Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "60ndad aastad pagulaskirjanduses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
temaatika, kangro, 60ndad, tsensuur, optimistlik, eluvaade, proosas, maailmasõda, kodumaalt, piltluule, sürrealism, gailit, ristikivi, adson, arbujadKirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said. o Avaldati õppekirj., brosüüre o Lugejateks Eesti rahvusväeosad o Esirinnas luule sel ajal Tagalaluule o ,,Relvastatud värsid" o ,,Kodumaa käsk" Luule temaatika o ülepoliitiline lüürika o Eestile pühendatud luule o Võitlustraditsioonid, oma maa minevik o Kaasaja kangelaslikkuse peegeldus Proosa o Valdavalt avaldati lühinovelle Tagalas. Hint, Rummo, Jakabson Raadiosaated o Kuni 10 korda päevas, edastati Leningradist, hiljem Moskvast. Ilukirj. Saated. o Riiklik kirjastus
Suits; M. Under; A. Adson; H. Visnapuu; A. Gailit) 2. Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased (K. Lepik; I. Laaban; B. Kangro; R. Kolk; A. Viirlaid) 3. Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga (H. Nõu; E-K. Toona; I. Ivask; I. Laaman) 4. Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses (T.H. Ilves; M.K. Kostabi) Teemad, mis kajastusid pagulasproosas: 1. Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B. Kangro ,,Tartu-sari"; hiljem kirjutati palju memuaare) 2. Asukohamaade argipäev- tegelasteks olid ,,pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud 3. Kodumaalt põgenemine üle vee- domineerib ebakindlus, kodutus, konfliktid) 4. Piiblitemaatika (A. Kalmus ,,Juudas" Teemad, mis kajastusid pagulasluules: 1. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima põlvkonna esindajad) 2
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal
Pagulaskirjandus On olemas mitmeid kirjanduse liike proosa, ilukirjandus ja on teisigi. Kuid selline liik, nagu pagulaskirjandus on Eesti üks tähtsamaid kirjanduse liike. Nõukogude liidu okupatsiooni algusaastatel rändasid paljud Eesti kirjanikud, näiteks Under, Suits, Visnapuu, Adson, Gailit, Lepik, Laaban, Kangro ja teised, erinevatesse maadesse, enamasti Rootsi ja sealt siis edasi. Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond, mis hakkas välja andma erinevaid raamatuid, luulekogusid ja muud. Põhiliselt räägib pagulaskirjandus, täpsemalt luule, isiklikest hingehädadest ja perekonnast ning lootusest. Seal esineb palju sürrealismi ja piltluulet, tõsidust ja süngetoonilisust. Pagulasproosa räägib kodumaa ajaloost enne I maailmasõda, argipäevamuredest ja kodumaalt põgenemisest
aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro pagulaskirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pagulaskirjanikud: teemad: kodumaa ajalugu ja põgenemine,piibli temaatika,asukohamaade argipäev. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus,Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Lepik: skeptilisus,pessimism,peamised teemad olid nõukogude vihkamisest luuletustes. Ta oli välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees.
4 põlvkonda klassikud: Henrik Visnapuu (1890-1951) 6 luulekogu, enamasti valikkogud uutest ja vanadest värssidest poliitline isamaalüürika, võõrsiloleku kajastamine Marie Under (1883-1980) "Sädemed tuhas" (1954), Ääremaile (1963) + 3 valikkogu patriootlikud teemad, paguluse üldised soovid ja lootused Gustav Suits (1883-1956) kogu "Tuli ja tuul" (1950) mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud arbujad ja nende kaasaegsed: Bernhard Kangro (1910-1994) Karl Ristikivi (1912-1977) 17 luulekogu paguluses "Inimese teekond" (1972) Loodusluuletaja inimene võõras, muutunud maailmas nn kadunud põlvkond: Kalju Lepik (1920-1999) "Tuulisui" rühmituse kokkukutsuja vastupanuluule, kirjanik võõras maailmas, maapaos olemise mõtestamine traditsiooniline vorm, assotsiatiivne luule, rahvaluule mõjutused, intertekstuaalsus
H. Tammsaaret, kelle kõrvale kerkis aga oma linnatriloogiaga Karl Ristikivi. Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan. Seda viljelesid edukalt nii vanameistrid Karl August Hindrey ja Mait Metsanurk kui ka uustulnukad August Mälk ja Enn Kippel. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori koondudes ,,Arbujate ,, rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, Augusust Sang, Uku Masing, Benhard Kangro. Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena.
