Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "2.kodune töö TER0440". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laen, lüh, hiajalise, võl, võlgnevus, varad, tootmisvarud, maksevõime, likviidsus, bilanss, käibekordaja, omakapital, käibevara, tegevdirektor, 2021, likviidsuskordaja, laadida, moodles, exceli, kassavoogude, intress, koostage, realiseeritud, lihtaktsiad, aktiva, passiva, selgub, katta, voor, piisab, laeb, vormistatud, wordi, failis, vastustestRahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2
Aktsiakapitali sissemaks põhivarana 60 Oma tresooraktsiate soetamine 6 Makstud firma omanikele dividend 10 Oma tresooraktsiate müük 7 Väljaantud pikaajaline laen 100 Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Eevale 20 Põhivara soetamine 150 Liisingu tasumine 60 Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid 25 laos olemas
Ülesanne A Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31 12 20XX a järgmine Varad Kohustused ja omakapital raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082 Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks
kuu algul 80,000 75,000 75,000 75,000 Kassas on jaanuari algul sularaha 235,600 270,800 311,200 817,600 Veebruaris laekub 1 600 rohkem j inekud -268,200 -269,200 -274,000 -811,400 Jaanuarikuu laenuvajaduse tingis -32,600 1,600 37,200 6,200 mingi probleem. Näha on, et laen arvel väljaminekud 5,000 5,000 lepingud üle ja asuda läbirääkimis us 27,600 - - 27,600 kuu lõpuks 75,000 75,000 75,000 75,000 kontol 1,600 37,200 38,800 Mai Juuni KOKKU ### 676,000
Ülesanne 2 Koostage ettevõtte bilanss tuginedes alljärgnevatele andmetele: Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku
Tallinna Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte finantsseisukorrale hinnangu andmine. Üldises tähenduses finantsanalüüs on ettevõtte rahandusliku olukorra hindamine möödunud, käesoleva ja tulevikus toimuva kohta, teha kindlaks probleemid ja suunata edasi nende lahendamisele ettevõtte toimimise, maksevõime, rentaabluse ja mitmetes muudes küsimustes. Finantsanalüüsi läbiviimine võib jagada kolme põhi etappi: 1 ettevalmistav etapp, kus töödeldakse välja analüüsi eesmärgid, millistele tahetakse vastust saada; 2 näitajate arvutamine ja interpreteerimine; 3 analüüsi tulemuste üldistamine ja ettepanekute väljatöötamine firma edasiseks tegevuseks (tuuakse välja milline seisukord on ja mida tuleks teha).
Rahavoogude aruande koostamine toimub neljas etapis. a. Arvestatakse välja äritegevuse rahavoo saldo ehk tulem b. Leitakse investeeringute rahavoo saldo c. Finantseerimise rahavoo saldo d. Eelnevate etappide tulemuste üldistamine, summeerimine ning lõpparuande vormistamine FINANTSARUANNETE ANALÜÜS Finantssuhte arvud jagatakse erinevatesse rühmadesse Likviidusese suhtavud 1. Maksevõime suhtarvud - maksevõime või likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet enneaegselt oma võlgnevust kustutada. Reeglina kustutatakse lühiajalised võlgnevused käibekapitali arvelt. Likviidsuse alusel jaguneb käibevara nelja rühma. a. Kõige likviidsem vara - sularaha ja pangakontod b. Lühiajalised väärtpaberid c. Lühiajalised nõuded d. Varud Esimene näitaja on puhas käibekapital. See ei ole suhtarv. Puhas käibekapital on
........................................................................................................ 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs........................................................................................................ 11 Lühiajalise maksevõime hindamine..........................................................................................11 Pikaajalise maksevõime hindamine.......................................................................................... 13 Efektiivsuse hindamine............................................................................................................. 15 Tasuvuse hindamine..................................................................................................................18
