viiul, elasid ja töötasid Gremona Itaalias 16, 17 ja 18. sajandil. Nende tööd esindasid kõrgemaid kultuuri saavutusi ja kuntsliku pärandit. Nende teadmiste kogumit on edasi kandnud generatsioon kuntsnike, meistreid, teadlased, matemaatikud ja muusika intstrumentide tegijad renesansi aegsest Itaaliast. 16. sajandi kestel olid Itaalia põhilisteks keelpillide tootjateks Põhja-Itaalia linnad Gremona, Venezia, Bresika. Genova omas suurt mõju algsel viiuli arengul. Andrea Amati (sündinud enne 1511, suri 24. detsembril, 1577 aastal) Gremona linna elanik oli ilmselt viiuli ja selle perekonna algataja. Siiani vanim Andrea Amati poolt valmistatud keelpill pärineb aastast 1564, see oli osa ehitud pillidest ( üli detailne, kullatud ning sümbolitega) valmistatud Prantsuse kuningale Charles IX. Sellest komplektist on alles, vaid kaheksa. Ülejäänud hävinesid Prantsuse revolutsiooni ajal. Gremona traditsiooni kandsid edasi kaks Andrea poega, Antonio (1540-1607) ja
Siiski jäi ta Brescia kooli tähtsamaiks esindajaks, kuna tal konkurente ka seal ei olnud ning teised jäid temast ikka tahapoole. Ta andis viiuli väikesele puukerele näiliselt tühiste täiendustega imepärase kõla. Samal ajal kerkis esile uus viiulimeistrite keskus Cermona Lombardia linnas. Cremona viiulimeisrid said kuulsaks tänu Amatide suguvõsale. Selle suguvõsa liikmed pidasid põlvest põlve kõrgeid riigiameteid. Üks neist aga, Andrea Amati(1535-1611), pühendas end vibupillide valmistamisele. Amatide suguvõsa andis maailmale kaheksa viiulimeistrit. Suurim neis oli Nicola Amati (1596-1684).Ta oli Maggini järel teine viiest geniaalsest viiulimeistrist. Nende parimad pillid olid kammermuusika esitamiseks. Nicola Amati õpilane oli aga Antonio Stradivari (1644-1737).Esimesed viiulid meisterdas ta juba kolmeteistkümne aastaselt.Andunud ainult oma tööle, ei lahkunud ta peaaegu kunagi Gremonast
VIIUL 8.r Viiuli Ajalugu Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna- Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. Ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti kitsama osa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Valmistatakse ka viiuleid, kus
Stradivari Antonio Stradivari sündis Alessandro Stradivari ja ema Anna Moroni. Tema sünniaeg ei ole teada, kuid usutakse, et see olevat juhtunud 1644. aastal. Oletatakse, et 16581654 töötas ja õppis Antonio Niccolò Amati juures, ehkki selle kohta pole säilinud ühtki tõendit. Juulis 1667 abiellus Antonio Stradivari noore lese Francesca Feraboschimiga, kellega sai 6 last. Antonio stradivaril oli kokku 11 last. Antonio Stradivari suri 1737 Cremonas ja maeti San Domenico kirikusse. Ta valmistas umbes 450 viiulit, lisaks vioolasid, tsellosid, kontrabasse ja isegi kitarre ja ühe harfi. Kokku valmistas ta oma elu jooksul 1101 keelpilli. Nendest umbes 650 on säilinud ja on mängukõlblikud
draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamise eesmärgil. Esimene ooper oli 1597 Jacopo Peri „Daphne“. Teine ooper Jacopo Peri „Eurydike“ 1600 oli pulmakingitus Prantsusmaa kuningas Henri IV ja Maria de ´Medicile. I ooperihelilooja Jacopo Peri Cremona viiulimeistrid 17. saj-l tegutsesid Cremonas väga kõrgetasemelised viiulimeistrid. Viiuli klassikaline kuju ja ehitus kujunes meister Niccoló Amati ning tema õpilaste Andrea Guarneri ja Antonio Stradivari kätetööna. Amatide suguvõsa Guarneri suguvõsa Andrea Guarneri (1626 - 1698) – Amati õpilane. Pojad: Pietro Giovanni Guarneri (1655 – 1720) ja Giuseppe Giovanni Battista Guarneri (1666 – 1740). Pojad: Pietro Guarneri ( 1695 - 1762) ja Bartolomeo Giuseppe Guarneri (1698 - 17 1744) Antonio Stradivari
*hingamiselundid *hääletekitaja *resonaatorid Sopran(lüüriline,koloratuur,dramaatiline,subrett),Metsosopran,Alt Ternor(lüüriline,kangelas,kontra),Bariton, bass Rahvalaulude hulgas: hälli,laste,kalendritäht,tavandi, tantsu,töö laulud. ballaadid (P-I),lüürilised laulud (L-I) Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
