Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "6. nädala seminar, ül 6.2 ja 6.3 õpikust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intress, 20x9, arvelduskonto, raamatupidamiskanne, korrigeerimiskanded, pangalaen, intressikulu, kuueks, saades, aprillil, ettemaks, kohutuss D K 1000 S0 = 0 1600 S1 leida Müügitulu 320 000 = 800 tk müüdi 800 * 0,04 = 32 tk on praak 32 * 50 kr = 1600 prognoositud summa 20 * 50 = 1000 reaalne summa T-13.7 Firma võttis 1. Septembril 200X üheaastase laenu 177 000 krooni, intressimäär on 12%. Majandusaasta lõpul 31. Detsembril 200X kajastatakse tekkepõhise intressina 7080 krooni. 31.12.200X D: Intressikulu 7080 K: Intressivõlg 7080 177 000 * 0,12 * 4/12 = 7080 krooni T-13.8 Kohustis tuleb 20X8.aastal kajastada järgmisel juhul: a) Firma valmistas ja müüs 20X8.aastal 3-aastase garantiiajaga stereoseadmeid - tuleb teha garantiieraldis b) Teatrile laekub 20X8.aastal ettemakse hooajapiletite müügist 20X9.aastal toimuvatele teatriüritustele teatril on ettemaksed piletite näol ja tekib kohustis ÕPIK LK 316 ÜLESANDED Ü-13.3 Firma alustas 30
Eeldatav tootmismaht on 40 000 tk ja töötamisaeg 20 000 masintundi. Firma kasutas 20X7.aasta jooksul seadet 525 tundi ja seadmel valmistati 1000 toodet. Arvutada depretsiatsioonikulu järgmiselt (majandusaasta lõppeb 31. Detsembril): 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 5. Kahekordselt alaneva jäägi meetodil 20X8.aasta kohta Kui soetusmaksumus oli 212 000 krooni ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni, siis kuluks tuleb kanda 200 000 krooni. 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 200 000 / 8 = 25 000 kuluks ühel aastal Kuna seade osteti oktoobris, siis 20X7 aasta kulu saab olla ainult 3 kuu kulu, mis on (25 000 / 12) * 3 = 6250 krooni. 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta
IV KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD Aluseks võtan aastate arvu. * (seotusmaksumus lõppväärtus) = * (110 000 10 000) = 33 333 ***Kõigi meetodite kasutamisest on näha, et kahekordselt alaneva jäägi meetod andis esimesel aastal kõige suurema kulu. T-10.2 Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto 40 000 krooni eest masina, mille lõpetamismaksumus on 1000 krooni ja kasutusaeg 5 aastat. Lineaarse meetodi rakendamisel on konto Akumuleeritud kulum jääk 31. Detsembril 20X9 15 600 krooni. SEST... Kuluks tuleb kanda 40 000 1000 = 39 000 krooni. 39 000 / 5 = 7800 krooni aastas. 2 aasta kulu on seega 15 600 krooni T-10.3 Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat ja lõpetamismaksumus 10 000 krooni. Tegevuspõhise meetodi rakendamisel on Akumuleeritud kulumi konto jääk 31. Detsembri 20X9 seisuga arvutatav järgmiselt: (100 000 : eeldatav läbisõit kokku) * 20X8 a ja 20X9 a summaarne läbisõit
T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot. Suur Firma peaks tehingust kajastama goodwilli 50 000 eurot. SEST... 900 000 on turuväärtus 900 000 400 000 = 500 000 (turuväärtus ilma kohustisteta) Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise kohta. ____ 1. Ostu kajastamine D: Frantsiis 500 000 K: Pangakonto 500 000 2. Amortisatsioonikulu kajastamine (25 000 aastas - lineaarne meetod) D: Amortisatsioonikulu 25 000 K: Akumuleeritud kulum 25 000 Ü-11.2 Firma omandas 10 aastaks 30 000 krooni eest patendi. Kui suur on patendi amortisatsioonikulu aastas ja kui suur on patendi raamatupidamislik väärtus kolm aastat pärast patendi ostu? ____
eest, Y aktsiad kaks kuud hiljem 20 140 krooni eest ja Z aktsiad kolm kuud hiljem 17 150 krooni eest. Teha vajalikud raamatupidamiskanded aktsiate ostu ja müügi kohta. Soetushind Müügihind Vahe X 23 150 21 500 -1650 Y 15 430 20 140 4710 Z 14 110 17 150 3040 I - OST D: Lühiajaline finantsinvesteering 52 680 K: Arvelduskonto 52 680 8. nädala praktikum II - X AKTSIATE MÜÜK D: arvelduskonto 21 500 D: Kadum väärtpaberite müügist 1650 K: Lühiajaline finantsinvesteering 23 150 ( soetushinnas) III Y AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 20 140 K: lühiajaline finantsinvesteering 150430 K: Tulum väärtpaberite müügist 4710 IV Z AKTSIATE MÜÜK D: Arvelduskonto 17 150 K: Lühiajaline finantsinvesteering 140110 K: Tulum väärtpaberite müügist 3040 ÕPIK LK 194 SKEEM
Kokku 109 668 9668 100 000 Renditaja raamatupidamiskanded on järgmised. Kompuutri kapitaliseeritud rendile andmine ja esimese rendimakse laekumine 01. 01. 2005. a.: D: pangakonto 36 556 D: pikaajaline rendinõue 63 444 K: kompuuter 100 000 Intressitulu kajastamine ja nõude perioodiseerimine 31. 12. 2005. a.: D: lühiajaline rendinõue 30 212 D: intress 6344 K: intressitulu 6344 K: pikaajaline rendinõue 30 212 Teise rendimakse laekumine 01. 01. 2006. a.: D: pangakonto 36 556 K: intress 6344 K: lühiajaline rendinõue 30 212 Intressitulu kajastamine ja nõude perioodiseerimine 31. 12. 2006. a.:
Võlad tarnijatele, Võlad töövõtjatele, Maksuvõlad jne Teadaolevad kohustised ... on näiteks laenukohustised, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad jne Kohustise suurus ja tagasimakse tähtaeg on teada. Lühiajalised laenud ... on kuni üheaastase tähtajaga laenud. Näiteks: Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga. D Pangakonto 100 000 K Lühiajaline pangalaen 100 000 Arvestatud intress x kuul (3 korda): D Intressikulu 1000 K Intressivõlg 1000 Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga: D Lühiajaline pangalaen 100 000 D Intressivõlg 3000 K Pangakonto 103 000 Võlad tarnijatele Need on võlad tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest. Ostuarved kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk majandustehingu toimumisel, olenemata sellest, kas raha on tasutud. Raamatupidamiskanne: D (vastav) Kulu, Kaup, Materjal, Materiaalne põhivara jne.
Tekkepõhised kulud -näide Oletame, et ettevõttes on 2 töötajat ja kummagi töötaja töötasu on 1000 eurot kuus. Palgapäevaks on töölepingus märgitud 5. kuupäev. Kui töötajad tegid tööd septembrikuus, siis kuu viimase päeva seisuga arvutatakse välja tasu tehtud töö eest ja kajastatakse raamatupidamiskandega: D Palgakulud 2000 K Palgavõlg 2000 Palgapäeval, s.o 5. oktoobril, makstakse töötasu välja ja tehakse raamatupidamiskanne: D Palgavõlg 2000 K Pangakonto 2000 Tekkepõhised tulud ... kajastatakse esmalt kasumiaruandes tuluna, aga raha laekumine võib toimuda hiljem. Tekkepõhised tulud -näide AS Apsti andis 1. septembril 20x1 laenu AS-le Upsti 120 000 eurot. Intressimäär on 12% aastas. Lepingu kohaselt tagastab AS Upsti AS-le Apsti laenu 31. augustil 20x2 kogusummas. Laenu väljastamine kajastatakse raamatupidamiskandega: D Väljastatud lühiajaline laen 120 000 K Pangakonto 120 000
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
Majandustehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kannet (lausendit), mis näitab kontode deebetit ja kreeditit nimetatakse raamatupidamislausendiks. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub teise konto kreeditiga nimetatakse lihtlausendiks. Lihtlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse kahel kontol. Näiteks: Tuuakse raha arvelduskontolt kassasse: D: Kassa K: Arvelduskonto Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub mitme konto kreeditiga või vastupidi, nimetatakse liitlausendiks. Liitlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse mitmetel kontodel. Näiteks: Ostetakse tarnijalt materjale ja põhivara ning arve on tarnijale tasumata. D: Materjalid D: Põhivara K: Võlad tarnijatele Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006
Ülesanne 3 lahendusega Ettevõtte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva D: Nõue ostjale 30 480 K: Tulu 25 400 K: Km 5 080 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. D: Nõue ostjale 120 000 K: Km 20 000 K: Tulu 100 000 Ostja tasumine 25% kohe arvelduskontole D: Arvelduskonto 30 000 K: Nõue ostjale 30 000 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. NB! 5400/1,2 saadakse ilma käibemaksuta summa. D: Kassa 5400 120% K: Tulu 4500 100% K: Km 900 20% Ettevõte ostab: 1. Põhitootmisele teenust, laekub arve 23 400 + km 20%. Arve tarnijale tasumata D: Tootmiskulud 23 400 D: Käibemaks 4680 K: Võlg tarnijale 28 080 2