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali. Bilanss annab ülevaate ettevõtte majanduslikust seisukorrast, mis on välja kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Bilansi vertikaalanalüüsiks võtavad autorid koguvarade hulga, millest suurema osa aktivast moodustab põhivara, vaata joonist 1. Joonisel 1 on näha, kui suure hulga kogu varast moodustab põhivara ja kui suure käibevara. Joonis 1. Põhivara ja Käibevara osakaal varadest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Käibevara ja põhivara osakaal kogu varast 2010-2015 100.00% 90.00% 80.00% 70.00% Koguvara 60.00% Põhivara 50.00% Käibevara 40
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
likvideeritakse või see läheb pankroti. SUHTARVUD 27.10.2009 Suhtarvude tõlgendamine ja järelduste tegemine sõltuvad oluliselt sellest, kuidas on koostatud ja esitatud ettevõtte finantsinformatsioon. Analüüsi tulemused saavad olla kvaliteetsed vaid juhul kui kõiki olulisi majandustoiminguid on kajastatud õigesti ja õiglaselt. Suhtarvude 1 rühm on maksevõime suhtarvud ehk likviidsuse suhtarvud. Maksevõime tähendab ettevõtte võimet kustutada õigeaegselt omad võlgnevused. Reeglina kustutatakse lühivõlgnevused käibevarade arvelt. Likviidsus näitab kui kiiresti on võimalik mingi vara rahaks muuta ilma täiendavate kuludeta. Ettevõtte rahandus 6 RP089 Käibevarad likviidsuse järgi on jaotatud 4-ks: - sularaha ja arvelduskontod; - lühiajalised väärtpaberid; - lühiajaline võlgnevus ehk nõuded;
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realis
erinevaid valuutasid: kroonid, euro, dollarid. Mõnikord arveid makstakse teistes valuuta ühikutes( rublad, litid, latid...). Samas ka tehakse sularaha tehinguid. 6 3 VARADE ARVESTUS Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. On olemas käibevara ja põhivara. (6) Käibevara raamatupidamise seaduses ei ole täpselt defineeritud, mida käibevara all mõista. Käibevara on formuleeritud varana, mis ei kulu põhivara hulka. (1 lk 99) Käibevara on - vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul).(7) Käibevara mõiste all kuluvad : Raha- raha kassas ja pangas Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded;
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000
2010. aastal vähenes raha osatähtsus väga palju, nimelt langes see 2009 aasta 64. protsendilt 2010. aasta 10% protsendile. Kohustuste seas pole samuti kolme aasta jooksul märkimisväärseid muutusi. 2010. aastal oli ettevõttel pisut vähem kohustusi kui 2009. ja 2011. aastal. Võlad ja ettemaksed olid samamoodi 2010. aastal väiksemad kui 2009 ja 2011. aastal. 2.2. Suhtarvude analüüs Antud peatükis analüüsivad töö autorid efektiivsuse, likviidsuse, maksevõime, rentaabluse ning omakapitali suhtarve. Saadud suhtarve võrreldakse Eesti statistikaameti haldus-ja abitegevusteharu keskmistega (vt lisa 6). Töö autorid alustavad esmalt efektiivsuse väldete analüüsiga. Esimene välde on varade käibevälde, mis näitab keskmist varade käibimist päevades ning seda leitakse järgnevalt: 360 DAH = (2.1) S , A kus S müügitulu (eurot), A varad (eurot). 2009
c) Tegin kajastatakse raamatupidamises ainult juhul, kui raha liigub. Algdokumendid kohustuslikud rekvisiidid on: -dokumendi nimetus ja number -koostamise kuupäev -tehingu majanduslik sisu -tehingu arvnäitajad (kodus, hind, summa) -käibemaks -tegingu osapoolte nimed Bilanss: mingil ajahetel koostatud raamatupidamisaruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodustamise allikaid ehk kapitali. Aktiva: · Varad ehk firma käsutuses olevad ressursid · Käibevara · Kassa · Pank · Debitoorne võlg- debitoor on see kes on võlgu. Kõik kes mulle võlgu on on debitoorid · Materjal · Kaup · Põhivara Passiva: · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital · Lühiajalised · Pikaajalised · Omakapital akstia- või osakapital · Kasum Vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss ( asi või õigus)
