1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. 1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd. 1 Wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1 s jooksul.
Magnetism (takistuse- ja temperatuuritegur) näitab, kui suure osa võrra oma väärtusest 0°C juures muutub keha takistus temperatuuri tõustes 1°C võrra. 1T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m 2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. Ampere'i jõuks F nim magnetväljas vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere'i jõu suunda. F = BIl sin F = I ( d l × B) Lorentzi jõuks FL nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu. (vasaku käe reegel) FL = qBv sin
Elektrivoolu töö ja võimsus Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2
Elektrivoolu töö Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku.
3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse: 1) Eeltuumsed e prokarüoodid (nt bakterid) 2) Päristuumsed e eukarüoodid Selgroogsete loomade põhikoed Elu mõõtkava: Aatom 0,1nm > molekul 1nm ja valgumolekul 10nm > viirus 100nm > mitokonder 1µm > bakter 1-101µm > rakk 50 µm > munarakk jagunemisel 100 µm Kude-sarnase ehituse ja elutegvusega rakkude rühm Koe tüüp Iseloomustus Ehitus Ülessanded 1) Epiteelkude 1)katab elundeid ja Rakud tihedalt 1)kaista organismi keha üksteise kõrval 2)võimaldab 2)kiire ainevahetust
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku.
1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd. 1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd. 1 Wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1 s jooksul.
tükeldatakse soovitava pikkusega staapelkiududeks. Mida pikemad ja ühtlasemad on kiud, seda ühtlasem on kedratud lõng. *KIU JÄMEDUS(PEENUS) väljendatakse kiu(lõnga) numbriga, so kaalu ja pikkuse suhtarv. Kasutatakse kolme erinevat ühikut: tex (teks), lõngade jämedus ---------------- 1tex=1g/1000m ----mida suurem nr, seda jämedam lõng den (denjee), keemiliste kiudude jämedus - 1den=1g/9000m--mida suurem nr, seda jämedam kiud Nm (meetriline number), õmblusniitide jämed.-------1Nm=1m/g--mida suurem nr, seda peenem niit *KIU RASKUS Tekstiilkiududest valmistatud tooted on erineva raskusega, see sõltub kiu tihedusest (kiu kiu mass/ruumalaühiku kohta g/cm3). Looduslikud ja tehiskiud on üldiselt rasked ja sünteeskiud on vastupidi kerged. *KIU TUGEVUS Kiu tugevusomadused määravad selle kiu sobivuse ettenähtud otstarbel kasutamiseks, sest tekstiilmaterjale kasutamisel: venitatakse, väänatakse, hõõrutakse, kortsutatakse jne. Seega kiu tugevust iseloomustab:
Energia jäävuse seadus: Muutuva jõu töö: Harmooniline võnkumine: Impulss: MOLEKULAARFÜÜSIKA Rõhk: Ainehuk: Keskmine kineetiline energia: Ideaalse gaasi olekuvõrrand: Termodünaamika: Ideaalne soojusmasin: Tähiste seletused: MEHAANIKA a-kiirendus v-kiirus [v]= 1 m/s s-teepikkus [s]= 1 m t-aeg [t]= 1 s g-vabalangemise kiirus [g]= 9,8 h-kõrgus [h]= 1 m m- mass [m]= 1kg F-jõud G-gravitatsioonikonstant k- jäikustegur A- mehhaaniline töö [A]=1Nm=1J P- võimsus l- deformatsiooni suurus p- impulss T-võnkeperiood MOLEKULAARFÜÜSIKA keskmine kinetiline energia T-temperatuur S-pindala R-universaalne gaasi konstant - kasutegur Q- soojushulk
A. Van Leeuwenhoek vaatles esimesena elusrakke, kirjeldas mitmesuguseid mikroorganisme (algloomi, vererakke) 1848a. rakuteooria põhiseisukohad · M. J. Sschleiden · Th. Schwavnn · R. Vizchow Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud · Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel Ühikud mida kasutatakse rakkude juures: · 1 mm (mikromeeter) 1*10-3mm=0,001mm · 1nm=1*1o-6mm · 1pm=1*10-9mm Rakuehituse põhjal jagunevad: · Päristuumsed organismid a) EUKARÜOODID (omab tuuma) a.i) Nt. Taimed, loomad, seened. · Eeltuumsed organismid a) PROKARÜOODID (tuum puudub, DNA tsütoplasmas) a.i) Nt. Bakter Päristuumne rakk Tuuma ehitus: 1. Kahekihiline tuumamembraan 2. Poorid AV tuuma ja tp vahel 3. Tuumake (tumedad alad raku tuumas)RNA molekul, uued ribosoomid 4
FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi
Näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 12 Magnetism (takistuse- ja temperatuuritegur) näitab, kui suure osa võrra oma väärtusest 0°C juures muutub keha takistus temperatuuri tõustes 1°C võrra. 1T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. Ampere'i jõuks F nim magnetväljas vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere'i jõu suunda. Lorentzi jõuks FL nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu. (vasaku käe reegel) Magnetiline induktsioon B on vektoriaalne suurus, mis on arvuliselt võrdne vooluraamile mõjuva max
Nurkkiirus radiaan sekundis rad/s T-1 Kiirendus meeter sekundi ruudu kohta m/s2 LT-2 Nurkkiirendus radiaan sekundi ruudu kohta rad/s2 T-2 Jõud njuuton N 1N=1 kg m/s2 LMT-2 Rõhk (meh.pinge) paskal Pa 1Pa=1 N/m2 L-1MT-2 Töö, energia dzaul J 1J=1Nm=1 Ws L2MT-2 Võimsus vatt W 1W= 1 J/s L2MT-3 Elektriline pinge volt V 1V= 1W/A Takistus oom 1= 1 V/A Juhtivus siimens S 1S= 1/ Induktiivsus henri H 1H= 1V s/A Mahtuvus farad F 1F= 1A s/V
Suurus sõltub dispersiooniastmest - võib olla neutraalne või laetud. Keskkond/faas. Gaasiline Vedel Tahke Gaasiline Ei ole võimalik Vaht, mullid vees. Vahtkummid, penoplast. Vedel Pilved, udu. Emulsioon (piim). Pärlid. Tahke Tolm õhus. Suspensioon. Kuld klaasis. 1=10-10m. 1nm=10-9m. 1µm=10-6m 1mm=10-3m Kolloidosakesed on 100x suuremad kui molekulid. Nendele absorbeeruvad anioonid (neg. laenguga) takistavad kolloidosakeste omavahelist kinnitumist, sest kolloidosakestele kasvab üldine negatiivne laeng. Kui keskkonnatingimused muutuvad, siis saab võimalikuks ka katioonide kinnitumine, mis vähendab ühtlasi ka kolloidosakeste üldist negatiivset laengut. Seetõttu sadenevad osakesed ka põhja.
ja teiste füüsiliste omaduste muutusega. 5) Keemilised reaktsioonid. Aatomite ja molekulide tasemel: tänu soojusliikumisele toimuvad põrged aatomite ja molekulide vahel. Tähtis on, et molekulidel oleks õige orientatsioon ning põrkumise energia peab olema suurem, kui aktivatsiooni energia. Aine tasemel: ühed ained muunduvad teisteks. 6) 1 liiter on 103 cm3 , 106mm3. 7) Aatomi raadius on 10-13km, 10-8cm, 10-1nm 8) Aatomituuma raadius: 10-5 9) Vesiniku aatomi raadius oleks 105m, 107cm. 10) Inimese pikkus oleks 170000km; 1,7×108m; 1,7×105km; 1,7×1010cm. 11) Vesiniku aatomi mass grammides: N 1 n( H ) = = = 1,67 10 -24 ( mol ) N A 6 10 23 m n= m( H ) = n M = 1,67 10 -24 1 = 0,167 10 -23 ( g ) M Glükoosi molekuli mass grammides: N 1 n(C6 H 12O6 ) = = = 1,67 10 - 24 (mol )
T =t 1 p ö ö r d e = = = N Pöörlemissagedus f: näitab pöörete arvu ajaühikus. Valem: f = 1/T = /2. Mõõtühik: [ f ] = 1/1s =1 s-1 =1Hz Jõumoment, selle suund Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. M=r*F , Mõõtühik: 1Nm(njutonmeeter) Mutrit keerates võtmega on jõumoment võtme pikkuse ja sellele rakendava jõu korrutis. Suuna vastupäeva loeme positiivseks, päripäeva negatiivseks. Pöördliikumise Newtoni 3 seadust Newtoni I seadus: Keha, mis pöörleb, püüab jätkata pöörlemist, säilitades oma pöörlemistelje asendit. Ja mittepöörlev keha püüab säilitada oma mittepöörlemist. M i = Fi
