Ekspressionism See luulevool ja kirjandusnähtus esines peamiselt saksa kultuuriruumis Tuntud eelkäijaid: Richard Dehmel, Hugo von Hofmannsthal, Rainer Maria Rilke, Stefan George Väljapaistvaid ekspressioniste: Georg Heym, Franz Werfel, Else Lasker-Schüler, Ernst Stadler, Georg Trakl, Gottfried Benn, Kurt Heynicke, Walter Hasenclever, Johannes R. Becher Richard Dehmel (1863 – 1920) Vastuvõtt Kogust „Erlösungen“ tõlkinud Marie Under Aga ära tule pikas rüüs. Tule joostes, sädemete loites, neidis! Avat käsivarsi tule siis! Minu lossi ei vii gaala-trepid; Mäest üle läheb, kisu maha schlepid, Armastada võib vaid lühikeses kleidis! Ära seisa enne peegli ees! Oo, nii üksik öö on minu metsas! Kaunim oled kahvatult sa alastuse kees, Ainult ülevalat tähtesinast tuhmjalt; Kuskil kaugel haugub hirvsikk uhmjalt, Ja üks kägu naerab minu metsas. Kuidas põleb kõrv sul! Pihik surub nõnda! Ruttu...
Tallinn 2013 Ekspressionism levis 20. Click to edit Master text styles sajandi alguses, peamiselt Second level Third level Saksamaal. Eelkäijateks Fourth level võib pidada foove ja Edward Fifth level Munchi ning Vincent van Goghi loomingut. Esimene laine Tekkis 20. sajandi alguses Saksamaal. Ekspressionistid Click to edit Master text styles kujutasid kõike dramaatilises Second level valguses, deformeerides sel Third level Fourth level eesmärgil esemeid ja inimesi. Fifth level Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on
Ekspressionism Ekspressionism (prantsuse keeles expression 'väljendus, ilme' < ladina keeles expressio 'väljapigistamine') on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja
9. geomeetriline, lihtsustatud lihtsustatud; tasapindne - realistlik, moonutatud 10. tavaline tugev, tume - selged, sujuvad ja rõhutatud piirjooned 11. kubistid foovid, sümbolistid, ekspressionistid ekspressionistid juugendlik reklaamikunst
Enim seostatakse ekspressionismi just Saksamaaga. Ekspressionismi väljakujunemisel olid tähtsad Paul Cézanne [hääldus pol sezann] (1839-1906), Paul Gauguin [pol go'gä(n)] (1848-1903), Vincent van Gogh [vä(n)'sa(n) fan gog; hollandipäraselt vint'sent fan hoh] (1853-1890), Edvard Munch [edvard munk] (1863-1944), Ferdinand Hodler (1853-1918), James Ensor (1860-1949), kes vastandasid looduse jäljendamisele kunstniku tunnete väljendamise. Mõjutusi said saksa ekspressionistid ka prantsuse ,,metsikutelt" eesotsas Henri Matisse'iga [a(n)rii ma'tiss] (1869-1954). Nagu fovismigi, oli ka selle liikumise puhul tegemist vastureaktsiooniga impressionismile ja naturalismile. Traditsioone hüljates võtsid ekspressionistid eeskuju loodusrahvaste ja keskaja kunstist. Nad pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid
Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses ja muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Terminit ekspressionism hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme selleks, et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid
sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse
Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis,kirjanduses, muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Prantsuse keeles tähendab expression 'väljendus, ilme' . Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine
2) Tööliste halb olukord, klassivahed. Rikkad olid ikka rikkad ja nautisid elu. 3) Äärmuslikud liikumised, tööliste ja kultuuriinimeste seas (suurte mõtlejate mõjud). 4) Tööstuse areng, elu kiirenemine, linnastumine, mass-inimene, üksindus, hoolimatus. 5) Viib Esimese maailmasõjani, mis oli täielik vapustus (1914-1918). 6) Pettumine kõiges (teaduses, kultuuris, religioonis, inimkonnas, inimlikkuses). „Jumal on inimkonna hüljanud“ Ekspressionistid leidsid, et modernsus on inimese tõuganud orjalikule positsioonile, inimkond peab sellest vabanema; moodne linn on olemuselt põrgulik, kuna allutab üksikindiviidi tööstusühiskonna mehaanilisele keskkonnale, muudab inimese seesmiselt tasakaalutuks. Ekspressionistid süüvisid linna koletusliku olemuse paljastamisele; inimene on eemaldunud oma loomulikust keskkonnast ehk loodusest; subjektiivne
aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse, kus panid aluse uuele kunstivoolule abstraktsele ekspressionismile. Tunnused- Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Abstraktne ekspressionism
1. Mille poolest olid vastandlikud 'saksamaal tegutsenud ,,Bauhausi" koolkond ja saksa ekspressionism? ,,Bauhausi" koolkond oli ühiskondlikult optimistlik, ekspressionistid kujutasid pingeid ja masendusmeeleolusid. 2. Milliseid teemasid lahendasid oma maalidel saksa ekspressionistid, näiteks Otto Dix? Võikaid pilte suurlinnade elu pahupoolest 3. USA KUNST * kujutava kunsti publik oli väike * puudus kunstipoliitika ning avalik toetus kujutavale kunstile * 1913.a kunstinäitus New Yorgis pani aluse moodsa kunsti levikule USAs * maalides kujutati ilustamata linna elu * pildid olid tumedad ja sünge meeleoluga 4. MEHHIKO KUNST * Mehhikos olid poliitilise ja ühiskondliku sisuga seinamaalid * palju tellimusi saadi valitsuselt 5. Kus ja millal avati kunstikool ,,Pallas"
Jakob Westholmi Gümnaasium SAKSAMAA METSIKUD - KUNSTINÄITUS Retsensioon 11.a klass Tallinn 2017 11.novembril käisin KUMUs vaatamas näitust „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“. Näitus pakkus võimalust kohtuda kahe 20. sajandi alguse keskse kunstirühmituse väljapaistvate teostega. Ernst Ludwig Kirchneri, Emil Nolde, Vassily Kandinsky, August Macke, Franz Marci, Alexej von Jawlensky jt kunstnike loomingu kaudu seadis näitus fookusesse ekspressionistide uuendused kunstimaailmas. Ekspressionistid pühendusid suurte üldiste teemade nagu „inimene“ ja „kõiksus“ omavaheliste suhete uurimisele läbi erinevate ja sügavalt isiklike kunstitehniliste vahendite
Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Ei programmilisusele. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Polütonaalsus. Muusika: Stravinski, Orff, Hindemith Ekspressionism kui impressionistid jäädvustasid (kunstis) muljet, mis ümbritsev neile avaldas, siis ekspressionistid vastupidiselt tahtsid oma kunsti kaudu mõjutada neid ümbritsevaid inimesi. "Expressio" tähendab ladina keeles "väljendust" ning ekspressionistid olid oma mõtete ja tunnete väljendajad. Esikohal kunstniku mõtted ja elamused. Põhiteema on inimene ja teda ahistav ühiskond. Esimese maailmasõja eelne katastroofi eelaimdus, inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus need on teemad, mida ekspressionistlik kunst väljendas. Atonaalsus - puudub kindel helistik
sajandi muusika kaheks ajastuks. Helistiku kadumine tekitas sajandi algul segadust ning soov tekkinud kaosest välja tulla tõi kaasa mitmete matemaatiliste heliloomingusüsteemide tekkimise. Seda ajastut nimetatakse modernismiks. 1970-ndatel aastatel esile kerkinud noored heliloojad eelistasid aga luua muusikat tunnetuslikul moel. Seda ajastut nimetatakse postmodernismiks ning see kestab tänaseni. Kui impressionistid jäädvustasid kunstis muljet, mis ümbritsev neile avaldas, siis ekspressionistid vastupidiselt tahtsid oma kunsti kaudu mõjutada neid ümbritsevaid inimesi - ekspressionistid olid oma mõtete ja tunnete väljendajad. Ekspressionismi tõi muusikasse Arnold Schönberg, kelle loomingus valitsevad tugevad pinged, raskemeelsus ja süngus, teravajoonelised meloodiad ja äärmuslikud kontrastid. Schönberg jõudis tonaalsuse avardamisega selleni, et kaotas helistiku. Atonaalsed teravakõlalised kooskõlad sobisid sassis tunnete väljendamiseks suurepäraselt. 20
