Mozart, Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini ja Carl Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline, kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis isegi õhtujuhid, kes juhatasid iga teose mingisuguse tutvustava tekstiga sisse. Esimesena kõlas Charpentieri Te Deum D-duur, H 146: Prelüüd. See teost tunnevad vast kõik eurooplased just tänu sellele, et see on Euroopa Ringhäälingute Liidu hümniks ning ühtlasi Eurovisiooni tunnusmeloodiaks. Just nagu tuntud lauluvõistluselgi
Saar oli ka kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis. Õpetaja oli ta tuntud ülipikkade tundide tegijana. Ta ei mõõtnud aega, vaid unustas selle ja tegi kõike kiirustamata ja põhjalikult. 1956 tabas Saart halvatus, mistõttu loobus ta pedakoogitööst ja pühendus heliloomingule. Tema tähtsamad teosed on ,,Veel pole kadunud kõik", kantaat ,,Hommiku tulekul", segakoorilaulud ,,Põhjavaim", ,,Leelo", klaveriteos ,,Laul männile" ja soololaulud ,,Ennemuiste" ja ,,Lõputa teel". Cyrillus Kreek (1889-1962) oli helilooja, pedakoog, koori- ja orkestrijuht. Ta arendas oluliselt eesti koorimuusikat. Ta sündis Ridala kihelkonnas. Algselt oli pere üheksanda lapse nimi Karl Ustav, kuid kuna tema isa töötas õigeusu kiriku koolis, siis pidi pere muutma usku ning ka laste nimesid, mistõttu muudeti tema nimi Kirilliks, millest tuleb tema kunstnikunimi Cyrillus. Tema koolitee algas Haapsalus, kus muusikast innustunud poissi lubati harjutada kohaliku karkusseltsi klaveril
Cyrllius Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek, oli tuntud nii helilooja kui ka muusikapedagoogina.Teda tunti ka kui ühte rahvalaulude tundjat. ELUKÄIK Cyrllius Kreek sündis Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust ÕPINGUD Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber TÖÖ
Vokaal-sümfooniline muusika 1.Oratoorium- on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Georg Friedrich Händeli tuntumad oratooriumid on ,,Messias". 2.Passioon- on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntuim passioon on Johann Sebastian Bachi ,,Matteuse passioon" 3.Kantaat- on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umb...
· Uued eestikeelsed õpikud · Suur tähelepanu eestikeelsel kõrgharidusel · Koolid: Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Vabariigi Tartu Ülikool · Kõrgem Kunstikool Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased". Artur Kapp "Hiiob", "Metsateel". Cyrillus Kreek "Reekviem", "Meil aiaäärne tänavas" Kirjasõna 1923- Ajakiri "Looming". 1937-Eesti esimene entsüklopeedia. Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus", "Kõrboja peremees". Hugo Raudsepp "Vedelvorst", "Mikumärdi" August Mälk "Aktsioon", "Surnu surm" Kirjandusrühmitus Siuru 1917 Arbujad Kunstielu Kunstiühing Pallas 1918 Tartu. Korraldas peamiselt näituseid(ülevaatenäitused, isikunäitused, väliskunstinäitused ja kultuuridiskusioone)
Hiljem 1970. ja 1980. aastatel on tema loomingus rohkem modernistlike jooni; sellel perioodil maalis ta abstraktsionistlike maale. Tema maale võib leida Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii ja Tallinna Kunstihoone kogudest. Tema hauakivi kaunistab tema enda poolt kavandatud ruunikivilaadne raidkivi. Näitleja Albert Üksipi portree. 1946. Talutaat Läänemaalt 1946. Taat Kullamaalt 1945. Helilooja Cyrillus Kreegi portree. 1959. Kihnu kalurid võrke parandamas 1955. Kihnu kalurid (Kakuami ankruid vedamas) 1955. Õhtul Kihnu sadamas. 1951. Maastik Läänemaalt. 1961. Kullamaa Sauetõnk. 1976. Kurv. 1959 Rütm. 1979. Elulõng. 1994.
Eesti pärimusmuusika 1. Eesti heliloojatest on kasutanud rahvalaulu oma loomingutes ja teostes : Mart Saar (1882-1962) Rahvalaulud : ,,Kõver kuuseke'', ,,Tudu- tudu tuvikene'' , ,,Jaan läheb jaanitulele'', ,,Tere kuusi, tere petäj '', ,,Sii om leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'', ,,Vastlalaulud'', ,,Kiigelaulud'' ja ,,Jaanilaulud''. ,,Kust tunnen kodu''. Miina Härma (1864-1941) vanad viisid : ,,Lauliku lapsepõli'' , ,, Ei saa mitte vaiki olla'' , ,,Kus on kenva kodu''. 2
Gregoriuse koraal kaob meie kirikutest 16.sajand, ,,taganeb" just protestantliku muusika eest. Luteri koraali rahvalik variant. 16.-18- sajand , kõik muusika mis kuuled tuleb meelde jätta, kui meeldis. Tekivad lisandid, kaunistused lauludele või kirikutes pidi olema eesti keelt valdav inimene, kes ei osanud muusikat kaks varianti, kuidas muusika võis tekkida. 1904. alustab EÜS ja dr. Oskar Kallas rahvaviiside süstemaatilist kogumist. Maailma esimene rahvaluule doktor. 1911 liitus Cyrillus Kreek hakkas fonograafiga laule koguma, ta lasi seda ka oma õpilastel teha, tema kogus üle kuue tuhande süstematiseeritud rahvaviisi. Peab teadma: tema looming püsineb eesti rahvaloomingul vaimulik rahvalaul nt on ,,Ma tulen taevast ülevalt", ,,Mu süda ärka üles" . Pillid. Viled, pasunad, sarved. Pööpill puusüdamest keeratakse välja. Puhkpillidest on peeneim parmupill. Keelpillid tuntuim moldpill 1 keel peal ja sellega sügatakse viisi, põispill, hiiu
Elektri ja bensiini võidukäik. Välja kujunesid filmikunst, kirjandus, kujutav kunst, muusika, tants. 3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitnud palju maleturniire. A.H. Tammsaare kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja.