................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2
3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon ja müügikulude eelarve 14 5. Investeeringute, amortisatsiooni ja põhivara eelarve 16 6. Rahavoogude eelarve 18 7. Eelarveline kasumiaruanne (skeem 2 järgi) 20 8. Eelarveline bilanss 22 Kokkuvõte 24 Kasutatud kirjandus 25 2 SISSEJUHATUS Firma kasumi kavandamiseks tehakse eelarveid, mida võiks määratleda kui kvantitatiivseid tulevikuplaane. Koondeelarve on kõigi firma tulevikuplaanide ja
Esmaskulud ehk põhikulud on vahetud tootmiskulud: põhimaterjali maksumus ja põhitööliste palgakulu. Muundamiskulud ehk töötlemiskulud ehk konverteerimiskulud on kulud, mida tehakse põhimaterjali muundamisel lõpptoodanguks (põhitööliste palk ja tootmise lisakulud). Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu turustamise, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega. --- Kulude kajastumine finantsaruannetes: Ettevõtte kaks põhilist finantsaruannet on bilanss ja kasumiaruanne. Bilansis kajastuvad jätkuvad kulud ja kasumiaruandes lõplikud kulud. Finantsaruannetes kajastamise seisukohalt on oluline ka kulude liigitamine kapitaliseeritavateks ja mittekapitaliseeritavateks kuludeks. Kapitaliseeritavad kulud kajastatakse enne kasumiaruandes näitamist bilansis varana, mittekapitaliseeritavad kulud kajastatakse vahetult kasumiaruandes (ei läbi bilanssi).
.......... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13 8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25 12
D Palgavõlg 2000 K Pangakonto 2000 Tekkepõhised tulud ... kajastatakse esmalt kasumiaruandes tuluna, aga raha laekumine võib toimuda hiljem. Tekkepõhised tulud -näide AS Apsti andis 1. septembril 20x1 laenu AS-le Upsti 120 000 eurot. Intressimäär on 12% aastas. Lepingu kohaselt tagastab AS Upsti AS-le Apsti laenu 31. augustil 20x2 kogusummas. Laenu väljastamine kajastatakse raamatupidamiskandega: D Väljastatud lühiajaline laen 120 000 K Pangakonto 120 000 Kuna AS Apsti raha oli 20x1. aastal 4 kuud AS Upsti käes, siis seisuga 31. detsember 20x1 on AS Apsti teeninud intressitulusid: 120 000 eurot ×0,12 ×4/12 = 4800 eurot 31. detsembril 20x1 koostatakse AS Apsti raamatupidamises korrigeerimiskanne: D Intressinõuded 4800 K Intressitulud 4800 31. augustil 20x2 laekub laenu kogusumma ja intress. Laenu koguintress on: 120 000 eurot ×0,12 = 14 400 eurot, millest 4800 eurot on kajastatud 20x1
Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine .............................................................................................23 2
Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada? ● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid? ● Milliseid finantseerimisallikaid kasutada pikaajaliste investeeringute rahastamiseks? ● Kas võtta laenu või leida kaasomanikke firmasse? ● Kuidas juhtida jooksvat finantstegevust? ● Kuidas tagada firma maksevõime? Finantsanalüüsis selgitatakse ettevõtte tulude genereerimise võime, maksevõime, kapitali struktuur, efektiivsus, tootlus, risikide juhtimise vajadus. Finantsjuhtimise otsustusprotsess hõlmab eesmärkide määratlemist, probleemide identifitseerimist ja analüüsimist, otsuse vastvõtmist, tegevust ning vastutuse võtmist. Rahanduse põhiprintsiibid: • Turuosalised on ratsionaalsed • Riski vältiv suhtumine • Finantsiline mitmekesisus • Igal finantstehingul on kaks osapoolt
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 3 3 Hoonete amortisatsiooninorm % 2 2 Seadmete amortisatsiooninorm % 15 15 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevust on varem toimunud 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese 12 kuu kohta.