dekoratiivselt kaunid; Tants). rühmituse liikmed: Dufy (Lipuehtes tänav, Le havre); Derain (Westminsteri sild); Vlaminch (Deraini portree); Rouault (Salongis). Foovidega algab Euroopas ekspressionism. Saksamaa rühmitus Die Brücke, kuhu kuulusid Kirchner (Marcelle); SchmidtRottluff (Kaks pead); Nolde (Prohvet). Tegeleti palju graafikaga. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. Austrias Schiele (Autoportree). Prantsuse ekspressionistid väljendasid rahulikku õnnetunnet, rõõmu. Saksa ekspressionistid aga rahutust, ühiskonna kriitikat, parema ühiskonna igatsust. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Inimesi ja esemeid deformeeriti. Kubism: lähtekohaks on Cezanne-i looming. Mõju avaldas ka neegriplastika. Rajajad olid Picasso ja Braque (Tütarlaps kitarriga). Picasso: (Avignoni neiud)algne looming oli reaalne ja traditsiooniline, mõju avaldas aga Barcelona juugendlik sümbolistlik maailm
maailmasõda mõjutasid kogu maailma. Ülikiirelt arenev sõjatööstus sai hiljem kaasaegse tööstuse aluseks. Ka sellised kuulsad autofirmad nagu Renault ja Skoda olid algselt tankide valmistamisega tegelevad tööstusettevõtted. Kõige otsesemalt mõjutas sõda sellist kunstivoolu nagu ekspressionism. Selle voolu nimetus tuleneb prantsuse keelesest sõnast expression (väljendus). Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa
Sai alguse Prantsusmaal. 19.s. Naturalistid tulid tagasi argielu probleemide juurde. Naturalistide sõnastus oli detailirikas. Tegelikust ei illustreerutud. Kujutati elu mustemat poolt julmus, alatus, kuritegevus. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Eelistati proosat draamale ja luulele. Lemmikzanrid olid romaan ja novell. Naturalistid Eduard Vilde, Emile Zola. Ekspressionism Sündis Esimese maailmasõja aegsel Saksamaal. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma. Pöörati erilist tähelepanu tegusõnadele ja lühilausetele. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus. Kunstis Kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Kasutati *poriseid* värve.
12. A Tamm Maria Abstraktne ekspressionism 1950 ndatel aastatel peeti abstraktsionismi ainuvõimalikuks läänemaailma kunstivormiks. Kuigi kasutati erinevaid maalimisstiile, oli olulisel kohal emotsionaalne sisu, enda tunnete ja kogemuste väljendamine. Armastati ka suuri lõuendeid. Põhiliselt jaotatakse abstraktsed ekspressionistid kahte rühma: 1) Tegevusmaal kus kunstnikud kandsid värvi lõuendile hoogsalt. Rohkesti on nendes töödes nâha dramaatilisust ja emotsioone. 2) Värvivälja maalikunst teosed näevad välja "Nr.31" rahulikumad, kuid nendes on kasutatud värvuste Jackson Pollock, 1950 emotsionaalset mõju. MoMa, New York Abstraktne ekspressionism "Enchanted Forest"
Millised olid tema eesmärgid kunstis? H. Matisse eesmärkideks kunstis oli eneseväljendus ja dekoratiivne lõpptulemus 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? Kujutavad muusika-ja rahvapidude motiive, religiooni. 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,espressionism"? Ekspressioon väljendus(pr.k) 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Ekspressionistid negatiivsed emotsioonid - rahutus, maailmaalu,ühiskonnakriitika. Värvikontrastid või ,,porised" toonid, tegelased sünged, karikatuursed 7. Nimeta Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? ,,Die Brücke" E.L. Kricher