1878-1940. Tema puhul tekivad ka biograafilised müüdid. Ta nimi pärit sünnikohast, kuigi kodu kutsutakse nüüd Vargamäeks. Tammsaare õpib Treffneris, Tõe ja Õiguse II osa kirjeldab ka tema koolikogemust. Edasi TÜ-sse, liitub õpilasseltsiga ''Ühendus'' Ta ei olnud väga seltsiv, kuid kujunes seal seltskonna keskpunktiks. Sai tuberkuloosi, läks venna juurde, trippis Kaukaasia mägedesse, Tartus tehti maooperatsioon. Klassiku fenomen tekib 1920-30ndate jooksul. Looming: proosas uusromantiline vahemäng 00-20ndate lõpuni. Tammsaare on uusrealistliku pöörde algataja 1920ndate alguses. Kohe alguses oskas kirjutada väga tähenduslikke tekste. Nt 1903 Tähtis päev, lugu karjapoisist, kes sai vaba päeva, aga ei oskanud midagi ette võtta, unistus sai tegelikuks aga kui see kätte jõudis, siis see tähendus tuhmus. 1907 Raha-auk 1913 Vanad ja noored koondab Tammsaare varasemat lühiproosa loomingut
Psühholoogilise realismi autor. Novellid: ,,Välkvalgus" (1932), ,,Urmas ja Merike" (1935-1936). Pikast proosast tähelepanuväärseim ,,Sündmusteta suvi" (1937). Enn Kippel tuntuim jutustus ,,Meelis" (1940). Ajalooproosa musternäide läbi Nõukogude aja. Kippelil oli ka pikemaid ja kaalukamaid t ekste. Romaan põhjasõjast ,,Kui Raudpea tuli" (1937). Mait Metsanurk (Eduard Hubel) Üks kesksemaid kirjanikke. 1920ndate alguses sotsiaalkriitiline ja ekspressionismi mõjusid proosas. 1930ndatel ekspressionistlik pool taandub, kriitiline vaatlus jääb, on ka väga iseloomulik terav, sotsiaalne sekkumine väheneb, poliitilised olud seda ei soosinud, asemele tulevad muud teemad, Metsanurga puhul ajalooline proosa. 1930ndatel tuntuim on ,,Ümera jõel" (1934) romantiline komponent on olemas, ajaloolises-filosoofilises suunas. Teine tuntud romaan on ,,Tuli tuha all" (1939). 11. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 191744 (August Mälk jt). 1934
Liikmed: Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas, August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. 10. Draamakirjanduse areng ja põhisuundumused: peasuunad: ekspressionism, modernism, sümbolism, impressionism, ajakriitika 11. Arbujad-luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 12
paguluses nagu T.H. Ilves ja M.K. Kostabi. Kui pärast 1905. Aasta Vene revolutsuiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944.aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda. Üheks põhiliseks liigiks kirjanduses oli pagulasproosa. Teemad, mis proosades kajastusid jagunesid neljaks: 1.) Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B.Kangro „Tartu-sari”). Hiljem kirjutati ka palju memuaare. 2.) Asukohamaade argipäev – tegelasteks olid pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud. 1 3.) Kodumaalt põgenemine üle vee – domineerib ebakindlus, kodutus, erinevad konfliktid.
