Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 108 108 108 108 108 108 130 Koolituskulud 1 000 1 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) Käibemaks 8 194 7 015 7 256 19 906 7 501 7 827 9 212 9 967 Finantseerimistegevusest Pikaajalise laenu tagasimaksed 0
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
KODUTÖÖ NR.3 Konsolideeritud töölehed, kaks aastat järjest, soetusmaksumuse meetod. 1.01.07. Parker Firma ostis 95% Sid Company tasudes $160.000. Omandamisel oli Sid'i omakapital $ 120,000; ülekurss 10000 $ ja jaotamata kasum, $ 23.000.Kahe ettevõtte proovibilansid: 31.12.2007 Parker Sid Parker Raha $62 000 $30 000 Tasumata arved $19 000 Ostjatelt laekumata arved $32 000 $29 000 Muud kohustused $10 000 Varu $30 000 $16 000 Aktsiakapital $180 000 Investeering(T-firmasse Sid) $160 000 $0 Ülekurss $60 000 Masinad ja seadmed $105 000 $82 000 Jaotamata kasum, 0I.01 $40 000 Maa $29 000 $34 000 Müügitulu $260 000 Dividendid(deklareeritud) $20
Mõõdikud tabel 9 Mõõdikud (Eur) 2013 2014 2015 2016 2017 Müügtulu 74 028 ### ### ### ### tooraine -4 811 -5 811 ### ### ### Brutokasum 78 839 ### ### ### ### Muud äritulud ja -kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 627 -1 629 -1 824 -1 823 -1 820 Tööjõukulud ### ### ### ### ### Põhivara kulum ja väärtuse langus 0 0 0 0 0 Ärikasum ### ### ### ### ### EBITDA ### ### ### ### ### Finantstulud ja kulud -160 -24 0 0 0
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokku 342 466 24
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Kinnisvara, Logistika ja Ettevõtluse õppetool Iseseisev töö õppeaines ,,Ettevõtte majandusõpetus" Äriplaan Äri definitsioon: Kaevandamiseinfo OÜ Koostajad: Fred Rusanov Juhendaja: Rünno Lumiste Esitatud: Kaitstud: Hinne: (punkti) Tallinn Sisukord 2.Ülevaade ettevõttest Kaevandamiseinfo OÜ .........................................................................4 2.1.Ettevõtte eesmärk ...............................................................................................................4 2.2.Ettevõtte loomine ...............................................................................................................4 2.3.SWOT analüüs ...............
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE KODUKANDI KOOLITUSKESKUS LEKTOR: MARGIT KOOL 2009 ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Mis on äriplaan? Äriplaan on äritegevuse planeerimise ja analüüsimise tulemusel tekkiv kirjalik dokument, mille järgi mõeldud äriideed ellu viiakse. Äriplaani kohendatakse vastavalt muutuvatele tingimustele majanduses. Miks on äriplaan vajalik? äriplaan on äritegevuse alusdokument, mis näitab kuidas ja mil viisil te majandustegevust kavandate ja annab suunised igapäevasteks majandusotsusteks; äriplaan on oluline finantseerijate jaoks; äriplaan on oluline finantseerimise saamiseks; äriplaani ettevalmistamine sunnib uurima äritegevuse erinevaid aspekte ja mõtlema põhjalikult äriidee peale; võimaldab läbi mängida erinevad stsenaariumid ja avastada varakult võimalikud ohud. Äriplaani koostamiseks on olemas erinevaid skeeme, kuid hoolimata sellest, millise skeemi valite, on oluline selle koostamise juures, et kõik vajalik oleks a
.. 15 Lisa 7 Materiaalne põhivara................................................................................. 16 Lisa 8 Laenukohustused....................................................................................... 16 Lisa 9 Kapitalirent................................................................................................ 17 Lisa 10 Võlad töövõtjatele................................................................................... 18 Lisa 11 Maksud.................................................................................................... 18 Lisa 12 Tulumaks................................................................................................. 18 Lisa 13 Põhivara sihtfinantseerimine................................................................... 18 Lisa 14 Pikaajalised teenustööd............................................................................18 Lisa 15 Kasutusrent.....................