Ta leidis, et polegi vaja täpselt kujutada kõike seda, mida silmad näevad, vaid et hoopis olulisem on leida väljendus oma hingeseisunditele ja ideedele. 19.sajandi realism ja impressionism olid siiani loodust jäljendanud ning nüüdseks selle äärmuseni arendanud, seetõttu hakkas van Gogh kunsti üht külge teisele vastandama. Üks äärmus sünnitas teise ja nõnda sai van Gogh'ist ekspressiivse kunsti rajaja. Tema tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20.sajandi alguse ekspressionistid. Üks tema kuulsamaid tõid kannab nime 4 ,,Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga". Tema tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20.sajandi alguse ekspressionistid. Vincent van Gogh elas 47.aastaseks, suri haiguse tagajärjel. Kõik tema maalid valmisid 10'ne aasta jooksul ja oma eluaja jooksul müüs ta ainult ühe maali, mille nimi on : Punaste viinamarjade aed Arlesis
1. Eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk- rõhutatud eneseväljendus 2. Vool Saksa maalikunstis 20.saj algul Saksa ekspressionism = saksa fovism Tegutsesid kunstnike rühmitused: · Die Brücke (Sild) Dresdenis · Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchens Ekspressinostid kujutasid kaasagset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka porteid, maastikke. Ekspressonistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse- ja pettumusmeeleolud (see on eriev foovidest). Ekspressionistidele on iseloomulik: · Hooletu, rahutu pintslikäsitlus · Vormide lihtsustamine, kohati moonutamine · Intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid Palju harrastati graafikat, eriti puulõiget. Ekspressionismile (nagu kogu moodsale kunstile Saksmaal) tegi lõpu Hitleri võimuletuleks 1933
veekogud Maurice de Vlaminck (18761958) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve Andre Derain (18801954) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve Avatud aken - Raoul Dufy Baía de Nápoles - Albert Marquet Ekspressionism Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks Saksamaal tegutsenud ekspressionistid 1905. aastal moodustus rühmitus "Die Brücke" Eesotsas Ernst Ludwig Kirchner Karl Schmidt-Rotluff Emil Nolde Ernst Ludwig Kirchner Emil Nolde
ja need mõjusid erakordselt jõuliselt, peaaegu metsikutena. 3) Mille poolest sarnaneb foovide ja ekspressionistide looming? Mõlemad on väga emotsionaalsed ja hoogsad stiilid, tegelevad eneseväljendusega ja kasutavad enamast puhtaid värve ja värvikontraste. 4) Mille poolest erineb foovide ja ekspressionistide looming? Fovistid tahtsid väljendada rõõmu, rahulolu ja õnnetunnet, ekspressionistid kujutasid kõike aga dramaatiliselt, nende eneseväljenduse sisuks oli rahutus ja parema ühiskonna igatsus. 5) Kirjelda foovide värvi-ja pintslikasutust- Kasutati puhtaid, enamasti kontrastseid värve, mis kanti lõuendile hoogsate pintslitõmmetega. 6) Kes millise kunstivoolu esindaja on? Andre Derain - fovist Vincent van Gogh- postimpressionist Henri Mattisse- fovist Paul Gaugin- postimpressionist Emil Nolde- ekspressionist
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905
koloriit; *Eesmärk iseloomustada inimese hingeelu ja ühiskonna seisundit, inimesi ümbritsev loodus on ärev ja pingestatud; *Ekspressionism- kunstivool, mis muudab nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid, mõtteid. Saksamaal 2 rühmitust: *Dresdenis 1905-1913 Die Brücke ; *1911-1913 Münchenis tegutsenud Der Blaue Reiter (Sinine Ratsanik) Tuntumad Saksa ekspressionistid: Emil Nolde, Franz Marc, Paul Klee, Erich Heckel, Otto Dix, Max Beckmann, Ernst Barlach, Käthe Kollwitz jt. Avangardism- uuenduslik, originaalsust väärtustav ja tavapärast hülgav loomesuund 19. ja 20. saj kunstis; Avangard- eelvägi Ühing ,,Pallas" edendas 1918. aastal Tartus kaasaegset ja esteetiliselt nõudlikku kunsti; korraldas näitusi ja 1919. aastal loodi kunstikool, ning see kool sai riiklikult tunnustatuks.