Tsellot on nimetatud inimhäälele kõige lähedasema kõlaga pilliks. Tüüpiliselt valmistatakse tsellot puidust. Loomulikult mängitakse tsellot poognaga nagu ka teisi poogenkeelpille. Traditsiooniliselt on poogen valmistatud mahagonist. Keskmine tsellopoogen on 73 cm pikk. Pillil on 4 keelt. Poogna jõhvid on hobuse sabajõhvid. Tsello on pea kõige suurem poogenkeelpill, kuigi kontrabass on temast veidike suurem. Tsello kogupikkus on ligi 155 cm. Tuntud tsellomeistreid: · Nicolò Amati · William Forster · Nicolò Gagliano · Matteo Goffriller · Giovanni Battista Guadagnini · Giuseppe Guarneri · Domenico Montagnana Tsello sugulaspillid on viiul,viiola(ehk altviiul) ja kontrabass.
välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid tagasihoidlikumaks, kõik ei olnud enam nii parukaid ja naistel olid juuksed seatud kaunistatud. Mehed kandsid veel parukaid uhketesse soengutesse. Riided olid kuid mitte enam nii uhkeid. Kõik oli väga kaunistatud peenete mustritega ja lihtne. valmistatud uhketest kangastest. Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, heliloojad kirjutasid rohkem Guarneri ja Stradivari, kes elasid Itaalias. instrumentaalkontserte. Arenes välja ka Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. viooladest. Tänapäevast klaverit asendas Pillid täiustusid ja said tänapäevase klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. välimuse. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi kantaat
Johan Sebastian Bach (1685-1750) sündis saksamaal, tuntud organist, viis täiuslikkuseni ajastu orelimuusika Georg Friedrich Händel (1685-1759) sündis Halles, suri londonis, võttis kasutusele oratooriumi. Händel tegi enamasti ooperi lavastusi Baroki ajastul (1600-1750) sai valitsevaks duur- ja moll-helilaad Niccolo Amati, Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari valmisid väga kvaliteetsed muusikainstumendid Viiul kerkib esile ansambli- ja soolopillina, 16.-17. sajandi vahetusel sai oluliseks seltskonna- ja kirikumuusikas, Aaria- lauldi lauto, basso continuo/ansambli saatel Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Sonaat- mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillie Retsitatiiv- kõnemeloodia=(kõne laadne laul), kõnet jäljendav laulmine
tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr tsaikovski luikede järv, adolphe adam giselle, bela bartok võlumandariin, sergei prokofjev romeo ja julia. ITAALIA laululiigid ballaadid ja lüürilised laulud, napoli laul, lõuna itaalia rahvatants tarantella, euroopa kunstmuusika ( kirja pandud muusika ) areng, viiuli meistrid antonio stradivari, andrea guarner, niccolo amati, viiuli virtoos niccolo paganini, haamerklaver bartolomeo cristofor. PRANTSUSMAA - rahvalaulud ühehäälsed stroofilised ( salmidest koosnev ) soololaulud, ilmaliku laulu üldnimetus sansoon, tantsud farandool, gavott, pillid fiidel, akordion, torupill, laulja edith piaf. OOPER helilooja, libretist, libreto ooperi tekst, lavastaja, avamäng vaatuseks, piltideks, stseenideks, intermezzod vahemängud, lauljad primadonna esimene
muusikaliste vahenditekga. 13. Seleta mõistet passioon? Jeesuse kannatuslugu. 14. Millised linnad kujunesid 17 sajandil Euroopa peamisteks ooperikeskusteks? Veneetsiast, 15. Iseloomusta lähemalt nende linnade ooperi koolkondi? Veneetsia-tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja tavaefektid. 16. Nimeta barokiajastu kuulsamad viiulimeistrid? Nicolo Amati, Andrea Guarner, Antonio Stradivari. 17. Mida tead nende pillide kasutuse kohta tänapäeval? Nende meistrite viiulid on kõrgelt hinnatud muusikainstrumendid ja eriliselt kauni kõlaga. 18. Nimeta barokiajastu olulisemad instrumentaalmuusikavormid. Sonaat, Kontsert, Concerto grosso, Soolokontsert.
