Eesti majutusettevõtetes peatus 2016.a. esimesel poolaastal 1,43 miljonit ehk sise ja välisturistid koos. Majutatud siseturistide arv kasvas 8%, jõudes 556 047-ni. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes 942 300 ööd ehk kasv oli lausa 10% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Siseturism jõudis uue rekordini, tegelikult on iga aasta ühtlaselt asi arenenud paremuse poole. Kasvas kõikidel eesmärkidel tehtud sisereisid: puhkusereisid, ärireisid ja muudel põhjustel tehtud reisid. Selliseks märkimisväärse kasvu üheks põhjuseks on sissetulekute kasv, mis võimaldab Eesti elanikel kulutada rohkem raha reisimiseks ning kindlasti aitavad ka turismitoodete uued pakkumised. Kõige rohkem on 10 kasvanud siseturism Tallinnas, Pärnus ja Ida-Virumaal, need on ka Eesti siseturisti kõige populaarsemad sihtkohad ööbimiste järgi. (Kallas, 2015) ,,2015. a
Reisimist on soodustanud transpordivõimaluste avardumine ning uute majutuskohtade ja spaa-keskuste lisandumine. Ka liitumine Euroopa Liiduga on suurendanud huvi Eesti vastu ja lihtsustanud Euroopa Liidu kodanike reisimist Eestisse. [3] Eestis ööbivate turistide arv on oluliselt kasvanud, kuid endiselt on Eesti turismimajandus tugevalt sõltuv lühiajalisi reise tegevatest külastajatest, kellest suure osa moodustavad Eestisse sisseoste tegema tulnud reisijad. Ka ööbimisega reisid on küllaltki lühikesed (keskmine majutuskohas viibimise aeg on vaid kaks ööpäeva), mis viitab sellele, et ei ole piisavalt teenuseid või infot motiveerimaks külastuse pikenemist. [3] Turism on Eestis väga sesoonne kui suvel võib tekkida puudus vabadest majutuskohtadest, siis talvel on keskmine täitumus madal (keskmine voodikohtade täitumus jääb alla 30%). Regionaalselt on turismimajandus jätkuvalt kontsentreerunud Tallinna ja mõne teise turismikeskuse ümber
Vaesus Eestis SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 VAESUS................................................................................................................... 4 SUHTELINE VAESUS AASTAL 2013..........................................................................4 VAESUSE PÕHJUSED............................................................................................... 5 VAESUSE TAGAJÄRJED............................................................................................. 6 MEESTE JA NAISTE PALGAOOTUSED.......................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................. 9
Kogu inimkonna ajaloo vältel on inimesed erinevatel põhjustel reisinud. Lähtuvalt W. Freyeri käsitlusest võib maailma turismi ajaloo jagada nelja faasi, mida iseloomustavad eelkõige erinevad transpordivahendid ja reisimotiivid: 1. Eelfaas kuni 1850 2. Algfaas 1850 1914 3. Arengufaas 1914 1945 4. Kõrgfaas alates 1945 3 1. Eelfaas kuni 1850 Antiikaja turismi iseloomustasid reisid rahu eesmärkidel. Motiivist lähtudes tekkisid ja arenesid vanal ajal spordi-, õppe- ja terviseturism ning turism religioossetel põhjustel. Esimesteks konkreetseteks turismiga seotud reisideks loetakse aastal 1490 e.Kr. toimunud Egiptuse kuningas Hathepsuti kruiisi Puntimaale (Somaaliasse) ja reisimist seoses aastal 776 e.Kr. aset leidnud Olümpiamängudega Ateenas. Kõik osavõtjad ja pealtvaatajad oli vaja transportida, majutada ja toitlustada, seega pidid tekkima turismiteenuste pakkujad.