analüüsi korral vaadeldakse, mis toimub maksevõimega pikemas perspektiivis (selle analüüsi teeb autor kuuendas peatükis). Likviidsuse analüüsi tulemustest on eelkõige huvitatud organisatsioonid ja/või isikud, kes annavad ettevõttele lühiajalist laenu. Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil, st selle kuupäeva seisuga, mil see koostati. 3.1 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on üks levinumaid maksevõime näitajaid, mille puhul võrreldakse käibevarasid lühiajaliste kohustustega. See määrab ettevõtte võimet täita lühiajalisi kohustusi, kaasamata selleks täiendavaid finantseerimisallikaid. Suhtarvu tõlgendus peegeldab seda, mitu käibevara eurot on ettevõttel ühe euro lühiajalise kohustuse tasumiseks ehk katmiseks.
5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 12 5.4.1. Omahinna arvutus 12 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 12 5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 12 5.5. KASUMIPLAAN 13 5.6.. RAHAVOOGUDE PROGNOOS 13 5.7. KAVANDATAV BILANSS 14 5.8.. ÄRIPROJEKTI MAJANDUSLIKU TASUVUSE HINDAMINE 15 Märkus: Äriplaanis sisalduv informatsioon on konfidentsiaalne Ettevõtte nimetus: OÜ Klaasimaailm Aadress: 3 Pärnu Mai 27-45 Telefon, faks: 58001668 1. KOKKUVÕTE
................................. 27 8.5. Rahavoogude horisontaalanalüüs............................................................................... 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE ...............................................28 10. Suhtarvude analüüs........................................................................................30 10.1. Aktivate käibesagedus ............................................................................................. 30 10.2. Maksevõime ............................................................................................................. 33 10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus ........................................................ 35 10.4. ROA e varade puhasrentaablus ............................................................................... 36 Koguvara tulutase hindab, kui hästi firma varasid on kasutatud. Väljendatakse seda protsentides. ( 6 lk 28 -29 ).............................
Tagasiside Õige vastus on: Majandusaasta viimane kuupäev . Küsimus 8 Ettevõtte laenu algjääk oli € 15 000 ja lõppjääk € 60 000. Kui ettevõte maksis aruandeperioodi jooksul tagasi € 20 000, siis aruandeperioodil võeti laenu: € 65 000 € 70 000 € 15 000 € 45 000 Tagasiside Õige vastus on: € 65 000. Küsimus 9 Ettevõttele kuuluvate masinate väärtus on € 25 000, sularaha on neil € 11 250, omakapital € 40 000, eraisikult saadud laen € 250 ja laos olevate kaupade väärtus € 4000, siis milline on tema bilansimaht? 40 000 € 40 250 € 35 250 € 35 000 € Tagasiside Õige vastus on: 40 250 € . Küsimus 10 Aktivas kajastatakse: Ettevõtte omakapital Ettevõtte rahavood Ettevõtte varade katteallikad Ettevõtte varad Tagasiside Õige vastus on: Ettevõtte varad . Küsimus 11 Aktiva ja passiva peavad olema: Aktiva > Passiva Passiva > Aktiva Võrdsed
Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850 Võlad tarnijatele 809 582 2 491 886 2 141 270 Võlad töövõtjatele 578 912 918 705 419 176
(Loodan, et ei teinud lahenduses vigu, kui leiate mõne andke teada) 3. (Finantsaruanded) Võtke Kollaste Kummipartide näide 3 5. märtsi seminaridest ning oleta et Kollased Kummipardid jätkavad oma tegevust samas tempos (ehk kõik tulud ja kulud on proportsionaalsed) 2008. aastaga. Koosta Kollaste Kummipartide prognoosid: a) 2 kasumiaruanne 2009. aasta kohta, b) bilanss 31. detsembri 2009 seisuga ja c) rahavoogude aruanne 2009. aasta kohta. Lahendus: Kasumiaruanne 01.01- Võrdlusek 31.12.2009 s 2008 Äritulud 1 760 000 880 000 Kaubakulud -960 000 -480 000 Tööjõukulud -280 800 -140 400 Muud tegevuskulud (üürikulud) -156 000 -78 000
annaabi.ee 
