Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "1960.aastad lootuste ja mässu aeg, kahepooluseline maailm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nsvl, vietnamuuba, milla, araabia, nato, hruštšov, alžeeriauubal, liin, islamommunistid, adenauer, pingelõdvendus, iraani, monarhia, turumajandus, adenaueri, välispoliitika, minevik, moskva, müür, gaulle, 1959, castro, organisatsioonambodža, egiptus, üro, heaoluühiskondeynesi, vaesus, demokraadid, leiboristid, majanduskasv, brandtSee oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955
· Parteid: leiboristid ja konservatiivid · Prestiiz: madalam kui varem (Suessi kriis, kolooniate kaotamine, ülemereturg, tööpuudus) · Poliitika positiivsed jooned: ÜRO Julgeoleku Nõukogu alaline liige, tuumariik, briti rahvanduse elujõulisus · Emotsioonide teke: Beatles´i edu, omamoodi ´´maailma vallutamine 1960 a., sport(jalgpalli MM võit 1966 a.) Saksamaa Liitvabariik · Riigipea: Konrad Adenauer · Parteid: krislikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid · Liidukantsler: Willy Brandt · Sai NATO liikmeks ja tõi taas sõjaväe · Ei tunnustatud SDV-d, pidasid ajutiselt okupeeritud idatsooniks · Noored protestisid Vietnami sõja vastu · Majanduse kiire kasv, võõrtööjõu kasutamine Prantsusmaa · Parteid: kommunistid ja gaullistid
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Osalejad: NSVL ja Lääne-Saksamaa. Põhjus: Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform, mis ei meeldinud NSVLe. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide
II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis,
pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja
Hakkas ajama uute rajajoonte poliitikat ehk enam ei keskendutud ainult heaolu tagamisele, vaid ka inimeste isiklikud saavutused ja teaduslik areng olid päevakorras. Mitte ainult riik ei pea mõtlema, mida ta saab teha inimeste heaks, vaid ka inimesed peavad sellele mõtlema, et mis riigi paremaks saaks teha. Rohkem rõhku pöörati demokraatlike lubaduste elluviimisele. Suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli 1962.a toimunud Kuuba kriisist edukalt väljumine, mille tulemusel NSVL viis oma raketid Kuubalt ära, USA-d ei ohustanud need enam. 2) Konrad Adenauer- Saksamaa Liit-Vabariigi kantsler. Koos kristlike demokraatidega juhtis Saksamaad hästi. Oli korralik ja viisakas poliitik, ta maine oli hea ja ta sisendas saksa rahvasse usku, et see mis oli juhtunud varem nende kõigi süü läbi (Hitler ja jamad) saab kõik korda, kui nad koos oma riigi eest vaeva näevad. Saksamaa majanduslik olukord paranes USA rahalise abi ja sakslaste töökuse tulemusel
Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)
Sakslasi õpetati mõistma, et natside võimuletulek oli kogu saksa rahva süü ja sooritatud kuritegusid tuleb kollektiivselt kahetseda ning hukka mõista. Ise oli elavaks näiteks, mille üle sakslastel on põhjust uhkust tunda: a) sõjaliste kulutuste puudumine, b) saksa töökus, c) Am. finantsabi koostoimel saavutatud maj.edu imetleti kogu maailmas. Äraleppimine Prantsusmaaga, maj.huvide põimimise alustamine, millest arenes välja Euroopa Liit. Adenaueri juhtimisel oli Saksamaast saanud NATO liige, mille raames lõi 1960.a taas ka sõjaväe. Keeldus tunnistamast Saksa DV-d ajutiselt okupeeritud idatsoon. 1960.a algul tugevnesid Saksamaal sots.dem.id,noored protestisid ägedalt sõja, eriti Vietnami vastu. Adenauer läks erru 1963.a, kristlikud dem püsisid võimul 1969.aastani, viimasel viiel aastal sots.demokraatidega. Liidukantsleriks sots.dem Willy Brandt. Idatsoonis e. Saksa Dvs tulid võimule Komiterni karastusega kommunistid, eesotsas Walter Ulbrichtiga
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine. Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis.
juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks. Riigistamine halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist ja neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et
leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970 Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid) Gamal Abdel Nasser- Egiptuse president, tahtis vabastada islamimaad lääneriikide poliitilistest ja kultuurilistest mõjutustest, oma hoiakut nimetas islamisotsialismiks. Miks võib pärast seda rääkida Euroopa mõjuvõimu langusest kogu maailmas? NSVL mõju (Araabia riigid) ja USA mõju (Iisraeli) kasv antud piirkonnas. Eisenhoweri doktriin- oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt USA oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut. Lähis-Ida eluliste huvide riigiks, rajasid CENTO- kesk lepingu organisatsioon (Iisrael, Iraan, Iraak) Rooma lepingute sõlmimine 1956. a märtsis- Rooma leping on rahvusvaheline leping, mis allkirjastati 1957. aastal ja millega loodi 1.