Goghi, aga järjekindlalt hakkasid "väljendust" rõhutama just foovid. Samal ajal tekkis ka Saksamaal väljenduslik kunst, aga seal oli eneseväljenduse põhisisuks hoopis rahutus, tihti ka ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Terminit "ekspressionism" kasutatakse põhiliselt just saksa väljenduskunsti kohta. 19. ja 18. sajandi vahetusel olid noorte, opositsiooniliselt meelestatud kunstnike suurimateks eeskujudeks Ferdinand Hodler ja Edvard Munch. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kasutati ka meelega poriseks ning tuhmiks muudetud koloriiti. Inimeste näod maaliti tihti jõhkra ilmega, mille taga võib aimata sisemist piina ja traagikat. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Just see eraldabki neid prantsuse foovidest. Saksa ekspressionism jätkas romantismi
Juhan Liiv, Kristjan Jaak Peterson 3. Novell tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpus on puänt. (Tuglas, Gailit) Sonett luulevorm. Koosneb 14 värsireast, mis paigutuvad stroofidesse.(Under, Visnapuu, Semper, Kärner) Ajaluule aktuaalsete sotsiaalsete probleemidega tegelev luule. (Semper, Vares, Alle) Ekspressionism - Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamist. (Under, Suits, Vares, Tuglas) Pagulane poliitilistel põhjustel kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik. Vagabund Hulkur, rändur 4. Taunima Hukka mõistma, laitma Väisama külastama Rambe jõuetu Selmet Selle asemel et Abajas Sügavale maasse ulatuv väike madal laht, sügav jõekäär, mäda maakoht.
VINCENT VAN GOGH (1853-1890) Holland Van Gogh leidis, et pole vaja püüda edasi anda seda, mida silmad näevad, vaid et olulisem on leida väljendus oma hingeseisundile ja ideedele. Van Gogh püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada värvide kaudu. Tema lemmik värvideks olid: Punane Sinine Roheline Kollane Kasutades ägedaid jõulisi pintslitõmbeid, näivad van Gogh'i maalid liikuvad. Van Gogh'i tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20. sajandi alguse ekspressionistid. PAUL GAUGUIN (1848-1903) Prantsusmaa Gauguin'i eesmärgiks oli, et maal avaldaks mõju dekoratiivsusega, mitte nähtavate ideedega, vaid üksnes lopsakate, kõlavate värviühendustega. Gauguin'i maalidele on omased selgesti ja tugevasti rõhutatud pinnalised vormid, dekoratiivsus ja puhtad toonid. Gaugin'i kunst on seotav sajandilõpu sümbolismi ja juugend-stiiliga. PAUL CEZANNE (1839-1906) Prantusmaa
Fauvas- prantsuse keeles- metsikudFovidel püüd väljendada meeleolu, igal emotsioonil oma värv. Tihti olid valed värvid- puud ollased,taevas roheline... Valgust varju polnud, perspektiivist loobuti. Foovid väljendasid rahulikku õnnetunnet.H. Matisse-#tants #avatud aken. Ekspressionism- ekspression-prantsuse keeles väljendus.Ekspressionism tekkis Saksamaal. Eelkäiateks van Gogh, E. Munch ja foovid.Loodus väljendamise asemel on tähtsaim tunnete väljendmine. Ekspressionistid väljendasid maailma valu, kunst oli ühiskonna kriitiline, ei taodeldud il, lihtsustati,moonutati asju ja inimesi.Inimene tihti jõhkra ilmega, mille tagant aimata sisemist piina ja traagikat. Loodus ärev ja pingestatud. Esikohal graafika; puulõige ja lito. E. L. Kircher- #Berlini tänava tseen# punased tantsijannad#Fränzi toolil istumas. Kubism-Tekkis Prantsusmaal 20 sajandi esimesel kümnendil.Loojatek hispaanlane P. Picasso ja prantslaneG. Praque. Nad innustusid neegriskulptuuridest.P.