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel
märgata ka erootilisust. Luule on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, rootsi jne keeltes. Eesti Kirjanike Liidu asutajaliige. Suri Stockholmis ja on maetud sinna samasse. Hiiumaale on püstitatud tema mälestuskivi. See oli Underile väga kalliks kohaks. Tal olid ka õed ja vend. Marie oli peres kõige noorem laps. Arbujad Ants Oras on välja toonud 4 põlvkonda: Nooreestlased Siurulased ja tarapitalased Orbiitlased Arbujad Arbujate liikumisse kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding. 1938aastal ilmus arbujate antoloogia, toimetajaks Ants Oras. Arbujad tuleb sõnast arp nõiatrumm. Arbuma nõiduma, loitsima. Arbujate liidriks oli Heiti Talvik. Stalinismi ajal keelustati nende looming ja nad visati kirjanike liidust välja. Henrik Visnapuu 1890- 1951 Sündinud Viljandimaal Helme vallas. Isa oli mõisatööline. Sooritas Narva gümnaasiumi juures
ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega
ettevõtmine-album;Siuru trükitoodangu esimene laine-Underi luulekogu ,,Sonetid" , Adsoni ,,Henge palango" , Visnapuu ,,Amores" , ilmusid ka Siuru II ja III albumb. Korraldasid puhkeõhtuid(loteriiõhtuid). Rühmitus lagunes, tekkisid vastuolud (Gailiti ja Underi vahel),tegevus lõpetati 1919 a.lõpul. Elulähedusliikumine-tekkis Juhan Sütise eestvedamisel, mis tegutses 1920-30-aastatel;realistid, ülistasid töörahvast, kirjeldav naturalistlik piltluule, ründasid eelmisi rühmitusi-et enne neid on kõik jama olnud. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud
Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel.
Kanadasse (ligi 17000 inimest, Arved Viirlaid), USAsse (ligi 16000 inimest, Henrik Visnapuu), Inglismaale (ligi 6000 inimest Gert Helbemäe), Austraaliasse (ligi 6000 inimest), teemad: kodumaa ehk EV, igatsus, sõda, NSVL vastane, õnnelik Eesti aeg, põgenemine, pagulaskirjandus: põlvkonnad Eestist lahkudes 1) kuulsad kirjanikud (Marie Under, Gustav Suits, August Gailit, Henrik Visnapuu), 2) umbes 20 aastased (polnud veel edu saavutanud, Kalju Lepik (Rootsi), Bernard Kangro (Soome kaudu Rootsi), Arved Viirlaid), 3) koos vanematega lahkunud lapsed (valikud tehit uuel kodumaal, Helga ja Enn Nõu (Rootsi), Ivar Ivask), 4) sündinud paguluses (Toomas Hendrik Ilves, Mark Kalev Kostabi), Kalju Lepik asutas mitmeid kirjandus- ja kunstirühmitusi ning kirjastuste rajaja, kuulus ise ja oli organiserija pagulusorganistatsioonides, välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees, Eesti osakond pagulas eestlaste arhiiv Rootsis, Bernard Kangro välismaa kirjatustes töötaja,
Eesti kirjanikud, looming, luulekogud ja kirjanduslikud rühmitused: 1. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt
11) Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929–44 Ekspressionistlik ajaluule – läbielatud sõjakannatused. Luuletajad protestivad vägivalla ja ebavõrdsuse vastu. Žanr: ajalaulud (nt August Alle). Inimese ja ühiskonna ummikusse jõudnud arengust püütakse leida väljapääsu. Palju hüperbooli ja liialdamist. Klassika ja modernismi süntees, voolude põimumine. Poeetide elunägemine avardub. Luule temaatika mitmekesistub. Looduslüürika saavutab küpsuse 1920ndatel Jaan Kärneriga. Loodusel on suur tähtsus. Oengo kirjutab rannast ja merest ballaade. Linnamiljöö ja tehnilised reaalid tekivad looduslüürikale vastukaaluks. Ekspressionistlikule ajaluulele omane ahistav nägemus linnas kui inimliku viletsuse kontsentraadist. Hiljem on linn kui moderniseeruv tsivilisatsioon. Valdav osa linnaluulet on aga linnaelu vastuolud