magnetvälja jõujooned on kinnised. 18. Elektromagnetlained 2 Ex 2 Ey 2 Ez + + + = E x 2 y 2 z 2 2 E Lainevõrrand E = - 0 µ 0 µ 2 t Tasalained x E y = E M cos( wt - kx + ) B z = BM cos( wt - kx + ) Elektri ja magnetväli on risti Optika 1. Valguslained Nähtav valgus lainepikkusega 400-800 nm (1nm= 10 -9 m) samafaasipind = lainepind Valguslaine võrrandiks nimetatakse seadust, mille järgi ajas ja ruumis muutub valgusvektori projektsioon; Acos(wt-kx+a). (A valguslaine amplituut). 2. Peegeldumine, murdumine a) Peegeldumisseadused - langemisnurk - peegeldumisnurk () langemisnurk = peegeldumisnurk () b) Murdumisseadused Valguse liikumise kiirus vaakumis c= 3 10 8 m s
sagedus, seda väiksem on periood. Valemina: T= f või f= T v2 Ringliikumisel arvutatakse kiirendust valemist: a= Arvestades kiiruse ja nurkkiiruse r vahelist seost saame teisi kujusid: a=ω²·r või a=v·ω. Jõumomendiks (tähis-M) nimetatakse jõu ja jõuõla korrutist. Valem: M=F·d, ühik 1Nm, kus d-on jõuõlg. Jõuõlg on lühim kaugus pöörlemiskeskpunktist kuni jõu mõjusirgeni. (Tee ise joonis) Impulssmomendiks (tähis-L) nimetatakse keha impulsi (p) ja pöörlemisraadiuse (r) korrutist. Valem: L=p·r ehk( L=m·v·r=m·ω·r²), ühik 1kgm²/s². Looduses kehtib impulssmomendi jäävuse seadus, mille tõttu pöörlemisraadiuse vähenedes keha nurkkiirus suureneb ja vastupidi. 2. Võnkumiseks nimetatakse sellist perioodilist liikumist, mille korral keha kordab oma
mõjuva Lorentzi jõu suunda. Elektromagnetism Elektromagnetiline induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Seda elektrivälja nimetatakse pööriselektriväljaks, kuna tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned. Magnetvoog, mis läbib mingit pinda, on suurus, mis näitab, kuivõrd jääb see pind magnetvälja jõujoontele ette. Näitab pinda läbivate jõujoonte arvu. Tähis , ühik 1Wb=1T1m²=(1Nm)/1A. Üks veeber on magnetvoog, mis läbib pinda pindalaga 1m² selle pinnaga ristuvas magnetväljas, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Faraday induktsiooniseadus väidab, et juhtmekeerus tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega juhtmekeerus. Valem: Lenzi reegli kohaselt on induktsioonivoolu suund selline, et tema magnetväli takistaks voolu põhjustavat magnetvoo muutumist. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele
Seadme tööpõhimõte meenutab merepõhja kaardistamist kajaloodi või nööri abil. Teravikule antakse objekti suhtes mõnevoldine negatiivne potentsiaal. Kui teraviku kaugus objektist on 0,1 1nm, siis hakkab see kiirgama elektrone. Tekib külm- e. autoemissioon. Seda võimaldab tunneliefekt.teravikku juhib arvuti poolt juhitav piesoelektrilisest materjalist kolmsõrmik. Piesoelektrikud on ained, mis elektriväljas muudavad pisut oma mõõtmeid ja liigutavad seetõttu nõela. Nii tagatakse pinna skaneerimine ja muutumatu kaugus uuritavast objektist. Tunnelivoolu muudab tugevalt vahekauguse muutumine. Skaneeritava pinna reljeef ilmub arvuti kuvarile. Tunnelmikroskoobi abil saab näha
pöörab nurga 2π võrra. t φ 2τ T =t 1 pöörde = npööret = = N ω ω 5 8.PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 1. Jõumoment, selle suund (+ valem, mõõtühik ja joonis) Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber ⃗ ⃗ punkti. M =⃗r ∗F , Mõõtühik: 1Nm(njutonmeeter) 2. Pöördliikumise Newtoni 3 seadust (+ valemid) Newtoni I seadus: Keha, mis pöörleb, püüab jätkata pöörlemist, säilitades oma pöörlemistelje asendit. ❑ ∑ M →i =∑ F →i ×r →i =0 i i Newtoni II seadus: Kehale mõjuvate jõudude summaarne moment on võrdne keha nurkkiirenduse ja tema inertsimomendi korrutisega. ∑ M →i =I × ε → i Newtoni III seadus : Kaks pöörlevas vastumõjus olevat keha pööravad teineteist
on 100-500 m näited: kips, kriit, jahud, tärklis peenestatud lubjakivi, portlandtsement. 74. Puistematerjalide osakeste suurus on >500 m. Nt kvartsliiv, kiviliiv, killustik, tolm- savid saviosakesed, kodus tolm- kristalsed(kvarts, kaltsiit, paekivist) ja amorfsed(nahk), tekstiil. 75. Poorid ja poorsus: Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: mikropoor, läbimõõt <1nm; mesopoor, läbimõõt 2-50 nm; makropoor >50 nm; Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 76. tundmatu koostisega segu koostise määramiseks. Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine Näiteks: fraktsiooniline koostis , % > 1,0 mm 20%. 0,8 1,0 mm 15%. 0,4 0,8 mm 20%. 0,3 0,4 mm 15%. < 0,3 mm 30%. b)