nähtava maailma jäljendajaks. Paul Cezanne alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. Ta pidas süzeed teisejärguliseks või isegi lausa ebaoluliseks. Lautrec ühendas oma töödes ilmekate üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega. Fovism tekkis 20 saj algul Prantsusmaal. Nende maalide joonistus oli väga tinglik, värvid olid aga puhtad ja kõlavad Ekspressionism algas Lääne-Euroopas. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel Naivistid olid muu tööga elatist teenivad nn. pühapäevamaalijad nad pole tavaliselt üldse kunstitegemist õppinud ja nad on maalinud ainult enda lõbuks. Kuulsaim eesti naivistidest oli Paul Kondas oma lüürilise ja humoorikate piltidega
Ekspressionism Sander ja Rait Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Levis peamiselt Saksamaal. Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale.
Raoul Dufy Kummardus Mozartile(1910) Ekspressionism Tekkis 20. sajandi esimesel poolel, enamasti oli levinud Saksamaal. Selle eelkäijaks oli fovism. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Kasutati tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Maalid olid sünged, kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Ekspressionistid: Otto Dix (1891 - 1969) Max Beckmann (1884 1950) Ernst Ludwig Kirchner (1880 1938) George Grosz Max Beckmann Armuhaige mees Öö (1916) (1918 1919) Kubism Kunstivool, mis hakkas kujunema Prantsusmaal 1907. Kubistid kujutasid asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Aastast 1912 hakkati piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid. Kasutati kollazitehnikat. Värvid on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kubistid:
Ekspressionism Sander ja Rait Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Levis peamiselt Saksamaal. Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale.
Tekkis vastukajana impressionismile. Ei püüdnud jäädvustada hetkemeeleolu, oli pigem negatiivne, masendav, närviline. Nihestatud hingeelu. Levis Kesk-Euroopas (Saksamaa,Austria) , vulgaarsus, inetus, stress . Heliefektid on tähtsad, kasutati palju rääkimise ja laulmise vahepealset tegevust ehk retsitatiivi Kunstis Edvard Munch ,,Karje,, Arnold Schönberg-kõige olulisem helilooja ekspressionismis. Alban Berg, Anton von Webern <- ka head ekspressionistid. Tuntuim näide ,,Ellujäänu Varssavist,, jutustajale, koorile ja orkestrile 4. Maurice Ravel- muusika üldiseloomustus+looming ja ,,Boolero,, Sündis Pranstusmaal, Hispaania piiri lähistel. Loomingu eripära: palju hispaania mõjutusi, folkloori ja jazzi. Väga hea orkestrikäsitlus. Looming: 1) Hispaania rapsoodia 2) Orkestreeris Mussorski ,,Pildid näituselt,, 3) ooper ,,Hispaania tund,, 4) 2 klaverikontserti , üks ainult vasakule käele 5) ,,Boolero,,
(www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/20.ppt) Kuulsaimaks fooviks võib lugeda Henri Matisse'i,kelle arvates ei peaks loodust kopeerima, vaid tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendama. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm) Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida nimetatakse ekspressionismiks . Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi .Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant imub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) algatajana, Karl Schmidt-Rotluff
ülilihtsad vormid risttahukad, silindrid, kandilised ja ümarad aknad nn. lintaken. Le Corbusier ,,Villa Savoye" ja Antoine Pevsner ,,Dünaamiline". Funktsionalismile Eestis on iseloomulik paefunktsionalism. Eestis on hooned Pärnu rannahotell ja Pärnu rannahoone. Olev Siinmaa ,,Jakobsoni Villa". Ekspressionism-kunstivool 20.saj. alguses, milles tähtsustatakse kunstniku eneseväljendust. Selleks aitab kaasa vormide ja värvide üldistamine ja rõhutamine. Edvard Munch ,,The Sick Child". Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust
romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Prast II maailmasda olid mjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugne Ionesco).