Lauatelefoni võib kasutada kassapidaja ja kokad, nendega on kokku lepitud, et nad võivad telefoni kasutada ainult tööasjades ja ettevõtte juht arvestab, et see summa ei ületa 300.- EEKi eest kuus. Kõnede tasule lisandub abonenttasu 100.-EEK/kuus. Tabel 3. Energia- ja sidekulude arvestus Tarbimine Ühiku hind, EEK Summa, EEK Elekter 3600 kWh 1,25 4500.- Vesi, kanalisatsioon 60 m² 33,50 2010.- Küte 140 m² 10.- 1400.- Side 500.- Seega on energia- ja sidekulud kuus 4500 + 2010 + 1400 + 500 = 8410.- EEK kuus 12.3. Valvekulud Hoonet valvab turvafirma Falck, rendiandja on nõus lülitama firma valve alla 1000.- EEKi eest kuus. Liitumine 2000
Joonis 9 NÄIDE 2.2. Funksiooni analüütiline kuju Tabelis on toodud müüja palga sõltuvus poe läbimüügist. Tegemist on funktsionaalse Läbimüük x Palk y sõltuvusega. Selle sõltvuse võib kirja panna ka kujul y ' 1500 % 0,05 x . 50000 4000 Viimast nimetatakse funktsiooni analüütiliseks esituseks. 60000 4500 70000 5000 Funktsiooni esitusviisid 80000 5500 < tabeli abil 90000 6000 < graafiku abil < analüütiline esitus < nooldiagrammina < sõnaline formuleering
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon
mittetulundusühingutesse, reklaamitahvlitele. Kindlasti telliksime lasteaia jaoks kodulehe ja looksime kanalid sotsiaalmeediasse. Parim turundus on klientide rahulolu ja suusõnaline soovitus teistele lastevanematele. 9 Põhilised tegurid hinna kujundamisel on otsesed lasteaia ülalpidamiskulud sh üür, elekter, vesi, kindlustus, töötajate palgakulud lisaks kulud reklaamile ja jooksvad kulud, ning riiklikud maksud. Hinnad sisaldavad käibemaksu. Kokkuleppe hindu pakume lastevanematele kelle perst tuleb lasteaeda mitu last. Lisaks teeme kokkuleppehinna lastele, kelle vanemad panustavad lasteaia tösse vabatahtlikuna. Lasteaia teenuse eest saab maksta nii kaardiga, sularahas või ülekandega. Hinnapoliitika poolest jääb hinnatase alla eralasteaaedade omast ja ületab omavalitsuste lasteaedade omasid. Suureks kokkuhoiu allikaks ongi see, et lasteaed asub
ülesanne 10 D 1-May osakapitali sissemaks 75000 75000 2-May osteti kaupu võlgu 91,800.00 4-May müüdi kaupa võlgu 82,500.00 6-May maksti renti sulas 3,600.00 9-May tasuti kauba müügi eest sulas 12,900.00 12900 10-May tasuti kauba müügi eest sulas 4,500.00 4500 12-May maksti arveid sulas 23,700.00 15-May maksti transpordi eest sulas 6,900.00 18-May osteti kaupu võlgu 45,900.00 21-May müüdi kaupa võlgu 20,100.00 31-May maksti renti sulas 5,400.00 92400 kassa ülesanne 11 D
kuupäeval. Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru avansiaruandega vähemalt kord kuus kuu viimasel tööpäeval. Töölähetusse saatmine vormistatakse ettevõtte juhataja käskkirjaga. Lähetatud on kohustatud esitama 5 päeva jooksul peale lähetusest saabumist avansiaruande koos kuludokumentidega. Valitsuse poolt kehtestatud piirmääradest suuremaid lähetuskulusid võib välja maksta juhataja loal, makstes lisaks erisoodustuse riiklikud maksud. Arvelduste analüütilist arvestust hankijate/tellijatega peetakse hankijate/tellijate lõikes üksikute arvete viisi. Muude arvelduste analüütilist arvestust peetakse üksikute maksete, isikute, jms viisi. [1] Tulude arvestus Osaühingu tulud moodustavad ettevõtte põhikirjajärgsest tegevusest. Need tulud kajastatakse kasumiaruandes ja raamatupidamises kirjendatakse vastavatele tulude kontodele. Saadud intressid võetakse arvele tuluna ja kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ÄRIIDEE
hind () ühikuhind () hind () () 1.ÜLDINE 10201 Proovivõtt ja katsetamine kogusumma 1 2000,0 10202 Load, kindlustused kogusumma 1 4500,0 Tööde mõõdistamine ja 10211 kogusumma 1 3600,0 märkimistööd 3.MULLATÖÖD 30101 Kasvupinnase eemaldamine m3 850,5 16840,0 Muldkeha ehitamine
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
Reklaami ost 100 1 100 Sisustuse kulud 17 328 1 17 328 Maakleritasu 511 1 511 Kokku x x 18 450 Reserv 18 450 10% 1 845 Tegevuskulude kate 4 402 4 16 287 Käivituskulud kokku x x 36 582 3.2. Tegevuskulud Esimesel tegevuskuul tuleb tegeleda palju enesereklaamimise ja müügitegevusega. Ühe kuu tegevuskuludeks kulub 1346 , millest peamine väljaminek on maja rent ning laenu tagasimakse. Maja ühe kuu rendi summaks on 511. Tegevuskulud on välja toodud tabelis 11. http://www.city24.ee http://www.gatitafinants.ee/et/ Puhkemaja Tabel 11 Tegevuskulud Kuluartikkel Summa
vene keelt kõnelevaid inimesi võib sellise temaatikaga LARP ning ja seonduvalt ka selle varustus huvitada. 3.2. Muudatused ettevõtluskeskkonnas Lähima kolme aasta jooksul peaks Eesti majanduskriisist välja tulema. See tähendab, et sissetulekud hakkavad taas suurenema ning nõudlus kaupade järgi suureneb. Samas suureneb nõudlus kaupade järgi ka mujal maailmas seega meie poolt pakutavate toodete hinnad võivad tõusma hakata. Asutamisaastal võivad Eesti Vabariigis maksud ja kommunaalkulud tõusta. 4. Projekti kirjeldus 4.1. TOODE (Teenus) Ettevõte tegeleb: 1. Lauamängude jaemüügiga 2. Fantaasia ja ulmeraamatute jaemüügiga 3. LARPi varustuse tootmine 4. Valmis LARPi varustuse müümisega 5. LARPi varustuse ise valmistamiseks vajalike materjalide müümisega 6. LARPi varustuse laenutamisega 7. LARPi ürituste sponsoreerimisega 8. Lauamängu õhtute organiseerimine 9. Lauamängude laenutamisega
s ur Kihi cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C nr. K3 1 Killustikmastiksasfalt - 5,0 3200 1800 4500 SMA 2 Kuum poorne 7,0 1400 800 2200 1,1200 1,1188 asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35)
VARAD kokku 2 378 683 1 594 350 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 97 413 37 501 10 Tuletisinstrument 9 478 0 2 Võlad 183 955 168 888 12 Lühiajalised kohustused kokku 290 846 206 389 Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused 540 883 257 477 10 Pikaajalised eraldised 0 3 154 16 Põhivara sihtfinantseerimine 949 950 547 001 17 Pikaajalised kohustused kokku 1 490 833 807 632 1 781 679 1 014 021 KOHUSTUSED kokku OMAKAPITAL Aktsiakapital 359 859 359 859 18 Kohustuslik reservkapital 35 986 22 855 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 184 484 95 100
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
Riigilõiv 5 000 1 5 000 Notar 600 1 600 Bürootarbed 1 500 1 1 500 Hooldustarbed 2 440 1 2 440 KOKKU X X 9 540 Reserv 9 540 10% 954 Tegevuskulud 2 380 4 9 520 Käivituskulud kokku X X 20 014 3.2. Tegevuskulud Tabel 9. Teenindusprosessis planeeritavad kuluelemendid Kululiik Ühik Ühiku hind ( kr) Vajadus Summa Summa (kr, aastas) kuus (kr.kuud) Vesi m3 32.50 4 130 1 560 Elekter KWh 1.05 200 210 2 520 Side(telefon; 165.00 1 165 1 980 internet)
