Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitmeid kordi rohkem kui hulkrakseid Miks väiksed?
  • Kelle laps see siis on?
  • Kuidas panna bakter tootma inimese valku?

Lõik failist


Bioloogia Riigieksam 24.05.2013


Eluslooduse ühised tunnused

Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.
  • Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud , valgud ehk proteiinid , nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid , sahhariidid , vitamiinid .
    SüsivesikudRasvad
    Valgud ehk proteiinid
    DNA & RNA
    Vitamiinid
  • Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid , hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.
  • Ainevahetus . Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat ( fotosünteesija ) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija). Autotroofide põhisosa moodustavad rohelised taimed. Fotosünteesi käigus võtavad taimed keskkonnast CO2 ja H2O, tekib glükoos , jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2 +H2O
    Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Siia kuuluvad eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes EI sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet; loomad, inimene.
  • Paljunemine. Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. Mittesuguline paljunemine on paljunemisviis , mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega (eoskotid, eoskandjad, eoskuparded). Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid ( pooldumine , pungumine , rakise tükk , risoomid, mugulad , sibulad, varre-ja lehetükid). Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).
  • Arenemine ja kasvamine. Jagatakse otseseks ja kaudseks. Otsene areng on roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Moondeline areng on selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite; konn. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut.
  • Stabiilne sisekeskkond. Organismid jagatakse kõigu- ja püsisoojasteks. Homöotermia ehk püsisoojasus on võime teatud selgroogsetele ( linnud ja imetajad ) võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna omast. Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonnast; kõik selgrootud, selgroogsed kalad , roomajad ja kahepaiksed .
  • Reageerimine ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon . (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad ). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse . Reageerimine ärritusele avaldub tihti liikumises.
  • Pärilikkus. Vanemorganismid pärandavad oma tunnuseid järglastele.
  • Evolutsioneerumine. Aja jooksul elutingimustega kohanemine - kaelkirjaku pikk kael.
  • Keerukas ehitus. Vt evolutsiooni!

    Eluslooduse organiseeritus


    Eluslooduse tasandid

    . Molekulaarne tasand. Biomolekulid- valgud, rasvad, süsivesikud, nukleiinhapped. Elu tunnused puuduvad. Molekulaarbioloogia - valgusüntees ja pärilikkuse molekulaarsed alused.
    Organelli tasand. Organellid - raku osad, millel on kindel ehitus ja ülesanne. ( Mitokonder - rakuhingamine ; tsütoskelett -raku toestus ja liikumine).
  • Vasakule Paremale
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #1 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #2 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #3 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #4 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #5 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #6 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #7 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #8 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #9 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #10 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #11 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #12 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #13 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #14 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #15 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #16 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #17 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #18 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #19 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #20 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #21 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #22 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #23 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #24 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #25 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #26 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #27 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #28 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #29 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #30 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #31 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #32 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #33 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #34 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #35 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #36 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #37 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #38 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #39 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #40 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #41 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #42 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #43 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #44 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #45 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #46 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #47 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #48 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #49 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #50 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #51 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #52 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #53 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #54 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #55 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #56 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #57 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #58 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #59 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #60 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #61 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #62 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #63 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #64 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #65 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #66 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #67 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #68 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #69 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #70 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #71 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #72 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #73 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #74 Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013 #75
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 75 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 211 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ilmanimeta Õppematerjali autor
    Kogu gümnaasiumi osa materjali kokkuvõte

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    20
    doc

    Bioloogia gümnaasiumile 1osa

    BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

    Bioloogia
    thumbnail
    18
    doc

    Bioloogia eksami kordamiseks

    1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid ­ nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus ­ Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne ­ need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Ainuraksetel närvisüstee

    Bioloogia
    thumbnail
    20
    docx

    Bioloogia koolieksam 2013

    NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nim. terminaatoriks. RNA sünteesi lõppedes eraldub ensüüm DNA molekulist, DNA omandab endise biheeliksi kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraa

    Algoloogia
    thumbnail
    31
    pdf

    Üldbioloogia

    Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia ­ teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ­ ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb ­ paljunemine on omasuguste taastootmine.

    Ajaloolised sündmused
    thumbnail
    40
    docx

    Geenitehnoloogia eksam

    mitmesugused valgud. Teised seostuvad mitmesuguste assotsieerunud molekulid, mis peale raku kuju määramise võimaldavad ka rakkudel läbi teha erisuguseid liikumisi: nii raku sisestruktuuride kui ka raku enda liikumist. Kokkuvõtlikult nimetatakse seda rakuliikumiseks. Ka raku tsütoskeleti defektid on seotud pärilike haigustega.. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. 12.Kromosoomide struktuur. Geneetiline materjal on organiseeritud kromosoomidesse. Prokarüootides on tavaliselt üks rõngjas põhikromosoom, kuid paljudel juhtudel veel ka lisakromosoomid, väiksemad rõngasjad DNA molekulid ehk plasmiidid. Eukarüootidel on seevastu rohkem kui üks kromosoom. Eukarüoodi iga kromosoom on valjude abil (osaleb ka RNA) kokku pakitud üks lineaarne DNA-molekul. Kromosoomidel on kaks põhifunktsiooni: 1)geneetilise informatsiooni

    Geenitehnoloogia
    thumbnail
    30
    docx

    Bioloogia 12 klassi mõisted

    Biomeditsiin - bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.). Bioom - on ühe taimekattevööndi elustik. Bioonika - bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.). Biosfäär - Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biosfäär - maad ümbritsev elu sisaldav kiht (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär).

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    22
    pdf

    BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED

    Eoseline paljunemine ­ mittesuguline ja öö pikkusele. paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Fülogenees ­ organismirühma evolutsioonilise Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel. arengu tee. Eoskand ­ kandseenetele iseloomulik rakk, mille Füsioloogia ­ bioloogia teadus, mis uurib peal valmivad eosed. organismide talitusi ja nende regulatsiooni. Eoskott ­ kottseentele omane rakk, mille sees Füsioloogiline lahus ­ inimese puhul 0,9% NaCl valmivad eosed. lahus, mida sisestatakse inimese veeni vere ja

    Bioloogia
    thumbnail
    17
    docx

    11.klassi bioloogia konspekt

    Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi ­ see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA ­ see on teiste valikute koostis C) C ­ Hüljes ­ ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand ­ molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne ­ puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk ­ on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun