Igal valijal on kaks häält: ühe annab majoritaarsel põhimõttel kandidaadile, kes on tema regioonis, teise proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Valimiskäitumine ja valimistulemus Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Registreerimise käigus kontrollitakse, kas kandidaadil on kodakondus, kas ta on kandideerimisealine, ega ta ei kandideeri samaaegselt mitmes ringkonnas või valimisnimekirjas. Presidendikandidaat registreeritakse, kui ta on kogunud teatud hulga toetusallkirju, parlamendivalimistel nõutakse kandidaatidelt kindla rahasumma ehk kautsjoni maksmist. Kui kandidaat osutub valituks, makstakse talle kautsjon tagasi, kui itte, kantakse see riigikassasse. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab
..........................18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena...............................................................19 6.4Sotsiaalsed liikumised.................................................................................. 20 7.Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus..............................22 7.1Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad.......................................................22 7.2Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?.......................................................23 7.3Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine......................................................24 7.4Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina.................................................25 Kokkuvõte......
nende tegevus ei puuduta ega muuda otseslt osalejate sotsiaal- majanduslikku positsiooni( ei tõsta palka, pikenda puhkust), vaid edendab ideid või väärtusi ( tervislik eluviis, rahu) nad eelistavad otsesid aktsioone, mitte lobismi nad on sageli üleriigilised, vahel isegi üleilmse ulatusega Nüüdisaja enamtuntud sotsiaalsed liikumised: Naisliikumine Gei ja lesbiliikumine Rahuliikumine Keskkonnaliikumine Sidususe mehhanismid poliitiline kultuur ja kodakondsus Vaimsed väärtused ja tõekspidamised aitavad kujundada inimeste ühtekuuluvustunnet ehk identieeti. Identiteet vormib kultuuri ja leiab kultuurimärkides ka oma väljenduse. Poliitiline kultuur võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur moodustab osa üldisest kultuurist. Poliitiline kultuur: · kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul
· Omane suurele sotsiaalsele grupile · Jäik poliitiliste muutuste suhtes · Suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral Olemus: spetsiifilsed jooned. Teadmised ja oskused, mida läheb vaja igal kodanikul. (kodanikukultuur). Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. 28. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? · Suured murrangud ühiskonnas, nt NSVL kokkuvarisemine · Võimu legitiimsus st valitsejate ja alluvate üksmeel ja sarnased väärtused · Globaliseerumine ja infotehnoloogia areng · Rahvastikuränded 29. Mis on sotsialiseerumine ja väärtusvaakum? Sotsialiseerumine- protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes värärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Väärtusvaakum- vanad teadmised osutuvad vildakaks, vanad väärtused muutuvad antiväärtusteks, uued pole aga veel selgelt välja kujunenud. 30. Sotsialiseerumise liigid
Valimiste ära jäämine v edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemused määravad, millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Kolmandaks on valimised rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivüimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsusparteid lüüasaamine näitab aga kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Neljandaks on valimistel ka hariv funktsioon. Kampaaniaperioodil tarbivad inimsed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine- enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust v rassist
suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on karistatav. Rahvas/elanikkond, kes moodustub kõigist ühe riigi alal elavatest ning selle seadusele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalased võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui ka kodakondsuseta isikud. Kodanikud on riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab riigi ja inimese vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees. Suveräänne riigivõim, mis tähendab nii välimist kui ka sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, etriigis kehtib ainult tema enda loodud ja kontrollitav õiguskord
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonna
rühmade (noored, vanad, töötajad, ettevõtjad, pensionärid jt) kõikvõimalike vähemuste (rahvus-, seksuaal-, allkultuuri-, stiili- jne), välistoimijate jt aktsepteerimine Usaldus ja legitiimsus Üldistatud usaldus, usaldus teiste oluliste toimijate suhtes, riigi (poliitilise süsteemi), avalike institutsioonide, erinevate toimijatüüpide (erakonnad, ühendused, ametnikud, kodanikud jne) ja erinevate toimijate
ning töötud, edukatele aga pakub mitmekesiseid võimalusi. Näidisriigid rootsi Saksamaa USA 16. Selgita lahti mõisted sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaaolu. Sotsiaalne tõrjutus - Seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalne kodakondsus õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Positiivne heaolu tähtsal kohal on sotsiaalsed investeeringud ehk inimeste võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse. 21/10/2010 17:48:00 KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA
On olemas ka riike, kus ei ole välja kujunenud selget riigikäsitlust Näit: Mõnedes Aafrika riikides baseerub riigijuhtimine traditsioonile või lihtsalt valitsejate tahtele. 10 11 RAHVUS Rahvuse kontseptsioonil on pigem psühholoogiline ja emotsionaalne alus, kui legaalne või funktsionaalne. Rahvust on defineeritud kui inimeste hulka, kel on ühesugune identiteet ja fundamentaalsed harjumused. Rahvuslus võib baseeruda ühisel sünnipäral, kultuuril, geograafilisel ruumil, religioonil, keelel ja majanduslikul korral. Rahvus on kogukond ühtse arusaamaga, kommunikatsiooniga ja usaldusega. Näit "meie" vs "nemad" Rahvusriik on riik, mille rahvus mahub täielikult selle riigi piiridesse. Mitme rahvusega riigid on suur probleem praeguses maailmas.