Aariates saab juhtivaks faktoriks 4. Tegelaskujudeks rikkama klassi meloodia esindajad või antiiksete müütide 4. Ooper peab olema vaimuliselt ja tegelased moraalselt ühendav. 1637. aastal avati veneetsias esimene ooperiteater. INSTRUMENDID: Olulisimaks pilliks INSTRUMENDID: Klassitsismi ajastul muutus viiul. Kõige kuulsamad pillid täienesid ja heliloojad kirjutasid viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja rohkem instrumentaalkontserte. Arenes Stradivari, kes elasid Itaalias. välja ka klassikalise sümfooniaorkestri Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja koosseis. Pillid täiustusid ja said viooladest. Tänapäevast klaverit tänapäevase välimuse. asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. HELILOOJAD: A. Vivaldi, J.S. Bach, HELILOOJAD: Viini klassikud: J. Haydn, A.Corelli, G.F Händel, C. Monteverdi W.A. Mozart, L.van Beethoven
ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele.
Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad
kooril, kes laulavad hulga tegelaste repliike. Ooperi kujunemine- ooper kujunes välja keskaegsetest tragöödiatest ja õukonnapalletist, kus mõlemas oli laulul tähtis koht ning edasi anti mingi lugu. Claudio Monteverdi- ,,Orpheus" 1637. a avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassino; Napol. Pillid ja instrumentaalmuusika: populaarsed pillid olid: viiul, vioola, oboe, fagott, plokkflööt, klavessiin, klavikord, orel. Pillimeistrid: Antonio Stradivari; Niccolo Amati. Sonaat- mitmeosaline, pilliansamblile loodud instrumentaalteos. Numbriooper- ooper, kus oli tähtis välimus, lauljate juures oli oluline kuidas ta laulis, mitte see mida ta laulis. Kastraatlauljad: Farinelli Barokktrio- kolm häälerühma, pille võis olla palju rohkem. Süit- instrumentaalmuusika vorm, koosnes 4. osast: a)allemande b)courante c)sarabande
instrumentaalmuusikast? Otsiti kõlavärve , nende otsingud soodustasid instrumentaalmuusika tekkimist. Nüüd hakati samu laule kuulama pillide esituses. Ka tantsupalu hakati mängima eraldi. Pavaan aeglane pidulik, 2-osaline. Galliard 3-osaline tants. 12.Millised olid renessansiajastu instrumentaalmuusika zanrid? Canzon, sonata 13.Kuidas arenesid pillid renessansiajastul? Pille hakati ehitama perekonniti (plokkflöödi pere.) 16. saj. leiutati laulev pill viiul. (Stradivari, Amati) 14.Nimeta tähtsamaid klahv-, keel- ja puhkpille. Klahvpillid: klavikord, orel, klavessiin. Keelpillid: lauto, vioola. Puhkpillid: plokkflööt, pommer, krummhornid.