Maal, skulptuur ja arhitektuur, näitekirjandusse ja liigid graafika kirjandus. Maal Maal, arhitektuur Maal Maal, skulptuur Maal muusikasse. Ekspressionistid Sümbolistid põlgasid Kubistide eesmärk kujutasid kõike nähtava maailma oli vabastada teos dramaatilises erapooletut
10. Keda võiks pidada silmapaistvaimaks eesti maastikumaalijaks selle perioodil? Konrad Mägi 11. Kirjelda fovismi. Nimeta eesmärk Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ,,komadena" nagu impressionistidel või ,,punktidena" nagu neoimpressionistidel vaid hoogsate, erineva suurustega laikudena. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. 12. Mida kujutasid ja milliseid värve kasutasid ekspressionistid? Eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. Kasutati : tooreid värvikontraste, poriseid värve, tuhmi kaloriiti 13. Kirjelda futurismi Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Tulevikukunst 14. Kust sai kubism alguse ja millal? Kubism sai alguse Prantsusmaalt 1907a. Mida võtsid kubistid omaks? Eseme taandamise lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks.
Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade (1877-1953) Havre" jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja André Derain ,,Westminsteri sild meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad (1880-1954) Londonis" Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Ekspressionism, Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta Saksamaa E. L. Kirchner ,,Marcelle" 20.saj nähtava maailma värve ja vorme selleks, et (Lääne-Euroopa) (1880-1938) väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja Emil Nolde ,,Prohvet", ,,Püha mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. (1867-1956) õhtusöömaaeg"
Vlamincki suureks eeskujuks van GOGHi looming. Rouault- Teda sidusid foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisem teoste sisu religioosne 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,ekspressionism"? Prantsuse keeles 'expression' 'väljendus' 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Ekspressionistidele tähtis teose sisu, fovistidele tähtis ilu. Ekspressionistid rõhutavad tundeid ja meeleolusi, fovistid ei rõhuta tundeid ja meeleolusi. Mõlemad pidasid oluliseks väljendust. Ekspressionistide töödsüngemad ja negatiivsemad kui foovidel. 7. Nimeta Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? ,,Die Brücke" (,,Sild") . Kirchner, Schmidt-Rottluff, hiljem liitus lühiajaliselt Nolde.
agresiivne, mänguline loomingulisus. 9. Nimetage neli varasemat kirjanduslikku koolkonda ("ismi"), mis on mõjutanud modernismi kujunemist. · Realism · Romantism · Naturalism · Humanism 10. Millise rahvahõimu tavandid eriti inspireerisid Federico García Lorcat? Mustlaste tavandid. 11. Nimetage kaks sürrealistlikku, kaks ekspressionistlikku ja kaks imazistlikku kirjanikku. · Sürrealistid: Andre Breton, Louis Aragon. · Ekspressionistid: Bertolt Brecht (draamakirjanik), Robert Becher (luuletaja). · Imazistid: Ezra Pound, Thomas Stearns Eliot. 12. Millises keeleruumis esines ultraism? Esindaja(d)? Hispaania nähtus, mis tekkis 1918. aastal vastandudes modernismile. Esindajaiks Guillermo de Torre, Gerardo Diego ja Jorge Luis Borges (argentiinlane kuid elas sel ajal Madriidis). 13. Nimetage kolm Eugene O'Neilli näidendit. · ,,Imperaator Jones" · ,,Elektra saatus on lein"
Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 6 lk 45-47 kohta I Täida lüngad! 1) Ekspressionismi eelkäijateks oli Vincent van Gogh ja Edvard Munch 2) Terminit ekspressionism kasutatakse just saksa väljenduskunsti kohta. 3) Saksa ekspressionismi eripära on see, et neile meeldis pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. 4) Osa ekspressioniste moodustas 1905. aastal rühmituse ''Die Brücke'', linnas nimega Dresden . 5) Juhtivad saksa ekspressionistid on Ernst Ludwig Kirchner , Karl Schmidt-Rottluff ja Emil Nolde . 6) Kuulsad austria ekspressionistid on Oskar Kokoschka ja Egon Schiele . 7) Kui foovid ja Henri Matisse väljendasid rahu ja rõõmu, siis saksa ekspressionistide looming oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. Nad kujutasid kõike dramaatilises valguses 8) Saksa ekspressionistid deformeerisid inimesi ja esemeid oma töödes. 9) Nad armastasid teravaid, isegi tooreid värve. 10)
futurism, sest kspressionistidel pole manifesti ja selgelt väljendatud tegevusprogrammi. Oma avaldusvormides on ekspressionism futurismist eripalgelisem ja laialivalguvam. Ekspressionismi kirjanduskeskne ajastu kestis 1910 kuni I MS, pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis on kirjanduskesksega võrreldes politiseeritum. Ekspressionismi keskuseks kujunes Berliin. 1909 asutas Kurt Hiller kirjandusliku ,,Uue Klubi", kus esitati ekspressionistliku luulet. Ekspressionistid hindasid Nietzschet ja saksa romantikuid, huvitusid okultismist ja eksotismist. Nende vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut mõjutas I MS. Nagu futuristidki, soovisid ekspressionistid oma luules vahendada kaasaegse inimese, eriti linnainimese elutunnetust, närvilist kaasaega seda, mida traditsiooniline luule ei suutnud. Ekspressionismi keskne joon on autori eneseväljendus. Ekspressionistid pidasid oluliseks asjade olemuse esiletoomist. Maailma keskpunkt pidavat paiknema igaühes endas
lähtematerjal ja ajaline kestvus ning maksimaalne väljendusjõud ja mõttetihedus. Oluliseks muutus üksikheli ja paus. Webern lähenes punktmuusikale. Kasutas lühemaid dodekafoonilisi ridu. Helilooja arvas, et muusika on rohkem looduse kui kunsti fenomen. Eesmärgiks oli leida loodusseadused, millele muusika peab alluma. Oli sõjajärgsetel aastatel noorte heliloojate iidol, tema loomingus nähti uusi teid näiteks totaalne serialism. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Traagiline elutunnetus Sünged kujundid (sõda, vaesus) Loomingus surma-ja enesetapumotiivid, jõuline luulekeel Raskesti mõistetav ja hakitud tekst Mõned kirjanikud: Bertolt Brecht, Georg Trakl, Georg Heym, Georg Kaiser, Franz Kafka, Marie Under, Gustav Suits, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas.
Kunstnikerühmituse tekkimisele andis tõuke 1901.aastal Van Gogh-i mälestusnäitus Ekspressionism (väljendus, eneseavaldus) Kunstnikerühmitus ,,Die Brücke" Saksamaal oli kunstivoolu loojaks Rühmituse liikmed vastandasid looduse jäljendamisele kunstniku tunnete jäljendamise. Ernst Ludwig Kirchnes Põhimõtteliselt olid kunstnikud samadel seisukohtadel kui fovidki. Vahe seisnes selles, et fovistid tahtsid vaatajat rõõmustada, aga ekspressionistid andsid edasi maailma valu. Ekspressionistide kunst oli ühiskonna kriitiline ning nad ei taotlenud oma tööle välist ilu Kubism (geomeetriline kunst) Loojaks Pablo Picasso, Hispaania Futurism Kunstistiil sai alguse Itaaliast. Selle stiili kunstnikud ei tahtnud maalida minevikku, tähtis oli tulevik. Futurism kui programm sündis varem kui sellele vastav kunst. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena rahvakogunemistel ja levitasid
Kirjanikud ülistasid linnu, masinaid ja uuendasid kirjutamise vormi. Kirjanikud kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Maailmas tuntud: Filippo Tommaso Marinetti, Jelena Guro Eesti kirjanikud: Albert Kivikas, Erni Hiir Ekspressionism: Tekkis 20. sajandi algul Saksamaal. Tähendab jõulisust. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid. Maailmas tuntud: Franz Kafka, Georg Kaiser Eesti kirjanikud: Marie Under, Friedebert Tuglas
olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid
hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (1905-- 1914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke(sild), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter(sinine ratsanik) ümber koondunud kunstnikud. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. kuulsaimad ekspressionistid · Otto Dix · Max Beckmann · Lucian Freud
annaabi.ee 