Eestit aastail 19441990. Väliseesti kirjanudse tekke põhjused: · Kodust oli lahkunud palju kirjanikke (M.Under, G.Suits, H.Visnapuu, A.Gailit, A.Mälk) · Oli põgenetud vägivaldse võimu eest, kellele oli vaja vaimselt vastu hakata · Oma rahvusliku kuuluvuse kinnituseks identiteet Pagulaskirjanike põlvkonnad: · Vanempõlvkond kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud. Neile oli lahkumine kodumaalt kõige valuam, sest maadesse, kuhu mindi polnud nende nimed tuntud, seega polnud kirjanikuna elatist teenida võimalik. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, K.Ristikivi, A.Mälk · Keskmine põlvkond See oli arvukaim grupp. Kirjanikud, kes lahkudes olid umbes 20 aastased. Neil oli gümnaasiumiharidus ja enaik vallalised. Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada. K.Lepik, I. Laaban, B.Kangro, R.Kolk, A.Viirlaid.
1923 Demobiliseeritud perekonnaisa 1926 Ameerika Kristus ajakriitiline komöödia. 1927 Sinimandria ajakriitiline allegooria ja groteskne müüt. Joodiku seiklused surmajärgses maailmas. 1929 Mikumärdi 1932 Vedelvorst 1933 Salongis ja kongis uusrealismi ja eluläheduse suund. 1934 Roosad prillid 1941 Viimne eurooplane 1942 Vaheliku vapustused 1930ndatel linnaainelised komöödiad. Külakomöödia kõrgaeg saabub hiljem. 1930ndate keskel ajalooline temaatika. Henrik Visnapuu külakomöödia "meie küla poisid" Enn Vaigur 1935 Kraavihallid August Mälk 1932 Vaese mehe ututall 14. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44. Ekspressionistlik ajaluule. Läbielatud sõjakannatused. Luuletajad protestisid vägivalla ja ebavõrdsuse vastu. Ajalaulud.inimese ja ühiskonna ummikusse jõudnud arengust püütakse 8 leida väljapääsu
*3.arbujad- luuletajate sõpruskond 3 *4. žanripreemia- eripreemia, kindlate alaliiki teoste eest *5.statuut- põhialuseid määrav dokument 4 1950. aastad 1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Kõige kiiremini reageeris uutele võimalustele kirjandus: luules tõusis esile nn kassetipõlvkond6. Vabanemine toimus ka proosas, kus võeti oma loomingu aluseks uus esteetika. Eesti lugejateni jõudsid maailmakirjanduse tähtteosed, millele olid varem uksed. Elustusid kontaktid väliseestlastest kirjanikega. Taas said ilmumisloa M. Underi, G. Suitsu jt teosed. 1.1. Tuntumad kirjanikud 1.1.1. Gustav Suits Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, Noor-Eesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse
Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees.
eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust? Tarapita on mingis mõttes ebamäärasem. Rühma eeskujuks oli Clanté esteetilisi seisukohti hakatakse rõhutatult seostama poliitiliste ja sots vaadetega ja sellel on tugev vasakpoolne kallak. Tarapitaga koos tuleb 20ndate aastate alguses tugev pol ja sots kirjanduse laine, aga see jääb lühiajaliseks. Tarapita puhul peab rõhutama ka seda, et
1.Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris,arenes perioodil 1944-1990 väljapool okupeeritud Eestit. 2.Teise maailmasõja lõppedes sai paguluskirjanduse keskuseks Rootsi, Lundis Eestvedajaks oli Bernard Kangro. 3.Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson. 4.- 5.sulaaeg 1956-1965 esteetiline tsensuur taandusja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes leebem. Seisakuaeg e. Stagnaaeg 1973-1985 võimuvahetus, mis tõi kaasa peataoleku. 6.suurenes tegutsemisvabadus tekkisid väiksed võimalused suhelda välismaailmaga 1957 algatatud raamatusari Loomungu raamatukogu 1958 asutati ajakiri Keel ja Kirjandus üldine kultuurihuvi tõus läänelik noortekultuur hipiliikumine 7.Kassetipõlvkonnaks nimetatakseEesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid"luulekassettidena.