väljendusrikkus. Igas ooperis oli kõrgeima tähelepanu all prima donna ja primo uomo, vastavalt naispeategelane ja meespeategelane. Napoli ooperikoolkonnas domineerisid kõrvuti tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). 17.sajandi algul kerkis esile viiul nii soolo- kui ka ansamblipillina. Viiuli kiire tõus oli seotud ka kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Niccoló Amati ning tema õpilaste Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ning ehitus. Võrreldes varasemasega hakati pille häälestama ühtselt ning seetõttu oli võimalik moodustada orkestrit. Orelile tuli juurde registreid ning nende esikülgi hakati uhkemalt kaunistama. Soolokontsert üks või mitu solisti vastandatakse orkestrile. Solistid mängivad oma soololõike vaheldumisi orkestri või ansambliga. Selline kontsert on enamasti kolmeosaline
erinevaid tundeliigutusi" * Kõikides kunstiliikides sai iseloomulikuks liialdamine ja elementide rohkus * Barokkmuusika on väga tundeline ja pingeline * Teosed muutusid keerukamateks, esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi * Musitseerimine muutus kontertlikuks * Uus amet- õukonnamuusikud * Monoodia- iseseisev meloodia+ harmooniasaade * Polüfoonia arenes on täiuseni * Instrumentaalmuusika muutus iseseisvaks * INSTRUMENDID: viiul (meistrid: Amati, Stradivari, Guarnieri), klavessiin, orel Basso continuo ehk generaabass = basspill+harmooniapill Instrumentaalmuusika * SONAAT: teos soolopillile * INSTRUMENTAALKONTSERT e soolokontsert: teos soolopillile ja orkestrile * CONCERTO GROSSO : teos barokktriole ja orkestrile * SÜIT: mitmeosaline orkestriteos. Eelkõige tantsusüidid * PRELÜÜD JA FUUGA Fuugavorm *Keerukaim polüfooniline vorm *Fuga-,,põgenemine" it. k
Markus, Luuka, Johannes · Kõiki esitatakse koori, solistide ja orkestriga. · Läbiv temaatika oli vaimulik · Kõigis vormised on aariad(ka duetid) Kõige rohkem kirjutanud J.S. Bach ja G.F.Händel Vanamuusika ansambel ,,Hortus musicus" (est. muusika aed) A. Mustonen Barokiajastul saab viiul määravaks pilliks Viiuleid on meisterdanud kolm perekonda : Stradivari, Amati, Quarneri Sonaat kõikide instrumentaalpalade üldnimetus Erinevad tüübid: · Triosonaat- teos 3 partiile · Barokktrio 2 meloodiapilli + basso continuo , sellest kujuneb veel üks orkestritüüp, Itaalia orkester: I, II viiul, vioola, basso continuo · Kammersonaat koosneb sissejuhatusest , mida nim. prelüüdiks, lisandub 2-4 tantsulist osa · Kirikusonaat tal on 3 osa ja need on kontrastsed(kiire-aeglane-kiire-aeglane)
Reeglina 3-osaline: kiire-aeglane-kiire. Kontserdis soleerib peamiselt viiul, aga ka tšello, fagott, oboe jne. Viiulikontserte on loonud VIVALDI (on tugevasti mõjutanud Bach'i, kes töötles Vivaldi kontserte), TELEMANN, BACH, TARTINI. Orelikontserte HÄNDEL, klavesiinikontserte BACH. Kõrgbaroki ajal arenes mazoor-minoor tonaalsus, oktaav jagati 12 võrdseks pooltooniks. Siitpeale sai võimalikuks kõigi helistike kasutamine. Pilliehituse õitseng: viiulimeistrid AMATI, STRADIVARIUS, GUARNERIUS, STEINER. Tšello tõrjus aegamisi kõrvale viola da gamba, põikflööt plokkflöödi, haamerklaver (esmakordselt ehitanud CHRISTOFORI Firenzes 1700. a. paiku) klavessiini ja klavikordi.
Kunstmuusika teadlik algus on olnud itaalias. Kunstmuusikal peab olema kindel teadaolev autor, peab olema kirja pandud, iseseisev kunstiline väärtus. Muusika keel on itaalia keel Nootide kirja panek algas 8-9 sajand Guido Arezzost pani 11 saj alguses 4 noodijoont. Neuma- märgiti üles noote Ooper sai alguse 16 sajandi lõpus Frienze linnast. Viiuli meistrid- Niccolo Amati, Antonio Stradivari, Andrea Guarneri (17saj) Klaver- 1711 aasta Bartolomeo Cristofori ITAALIA HELILOOJAD Giovanni Pierluigi da Polestrina- Renesanssi ajastu (16saj) üks kuulsamaid vaimuliku muusika kirjutajaid. Claudio Monteverdi- Barokiajastu (17saj), ooperihelilooja Antonio Vivaldi- Barokiajastu kuulsaim viiulimängija ja muusika autor Gioacchino Rossini- 19 saj (romantismiajastu) ooperi helilooja
Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest. Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja Stradivari, kes elasid Itaalias. Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja viooladest. Tänapäevast klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli tekst