Artikkel teemal turism maapiirkonnas Triin Mägi, TH1 16. november 2018 Sissejuhatus Turism ja reisimine on viimasel sajandil muutnud väga populaarseks majandusharuks. Möödunud aastal külastas Eestit rekordiline arv turiste ning see arv suureneb iga aastaga. Turism omab erinevaid vorme ning üks neist on maaturism. Käesoleva artikli eesmärgiks on saada ülevaade maaturismi sektorist Eestis ja analüüsida võimalusi, mida saaks teha, et arendada turismiteenuseid maapiirkonnas. Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism kogub üha enam populaarsust ning üha enam hinnatakse naturaalsust ja keskkonnateadlikust. Teema uurimine tuleb kasuks maapiirkonnas tegelevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma toodet või teenust muuta kõigile võimalikult kättesaadavaks. Esmalt tuleks saada ülevaade turismimajanduse olemusest ja teha selgeks definitsioonid. Turism vs reisi
Jõgevamaa Gümnaasium 11.I klass Margit Maide POPULAARSEMAD EESNIMED JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMIS 2016/2017. ÕPPEAASTAL Uurimistöö Juhendaja: Sirli Vijar Jõgeva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.TEOREETILINE TAUST................................................................................................... 5 2.MATERJAL JA METOODIKA............................................................................................. 6 2.1.Materjal........................................................................
kasvab üha enam ja muutub ühiskonnas järjest populaarsemaks. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autoreid pikemat aega vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste hulgas. Kuna uurijad on ise samuti koolinoored ja on alkoholiga kokku puutunud koolis käimise ajal, siis seetõttu on valitud uurimistöö teemaks alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumi 15.-16. aastaste ja 18-19 aastaste õpilaste seas. Andmeid koguti küsimustiku abil, valimisse kaasati kõik 12-ndate ja 9-ndate klasside õpilased. Loomulikult oli küsitletavatel õigus loobuda uurimistöös osalemisest, aga keegi seda võimalust ei kasutanud ja uurimistöös osalesid kõik eelpool mainitud klassides õppivad õpilased. Uurimistöö tegijate eesmärk oli teada saada kui palju tarbitakse Ülenurme Gümnaasiumis valimisse kuuluvates gruppides alkoholi ja kas tarbimine sõltub soost ja vanusest. Ühtlasi
ELUVIISIST PÕHJUSTATUD TERVISEKAOTUS: MIDA ME TEEME VALESTI JA MIKS ? Anželika Prohhožai V 13. rühm Termin “haiguskoormus” (burden of disease) ehk “tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine; e. tervishoiupoliitika suunamine. Esimene rahvusvaheline haiguskoormuse uuring – Global Burden of Disease Study (GBD) – 1990. aastal; Maailmapank, WHO ning Harvard School of Public Health’i koostöö. Eesmärgiks oli hinnata maailma rahvastiku tervise kogukaotust ja tervisekaotuse erinevusi peam
TURISMI- JA HOTELLIMAJANDUSE ALUSED Viljandi turismisihtkohana Pärnu 2015 Koostas: TÜ Pärnu kolledži 1. kursuse üliõpilane (AÜTH1) Sirle Kabanen Sissejuhatus Käesoleva aruande eesmärk on analüüsida Viljandit kui turismisihtkohta. Töös on välja toodud Viljandit mõjutavad tegurid ja ressursid, turismimajanduse komponendid Viljandis, turismi mõjud ja turismitooted ning teenused sihtkohas. Täiendatud on autorite hinnangutega turismisihtkoha hetkeolukorrast ning tulevikuvaadetest. Lisatud on turismipuu joonis, mis annab piltliku ülevaate Viljandi turismiolukorrale. Aruandes lähtutakse peamiselt infost, mis on kogutud erinevatelt veebilehtedelt. Lisatud on ka autorite poolseid kogemusi. Analüüsi koostamisel on aluseks võetud Viljandi linna ja maakonna koduleheküljed, EAS Turismiarenduskeskuse aruanded, Viljandi turismi-ja arengukava ja Statistikaameti andmebaasid. Viljandi üldinfo Viljandi linn on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis ning ligi 15 ruut
Joonis 2 Rahvastikudünaamika Värska vallas rahvastikurühmade lõikes aastatel 2000-2010 Joonis 3 Rahvaarvu jagunemine Värska vallas vanuserühmade lõikes Võrreldes Värska valla rahvaarvu erinevate vanuserühma lõikes aastatel 2000 ja 2010, siis on näha, et kõige rohkem on praegu vallas 40-54 ja 15-24 aastasi elanikke. Kuna sündimus on selle ajavahemiku jooksul olnud väike, siis 0-14 aastaste arv on vähenenud. Vähenenud on ka 25-39 aastase vanuserühma elanike arv, kuna paljud on lahkunud vallast. Tabel 2 Värska valla rahvastiku jagunemine vanusrühmade ja võrdluspiirkondade lõikes(allikas: statistikaamet.ee) 0-14 15-24 25-39 40-54 55-64 65+ Kokku 133999 Eesti 202774 188110 288008 273197 159151 228753 3 Põlvama