nimiväärtus + intress) laenutähtaja lõpul. Eeltoodu selgitab ka esimest printsiipi, mille kohaselt sama nimiväärtusega raha reaalne väärtus erinevatel ajamomentidel on erinev. Näide 2.1.1. Kaupo andis Jürgenile üheks aastaks laenu 1000 EURi intressimääraga 10% aasta kohta. Kui suure summa pidi Jürgen Kaupole ühe aasta pärast tagasi maksma? Lahendus. Kuna 10% 1000-st on 0,1 1000 100, siis intress laenatud summalt on 100 EURi. Seega aasta pärast peab Jürgen Kaupole tagasi maksma laenu põhisumma 1000 EURi koos intressiga 100 EURi ehk kokku 1100 EURi. Siin laenu andja ehk Kaupo poolt antud laen 1000 EURi on finantsiliselt ekvivalentne Jürgeni poolt aasta hiljem Kaupole tagasi makstud 1100 EURiga. Järelikult antud tehingus on tehingu osaliste Kaupo (laenuandja) ja Jürgeni (laenusaaja) kohustused rahaliselt ekvivalentsed. # Märkus 2.1.1
Või D Pangakonto välisvaluutas K Tulum valuutakursi muutumisest Näide Oktoobris 20x1 avati pangakonto. Novembris laekus pangakontole 10 000 SEK. Raha laekumisel oli vahetuskurss 1 EUR = 8,82 SEK. Aruandeaasta lõpul on kurss 1 EUR = 9,21 SEK. Kursimuutus kajastatakse: raha laekumisel 10 000 SEK / 8,82 SEK/EUR = 1133,79 EUR aruandeaasta lõpul 10 000 SEK / 9,21 SEK/EUR = 1085,78 EUR pangakonto jääk eurodes vähenes 1133,79 EUR 1085,78 EUR = 48,01 EUR Raamatupidamiskanne: D Kadum valuutakursi muutumisest 48,01 K Pangakonto välisvaluutas 48,01 Rahalähendid ... on lühiajalised (kuni 3 kuud), kõrg-likviidsusega investeeringud, mida saab koheselt konverteerida eelnevalt teada-olevateks rahasummadeks ja mille puhul väärtuse muutumise risk on ebaoluline. Rahalähenditeks on näiteks võlatähed, obligatsioonid, rahaturufondide osakud, deposiidid. Väärtpaberid
Arendusväljaminekud kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Immateriaalse põhivara arvele võtmine Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses. Ettevõttesiseselt loodud varaobjekti soetusmaksumus on tavaliselt väga väike (ebaoluline) ja seetõttu kajastatakse kohe kuluna. Immateriaalse põhivara soetamisel tehakse raamatupidamiskanne: D (vastav) immateriaalne põhivara K Pangakonto Firmaväärtuse arvele võtmine Näiteks AS A on otsustanud omandada AS-i B, millel on laitmatu maine ja püsikliendid. AS-i B bilanss omandamise hetkel on: AS B omanikud aktsepteerisid AS B müügihinnaks 500 000 kr. Ekspertide hinnangul on materiaalse põhivara turuväärtus 30 000 kr kõrgem ja varude väärtus 5000 kr madalam. AS B netovara turuväärtus on: AS A raamatupidamiskanne: D Raha 31 000 D Nõuded 75 000 D Varud 71 000
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realis
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM..............................................................................................5 3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS..............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus..........................................................................
e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes arvestati töötajatele palka. Selle sündmuse mõju on järgmine: Vara Kulud Puhaskasum Omakapital
raha maksmine võib toimuda hiljem. 106. Oletame, et etteõvttes on 2 töötajat ja kummagi töötaja töötasu on 1000 eurot kuus. Palgapäevaks on töölepingus märgitud 5. kuupäev. Kui töötajad tegid tööd septembrikuus, siis kuu viimase päeva seisuga arvutatakse välja tasu tehtud töö eest ja kajastatakse raamatupidamiskandega: D palgakulud 2000, K palgavõlg 2000. Palgapäeval, 5. oktoobril, makstakse töötasu ja tehakse raamatupidamiskanne D Palgavõlg 2000, K Pangakonto 2000. 107. Tekkepõhised tulud kajastatakse esmalt kasumiaruandes tuluna, aga raha laekumine võib toimuda hiljem. 108. 109. 110. Lõpetamiskanded. Pärast korrigeerimis- ja enne lõpetamiskandeid on soovitatava koostada vigade vältimiseks proovibilanss. Lõpetamiskanded on tulukonto sulgemine, kulukonto sulgemine ja tulude ja kulude koondkonto sulgemine. 111. 112. 113. 114.
Ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad kantakse kuludesse lausendiga: D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest K ebatõenäoliselt laekuvad arved Selle lausendiga suurendatakse kulusid, kuid "ostjatelt laekumata arvete" kontot ei vähendata. Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud arvete summa kajastatakse eraldi kontol "ebatõenäoliselt laekuvad arved". Kui kuludesse kantud nõudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend: D- arvelduskonto D- ebatõenäoliselt laekuvad arved K- ostjatelt laekumata arved K- kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest Nõuded tuleb arvata lootusetuteks ja bilansist välja kanda, kui nõude laekumine on ebarealistlik ja ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks. Näiteks: 8 kui võlgnikul ei jätkunud vara pankroti või likvideerimise korral kõigi nõuete rahuldamiseks võlgnikku ei leita
6 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) K Tööstuskindlustus võlg 1120 D Palgavõlg 2800 K Kogumispensioni võlg 2800 D Palgavõlg 2240 K Tööstuskindlustus võlg 2240 D Palgavõlg 26992 K Tulumaksu võlg 26992 6. Tasuti eelmise majandustehingu kulud pangast D Palgavõlg 107968 K Arvelduskonto 107968 7. Tööjõukulud jagunesid järgmiselt: otsene tootmistööliste palk 146 620 ja muu tootmispersonali palk 40 000 8. Tsehhide kütte- ja valgustuskulud 25 000 D Tootmise üldkulud 25000 K Võlg tarnijatele 25000 9. Muid kaudseid tootmiskulusid oli jaanuaris 41 000 D Tootmise üldkulud 41000 K Võlg tarnijatele 41000 10.Tootmisseadmete amortisatsioon oli 30 000 D Tootmise üldkulud 30000 K Ak. kulum 30000 11
D: puhkusetasude kulu K: võlad töövõtjatele K: puhkuse reserv (puhkuse tasude ulatuses) Palgapäev: vastavalt lepingule ehk siis järgmise kuu alguses D: võlad töövõtjatele (kirjutatakse kohustused lahti) K: sotsiaalmaksu võlga K: tulumaksu võlg K: töötuskindlustus võlga K: pensionikindlustusvõlg K: võlad töövõtjatele, väljamaksmata tasu (netopalk) Reaalne tasumine: D: võlad töövõtjatele (väljamaksmata tasud) K: arvelduskonto Maksude tasumine: (10. kuupäevaks) D: sotsiaalmaksuvõlg D: tulumaksuvõlg D: töötuskindlustusvõlg D: pensionikindlustusvõlg K: arvelduskonto Ettevõtte maksud: – maksud erisoodustustega: tööandja on kohustatud tasuma töötajale tehtud erisoodustust erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonus või muu rahaline tasu, või rahaliselt hinnatav soodustus mida antakse töötajale seoses töö või teenistus suhtega, juhtimis- või
Firma A müüs lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 10 000 EEK müügihinnaga kokku 13 000 EEK. Saadi müügikasumit 3000 EEK. D: Arveldusarve 13 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Muud finantstulud 3000 EEK 14. Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiate müük ostuhinnast väiksema müügihinnaga. Firma A müüs lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 10 000 EEK müügihinnaga 7000 EEK, saades müügikahjumit 3000 EEK D: Arveldusarve 7000 EEK D: Muud finantskulud 3000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK 15. Lühiajaliste võlakirjade ost Firma A ostis lühiajalisi firma B võlakirju ja maksis nende eest kokku 10 000 EEK D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Arveldusarve 10 000 EEK 16. Lühiajaliste võlakirjade müük kasumiga Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 12 000 EEK.
