saada selle eelsoodumuseks. Kõrge psühhotismiga inimesed on egotsentrilised, külmad, vaindlushimulised, agressiivsed, impulsiivsed, ümbritsejate suhtes vaenulikud, kahtlustavad ja antisotsiaalsed. Tugeva superegoga inimesed on samas sotsiaalselt osavõtlikumad, hoolitsevad ja kohanevad kaasinimestega paremini. Kõrge psühhotism on Eysencki meelest seotud eritumisega organiismis, millel on taas tugev geneetiline soodumus. Raymond Bernhard Cattelli isiksuslike joonte teooria. Cattell seadis endale sihiks ei midagi vähemalt kui välja töötada isiksuse teooria, mis arvestaks inimese päritolu, keskkonna ja isiksuslike iseärasuse paljude eri muutujate koosmõju. Lähtudes põhimõttest, et korralik teooria peab toetuma ulatuslikele uuringutele ja täpsetele mõõdistustele, tegi Cattell tuhandete kaiseisikitega enneolematult rohkel arvul empiirilisi uuringuid.
Kõrge neurotismiga isikud reaggerivad liiga tugevasti stiimuleile ja naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse. Nad on tundlikumad ebameeldivale. Psühhotism – tugevsuperego Kõrge psühhotismiga inimesed on egotsentrilised, külmad, vaidlushimulised, agressiivsed, impulsiivsed ja antisotsiaalsed. Tugeva super egoga inimesed on sama sotsiaalselt osavõtlikumad, hoolitsevad ja kohanevad kaasinimestega paremini. 13 Raymond Bernhard Cattelli isiksuslike joonte teooria Isiksuse omaduste kategooriad Isiksuse omadused väljendavad Gattelli järgi inimese kalduvust reageerida igal ajal ise kohas ja ise situatsioonis kindlal suhteliselt püsival viisil. Isikuomadused on hüpoteetilised psühholoogilised struktuurid, mis väljenduvad käitumises ja mille abil võib inimesele oma tegutsemist eri olukordadesette aimata. Pealispindsed omadused on inimeste omavahel seotud ja koos esiletulevate käitumisviiside karakteristikud
Maximum likehood meetodit. 4) Milline on esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent? Faktori omaväärtus 6,4 Seletusprotsent 33% 5) Kui suur on kõigi faktorite kumulatiivne seletusprotsent? 56% 6) Pöörake faktortelgi. Mis meetodit kasutasite? Varimax meetodit 7) Kas esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent muutusid? Jah, 3.26 ja 18.1% 8) Milline oleks õige faktorite arv Kaiseri kriteeriumi (omaväärtus > 1) järgi? 5 9) Cattelli kriteeriumi järgi? (Vaadake omaväärtuste graafikut /Scree plot/. N-nda faktori järel on graafikul küllalt suur langus, kuid pärast seda vähenevad omaväärtused ühtlaselt. Cattelli kriteeriumi järgi tuleks alles jätta N faktorit.) 2 10 )Alustage analüüsi uuesti, määrates "õigeks" faktorite arvuks (Maximum number of factors) arvu, mida arutelu kahe eelneva punkti põhjal teile soovitas. 3 11) Pöörake faktortelgi. Mis meetodit kasutasite? varimax
Maximum likehood meetodit. 4) Milline on esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent? Faktori omaväärtus 6,4 Seletusprotsent 33% 5) Kui suur on kõigi faktorite kumulatiivne seletusprotsent? 56% 6) Pöörake faktortelgi. Mis meetodit kasutasite? Varimax meetodit 7) Kas esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent muutusid? Jah, 3.26 ja 18.1% 8) Milline oleks õige faktorite arv Kaiseri kriteeriumi (omaväärtus > 1) järgi? 5 9) Cattelli kriteeriumi järgi? (Vaadake omaväärtuste graafikut /Scree plot/. N-nda faktori järel on graafikul küllalt suur langus, kuid pärast seda vähenevad omaväärtused ühtlaselt. Cattelli kriteeriumi järgi tuleks alles jätta N faktorit.) 2 10 )Alustage analüüsi uuesti, määrates "õigeks" faktorite arvuks (Maximum number of factors) arvu, mida arutelu kahe eelneva punkti põhjal teile soovitas. 3 11) Pöörake faktortelgi. Mis meetodit kasutasite? varimax
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule
Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) ehk IQ (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited) Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed. Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani
Cattell'i poolt 1965. aastal välja pakutud intelligentsuse mudel, mille alusel jaguneb üldvõimekus kaheks suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks (fluid intelligence) (tõlgitud eesti keelde ka kui voolav, paindlik, liikuv intelligentsus) ja kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence). Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed. Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla,
Ta jagas sarnasuse järgi 4500 sõna 160 rühma. Ta täiendas nimekirja veel 11 rühmaga, mida esialgu nimekirjas polnud. Kuid 171 sõnarühm oli liiga pikk, et kasutada faktoranalüüsi. Seepärast oli vaja nimekirja veel tihendada, mille tulemusena tekkis 35 sõnade hiidrühma. Hiljem eraldas Cattell nimekirja põhjal 12 primaarset isiksusefaktorit, mis koos nelja lisafaktoriga said kokku isiksuseküsimustiku (16 PF). Fiske tegeles Cattelli tööga edasi, ta lihtsustas nimekirja veelgi, jättes alles 22 olulisemat isiksuseomadust. Ta lasi 128 kliinilise psühholoogia praktikandil iseloomustada end. See uurimus viis teda järelduseni, et isiksuse kirjelduseks piisab vaid 5 faktorist. Need olid ( eneseväljenduse kindlus, konformus, emotsionaalne kontroll, sotsiaalne adapteeritus, intellektuaalne uudishimu. Uue põlvkonna isiksuseteooriad Kõige suurem teene Eysenckil. Ta avaldas raamatu ,,Isiksuse dimensioonid", mis sisaldab
järjekorrale) · Kujundite kokkupanemise oskust · jne Raveni progresseeruvad maatriksid · Mitteverbaalne ehk pildiline test · Mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust ja analüüsivõimet · Näidiskujundite reas tuleb leida loogiline järgnevus või seaduspärasus Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus · Raymond B. Cattelli (1905-1998) käsitluse kohaselt saab eristada: · Fluiidset ehk liikuvat intelligentsust Üldine vaimne potentsiaal, mõõdetav nt mitteverbaalsete testidega nagu Raveni maatriksid Närvisüsteemi areng, väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid Kultuuri ja kasvatuse mõjust suhteliselt sõltumatu Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus · Kristalliseerunud ehk ladestunud intelligentsust
(a) tema aju absoluutkaalust (b) tema aju valgeolluse kõrgest osakaalust hallolluse suhtes (c) ajukäärude ja -vagude nurgelisuse määrast (d) neuronite omavahelisest talituslikest seostest ajus 46. Intelligentsuse mõõtmise algatajate ja peamiste arendajate hulgast leiame (a) Binet, Sterni, Wechsleri (b) Piaget, Mead'i, Harlow (c) Wernicke, Broca, Korsakovi (d) Cattelli, Costa, McCrae 47. Silmapaistvalt andeka inimese IQ väärtuseks on (a) 60 (b) 110 (c) 140 (d) 1000 48. Isiksuse patoloogia defineerivateks tunnusteks on (a) hetkel psühhopatoloogias omaks võetud haiguste nomenklatuurid (b) hälbimine normist, sobimatus konteksti, kannatused (c) psühhopaatia avaldumise määr ja intensiivsus (d) neurootilisuse abaldumise määr ja intensiivsus 49
põhjuste ega stabiilsuse kohta 2. Oluliste fenotüübiliste omaduste jaoks leiutavad keeled varem või hiljem eraldi sõnad 3. Olulisemate omaduste jaoks on keeltes rohkem sünonüüme; mida olulisem omadus, seda suuremas arvus keeltes leidub selle jaoks eraldi sõna 4. Isiksuseomadused viitavad sotsiaalselt olulisele ja tähendusrikkale käitumisele – seetõttu ei saa vältida igapäevakeele kasutamist nende kirjeldamiseks (vrd Cattelli sõnad Exvia vs. Invia ja Pathemia vs. Cortertia) Leksikaalne struktuur (Saucier’ ja Goldbergi kokkuvõte) Ühefaktoriline lahendus: hinnangulisus (evaluation) Kaks faktorit: dünaamilisus ja sotsiaalne orientatsioon 3 faktorit: ekstravertsus, sotsiaalsus ja meelekindlus Anglogermaani “suur viisik” (AGB5) I Ekstravertsus (Extraversion/ Surgency) II Sotsiaalsus (Agreeableness) III Meelekindlus (Conscientiousness) IV Emotsionaalne stabiilsus
Isiksus_majanduskool ISIKSUS Organisatsioon kõik ühendused, kus inimesed on kokku tulnud mingi eesmärgi saavutamiseks ja mida seovad struktuur, tehnoloogi ja strateegia Organisatsioonikäitumine (OK!) uurib inimkäitumist organisatsioonis keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. hõlmab ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas sise ja väliskeskkonnas; huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele OK õ- petus inimkäitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis nende seostamine org struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga OK - rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased praktilised ja teoreetilised teadmised, et avardada teadmisi inimkäitumise keerukusest ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest Organisatsiooni liikmeskonna moodustavad üksiksikud, kelle käitumine ja omavahelised s...
omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. (1: 119). 2) Kogemuslik komponent hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Korduvas situatsioonis võime oma teadmisi ja kogemusi kasutada automaatselt, kuid uuelaadsed olukorrad nõuavad teistsugust lähenemist. Me peame probleemi palju hoolikamalt analüüsima, enne kui leiame sobiva lahenduse. See komponent sarnaneb Cattelli fluiidse ja kristalliseerunud intelligentsusega (1:119). 3) Seotus väliskeskkonnaga on intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid, näiteks on Lääne kultuuris olulisel kohal keelealane võimekus, traditsioonilistes kultuurides aga ruumis orienteerumise võime (1: 119). Sternberg rõhutaski, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond (1: 119)
(ekstravert-introvert)). Vestluse aegse jälgimise käigus formuleeritakse ka lähtehüpoteesid, mida hiljem eksperimentaalselt kontrollitakse. 4. Objektiivtestid, mille põhiline eripära on õigete ehk normatiivsete vastuste olemasolu. Küllalt sageli kasuatatakse psühhomeetrilisi meetodeid, mis võimaldavad mõõta intelligentsust, samuti mälu, tähelepanu, mõtlemiskiirust jne. 5. Standartiseeritud küsimustikud, mille alusel määratakse isiksuse tüüpi (MMPI, Cattelli isiksuse küsimustik, Eysencki isiksuse küsimustik jne). 6. Projektiivtestid, mille eripäraks on stimuleerimise tähenduse puudus või mitmetähenduslikkus (Rorschach, TAT), joonistustestid (puu, inimene), lõpetamata lausete testid. 7. Spontaanse tegevuse produktide analüüs (joonistused, kirjad). Isiksuse individuaal-psühholoogiliste eripärade ekspertiis hindamaks nende mõju kuriteo toimepanemisele
Mis on IQ? Intelligence quotient ehk intellikentsuskvoot. Intelligentsus on arukus ja taibukus, teine sõna quot kui palju. Näitab vaimse arengu suurust. Nt 12 aastane laps täidab testi ja sai tulemuse mis vastab 15 aastase lapse keskmisele selles testis. Kui testi tulemus on 100, siis vastab ta oma eale, kui rohkem siis on ta vaimses arengus eespool. Nimeta vaimsete võimete tuntud uurijaid. David Wechsler, Raymond B. Cattelli, Wilhelm Stern, Charles Spearman, Robert Sternberg Arengupsühholoogia Nimeta E. Eriksoni teooria alusel arengustaadiumid ja kirjelda neid. E. H. Eriksoni (1902-1994) arenguteooria on psühhosotsiaalne, st., et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. Põhiidee küpsus tähendab väljakujunenud eneseteadvust. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui
Olulisemateks mõisteteks ja teoreetilisteks lähtepunktideks on Jungil kollektiivne alateadvus ja vastandite printsiip, Adleril sünnijärjekord ja alaväärsuskompleks. c. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv.. Isiksust iseloomustab teatud hulk jooni (paarist paarituhandeni, sõltuvalt teoreetikust), millest enamik on olemas kõigil inimestel ja nende esinemist saab testidega mõõta (olulisematest Cattelli 16PF ja Eysencki introvertsuse/ekstravertsuse/stabiilsuse neurootilisuse mõõde). Samuti võib pidada tunnusjoonte teooriaks tänapäeva levinumat isiksusekäsitlust, mille põhjal isiksus koosneb viiest faktorist: neurootilisus, ekstravertsus, sotsiaalsus, kohusetunne ja avatus kogemusele (NESKA, inglise keeles OCEAN või CANOE) d. Humanistlikud teooriad, mis vaatlevad indiviidi kui ainulaadset, isiksust kui arenevat ja muutuvat
PSÜHHOLOOGI AJALOO EKSAM 1) Psühholoogia ajaloo õppimise eesmärgid. · Kust tuleme, et teada kuhu võime jõuda · Milline on olnud psühholoogia saamise teekond · Mida uuritakse, kuidas muutuvad uurimisobjektid ja meetodid. Millised küsimused kerkivad? 2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad. · Psüühiliste nähtuste pro...
