Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime...
soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdrukutesse ootused ja neile sobivate rollide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid Sotsialiseerimise agentideks nimetatakse: inimesi; organisatsioone. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: vanemad; sõbrad; õpetajad; massimeedia. Täiskasvanu sotsialiseerumine desotsialiseerumine; resotsialiseerumine; Roger Gould; vanurite sotsialiseerumine. Ameerika merevägi. MINA-PILDI KUJUNEMINE James Cooley ja sotsiaalne mina; William James'i sotsiaalne mina; Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina. ARENGU FAKTORID geneetilised faktorid; keskkonna faktorid; õpetamine; enesearendamine. KASUTATUD ALLIKAD 1. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik, Tallinn: Koolibri. 2. http://biomedicum.ut.ee/~martv/geneetika- ajalugu.htm [17. veebruar] 3. http://www.ave.ee/download/Juta_piirlaid.d oc [17. veebruar] 4. http://www.et.wikipedia.org/wiki/Inimese_ar
· K. Lewin - väljateooria. Inimene toimib eluväljal. Eluväli - inimene-keskkond interaktsioon · W. Wundt - eksperimentaalpsühholoogia rajaja - psühholoogiline protsess on mõjutatud sotsiaalsetest protsessidest ja sotsiaalsetest teadmistest Sotsioloogia mõjutused · E. Durkheim - sotsiaalsed jõud ja protsessid mõjutavad inimese otsuseid, valikuid ja tegevusi · K. Marx - indiviidi elu on mõjutatud ühiskonna majandusliku struktuuri poolt · C. H. Cooley - "peegelmina" teooria - mina-pilt kujuneb suhetes teistega · C.H.Mead - käsitles inimese arengut kui sotsiaalse interaktsiooni tulemust Sotsiaalpsühholoogia eesmärgid · Mõista ühe inimese mõju teisele (nt Milgrami konformsuse uuringud) · Mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele (nt Aschi konformsuse katsed) · Mõista indiviidi mõju organisatsioonile (nt Lewini juhtimisstiilide uuringud)
Isiksus ja ühiskond. Ühiskonna all mõistame kõikehaaravat sotsiaalset ühendust, millesse inimene kuulub. Kõik ühiskonnad on iseloomustatavad ühiste tunnustega : -ühiskonnad on vertikaalselt üles ehitatud, -ühiskonnad on horisontaalselt liigendatud, -neil on kultuuriline pealisehitus, -neile on omane sisemine dünaamika. Ühiskond on sotsiaalsete gruppide kogum. Sotsiaalsed grupid Sotsiaalsed grupid. sotsiaalsed grupid - inimeste hulk, kes on omavahel vastastikustes suhetes. sotsiaalset gruppi kui sotsiaalsete persoonide tuntavat, struktureeritud, püsivat kooslust, kus vastavalt sotsiaalsetele normidele, huvidele ja väärtustele täidetakse sotsiaalseid rolle ja taotletakse ühist eesmärki. Iga ühiskond koosneb paljudest sellistest gruppidest . Nad kõik on omavahel teatud seostes ja selleks et ühiskonda õigesti mõista tuleb esmalt erinevaid gruppe mõista, nende iseloomust ja kohast ühiskonnas aru saada. Seetõtt...
Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesm...