paranemas. Senisest suuremat tähelepanu tuleb edaspidi pöörata puisniitude ja loopealsete taastamisele ja hooldamisele. Praegu hooldatakse Eestis ligikaudu 2500 ha loopealseid ja 650 ha puisniite, mis on aga liiga väike pindala, et tagada nende säilimine. Piirangutega seoses saamata jäänud tulu ja hooldamisega kaasneda võivat lisakulu hüvitatakse poolloodusliku koosluse hooldajale makstavate toetustega. Täiendavalt finantseeritakse investeeringuid ning toetuste administreerimist. · Loodushoiutoetus Loodushoiutoetust makstakse PLK-de taastamiseks ja karjaaedade ehitamiseks kõikidel kaitstavatel loodusobjektidel ja PLK-de hooldamiseks väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvatel kaitstavatel loodusobjektidel. Toetuse maksmine on reguleeritud keskkonnaministri 01.06.2004 määrusega nr 62 ,,Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad"
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
...............................................................................10 2.2. Konkurendid...........................................................................11 2.3. Toote hind ja müügiprognoos.......................................................11 2.4. Eesmärgid..............................................................................15 3. FINANTSOSA 3.1. Käivituskulud..........................................................................16 3.2. Tegevuskulud..........................................................................17 3.3. Rahavoogude aruanne................................................................18 3.4. Kasumiaruanne........................................................................18 3.5. Riskide analüüs ning tulemuste hindamine........................................19 4. LISAD 4.1. Käivitusprogramm....................................................................20 4.2
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
seisundist ja kui prognoositakse majanduslangust turul, kus ettevõte oma tooteid müüb; - poliitiline risk - esineb juhul, kui aktiivsust on üles näidanud ettevõtlusvaenulikud jõud kodumaal või võib eksportturgudel oodata näiteks impordi piiranguid; - seadusandluse risk - esineb, kui poliitilised jõud on avaldanud soovi muuta seadustikku ettevõttele kahjulikus suunas (näiteks täiendavad maksud jms); - tehnoloogiarisk - esineb, kui ettevõte on paigutanud suuri summasid uue tehnoloogia juurutamisse, kuid tehnoloogia areneb väga kiiresti ning ettevõte võib kaotada konkurentsieelise neile, kes tehnoloogia juurutamisega kauem ootasid. 22 Äriplaan ÜLESANNE
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused........................................................................................................................... 9 2.4.
seisundist ja kui prognoositakse majanduslangust turul, kus ettevõte oma tooteid müüb; - poliitiline risk - esineb juhul, kui aktiivsust on üles näidanud ettevõtlusvaenulikud jõud kodumaal või võib eksportturgudel oodata näiteks impordi piiranguid; - seadusandluse risk - esineb, kui poliitilised jõud on avaldanud soovi muuta seadustikku ettevõttele kahjulikus suunas (näiteks täiendavad maksud jms); 21 Äriplaan - tehnoloogiarisk - esineb, kui ettevõte on paigutanud suuri summasid uue tehnoloogia juurutamisse, kuid tehnoloogia areneb väga kiiresti ning ettevõte võib kaotada konkurentsieelise neile, kes tehnoloogia juurutamisega kauem ootasid. 3.9 FINANTSPROGNOOSID Tavaliselt tehakse järgmised prognoosid:
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