1. Kus avati esimesed 2 konservatooriumi Venemaal, kumb õppeasutus kannab tänapäevani Rimski-Korsakovi nime? Peterburis(Rimski-Korsakov) ja Moskvas 2. Kes 1.eesti professionaalsetest heliloojatest on saanud hariduse Peterburi konservatooriumis? Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba, Cyrillus Kreek 3. Mida ühendas endas 19.saj.aristokraatide salongides levinud linnaromanss? Ühendas Vene rahvalaulu avaruse ja hingestatuse ning mustlasviiside kirglikku väljenduslaadi. 4. Kes taotles 1.vene heliloojana oma loomingus teadlikult rahvuslikkust, teda on nim. ka Vene klassikalise muusika isaks? Mihhail Glinka 5. Nimeta Glinka heliloomingust kuulsamad teosed; mille poolest paistis silma „Ivan Sussanin"?
Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina. Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist. Oopereid on tema reperatuaaris samuti väga palju. Kontsedil esitati selliste kuulsate heliloojate teosid nagu Marc-Antoine Charpentier, Antonio Vivaldi, W.A. Mozart, Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini ja Carl Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline, kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis isegi õhtujuhid, kes juhatasid iga teose mingisuguse tutvustava tekstiga sisse.. Minule meeldis see kontsert väga. Kevin Janson7a
· Säilis ja tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant: 1923., 1928., 1933., ja 1938. a. Viimane, mis oli seostatud Eesti Vabariigi 20. Aastapäeva tähistamisega, kujunes eriti võimsaks: sellel osales 569 koori 17500 esinejaga; kuulajaid oli 150 000. · Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar, Peeter Süda. · Tallinna ja Tartu kõrgematest muusikakoolidest võrsusid helikunstnikud nagu Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Verner Nerep, Riho Päts, Enn Võrk. · 1928. a. sai lavaküpseks esimene ooper Evald Aava ,,Vikerlased''. Kuulsust võitsid Artur Kappi oratoorium ,,Hiiob'' ja Cyrillus Kreegi ,,Reekviem''. · 1930. a. levis seoses filmikunsti arenguga kerge ajaviitemuusika. Samast zanrist algas Artur Rinne
Laulma hakkavad ka mehed, teemaks põhiliselt paroodia või vemmalvärss. Uuem rahvalaul toob kaasa ka salmikukultuuri (kirjutati uuemate rahvalaulude sõnad) Sellega tulid aasa ka uued seltskonnatantsud.Ringmängulaulud nt labajalg, polka, valss. Vaimulik rahvalaul- Lutheri koraali suupärane varjant Luterlus jõuab Eestisse16 saj. 1904 alustavad eesti üliõpilasselt EÜS ja doktor Oskar Kallas rahvalaulu kogumise aktsiooni. 1911 liitub selle aktsiooniga Cyrillus Kreek .Tema üksi korjas ja süstematiseeris üle 6000 vaimuliku rahvalaulu. RAHVAPILLID Rahvapillid lihtsakoelised. 1. Puhkpillid-parmupill,torupill,roopill,pasunad,vilepillid,sarvepillid. 2. Keelpillid- kõige tuntum on hiiu kannel ehk rootsi kannel. Kandled-esimesed oli 5-6 häälsed.hiljem ka 7 keelsed jne. Tekib nn külakannel ehk duurkannel. Saab mängida keerulisemaid palasid.Grammatiline kannel-saab mängida kõiki toone
Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulu...