Tertsiaarne sotsialiseerumine ei lõppegi. 16.Grupp, grupi omadused Vastus: Grupp - inimeste kogum, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik. Omadused: 1. liikmed on vastastikuses sõltuvuses. 2. liikmete vahel valitseb grupile ainuomane sotsiaalsete suhete kogum. 3. grupis valitseb arusaamine, et iga liikme käitumine mõjutab teisi grupi liikmeid. 4. grupis valitseb ühine liikmeksoleku ehk meie- tunne. 17.Esmased ja teisesed grupid (Cooley) Vastus: Charles Horton Cooley (1864-1919) -esmased ja teisesed ehk primaarsed ja sekundaarsed grupid. Esmased grupid. Väikesed grupid. Soojad, intiimsed ja isiklikud sidemed. Suur ühtsustunne, eesmärkide ühtsus, sarnase ilmavaate jagamine. Ei eeldata kindlaid hüvesid või kasu inimestevahelistest suhetest. Teisesed grupid. Suuremad grupid. Vähesed emotsionaalsed sidemed. Formaalsed suhted. Kõigil liikmetel on mingi ühishuvi, kuid kontaktid grupi liikmete vahel suhteliselt ajutised ja rollid on kindlalt määratletud
SOTSIOLOOGIA EKSAM 1) Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise klassikalised käsitlused. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sigmund Freud Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega. Erik Erikson Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini). 2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste. e
lapsepõlvest? lapsepõlve käsitlused : 1. etapp-laps kui väike täiskasvanu 2. etapp-hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi) 3. etapp-Lapsekeskne lähenemine, Rousseau- õpetaja roll peaks olema selline pehme, suunav et laps saaks ise kasvada ja areneda. Tänapäeval on lapsepõlve osatähtsus inimese kujunemisel tõusnud, kuna lapsepõlv on muutunud pikemaks. Milles seisnevad Sigmund Freudi, George Meadi, Charles Cooley ja Erik Eriksoni inimese sotsialiseerimise käsitlused. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves.
Indiviidi seisukohast - "mina" teadvustamine ja isiksuse kujunemine Isiksuse kujunemise 3 põhilist elementi: kognitiivne emotsionaalne käitumuslik NB! Sotsialiseerumine toimub indiviidi ja sotsiaalse struktuuri vastasmõjus. 8 Sotsialiseerumise aspektid on: kontekst, sisu ja protsess ning resultaat Sotsialiseerumise eesmärgid: 1. Positiivne eneseteadvus Ch. Horton Cooley: "peegel-mina" G. Herbert Mead: "tähtsad teised" ja "üldised teised" 2. Sotsiaalsed oskused 3-komponendit kontseptsioon (G. H. Mead): "mina"- intuitsioon, "sotsialiseerunud mina" - mäng, "teiste rolli võtmine" teadlik mäng 3. Keele omandamine 4. Väärtuste omandamine 5. Rollieesmärkide teadvustamine 6. "Üldiste teiste" teadvustamine Sotsialiseerumise tüübid: ettevalmistav, vahetu, resotsialiseerumine
eelistuse küsimuseks, ning ühtlasi suurendanud ka inimeste õigust vastu vaielda. Inimõiguste demokraatiast saab teadmiste demokraatia - kõigi inimeste uskumused võivad olla ühtviisi tõesed. Kokkuvõte. Sotsioloogia arvestab sellega, et reaalsus on sotsioloogiliselt konstrueeritud; teeb kindlaks tegude varajatud põhjused; kirjeldab tegude ettekavatsemata tagajärgi. Marx ja Weber - klass; Weber - ratsionaalsus; Durkheim - anoomia; Merton - kuritegevuse strukturaalsed põhjused; Meadi ja Cooley - sotsialiseerumine; Michels- oligarhia; Parsons - perekond; Becker - sildistamine; Goffman- rollid/ institutsioonid.
kolme teoreetilist voolu - sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria. Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit "väljastpoolt" sotsioloogiat psühhoanalüüs, ratsionaalse valiku teooria ja sotsiobioloogia. Sümboliline interaktsionism Koolkond mis domineeris USA sotsioloogias enne funktsionalismi tulekut. Charles Horton Cooley (1864-1929) Peegelmina kontseptsioon - inimese minapilt kujuneb suheldes teiste inimestega, minapildi kujunemise protsess koosneb kolmest komponendist: 1. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised inimesed teda näevad. 2. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised nähtusse suhtuvad. 3. Inimese reaktsioon teiste inimeste arvatavasse suhtumisse temasse. Seega see kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab teisi inimesi endasse suhtuvat.