harilikult pillide saatel oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile passioon - oratooriumižanri alaliik, põhineb Uue Testamendi evangeeliumi tekstil, teemaks Kristuse kannatused ja surm 9. Barokiaja levinumad meloodiapillid, basspillid? Meloodiapillid- viiul, oboe, plokkflööt, klavessiin, orel Basspillid- viola da gamba, fagott 10. Tuntumad pillimeistrid. Viiulimeister Niccoló Amati ning tema õpilased Andera Guarneri ning Antonio Stradivari. 11.Barokktrio- pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 12. Mis vahe on soolokontserdil ja concerto grossol? soolokontsert - instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad solist(id) ja ansambel või orkester concerto grosso- instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad väike ansambel (concertino) ja suurem ansambel (concerto grosso) 13
Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse. Tuntuim prantsuse viiulimeister oli Jean Babtiste Vuillaume. Prantsuse Revolutsiooni ajal levima hakanud antiigi-ihalus tõi kaasa ka huvi vanade muusikariistade vastu ning peagi avastasid XIX sajandi muusikud nende pillide võlu ja vahepeal kõigi vanade asjade saatust jaganud pillid muutusid nõutud kaubaks
Beethoven. Pillid Suurimaks muutuseks viiuli Klassitsismi ajastul pillid esilekerkimine ansambli- ja täienesid ja heliloojad kirjutasid soolopill. Tegutsesid kuulsad rohkem instrumentaalkontserte. Cremona Arenes välja ka klassikalise koolkonnaviiulimeistrid (Amati sümfooniaorkestri koosseis. d, Guarnierid, Antonio Pillid täiustusid ja said Stradivari). Konstrueeris uusi tänapäevase välimuse. puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. saj. popul. pill – viiul. Cremona linna viiulimeistrid: Amati, Stradivari, Quanneri. Barokktrio – ansamblikoosseis, mis koosnes: 1. Kahest harmooniapillist, mis improviseerisid bassnootidele saateakorde. Klavessiin, orel, lauto, viiul 2. Basso continuo – katkematu bassihääl, saadab meloodiat ja sellele on ehitatud harmooniaakordid (generaalbass → sellest tuleb ka teadmine, et barokiajastut kutsuti generaalbassi ajastuks). Tšello, viola da gamba, fagott, violiin.
· H. Schütz ''ülestõusmislugu'' · G. F. Händel ''Juudas Makkabeus'', ''Messias'' Passioon- Oratooriumilaadne surteos, mis käsitleb Kristuse kannatusi ristil Kuulsamad passioonid J. S. Bach ''Matteuse passioon'' , ''Johannese passioon'' H. Schütz ''Matteuse passioon'', ''Johannese passioon'', ''Luka passioon'' Barokiajastu intstrumentaalmuusika 17. sajandi armastatuimaks pilliks kujunes viiul- Tõus oli seotud kuulsa viiulimeistri koolkonnaga Cremonas (Amati, Guarnei, Stardivari) Viiuli võimalused avas Claudia Monteverdi. Levinumad intstrumentaalkoosseisud Itaalias: · Soolohääl või duo basso continou saatel · Barokktrio- kaks meloodiapilli ja basso Continou · Itaalia orkester- juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma. Harmoonia täiteks vioola ja basso continou Sonaat- Ansamblile loodod teos ( Arcangelo Conelli, tegutses Roomas) Sonaaditüübid- Kirikusonaat, kammersonaat
Populaarseks sai instrumentaal muusika mis eraldus vokaalmuusikast ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri ,,Daphne" (1598) säilinud on ,,Eurydike" (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika
imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu- ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Viiulimeistrite poolest oli eriti tuntud Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Kasutatud materjal: · www.wikipedia.org · www.miksike.ee · Töövihik
· Polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika Muusika loomise aluseks sai barso continou (it.k. ,,katkematu bass") tehnika. Bassipill (näiteks tsello) mängis bassimeloodiat ja harmooniapill (näiteks klavessiin või orel) saateakorde; nende tausta mängis(id) meloodiapill(id). Moodustasid barokktrio (trio tähendab kolme partiid; pille rohkem). Oluliseks pilliks nii ansambli- kui orkestrimuusikas sai viiul. (Cremona pillimeistrid Guarneri, Amati, Stradivari). Puhkpillidest olid meloodiapillidena tähtsamad flööt, oboe ja fagott. Uue klahvpillina tuli kasutusele haamerklaver. Armastatumaks muusikavaldkonnaks sai OOPER - hiilgav õudkondlik lavateos uhkete kostüümide ja dekoratsioonide ning virtuoossete aariatega. Tähtsamaks ooperikeskuseks Itaalia. Esimesi oopereid etendati õukondades 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperimaja Teatro San Cassiano. Teatro San Cassiano
Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladele jõudsid esimesed viiuli eelkäijad umbes IX sajandil tänu Idamaistele ränduritele. Viiuli vaarisaks peetakse keskaegset rebekki. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIXXX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandi paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Viiulid tänapäeval: Tänapäeval valmistatakse viiuleid nii tööstuslikult kui ka enamvähem samade võtetega nagu seda tegid renessanssiaegsed meistrid. Pealtnäha sarnaste pillide hinnad võivad erineda aga koguni kuni kümneid tuhandeid kordi. Oksjoneil müüdavate pillide hulgas hoiavad hinnarekordeid siskin "vanad itaallased" ning need võivad maksta miljoneid eurosid. Viiuli põhiosad: Kõlakast Sõrmlaud Keeled Roop
kostüümid. Vaimuliku sisuga. Räägitakse piibli lugusid ja pühakute legendidest. Üks keskne tegelane jutustaja. Traditsiooniliselt olid ladina keelsed. Passioon- vaimulik teos, mis jutustab Jeesuse kannatustest. INSTRUMENTAAL MUUSIKA Areneb orkestrimuusika(suuremad pillikoosseisud) Tekkisid orkestrid ooperimajade ja kirikute juurde ning linnades muusikaühingute juurde. Eriti oluliseks oli viiul. Seda võimaldasid Stradivari, Amati ja Guarneri suguvõsad. Need pillid mängivad veel praegugi ja on hästi kallid. Uued zanrid conserto grosso- mitmeosaline instrumentaal teos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopillide rühm. Tavaliselt 3 osaline, need on järjestatud kiire- aeglane-kiire. Soolokontsert mitmeosaline instrumentaalteos, kus orkestrile on vastandatud üks või mitu soolopilli. Süit- erikarakteriga palade tsükkel. Allemande- -aeglane saksa tants. Courante- prantsuse kiire hüppe tants
keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele. Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse; 1560. aastal tellis
INSTRUMENTAALMUUSIKA BAROKIAJASTU ITAALIAS Viiul kujunes 17. saj. armastatuimaks ansambli- ja soolopilliks. Viiuli perekonna sünd oli 17.sajandi kõige tähelepanuväärsem sündmus muusikainstrumentide ajaloos. Pole täpselt teada, kes valmistas esimese viiuli, kuigi paljud autoriteetsed allikad peavad selleks Kaspar Tieffenbruckerit. Tõelise täiuslikkuse saavutas viiul aga Cremona koolkonnas: · Amati · Stradivari · Guarneri Mainida võiks veel Tirooli meistrit Jakob Steinerit ja sakslast Matthias Klotz`i. Uus, emotsionaalse ja jõulise kõlaga pill tõstis nii soolo- kui orkestrimuusikas keelpillid juhtivale kohale, paljud tollel ajal ooperiteatritesse, samuti suuremate kirikute tekkinud orkestrid koosnesidki põhiliselt keelpillidest. Puhkpillid tolle aja kirjutamisprintsiipide kohaselt dubleerisid keelpille, andes orkestrikõlale reljeefsust.
eesmärgil -Bach elas kogu elu Saksamaal, Händel reisis ringi -Bach oli vaene, ta vanemad surid, elas vennaga, Händel oli rikas -Mõlemad kirjutasid suurteoseid -Nad olid väga head dirigendid -Mõlemad olid Sakslased -Jäid oma elu lõpus pimedaks (ebaõnnestunud silmaopp) 5. Missugused pillid arenesid baroki ajal?. Kindlasti kuulsad viiulimeistrid! -Viiulid. Barokiajal algas Euroopas viiuli võidukäik. -Cremona koolkonda kuulusid : - Niccolo Amati, -Andrea Guarneri, -Antonio Stradivari -Parim viiulimängija - Niccolo Paganini -alus pannakse ka ülejäänud viiuliperek pillidele - vioola e altviiul, tsello, kontrabass -Puhkpillid : tropmet, fagott, oboe, + (ventiilideta)- metsasarv, tromboon -klahvpillid : klavessiin, orel -Oreleid hakati kõige rohkem valmistama Saksamaal, sest Martin Luther (1517)muutis kirikukorda. Sinnani valitsesid ladinakeelsed laulud, kuid nüüd
instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. 17. sajandi alguse instrumentaalmuusika suurimaks sündmuseks oli viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. 16. Sajandil polnud viiul veel eriti oluline pill. Seltskonna- ja kirikumuusikasse hakkas ta tungima alles sajandi viimasel veerandil. Viiuli kiire tõus oli seotud viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Seal sai viiul endale klassikalise kuju ja ehituse. Sealse meistri Niccolo Amati(1596-1684) ning tema õpilaste Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari (1644 - 1737) pillidega suutsid võistelda ainult Tirooli meistrid nagu Jakob Steiner ja Mathhias Klotz. Instrumentaalmuusika ei hõlmanud barokiajastul ainult kammermuusikat, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestreid kohtas enamjaolt õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel. 18. Sajandi algul tekkisid tudengite ja linnakodanike muusikaühingud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester.