Eesti linnade rahvastikupüramiidi võrdlus (kopeeri rahvastikupüramiidid kastidesse) Türi rahvastikupüramiid 2013 30 111 61 177 104 173 122 231 128 190 185 211 181 220 192 Mehed Naised 221 173 194 177
Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aasta
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA Analüüs Õppejõud: Manivald Sternhof Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................................................................5 1.1.2Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks......................................6 1.2Poliitiline stabiilsus................................................................................................7 1.3Ra
SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö...........................................................................................6 1.2.3 Ka
Torontosse. 2007. a. oktoobris oli Karavan taas Toronto Eesti Majas, kus nauditi ülimalt sooja vastuvõttu Karavani uue plaadi muusikale ,,Taevalik meloodia" Nat King Cole'i lauludest. 2009.a.oli kontsert New York'is ja Chicagos. Miamis oli võimalus laval olla ansambliga ,,Locos Por Juana" ja Puerto Ricos kitarrivirtuoosiga Pedro Guzman'iga 2011.a. Oli koostöö Anne Veskiga suvetuuril Anne Veski juubelikontsert koos Uku Suviste ja Koit Toomega. 2011. juulis ja augustis mängis K.Madis Urmas Sisaski suupillikontserti Pärnus ja Narvas,mis on esimene suupillikontsert Eesti ajaloos. Kellega on koostööd teinud .. Koostööd teeb Karl bändiga Mahavok, Karavan ja Energi. Teeb siiani koostööd ka Anne Veskiga, Uku Suvistega ja Koit Toomega. Loomingust Karli tuntakse kui popsolisti. Talle sobivad moodsad tantsurütmid ja ballaadilikud lood.
õpilasi läbi hariduspoliitika, mille loomisel ei ole alati lähtutud parema hariduse huvidest. EHTE on erakoolina mõjutatav mitmetest poliitilistest otsustest. Haridusseaduse pidevad muudatused toovad organisatsioonile palju uusi nõudmisi, samas kui hariduse rahastamine väheneb. Autor kasutab töös EHTE väliskeskkonna parimaks kirjelduseks PEST (political, economical, social, technological) analüüsi metoodikat. Väliskeskkonda ja selle olulisemat mõju OÜ EHTE-le analüüsitakse poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses ja tehnoloogilises lõikes. Analüüsis on arvestatud kolme tasandit, milleks on Eesti riigi, Euroopa Liidu ja globaalsed tasandid. Poliitiline mõju Eesti Vabariigi tasandil mõjutavad EHTE erakooli haridusseadus, erakooliseadus, rakenduskõrgkooli seadus ja kutseõppeasutuse seadus. Praktikandi praktikal oleku ajahetkel on kõrgharidusreform riigikogus lugemisel. Eelnõu, mille kohaselt jõustuvad muudatused 1
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks Pärnu 2011 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse esimese kursuse üliõpilane Kadri Kruusimägi- [email protected] Allikad: 1. Turistid majutusettevõtetes -http://uudised.err.ee/index.php?06234105 2. Statistika andmebaas- ://pub.stat.ee/pxKweb.2001/Database/Majandus/23TURISM_JA_MAJUTUS/23TURISM_J A_MAJUTUS.asp 3. Turismistatistika jaanuar-august 2011- http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti- turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika 4. Eestimaa turismiarengukava https://www.riigiteataja.ee/akt/12755212 5. Turismi arengusuunad aastal 2011 http://www.estravel.ee/uudised/tag/turismi-arengusuunad/ Tänapäeval on turismimajandus üks kõige suuremaid ja kiiremini arenevaid majandusharusid,kus kasvavad nii pakkumine kui nõudlus. Ka heitlikes tingimustes suudetakse stabiilsena püsida.Turist eelistab lihtsalt soodsamaid pakkumisi, t
TURISM JA KULTUUR Referaat SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kultuuriturism...............................................................................................................4 1.1. Mis on kultuuriturism?...........................................................................................4 1.2. Kultuuriturismi tüübid............................................................................................5 1.3. Kultuurituristide tüübid..........................................................................................5 1.4. UNESCO Balti kultuuriturismi strateegia..............................................................6 2. Kultuuriturism erinevate kultuuride näitel....................................................................8 2.1. Amisid............................................................................