7. http://www.globalsecurity.org/military/library/policy/dod/nds- usa_mar2005_i.htm 8. http://www.politsei.ee/files/rab/Terrorismi_finanteerimine.pdf www.siseministeerium.ee/public/TVV_p_hialused_kinnitatud_VV_17.08. 2006.rtf 9. http://www.cdi.org/terrorism/hamas.cfm 10. http://www.cdi.org/terrorism/hezbollah.cfm 11. http://www.cdi.org/terrorism/harakat.cfm 12. http://en.wikipedia.org/wiki/Terrorism 13. http://et.wikipedia.org/wiki/Terrorism 14. Cooley, K. Unholy wars : Afganistan, America and international terrorism. London, Pluto Press, 2002 15. Clarke, Richard. Against all Enemies: Inside America´s War on Terror. New York, Free Press, 2004 16. Holms, John ja Burke, Tom. Terrorism. ERSEN, 2002
1.Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Sotsioloogia on teadus mis uurib teaduse ja inimese käitumist terviklikuna, aitab mõista miks nii on ja miks nii tehakse, miks asjad on nii nagu nad on, ja miks mitte teisiti. Inimene ei eksisteeri ega saagi eksisteerida üksi, niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui ...
klassiruum õige koht(Schumm & Vaughn, 1992, viidatud Sutherland jt. 2008:226 järgi) Kuid samas needsamad õpetajad viivad läbi väga piiratud hulgas kohandusi ja ei ole huvitatud muutma materjale, ülesandeid või õppematerjale.(Lago-Delello, 1998, viidatud Sutherland jt. 2008: 226 järgi) Kahjuks neil õpilastel, kes ei vasta õpetaja ootustele, on suurem sotsiaalse ja akadeemilise ebaedu tõenäosus.( Lane, Wehby, & Cooley, 2006, viidatud Sutherland jt. 2008:226 järgi) Keele roll õppetöö juhendamises muutub umbes kolmandas klassis, kui kogemusepõhise õppimise vahetab välja õppimine, mis toimub läbi formaalsete keelevormide kaudu edastatava informatsiooni. See muutus õpetaja juhtnööride jagamise stiilis nõuab lastelt suurenenud võimet mõista keerulisemaid keelelisi intruktsioone nii suulises kui ka kirjalikus vormis. Kuid laste
kasvab. Habituse kaudu toimub reproduktsioon ebavõrdsuse taastoomine põlvkonnast põlvkonda. Klass ja maitse inimese klassipäritolu paneb paika tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse jne osas. Kultuuriline kapital on inimese üldine kultuursus (kombed, haritus jne). Sümboliline kapital seda kapitali omab see inimene, kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda, kuidas asjad tegelikult on, mis on hea, mis on õige. 22. Charles Horton Cooley sümboliline interaktsionism. Peegelmina kontseptsioon inimese minapilt kujuneb teistega suheldes, protsess 3 etapiline. See kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab, et teised temasse suhtuvad. Primaarne ja sekundaarne grupp. 23. George Herbert Mead sümbolilise interaktsionismi juhtfiguur. Inimese mina koosneb kahes poolusest: I (aktiivne poolus) ja Me (passiivne poolus). Inimese mina kujuneb välja teistega suheldes
orienteeruvad üksteisele ja kuidas nad seda teevad eelkõige tähenduste alusel. Mikro-taseme suunitlus (sotsiaalne interaktsioon spetsiifilisetes situatsioonides). Põhiküsimused: - Kuidas ühiskonda kogetakse? - Kuidas inimesed omavahel suhtlevad, loomaks, alal hoidmaks ja muutmaks ühiskonnavorme? - Kuidas püüavad indiviidid teiste poolt tajutud reaalsust kujundada? - Kuidas muutub individuaalne käitumine erinevates olukordades? Teoreetikud: Weber, Mead, Goffman, Cooley Kriitika: Selle lähenemise puuduseks on oht eirata kultuuri, ühiskondliku klassi, soo ja rassi/rahvuse mõju 5. Võrdle ja vastanda positivistlikku, tõlgendavat ja kriitilist uurimistööd: kuidas nähakse ühiskonda, tegelikkust; kuidas uurimistööd tehakse, milline on sotsiaalteadlase roll? Milline teoreetiline lähenemine on seotud positivistliku, milline tõlgendava ja milline kriitilise uurimistöö suunitlusega? (vt ka tabel lk 21)
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
58. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. 59. Mida tähendab sotsiaalne mina? Sotsiaalne mina - Inimese arusaam enda kohta. 60. Kuidas kujuneb mina-pilt? Mina kujunemine personaalne mina ehk spontaanselt kerkiv olemus ja sotsiaalne mina ehk mis sisaldab teiste omandatud suhtumisi Mina-pildi kujunemine: James Cooley ja sotsiaalne mina: imiku järk järguline eraldumine oma toitjast, enese kui eraldiseisva isiksuse tajumine William James´i sotsiaalne mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid. Charles Horton Cooley ja peegelpildi mina: inimese arvamus selle kohta, kuidas ta teistele paistab, teiste hinnangust, inimese arvamusest teiste hinnangu kohta.
1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline,...
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt ...
õpetaja hariduse käigus omandatud tegutsemise viis võib olla vastuolus vanemate või haridussüsteemi administratsiooni asetatud nõuetega. # Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli (NB: niimoodi on ikka), nt ema, abikaasa, töötav naine jne, mis sisaldavad erinevaid nõudeid/ootusi. - subjekti poolt vaadatuna on roll üks mehhanismidest, mille kaudu indiviidi tegutsemine on sotsiaalselt mõjutatud. * Charles Horton Cooley (1864-1929) sümboliline intraktsionism. ,,Peegelklaasis mina" (looking-glass self) ja selle kolm osa: a) kuidas kujutame ette, et me teise inimese jaoks paistame; b) kuidas kujutame et ta meid hindab; ning c) millise enesetunde see meis tekitab (nt. uhkus, häbi) * Suhtleme läbi rollide. Mõjutame teisi ja teised meid läbi rollide. * Rollid sünnivad sotsialiseerumise käigus nii, et üksikindiviid kohandavad oma käitumist selle kohaselt, mida teised nendelt ootavad
.....? Tähelepanu uurijad on ühtmeelt, et mina kontseptsioon on multidimensionaalne mõiste. Mina- uurimine: Mina- käsitluse ajalugu sotsiaal- ja käitumisteadustes. James, 1890: alati kui inimesed kohtuvad viibib seal tegelikult kuus isikut- seal on kumbki sellisena, nagu ta end näeb, kumbki sellisena, nagu teine teada näeb ning kumbki sellisena, nagu ta ise on. W. James ,,Psühholoogia printsiibid" 1890 Charles Horton Cooley 1902 Georg Herbert Mead 1934 Herbert Blumen 1937 Erving Goffman 1959 Carl Rogers 1959 ,,Mina" tähendus sotsiaal- ja käitumisteadustes: 1. Mina kui persoon: persoonina on mina sünonüüm kõnepruugis olevale minale??? Vaadeldakse mina kui psühholoogilist tervikut 2. Mina kui isiksus: eneseteostus, võimed, temperament, väärtused 3. Mina kui kogev subjekt: W. James ütles, et minal on kaks käsitlust- mina kui objekt ja mina kui subjekt
Sotsiaalpsühholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalse suhtlemise kontekstid - Jäljendamine ja modelleerimine - olulised sotsiaalse õppimise protsessid, mille kaudu me suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise...
Või teine näide: Inglise kuninganna Victoria jäi vahest oma tõllas tukkuma, äratati enne rahvamassi juurde jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: “peegelpildimina”, “referentgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema hariduse ja parema elujärjega paksude inimeste seas rohkem depressiooni, ärevust jne
(frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: "peegelpildimina", "referentgrupp", "kaheastmeline kommunikatsioon". 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema hariduse ja parema elujärjega paksude inimeste seas rohkem depressiooni, ärevust jne
(frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: “peegelpildimina”, “referentgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema hariduse ja parema elujärjega paksude inimeste seas rohkem depressiooni, ärevust jne
kiindumuse, heakskiidu järele, kindlustunne selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus. Imikueas on emotsionaalsete vajaduste kõrval tähtsamad kas samavõrd või enamgi füüsilised vajadus, oluline roll füüsilisel sõltuvusel, hiljem on tegu peamisel emotsionaalse sõltuvusega d. Individuaalsed erinevused: igal inimesel erinevad omadused, geenid loovad vaid eelsoodumuse 38. Mida tähendab sotsiaalne mina? James Cooley ja sotsiaalne mina: imiku järk-järguline eraldumine oma toitjast, enese kui eraldiseisva isiksuse tajumine William James'i sotsiaalne mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid. Mina otseselt seotud sotsiaalse suhtlemisega. 39. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma. 40. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine.