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada me
kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk
................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess............................................................................. 46 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks..........................................................................47 6.2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:................................................................................................50 7. Grupid ja interaktsioon................................................................................................ 50 7.1. Sotsiaalne struktuur.......................
sellele vastavalt kas on olemas unviersaalsed teooriad kultuuri uurimisel, mis on kohaldatavad mis tahes kultuurile. Kultuuriuniversalism: · kuna inimloomus on universaalne, lahendavad kõik kultuurid sisuliselt neidsamu ülesandeid ja seega toimivad samadel põhimõtetel ¨ kõiki kultuure võib uurida põhimõtteliselt samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid Kultuurirelativism: · iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad ¨ iga kultuur nõuab mõistmiseks meetodite kohaldamist oma eripärale ja oma reeglite leidmist Maailmakultuur · üleilmastumise mõju kultuurile · loobumine "suurtest narratiividest" · "keskuse" tähenduse vähenemine · loobumine kategoorilisest "meie-nende" vastandamisest, enese tajumine 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 13 mitmekihilises kultuurikoosluses
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
Määratletus ja äratundmine, kuidas peab ja ei tohi käituda tähendab, et saame rääkida praktiliselt toimivast süsteemist. Mis tegi inimesele selgeks, et ka sotsiaalses keskkonnas nagu ka loodujõududega toimivad reaalsed piirangud, millega tuleb arvestada? Kuidas tekkisid ja kinnistusid teadmised ja oskused, kuidas piiritleda lubatut ja keelatut ühiskonnas? Tuleb eeldada, et regulatiivsed mehhanismid tekkisid juba kauges eelajaloolises ajas. Kui algas inimliigi (sotsiaalse) enesemääratlemise ja eneseteostamise tänaseni kestev protsess, siis on selle liikumapanevaks jõuks olnud vajadus kohanduda elutingimustega e keskkonnaga. Suhtes inimene- sotsiaalne ruum domineerib sotsiaalne ruum. Ühiskonda sisenev inimene leiab siit eest reaalse, iseotsustamist piiravate tegurite, olemise materiaalsete ja vaimsete
·Ressursid : lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonna säästvat arengut. Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: ·heaolu kasv; ·eesti kultuuri elujõulisus; ·ökoloogiline tasakaalustatus; ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur (võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks) ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides
·Ressursid : lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonna säästvat arengut. Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: 1.·heaolu kasv; 2. eesti kultuuri elujõulisus; 3. ·ökoloogiline tasakaalustatus; 4. ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur - võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu
·Ressursid : lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonna säästvat arengut. Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: ·heaolu kasv; ·eesti kultuuri elujõulisus; ·ökoloogiline tasakaalustatus; ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur (võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks) ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
Sotsiaalne konflikt sotsiaalsete gruppide, inimühenduste indiviidide huvide kokkupõrge sotsiaalse käitumise protsessides. Paneb osapooled tegutsema mingis suunas. HUVID (mille pinnalt konflikt võib tekkida reaalselt): 1. ressursid nt territoorium, raha, energiavarud, toit kuidas neid ressursse jagatakse, kas see toimub asjaosaliste arvates õiglaselt, võrdselt. 2. võim poliitiliste otsuste kontrollimine, osalemine poliitiliste otsuste tegemisel 3. identiteet kultuurilised, sotsiaalsed, poliitilised ühiskonnad, millega inimesed on seotud (ühe ühiskonna raamides on erinevat identiteeti kandvate inimeste grupid) 4. positsioon küsimus sellest, kas inimesi koheldakse väärikalt, kas nende sotsiaalseid traditsioone austatakse 5. väärtused need, mis kehastuvad usus, ideoloogias ja ka valitsussüteemis (saab eristada iga isiku enda primaarseid
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