2. Oluliste fenotüübiliste omaduste jaoks leiutavad keeled varem või hiljem eraldi sõnad 3. Olulisemate omaduste jaoks on keeltes rohkem sünonüüme; mida olulisem omadus, seda suuremas arvus keeltes leidub selle jaoks eraldi sõna 4. Isiksuseomadused viitavad sotsiaalselt olulisele ja tähendusrikkale käitumisele seetõttu ei saa vältida igapäevakeele kasutamist nende kirjeldamiseks (vrd Cattelli sõnad Exvia vs. Invia ja Pathemia vs. Cortertia) Leksikaalne struktuur (Saucier' ja Goldbergi kokkuvõte) Ühefaktoriline lahendus: hinnangulisus (evaluation) Kaks faktorit: dünaamilisus ja sotsiaalne orientatsioon 3 faktorit: ekstravertsus, sotsiaalsus ja meelekindlus Anglogermaani "suur viisik" (AGB5) I Ekstravertsus (Extraversion/ Surgency) II Sotsiaalsus (Agreeableness) III Meelekindlus (Conscientiousness) IV Emotsionaalne stabiilsus (Emotional Stability)
ühine kultuuriline mälu. Seal eksisteerivad teatavad üldised motiivid ja mõistekombinatsioonid. 6.3 Tunnusjoonte teooriad Selle suuna esindajad usuvad, et keskkond määrab isiksuse puhul üsna vähe, sest isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja väga püsiv. Nad toovad välja teatava hulga isiksust iseloomustavaid jooni, väites, et enamik neist joontest on olemas kõikidel inimestel ja et nende esinemist saab testidega mõõta. Raymond Cattelli isiksuseteooria Ta leidis, et on olemas 12 isiksuse peamist tunnust, mis on omased kõikidele inimestele ning et neid on võimalik mõõta. Selle loogika alusel koostas Cattell oma testi, milles tõi 12 peatunnusele juurde 4 lisatunnust. Osa tunnuseid on Cattelli arvates pärilikud ja osa kujunenud keskkonna mõjul. Kuidas need kellegi käitumises avalduvad, oleneb suurel määral selle inimese haridusest, intelligentsusest ja temperamendist. Hans Eysencki isiksuseteooria
· Üldise võimekuse testid kasutusel seal, kus toimetulek sõltub kohanemis- ja õpivõimest. Kasutatakse tihti firmades personali valikul. · Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad kitsamat võimekust (nt reaktsiooniaeg, mehhaaniline võimekus) või spetsiifiliste oskuste omandamise potentsiaali. · Teadmiste ja sooritustestid mõõdavad omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi. Kõige levinum intelligentsuse teooria on Raymond B. Cattelli väljatöötad, kus jagatakse intelligentsus kaheks: liikuvaks intelligentsuseks, mis näitab üldist vaimset potentsiaali, ja ladestunud ehk kristalliseerunud intelligentsuseks, mis areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. IQ tähendab intelligence quotient ehk intelligentsuskvoot. Selle mõiste võttis kasutusele Wilhelm Stern, kes defineeris IQ valmiga: IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Kiiresti arenev psühholoogiaharu. Isiksus: 1. Mis on kordumatu ja teistest erinev 2. Korduv ja püsiv osa inimloomuses- eri olukordades sarnane käitumine. Algas psühholoogias 20. saj alguses IMS-st. (Uuriti, kas on võimalik enne sõtta saatmist uurida inimese vaimset taluvust; tehti teste) See leidis palju järgijaid, ent ei teatud, mis on olulisimad iseloomuomadused. Valdavalt uuriti keele kaudu (lingvistiline lähenemine). Kui keeles on sõna, mis tähendab iseloomu, siis sõna on tulenenud iseloomust, peab olema selline omadus, sõna ei teki iseenesest. 60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas. Käitumist ei saa ennustada, kuna käitutakse vastavalt olukorrale. On aga käitumismudeleid, mis tulenevad isiksusest. Statistika- mida rohkem, seda tõenäolisem. Aga on olukorra erandeid. Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vaj...