,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tartusse esimese segakoori. Laulud ,,Meestelaul", ,,Tuljak", ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Lauliku lapsepõli" Konstantin Türnpu asutas 1921 Lauljate Liidu. Aleksander Läte asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri ja Eesti I sümfoonilise teose autor avamäng ,,Kalevala". Rudolf Tobias kuulus oratoorium ,,Joonase lähetamine". Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid rahvaviiside töötlejad oma loomingus. Evald Aav oli Esimese Eesti kunstiküpse ooperi ,,Vikerlased" autor./Sümfonistid Heino Heller (Tartus) ja Artur Kapp (Tallinnas). Eugen Kapp balletid ,,Kalevipoeg" ja ,,Kullaketrajad". Eestis kaks professionaalset koori: 1) RAM (asutaja G.Ots) 2) Eesti Filharmoonia kammerkoor (asutaja T.Kaljuste). Eestis kaks statsionaarse orkestriga muusikateatrit:1) Rahvusooper Estonia 2) Teater Vanemuine. Eesti hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad J
Õping, töö ja elu lõpp 1908-1911 Õppis Peterburi Konservatooriumis trombooni 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat 1919-1920 muusikaõpetaja Rakvere Õpetajate Seminaris 1920-1921 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1921-1932 Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides 1944-1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist Kreek oskab hoiduda äärmustest, tema teosed on nüansirikkad ja läbimõeldud. Kuulsamad koorilaulud "Meil aiaäärne tänavas" (L. Koidula) "Meie err" "Jaaniussike" (C. M
Johann Voldemar Jannsen. Osa võtsid kõik meeskoorid. Teiste hulgas kõlasid peo ühe üldjuhi Aleksander Kunileidi ja Lydia Koidula laulud „Sind surmani“ ja „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ 4) Miks oli üldlaulupidu Eesti kultuuris ja ajaloos tähtis sündmus? Sest see aitas kaasa eestlaste eneseteadvuse tõusule ja muusikaelu edenemisele. 5) Nimeta Eesti ärkamisaegseid heliloojaid. Mis õppeasutuses nad said muusikalise hariduse? Miina härma, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mihkel Lüdig, Mart Saar, Rudolf Tobias, Konstantin Türnpu. Kuna Eestis sellist kooli polnud, nad said oma muusikalise hariduse Peterburist. 6) Nimeta eesti esimesi professionaalseid heliloojaid. Mis õppeasutuses õppisid? Aleksander Saebelmann – Kunileid (1845-1875) ja Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Ja nad omandasid oma muusikalise hariduse Valgas, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. 7) Mida kujutasid endast laulu- ja mängu seltsid
joonega. Lühemad ja lokkis juuksed. Meestel:fraki asemel smoking. Hariduselu:venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. 6-kl koolikohustus, varasema seisusliku haridussüst. asemele loodi ühtluskool, ühtlustati õppekavad, laiendati koolivõrku, ehitati koolimaju, trükiti õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. EV Tartu Ülikool, Tlna Tehnikaülikool, muusika- ja kunstikoolid. Teadlased: Ernst Öpik,Paul Kogerman, Ludvig Puusepp muusikud: Evald Aava, Artur Kapp ja Cyrillus Kreek Näitlejad: Paul Pinna, Ants Lauter kirjanikud:Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W.Somerset Maugham, A.H.Tammsaare, August Mälk, Hugo Raudsepp Kunstnikud: Jaan Koort, Eduard Viiralt, Anton Starkopf luuletajad:Marie Under, Betti Alver, Heiti Talvik, Henrik Visnapuu Sportlased: Paul Keres, Kristjan Palusalu.
periood. Peamiseks eeskujuks uusrealism. Noorem põlvkond kunstnike: Adamson-Erich, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra, E. Viiralt "Jutlustaja" E. Viiralt "Naised pesemas" A.Bach "Kalevipoeg" K.Raud A. Rinne - Penni serenaad MUUSIKAELU Säilis kohalike muusikapäevade traditsioon. 25.07. 1938 toimus 11. Üldlaulupidu Tallinnas. Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad: Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar jne. Levis kerge ajaviitemuusika :alguses grammafoniplaatidelt, hiljem tekkisid orkestrid, mis esitasid just filmidest tuntuks saanud laule. 11. Üldlaulupeo märk, Tallinn, 1938 KEHAKULTUUR JA SPORT 1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid. Eesti Mängud 1934. ja 1939. aastal. 1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini
heliulatusega viisid, funktsionaal-harmooniline mõtlemine(nn. 3 duuri lugu), viisid üldtuntud rütmis (valss, polka), saadeti pilliga ja lauldi laulumängude saateks, kindlad ringmängu viisid, mille sõnu võis vahetada Vaimulikud rahvalaulud seoses vennastekoguduste liikumisega, kirikumuusikat lauldi kodudes ja omal käel, ilustati ning muudeti, ning tekkisid uued lood, kirikutes ei kasutatud, tekkis omaette traditsioon (Cyrillus Kreek) Kuidas nimetatakse peamisi häälerühmi setu laulus? EESLAULJA, TORRÕ, KILLÕ RAHVAPILLID Kuidas liigitatakse Eesti rahvapille? (4 rühma) Nimeta igast rühmast vähemalt kolme pilli. Keelpillid kannel, viiul, põispill Puhkpillid pasunad, sarved, torupill Lõõtspillid akordion, lõõtspill, libliklõõts Löök-/rütmipillid trumm, parmupill, jauram Kirjuta kandle ajaloost (millal jõudis Eestisse), liikidest. Vanem kannel ehk väikekannel Uuem kannel ehk viisikannel
annaabi.ee 