Järvamaa turismiressursid ehk millega võrgutada turiste Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor JÄRVA MAAKOND Rahvaarv 31 542 Rahvaarvult Eesti 11. maakond ja pindalalt 10. Pindala 2 459,58 km² - 5,1% Eesti pindalast Põllumajandusmaad 78889 ha, 9,5 % kogu Eesti põllumajandusmaast, 32% maakonnast Asustustihedus 12,8 elanikku km² kohta Osatähtus Eesti SKP-s 1,4 SKP elaniku kohta Eesti keskmisest 53,7 % Metsasus 48,3% Looduskaitsealuseid territooriume ca 14% Maakonna keskus Paide linn Omavalitsusüksusi 1 linn (Türi), 11 valda Türi Eesti kevadpealinn Suurim turismiatraktsioon Türi lillelaat Järvamaa turismiressursid 2 Hinnang maaelu olukorrale http://www.agri.ee/public/maaelu_maine_uuringu_aruanne.pd f Vastanuid % Click to edit Master text styles Väga hea 7
statistikaga, kuna siit on välja jäetud kodanikud, kes käivad iga päev tööl välismaal, ühepäevakülastajad, kruiisituristid jne. Turism · Vastavalt WTO definitsioonile hõlmab turism ,,isikute tegevusi, kes reisivad väljapoole oma tavalist keskkonda ning seal kas vaba aja veetmiseks, ärilistel või muudel kindlatel eesmärkidel ilma vaheajata kuni ühe aasta viibivad." · Vastavalt sellele definitsioonile kuuluvad turismi alla reisid, mille eesmärgiks on muu kui tasustatav tegevus sihtpunktis. · Samal ajal ei kuulu turismi hulka reisid oma elukoha piires, rutiinireisid ja pikaajalised elukohamuudatused, samuti matkad, mille vältel tehakse tööd. Reisijate liigitus · Maailma Turismiorganisatsioon WTO jaotab reisijad järgnevalt: · REISIJAD TRAVELLERS · KÜLASTAJAD/ MUUD REISIJAD VISITORS /OTHER TRAVELLERS · TURISTID(ööbimisega) TOURISTS (overnight)
Lasnamäe Üldgümnaasium Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus Uurimistöö Autor: Kaspar Erik Lind 11. klass Juhendaja: Kristel Suurorg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 ENERGIAJOOGID 4 1.1 Koostisained 4 1.1.1 Kofeiin 4 1.1.2 Tauriin 5 1.1.3 Glükoronolaktoon 6 1.1.4 Guaraana
Referaat Raviturism Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Meditsiiniturismi sünd ja areng................................................................................................4 2.Põhjused...................................................................................................................................4 3.Peamised sihtkohad ja trendid..................................................................................................5 3.1 India..................................................................................................................................5
Turismimajanduse alused Sügis 2010 TURISMIMAJANDUSE ALUSED 2010. a. sügissemester KONTROLLTÖÖ JUHEND Kontrolltööga taotletakse, et õppija omandaks ja kinnistaks teadmisi turismimajandusest ning arendaks kriitilise mõtlemise oskusi ja analüüsivõimet. Kontrolltöö sooritatakse kodutööna ning see tugineb aineprogrammis toodud kohustuslikule ja soovituslikule õppematerjalile ning loengumaterjalidele: · Loengumaterjalid · Raamatud ja ajakirjad · Internetiallikad: o www.puhkaeestis.ee uuringud, statistika o www.etc-corporate.org ETC o www.world-tourism.org UNWTO o www.wttc.org WTTC o www.eas.ee EAS uudised o Vajadusel Eesti Riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013 Kontrolltöö vormistamine ja hindamine Kontrolltöö koosneb 18. küsimusest. Salvestage see ning kirjutage vastused eesti keeles arvutitrükis. Iga vastuse lahtrit saate muuta vastavalt vastuse mahukusele. Kontrolltöö