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohtaed"
Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestused, pagulus, mõned kirjut. sõjast, hiljem keskkonnast, kus nad viibivad, ajaloolised teosed Noorem põlvkond: Sündisid Eestis, võib-olla said ka põhiharidus, lahkusid siit lapsena, emakeeleks jääb eesti keel. E. Toona, E. Nõu, H. Nõu, I. Laamann (ainus luuletaja). Teemad: identiteedi kriis e. juurtetuse tunne. Rootsi, Kanada, USA, (Saksamaa). Palju eesti kirjanike ühinguid, ka ajakirjad
Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks. "Arbujad" - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904-1947), Bernard Kangro (1910- 1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909- 1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903-1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.
või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot). PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi
ja Artur Adson 24-aastane vallaline noormees, kultuurihuviline maamõõtja, kellel enesel polnud esialgu mingeid kirjanduslikke ambitsioone. Artur Adson armus Marie Underisse ja hakkas armastuse mõjul esmakordselt luuletama. Tunded Adsoni vastu andsid inspireerisid Underit sedavõrd, et ta kirjutas valmis suure osa luulekogu "Sonetid" lüürikast. 1932. aastal ostsid Under ja Adson omale krundi ja ehitasid maja Nõmme linnaossa Tallinnas. Marie ja Adson reisisid palju. Eestis algas tsensuur. Kirjanikel ei lastud avaldada oma töid. Okupatsiooni ajal oli Underi ainus töö tõlkimine. 1944. aastal põgenes Marie Under koos Artur Adsoniga Rootsi. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis. Ta on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Marie Underi järgi on nimetatud roosisort. LOOMING Underi looming on romantiline ja elamusterikas. Tema eluajal peeti tema luulet vägagi julgeks.
ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (18901946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920). arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (19131986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (1903 1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.
almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristikivi (1912 1977) 1944 põgenes Soome, sealt edasi Rootsi. · ,,Tuli ja raud" (1938) · ,,Õige mehe koda" (1940) · ,,Rohtaed" (1942) · Hingede öö"(1953) jt · VT luuletust ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje..." Eestis ilmunud kirjandus · Kirjastused riigistati · Kontakt välismaaga peaaegu puudus · Raamatute hind oli odav ja tiraazid suurenesid · NN sotsialistlik realism teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud
Nad läksid siit minema, kuna siin ei oleks saanud oma tööd inimesekombel teha. Kultuuritegelasi kasutati propagandamootoritena ja kes ei lubanud seda endaga teha siis ootas teda suhteliselt kurb tulevik. Puudus sõnavabadus. 15. Pagulaskirjandust on nimetatud ka veel väliseesti kirjanduseks. Pagulaskirjandus oli jõulisem ja ületas nii mahult kui väärtuselt Eesti kirjandust. Kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II maailmasõda. Hakati kujutama asukohamaade argipäeva. Peaaegu kõik kodumaalt põgenenud prosaistid kirjutasid romaani kodumaalt põgenemisest. Ei puudunud ka piiblitemaatika. 16. Ilmar Laaban. Kirjanduselu 1950 60-ndatel. 17. Peale Stalini surma, Hrustsovi ajal, lõpetati Stalini isikukultus, toimus suur amnestia, paljud vabanesid vanglast ja said kodumaale naasta Siberist. Looming muutus mõnevõrra vabamaks. 18. Oli suhteliselt harimatu tänu halvale tervisele
annaabi.ee 