Jard "yd" senti- 1,00E-02 "c" Aasta "yr" milli- 1,00E-03 "m Ööpäev "day" Tund "hr" Minut "mn" Sekund "sec" Dzaul "J" Erg "e" Celsiuse kraad "C" Fahrenheiti kraad "F" Kelvin "K" 1.ül. Mis on ostetava maja jaoks võetava laenu igakuine laenumakse? Leanu suurus 2 000 000 kr ja intress 6% igakuine laenumaks 2. ül Kui palju läheb maksma krediitkaardivõla tagasimaksmine kahe aasta asemel nelja aastaga? Koosta tabel. Arvuta kahe ja nelja aasta tagasimakse suurused. Teie saldo on 5 400 krooni ja aastane intressimäär
antud ressurssi, kindla tagasimakse graafikuga ning ressursi kasutamise eest makstava tasuga Omakapital, millega ei kaasne kindlatel tähtaegadel toimuvaid kohustuslikke makseid, kuid millega kaasneb selle kapitali omanikepoolne juhtimisõigus ning võõrkapitaliga võrreldes kõrgem tuluootus Võõrkapital võib ettevõttesse laekuda eri vormides: Väikeettevõtete puhul on selleks peamiselt pangalaen Suurtel ettevõtetel on täiendavaks võimaluseks ka võlakirjade emiteerimine Omakapitali võib ettevõttesse investeerida järgnevalt: Väikeettevõtetes on raha sissepanijateks sageli omanikud ning allikaks nende omanike säästud Keskmise suurusega ettevõtete puhul finantseeritakse omakapital läbi suunatud aktsiate müügi konkreetsetele investoritele
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse- ja maksunduse osakond xxxxxx ,,Tuha Talu OÜ" Praktikaaruanne Õpperühm:xxxxx Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2008-2009 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. TUHA TALU OÜ STRUKTUUR, AJALUGU JA TEGEVUSVALDKONNAD....................................................................................6 2. TUHA TALU OÜ TURUNDUSTEGEVUS, TARNIJAD JA KLIENDID NING KONKURENDID..........................................................................................7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS................................................................................................
Laenate 50 000 EUR aastaintressiga 9% ja vahetate selle No Investeerite selle 1-ks aastaks Norra võlakirjadesse intressmääraga 7%- Kasutate katteta intressiarbit Milline on Teie kasum /kahjum tehingult(EUR),kui 1 aasta pärast on valuutakurss 8 NOK/EUR? Milline on Teie kasum /kahjum sellelt tehingult(EUR),kui 1 aasta pärast on valuutakurss 7,6 NOK/EUR? Minu lahendus ????? Laen 50,000 EUR aasta intress 9% 4,500 EUR 1euro= 7,8 NOK 425,100 NOK Intresmäär 7% ???? 454,857 NOK 1euro= 8 NOK 56,857 EUR KASUM-> 2,357 EUR 1euro= 7,6 NOK 59850 EUR
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed
M1/P M/P 2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes;
· kui ettevõtte tegevus on hooajaline, ei pruugi bilanss ettevõtte finantsseisundit adekvaatselt kajastada. Näide: koostada bilanss järgmiste andmete põhjal: Kirjete loetelu Summa(tuhat krooni) 1. Tooraine ja põhimaterjal 150,0 2. Põhivara 380,0 3. Võlad töötajatele 16,0 4. Pangalaen 354,0 5. Sotsiaalmaksu võlg 5,0 6. Aktsiakapital 605,0 7. Kahjum -20,0 8. Ostjate võlg 50,0 9. Pangakonto 380,0 12
· kui ettevõtte tegevus on hooajaline, ei pruugi bilanss ettevõtte finantsseisundit adekvaatselt kajastada. Näide: koostada bilanss järgmiste andmete põhjal: Kirjete loetelu Summa(tuhat krooni) 1. Tooraine ja põhimaterjal 150,0 2. Põhivara 380,0 3. Võlad töötajatele 16,0 4. Pangalaen 354,0 5. Sotsiaalmaksu võlg 5,0 6. Aktsiakapital 605,0 7. Kahjum -20,0 8. Ostjate võlg 50,0 9. Pangakonto 380,0 12
· kui ettevõtte tegevus on hooajaline, ei pruugi bilanss ettevõtte finantsseisundit adekvaatselt kajastada. Näide: koostada bilanss järgmiste andmete põhjal: Kirjete loetelu Summa(tuhat krooni) 1. Tooraine ja põhimaterjal 150,0 2. Põhivara 380,0 3. Võlad töötajatele 16,0 4. Pangalaen 354,0 5. Sotsiaalmaksu võlg 5,0 6. Aktsiakapital 605,0 7. Kahjum -20,0 8. Ostjate võlg 50,0 9. Pangakonto 380,0 12
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar
..." (What if analysis). Simuleerimismudeleid kasutatakse, kui optimeerimismudeleid pole võimalik konstrueerida. Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. NÄIDE 1.1. Lõppkapitali arvutamise mudel Härral X on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta pärast. kui aastane intress on 9%? Võtame kasutusele järgmised tähistused Seos lõppkapitali arvutamiseks algkapital K0 ' 12 000 kr K1 ' K0 % r K0 ' K0 (1%r) aastaintresss r ' 9 % lõppkapital K1' ? Leiame lõppkapitali väärtuse K1 ' 12000 (1 % 0,09) ' 12000 @ 1,09 ' 13080
annaabi.ee 