rahvusvahelises ühikute ehk SI-süsteemis: Kiirus – v(1m/s); aeg – t(1s); teepikkus – l või s(1m); tihedus – ρ(loe roo, ühik 1kg/m³); mass – m(1kg); ruumala – V(1m³); jõud – F(1N); võrdetegur ehk vaba langemise kiirendus Maal – g=9,8m/s²(varem ühik N/kg); optiline tugevus – D(1dptr); fookuskaugus – f(1m); rõhk – p(1Pa); pindala – S(1m²); kõrgus – h(1m); mehaaniline töö – A(1J); võimsus – N(1W); jõumoment – M(1Nm); kasutegur – η(loe eeta; %); võnkeperiood – T(1s); võnkesagedus – f või ν(loe nüü, ühik 1Hz); lainepikkus – λ(loe lamda,1m); soojushulk – Q(1J); temperatuur – t(1°C või 1K), erisoojus – c(1J/kgK); sulamissoojus – λ(ühik 1J/kg); aurustumis- ehk keemissoojus – L(1J/kg); voolutugevus – I(1A); laeng – q(1C); elektripinge – U(1V); takistus – R(1Ω, loe oom). Nagu näed võib mõni sümbol tähendada ka erinevaid suurusi.
juhe. Magnetiliseks induktsiooniks nim. magnetvälja iseloomustavat suurust, mis näitab kui suur pöördemoment tekib magnetväljas ühikulise ristlôike pindalaga raamile, kui seda läbib 1A tugevune vool. B = M / ( I . S ) , kus M on pöördemoment (Nm) , I on voolutugevus raamis (A) , S on raami pindala (m 2) Magnetiline induktsioon on 1T (tesla), kui 1m2 suurust vooluraami läbib voolutugevus 1A ja siis tekib raamile pöördemoment 1Nm. (Pöördemoment on alati suurem, kui raamis on rohkem juhtmekeerde) Magnetvoog iseloomustab pinda läbivate magnetvälja jôujoonte arvu. Teda arvutatakse : = BScos , kus B on välja magnetiline induktsioon , S on vooluraami pindala ning on nurk magnetilise induktsioonivektori ja raami pinnanormaali vahel. Magnetvoog on suurim, kui raami pind asub risti välja jôujoontga. Magnetvoog on 1Wb (weeber), kui 1m2 suurust vooluraami läbib magnetväli, mille magnetiline induktsioon on
intensiivsema refleksi suhtes. Kristallaineid on võimalik identifitseerida seetõttu, et iga puhas kristallaine omab ainult sellele ainele omase d väärtuste komplekti. 17. Puistematerjal on materjal, mille osakeste läbimõõt on >500mm. Pulbrite osakeste läbimõõt on 100-500mm. Pulbriliste materjalide puhul eristatakse eripindu:1) üldine eripind – välispind+ sisepind; iseloomustatakse m2/l; 2) sisemine eripind – pooride pind. Poorid jaotatakse läbimõõdu järgi: a)mikropoor <1nm; b)mesopoor 2-50nm; c)makropoor >50nm. Pulbrite autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaarjõud (van der Waalsi ja kohesiooni), elektrilised jõud (on tingitud laengute omavahelisest mõjust), kapillaarjõud (mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku, agregaadi tekkeks vajalik), magneetilised jõud ja mehaanilised jõud. Agregaadiks nimet. nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit; neid on võimalik
84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: o mikropoor, läbimõõt <1nm o mesopoor, läbimõõt 2-50 nm o makropoor >50 nm Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 86. Pulbriliste segude lahutamine Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine
Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 79. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 80. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: } mikropoor, läbimõõt <1nm } mesopoor, läbimõõt 2-50 nm } makropoor >50 nm } Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 81. Pulbriliste segude lahutamine Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia-mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi.