põlvkond ja sotsiaalne keskkond. Sotsialiseerumise agendid Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: Vanemad: esimesed ja kõige tähtsamad. Verbaalne ja mitteverbaalne kultuuri õppimine Sõbrad: omataoliste grupp, võrdsed. Laps-olemise rolli õppimine. Puberteediea sõbrad Õpetajad: olulised eelkõige kaasaegses ühiskonnas. Mentorid. Massimeedia: nii meelelahutus kui haridus 6.2.4. Mina-pildi kujunemine · James Cooley ja sotsiaalne mina: imiku järk-järguline eraldumine oma toitjast, enese kui eraldiseisva isiksuse tajumine · William James'i sotsiaalne mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid · Charles Horton Cooley ja peegelpildi-mina: inimese arusaamad enda kohta pärinevad: 1)inimese arvamus selle kohta, kuidas ta teistele paistab, 2)teiste hinnangust ja 3) inimese arvamusest teiste hinnangu kohta. Inimese mina-pilt on pidevas muutumises
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspekti...
“Personaalne teadlane” (Kelly, 1955) - Personaalsed konstruktid maailma korrastamiseks - Metafoor: “eluteater” – rollide etendamine - = “teadlane” kogub andmed ja loob teooria; “näitleja” esitab selle maailmale! Selfi komponendid: - Füüsiline self - Self kui protsess (“headquarter of adjustment”) - Sotsiaalne self (rollid) - Mina-kontseptsioon - Ideaalne self Selfi kujunemine: - Baldwin (1987): inimese mõtted endast ja teistest on omavahel seotud. - Cooley (1902), Mead (1934): self kujuneb vaid suheldes teistega = teiste reageering kujundab selfi = meie taju sellest, kuidas teised meid tajuvad = tähtis ei ole teiste reaalne taju meist = enda seletus teiste arvamusest => mina-pilt - Isiksus kujuneb teistega suhtlemisel saadud kogemuste alusel (Andersen, 1993): - Isiklikud kogemused - Olulised teiste kogemused - Folkloor, müüdid, raamatud, jne - Minevikusündmuste peegeldused - Tulevikku suunatud ootused
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria. Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit “väljastpoolt” sotsioloogiat – psühhoanalüüs, ratsionaalse valiku teooria ja sotsiobioloogia. Sümboliline interaktsionism Koolkond mis domineeris USA sotsioloogias enne funktsionalismi tulekut. Sellega on tihedalt seotud ka nn. Chicago koolkond sotsioloogias. Charles Horton Cooley (1864-1929) Peegelmina kontseptsioon - inimese minapilt kujuneb suheldes teiste inimestega, minapildi kujunemise protsess koosneb kolmest komponendist: 1. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised inimesed teda näevad. 2. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised nähtusse suhtuvad. 3. Inimese reaktsioon teiste inimeste arvatavasse suhtumisse temasse. Seega see kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab teisi inimesi endasse suhtuvat.
13.99 Frank Gastineau Saskachewan Prarie 4.23 Craig Yedwab Nova Scotia Atlantic 4.92 Michelle Tran Quebec Quebec 3.37 Michelle Tran Quebec Quebec 1 Dean Percer Yukon Yukon 0.99 Henry MacAllister Ontario Ontario 54.11 Ricardo Block Alberta West 1.99 Ricardo Block Alberta West 51.94 Cari Sayre Alberta West 80.2 Sonia Cooley Alberta West 0.5 Tracy Poddar Ontario Ontario 0.7 Tracy Poddar Ontario Ontario 6.96 Jennifer Halladay Ontario Ontario 7.69 Stuart Calhoun Ontario Ontario 28.14 Robert Barroso Yukon Yukon 19.99 Robert Barroso Yukon Yukon 4.86 Tony Sayre Alberta West 5.37 Tony Sayre Alberta West 19.99 Brad Thomas Yukon Yukon 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