· Singspiel - Saksa laulumäng, mis sündis inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Võrdlus barokkajastuga: ROMANTISM KLASSITSISM______ INSTRUMENDID Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, heliloojad kirjutasid rohkem Guarneri ja Stradivari, kes elasid instrumentaalkontserte. Arenes välja ka Itaalias. Barokkorkestridki koosnesid klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. viiulitest ja viooladest. Tänapäevast Pillid täiustusid ja said tänapäevase klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli välimuse. võidukäik.
Tekkis kontsert stiil. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonnakapellides, kirikukapellides. I ooperiteater avati 1637.a Veneetsias. Populaarseks sai instrumentaal muusika , mis erines vokaalmuusikast. Tekkisid uued instrumentaalmuusika zanrid. Arenesid tormiliselt pillid. Kujunes välja keelpillide nelja-liikmeline perekond: Viiul Viola (altviiul) Tsello Kontrabass Gremona viiulimeistrid Guarnieri Amati Stradivaari Tuntumad puhkpillid: Fagott Oboe Plokkflööt Põikiflööt Uued muusikazanrid VOKAAL: · Ooper · Oratoorium · Passioon · Kantaat ISTRUMENTAAL: · Concerto grosso · Instrumentaalkontsert (soolokontsert) · Tantsusüit · Fuuga Ooper tekkis 16. Ja 17. Sajandi vahetusel. Esimene ooperi autor oli Itaaliast Jacopo Peri. I ooper "Daphne" 1597.a II ooper "Eurydike" 1600.a
kohal. Tuntuimad passiooni loojad: - Heinrich Schütz - J. S. Bach Pillid: Viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipilliks on üks 17.saj suurimaid muutuseid. Viiulile hakati looma väga virtuoosseid teoseid. ! 17.saj sai viiulist kammeransambli ja orkestri peamine meloodiapill. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimestrite koolkonnaga Cremonas: - Meister Nicolo Amati, õpilaste Andreas Guarneri ja Antonio Stradivari käeall kujunes viiulite klassikaline kuju ja ehitus. - Nende viiulid kuuluvad aegade kõrgeimalt hinnatud instrumentide hulka. - Viiulite erilise ja kauni kõla saladus on siiani avastamata OMG Viola di gamba - tsello otsene eelkäija ja tunti ka virtuoosse soolopillina Oboe - puhkpillide meloodiapill, mis mängis orkestris sageli viiuliga unisoonis, andes viiulile sära juurde Fagott - basspill
See on viiul. Ta on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud toredasti keerdus pea, millel on natuke naljakas nimi -tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende
tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr tsaikovski luikede järv, adolphe adam giselle, bela bartok võlumandariin, sergei prokofjev romeo ja julia. ITAALIA laululiigid ballaadid ja lüürilised laulud, napoli laul, lõuna itaalia rahvatants tarantella, euroopa kunstmuusika ( kirja pandud muusika ) areng, viiuli meistrid antonio stradivari, andrea guarner, niccolo amati, viiuli virtoos niccolo paganini, haamerklaver bartolomeo cristofor. PRANTSUSMAA - rahvalaulud ühehäälsed stroofilised ( salmidest koosnev ) soololaulud, ilmaliku laulu üldnimetus sansoon, tantsud farandool, gavott, pillid fiidel, akordion, torupill, laulja edith piaf. OOPER helilooja, libretist, libreto ooperi tekst, lavastaja, avamäng vaatuseks, piltideks, stseenideks, intermezzod vahemängud, lauljad primadonna esimene
Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Renessanssooperit tuntakse peamiselt mõni aasta hiljem loodud ooperi "Eurydike" kaudu. Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka
17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi .
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud toredasti keerdus pea, millel on natuke naljakas nimi -tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad
Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Kristuse kannatused ja ristilöömine, teks pärineb Piiblist. Passioon (ldn k passio – kannatus) tähendabki Kristuse kannatuslugu. Passiooni esitavad nagu oratooriumigi koor, vokaalsolistid ja orkester. Instrumentaalmuusika Barokiajastul sai iseseisvaks ja oluliseks muusikažanriks instrumentaalmuusika. Sellele aitas kindlasti kaasa pillide kiire areng. Viiul oli üks selle ajastu lemmikpille. (Cremona kuulsate viiulimeistrite Amati ja Stradivari käe all kujunes välja viiuli kuju. Nende loodud pillid on tänaseni ülimalt hinnas, kuid nende kauni kõla saladust ei ole tänaseni avastatud.) Klahvpillidest olid kõige enam kasutuses klavessiin ja orel. Tüüpiliseks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid üks või kaks meloodiapilli ja generaalbass (basso countinua), mis omakorda koosnes vähemalt kahest pillist. Trio ei tähendanud mitte pillide vaid partiide arvu,
Seltskonna- ja kirikumuusikas sai see pill oluliseks 16.-17. saj vahetusel. Viiulile hakati looma väga virtuoosseid teosed. 17. saj keskel sai viiulist kammeransambli peamine meloodiapill. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Nicolo Amati ja tema õpilaste Andrea Guarneri n ing Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus. Teistest poognaga mängitavatest keelpillidest on barokkajastule samuti väga iseloomulik viola da gamba (hoitakse põlvedega), mis on tšello otsene eelkäia
Seltskonna- ja kirikumuusikas sai see pill oluliseks 16.-17. saj vahetusel. Viiulile hakati looma väga virtuoosseid teosed. 17. saj keskel sai viiulist kammeransambli peamine meloodiapill. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Nicolo Amati ja tema õpilaste Andrea Guarneri n ing Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus. Teistest poognaga mängitavatest keelpillidest on barokkajastule samuti väga iseloomulik viola da gamba (hoitakse põlvedega), mis on tšello otsene eelkäia
Saksa luterikoraal on eestlaste koorilaulude eeskäijaks. · Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul muutus pillimuusika iseseisvaks. · Sellepärast tehti olemasolevaid pille paremaks ja leiutati ka täiesti uusi pille. · Keelpillidest loodi 16 sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. · Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona linn Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stardivari nime kandvad pillid. · Renessansi ajal ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. · Esimene oope, ,,Daphne", mis etendus Firenzes 1598 a pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud ,,Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. · NB! Renessanssaiajastu tuntuimad heliloojad on: Orlando di Lasso, Pierluigi da Palestrina, Claudio Monteverdi.
Siin ei mänginud ta enam avalikult, vaid õppis väsimata virkusega veel edasi, et viiulimängimise kõige kõrgemale ladvale jõuda. Ta ema ei olnud aga sellega sugugi rahul, vaid kartis, et poeg raske õppimisega tervise kaotab. See kartus ei olnud ka põhjuseta, sest Paganini tervis oli vaene. Sel ajal oli Paganinil rõõm, et kaks rikast sõpra temale kaks mitme tuhande väärilist viiulit kinkisid. Üks Guardneri ja teine Amati tehtud viiuli. 3 Lapsepõlv: Paganini, kes ikka isa kepi all oli elanud, ei osanud aga pärast enam omal jalal elada. Sel ajal hakkas Paganini ka üht ilusat tütarlast, Catarina Caliagno, südamest armastama, sest et see ka väga ilusasti mängida oskas. Hiljem, ilusas veeuulitsatega Veneetsias õppis ta ka ilusat lauljat neidu Bianchi'd tundma,
Põhineb 4 evangeeliumil. Kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Ülesehitus: lisanduvad tegelaskujud ja nende otsene kõne; passiooni ava ja lõpukoor. Bach "Matteuse Passioon" (vähem religioosne, rohkem isiklik, jõuline, rahvalauludele omaste meloodiatega) INSTRUMENTAALMUUSIKA 17.saj pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina (tuntud viiulimeistrid Amati, Stradivari). Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti kirikute juures Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (16531713) Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile
annaabi.ee 