Radar 1 mm 300 GHz Millimeeterl. 100 µm 12 3 x 10 Hz . Katteala 10 µm 12 30 x 10 Hz Infrapunane- 1 µm 300 x 1012 Hz kiirgus Soojuskiired . 15 100 nm 3 x 10 Hz Nähtav valgus 10 nm 30 x 1015 Hz Ultraviolettk. 1nm 300 x 1015 Hz 100 pm 3 x 1018 Hz Röntgeni- Röntgenitehnika 18 10 pm 30 x 10 Hz kiirgus __ 18 1 pm 300 x 10 Hz Gamma - Radioaktiivsed 21 0,1 pm 3 x 10 Hz kiirgus gammakiired . 21 0,01 pm 30 x 10 Hz Maailma - Kosmilised
) olema ühendatud kaitsemaandusvõrguga. 4.1 VALGUSTEHNIKA PÕHIMÕISTED Põhiliste valgustehniliste suuruste hulka kuuluvad valgusvoog, valgustihedus ja valgustugevus. Kõik meid ümbritsevad esemed kiirgavad ruumi elektromagnet laineid. Elektromagnetvõnkumiste lainepikkus võib ulatuda millimeetri murdosast mõnesaja ja koguni mõne tuhande meetrini. Inimese silm tajub nendest lainetest väga väikese vahemiku, ligikaudu 380...780 nanomeetrit (1nm = 10 -9 m), mida nimetatakse elektromagnetvõnkumise spektri optiliseks piirkonnaks. Kiirgusvõimsust, mida hinnatakse inimese silmale toimiva valgus- aistingu järgi, nimetatakse valgusvooks. Tähega tähistatava valgusvoo mõõtühik on luumen (lm). Näiteks hariliku steariinküünla valgusvoog on 10...15 luumenit, 25 W elektrihõõglambi valgusvoog pingel 220 V on umbes 200 lm. Valgusvoog on seda suurem, mida suurem on valgus- allika elektriline võimsus
osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Poorsus- avatud pooride mahu ja üldmahu suhe. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: } mikropoor, läbimõõt <1nm } mesopoor, läbimõõt 2-50 nm } makropoor >50 nm } Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. 19 Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 86. Pulbriliste segude lahutamine.
kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit paekivist, vähe ka dolomiiti) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: - mikropoor, läbimõõt <1nm - mesopoor, läbimõõt 2-50 nm - makropoor >50 nm Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. Poorsus- avatud pooride mahu ja üldmahu suhe. Efektiivne tihedus – aine massi ja täismahu (aine ja pooride mahu summa) suhe. Tegelik tihedus – aine massi ja mahu summa (pooride mahtu ei arvestata) suhe. NB
#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#?
#SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv?
#P^###ocQEz0#qq#z4?Um?
#a#z##[#[##J%#J@
##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg#
3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X
#<#Q##> 4mT~*i6#- -
,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{
:uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90#
zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E##
#s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR-
_6mx-
EP kompleks peaks ka olema. Katalüüs pöördumatu, see samuti skeemi lihtsustus. MM võrrandit kasutades võime välistada pöördreaktsioonid. Eeldused: v on algkiirus substraat on ensüümiga võrrelduna ülehulgas S0>>E0 (1000+ korda rohkem) reaktsiooni teine osa (ESE+P) on pöördumatu (Ülehulgal pole midagi pistmist küllastumisega!!! Ntx varieerime substraati [S] 0,1-20mM, võib teha nii, et ensüüm on 0,1mM või 0,1M või 0,1nM. Substraadi kontsentratsiooni varieerimise vahemiku määrab ära MM konstant, aga ülehulga asja saab määrata selle järgi, et kui palju võtame ensüümi. 0,1 mM E 0 ei rahulda ntx antud tingimust, et substraadi oleks ensüümiga võrreldes ülehulgas.) Algkiiruste mõõtmine välistab: - ensüümi denaturatsioon - produktinhibitsioon - võimalik pöördreaktsioon pH kontroll ka oluline. Kaheastmeline reaktsiooniskeem: I aste seostumine
Provided by the port to get into the port, etc. From the other hand, the law of the sea covers: Delimitation of marine boundaries, legal status of different marine zones, nationality of the ships, legal status of civil and military ships, freedoms of high seas, marine scientific research; rights of landlocked states; question of piracy. When talking about PIL, we are talking about law of the sea. Here, all measurements are done in nautical miles: 1853,6 m = 1nm. Also known as sea mile, geographical mile, admiralty mile. For information: 1609 m = 1 lm, land mile, English mile, statute mile. All measurements to make delimitation of boundaries are taken from base lines. The seashore is a normal base line, so you measure the necessary NM from the base line, e.g. territorial sea is 12 nm. Some seashores are not very straight, they are complicated in this case you can connect the outstanding points, these are straight base lines
mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x60 A Molekulaarbioloogia põhidogma DNA↔ RNA →valk DNA sünteesitakse nii DNA kui RNA alusel!
annaabi.ee 