Rahvaarvu kasvamise muutumist mõjutab ka viljakas eas naiste arv. Mida suurem see on, seda suurem on rahvaarvu kasv ja vastupidi. Kas riigis on tõsiseid probleeme AIDS'iga? Anna hinnang ja võrdle mõne teise riigiga. Kuna juba HI-viirusesse ja AIDSi nakatunute arv Bangladeshis on 0,1% rahvastiku koguarvust, võib öelda, et Bangladeshis ei ole AIDSi ega HIV levik suur probleem. Eestis on see näitaja 1,2% ja seda juba ainult 19-49 aastaste seas. 5. Analüüsige rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja selles toimunud muutusi. http://esa.un.org/unpd/wpp/population-pyramids/population-pyramids_percentage.htm Kopeerige valitud riigi rahvastikupüramiidid (Population by age groups and sex (percentage of total population)) http://www.census.gov/population/international/data/idb/region.php?N=%20Results %20&T=12&A=separate&RT=0&Y=2013&R=-1&C=BG kui ei näita püramiidi word'i dokumendis
tasemega inimest, kes elavad koos, kuid kellel ei ole veel lapsi. Neil on vaba raha, kuid vähe aega ning eelistavad seega lühema kestvusega reise (peamiselt 1 Euroopas). Aasta jooksul käivad tavaliselt kolmel lühemal ning ühel pikemal puhkusereisil. Individuaal-, üksikreisijad, vallalised Individuaalreisijad on inimesed, kes on töögraafikust tulenevalt sunnitud üksi reisima. Neile meeldivad väikestele rühmadele mõeldud reisid, kus on võimalus tutvuda inimestega, kel on sarnased huvid. Määratud kuupäevadega reisid individuaalreisijatele (isegi kui tegu ei ole eranditult vallaliste inimestega) tasuvad end reeglina ettevõtjatele ära. Pered Pered otsivad tavaliselt hea hinna ja kvaliteedi suhtega puhkust. Kulud ning juurdepääsu lihtsus on selle turusegmendi jaoks väga olulised. Nende teenuste ning mugavuste vajadused (eriti majutuse osas) jäävad keskmisse hinnaklassi. Jõukad ,,beebibuumerid"
büroo 2012-2013 · ÜRO Naiste staatuse komisjon (CSW) 2011- 2015 · ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti täitevnõukogu (UNHCR ExCom) al. 2007, liikmesus tähtajatu · UNESCO maailmapärandi komitee (WHC) 2009-2013 UNESCO programmi Inimene ja Biosfäär rahvusvaheline koordinatsiooninõukogu (MAB) 2012- 2015 Rahu ja julgeoleku tagamine, terrorismivastane võitlus Eesti on ratifitseerinud ja täidab 12 kõige olulisemat ÜRO terrorismivastast konventsiooni, täiendavalt kirjutas Vabariigi President 2005. a. sügisel alla ÜRO rahvusvahelise tuumaterrorismi tõkestamise konventsioonile. Eesti peab väga oluliseks võtta ÜROs lähiajal vastu üldine terrorismivastane konventsioon ning osaleb ka konventsiooni ettevalmistamisel New Yorgis. Alates Eesti esmakordsest osalusest rahuvalveoperatsioonil 1995. aastal Horvaatias on erinevates rahvusvahelistes rahutagamise ja
Ettevõtluse areng ja seisund Eestis Ettevõtjaliku orientatsiooni ning (kui siirderiigis) tegeliku ettevõtl(ikk)use mõõtmine Perioodid, aastad Tunnussõnad Perioodid, aastad Tunnussõnad I 1988 1992 Teke (taastumine) Varane 1988 (Taas)teke ja Selleks on kasutusel mitmed erinevad mudelid: II 1992 1995 Kvantitatiivne areng 1995 kvantitatiivne · Global Entrepreneurship Monitor (GEM); areng areng · Entrepreneurship Policy Typology (EPT, III1995 1998 Kvalitatiivne areng Küps 1995 Kvalitatiivne Stevenson & L
Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist: Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12) Põhiharidus etapp nii öeldud
protsenti välisturistidest. Populaarsed olid ka Saaremaa ja Valga (Ibid:8). 1.4 Eestis tehtud kulutused Keskmised kulutused ühe väliskülastaja kohta olid 2007. aasta väliskülastajate uuringu andmetel suuremad kui kõigil varasematel aastatel- 2004. aastal kulutas üks külastaja keskmiselt 2451 krooni, 2005. aastal 2377 krooni, 2006. aastal 2162 krooni, 2007. aastal 2624 krooni ja 2008. 3 Aastal 2991 krooni. Suvised kulutused olid varasematel aastatel umbes samal tasemel, kuid aastal 2007 toimus selge tõus. Talvised kulutused on aastatega järjest suurenenud, kuid 2004. aasta taset pole need ületanud (http://public.visitestonia.com/files/statistika/Eesti_turism_2008.pdf). 1.5 Külastajate hinnang reisile võrreldes ootustega 2007. aasta küsitlus näitas vastanute positiivset hinnangut Eesti-reisile. 66 protsenti hindas reisi
Kehaline kasvatus Küsimused/vastused Ethel Võikar Kalamaja Põhikool 9.klass Tallinn 2013 1. Loetle vastupidavustreeningu soodsaid mõjusid organismile (vähemalt 5). Vastupidavustreeningu soodsad mõjud organismile on: · tugevdab südant · tugevdab vereringesüsteemi · parandab lihastoonust · treenib kerelihaseid · arendab koordinatsiooni ja tasakaalu 2. Loetle spordialasid, mis vastavad vastupidavustreeningu mõistele (vähemalt 4). Vastupidavustreeningu mõistele vastavad spordialad on: · jalgrattasõit · aeroobika · ujumine · jooksmine 3. Kaks põhilist tunnust, mille järgi saab kontrollida treeningu intensiivsust: · südame löögisageduse ehk pulsi määramise järgi ·
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2. VASTULINNASTUMI
TURISMIETTEVÕTLUS SISSEJUHATUS TURISMIMAJANDUSE ALUSTESSE TERMINID: Turism inimeste reisimine väljaspoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega vähemalt 24 tundi kuni üks kalendriaasta. Turismi alla kuuluvad reisid, mille eesmärgiks on muu kui tasustav tegevus sihtpunktis. Turismi alla ei kuulu reisid oma elukoha piires, rutiinreisid ja pikaajalised elukohamuutused. Laiemalt võiks turismi vaadelda kui süsteemset käsitlust: · Inimest, kes turisti või külastajana asub väljaspool oma igapäevast tegevuspiirkonda. · Turismiinfrastruktuuris ja -võrgustikest, mis rahuldavad turisti vajadusi. · Paikadest kust tulevad turistid ja paikadest, kuhu turistid lähevad ning nendevahelistest suhetest. · Suhetest turistide ja kohaliku kogukonna vahel.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut TÖÖHÕIVE MÄÄR EUROOPA LIIDUS SOO JÄRGI VANUSERÜHMAS 20 64 ELUAASTAT AASTATEL 2008 - 2012 Õppeaine Arengu-uuringud ARVESTUSTÖÖ Õppejõud: XXX Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................... lk 3 - 4 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste naiste hulgas aastatel 2008 2012 ..................................................................... lk 5 - 6 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste meeste hulgas aastatel 2008 2012 ...................................................................... lk 7 - 8 Tööhõive määra võrdlus naiste ja meeste vahel Euroopa Liidu 20 64 eluaastates inimeste hulgas aastatel 2008 2012 ............................ lk 9 Kok
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