Kuivõrd kogu info väliskeskkonnas jõuab meieni meelte vahendusel, siis ilmselt sõltuvad inimese võimed eelkõige tema sensoorsest tundlikkusest (- Galton). - Stanford-Biner skaala - standardiseeritud skaala, mille abil osutus võimalikuks tulemusi võrrelda ning otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmise võimetega õpilastele. 40 Raymond B. Cattelli (1905 - 1998) - Liikuv intelligentsus - tegevus on närvisüsteemi arenguga, mis väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. - Ladestunud (kristalliseerunud) intelligentsus - areneb elu jooksul teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. Charles Spearman (1863 - 1945) - Üldfaktori teooria. Robert Sternberg (1949 - …)
Kuid hinded kajastavad enamasti orienteerumist tuttavates probleemides, testid aga uudsetes, probleemilahendusi nõudvates ülesannetes. Vastamata küsimusi on rohkesti. · Kirjelda mõisteid: liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus. Muutliku e. liikuva e. fluiidne intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi, seotud uue info omandamise kiirusega, füsioloogiliste omadustega, närvisüsteemiga. Väheneb keskeas (ülesannete lahendamise kiirus). Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema. Muutlikku intelligentsust mõõdetakse ülesannetega, mis on testi sooritajale uudsed. Kristalliseerunud intelligentsus on informatsiooni, vilumuste ja strateegiate hoidla, mida inimesed on omandanud oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
protsessidega: vajaliku teabe omandamine 36 37 probleemi käsitluse plaanimine teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega - teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel (sarnaneb Raymond Cattelli liikuva ja ladestunud intelligentsuse teooriaga) Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast ). Wikipedia Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine • Harjutamine • Vigadest õppimine • Osadeks jaotamine • Tegevuste automatiseerumine • Eksperdid ja algajad • deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Raskused probleemide lahendamisel • Piirangud • Fikseerumine
saab. “Behaviorism” inglise keeles võiks olla “käitumuslikkus” eesti keeles ja seda ta on: biheivioristide jaoks on psüühika ja käitumine sünonüümid. Nende põhiküsimus “Kuidas?” keskendub detailidele: “Kuidas inimene käitub ning millal? kelle juuresolekul? mis tingimuste olemasolul? mis tingimuste puudumisel?” Kui iseloomujoonte-teoreetikud sedastavad vastutusvõime ekspertiisil oleval isikul ennekõike kõrge agressiivsuse Cattelli 16PF testis või skisoidsel patsiendil kõrge introvertsuse Eysencki EPQ- küsimustikus ning lisavad, et ka situatsioon mõjutab nende joonte avaldumist, siis biheiviorist keskenduks situatsiooni eripärale: Mis tingimustes agressioon tekib? Kaua kestab? Mis on need situatsiooni erijooned, mis agressiooni alal hoiavad, kinnitavad? Ja isiku eripära uuriks ka konkreetsemalt: Mida ta teeb, mis on tema agressiivsuse osad? Kui sageli ta seda elus teeb? Millised on need tingimused, kus ta nii ei tee
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isik...
1.2.3. Intelligentsuse üld- ja spetsiaalfaktorite (hierarhiline) teooria Kolmas seisukoht tuleneb psühholoog Spearmani (1863 - 1945) loodud faktoranalüüsi rakendamisest intelligentsuse uurimisel. Selle teooria kohaselt on olemas üks intelligentsuse üldfaktor (g-faktor) kui ühine tuum ja sellega seostuvad spetsiaalfaktorid. Samale seisukohale jõudis Vernon, analüüsides Thurstone paljufaktorilist lähenemist. Kahest eelmisest paremini tuntakse R. Cattelli hierarhilist intelligentsuse teooriat. Hiljutised kokkuvõtted ja uued analüüsid faktoranalüütilisel meetodil loodud isiksuseteooriatest viivad järeldusele, et hierarhilised teooriad on tegelikkusega paremas kooskõlas kui lihtsalt mitme faktori teooriad. 1.2.4. Robert Sternbergi intelligentsuse teooria Sternberg kritiseerib faktoranalüütilist lähenemist ja ütleb, et õigeim lähenemine on tunnetuslik. Ta
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