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.
1945 toimus Potsdami konverents, kus põhiküsimusena Sakamaa saatust. Rahu tuli sõlmida ka Sm liitlastega. 1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitjate- ja vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses
Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju
Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriisi käik Tulemused Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses NSVL sulges kõik maismaa NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, okupatsioonitsoonis teed, mis ühendasid Lääne- arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, lisaks Lääne-Berliinis Berliini ja lääne koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL (USA, Pr., Sbr
Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal. Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)
juhtpositsioon haarati ka külmas sõjas ja kosmosevõidujooksus. Tänu Kennedyle suudeti edukalt lahendada Kariibi Kriis. Kennedy hukati 1963 Dallases kuuli läbi. Johnson (63-69)- Tema ajal saavutati mustanahaliste võitlus rassilise võrdsuse eest. Johnson toetas M.L. Kingi vaateid, tema võimuloleku ajal saavutasid mustanahalised valgetega võrdsuse. Nixon (69-74)- Tema võimule tulekuga algas USAS pingelõdvendus. Ta uskus, et USA on nõrgenenud, et NSVL on tugevamaks muutunud ning võttis oma eesmärgiks suhete parandamise NSV Liidu ja Hiinaga. Watergate fäär oli skandaal, mis tähendas, et Nixoni teadmisel oli vastaspartei korraldanud pealkuulamisi. Selgus ka mitmeid dokumentide võltsimise jutumeid. Sel ajal sunniti ka president Nixonit tagasiastuma. Reagan (81-89)- Korraldas USAs mitmeid konservatiivseid muutusi. Taastas Ameerika inimeste eneseusu ja vähendas nende sõltuvust valitsusest
Luksemburg, et peatada Moskva ekspansiooni. See oli 50 aasta pikkune poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö leping, mille põhjustas kommunistide võimuhaaramine Prahas 1948 veebruaris. 8. Mis oli Berliini blokaad? Mida see endaga kaasa tõi? 25. juunil 1948 blokeeris Nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud- ja maanteed. Jäi ainult õhutransport. Berliini blokaad lõppes pärast NATO moodustamist 12. mail 1949. Berliini blokaad tõi endaga kaasa Saksamaa lõpliku lõhenemise. Venemaa ei suutnud lääneriike sundida Lääne-Berliini ära andma. Samas oli see kiirendanud NATO kujunemist. 9. Millal ja mis seoses moodustati NATO? Mais 1949 seoses vastukaalu otsimisega Stalinile (Berliini blokaad, mõjuvõimu laienemine Euroopas ja Aasias) moodustasid 12 riiki: Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (Brüsseli
LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas.
ülestõusud, lokaalsed sõjad) Millal: 1948/49 – 1991 1945 Külm sõda - vastasseis USA ja lääne demokraatia ning NSV Liidu ja sotsialismimaade vahel Milles avaldus: Võidurelvastumine Vastastikune propaganda Spionaaž, luure Vastastikuste sõjaliste blokkide moodustumine (NATO, VLO) Üleolek poliitikas, majanduses, kultuuri- ja teaduselus USA ja NSVL soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Üritati laiendada mõjuvõimu Kolmanda Maailma riikides Kriisid Kriis Aeg Osapooled Põhjused Käik, tulemused 1. Berliini 1948/4 NSVL – USA+Sbr+Pr NSVL soovib tervet NSV Liit lõpetab kriis 9 Berliini,USA+Sbr+P Berliini blokaadi,
Muud ühiskondlikud liikumised · Mustanahaliste (ehk neegriliikumine) · Niasliikumine · Seksuaalrevolutsioon Euroopa riigid 1950-1960 aastad Suurbritannia · Impeeriumi lagunemine suurbritannia andis asumaadele ise iseseisvuse o Annab poliitilise vabaduse, aga majanduslikult ikka valitseb · 1956 suessi kriis · 1960 iseseisvuse jagamine · Prufumo skandaal inglismaa läbikukkumine luures, NSVL luuras UK poliitikute eraelu järgi (kes kelle armuke jne) · The beatles maailma muusikat valitsev inglise bänd (eestikeeles rütmikud) · 1966 inglased võitsid jalgpalli MM-i Prantsusmaa o 1958 prantsusmaast sai V vabariik o Presidentaarne riik o De Gaulle selle aja prantsuse president (1958-1969) o Ta lõpetas Alzeeria sõja (mis oli kestnud mitu aastat) andes sellele riigile iseseisvus (1962)
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes
A.Ginsbergi poeemis ,,Ulgumine" kritiseeritakse moodsat tsivilisatsiooni, Elvis Presley propageris mustanahaliste *rokkmuusikat ja sokeeris nn pardi-saba soenguga,Kunstnik Pollock loobus molberdist ja kattis põrandal lõendi värvi, liiva ja värviplärakatega, 1948.a esimene mustanahaline pesapallitäht Jacki Robinson, esimesed arvutid. VÄLISPOLIITIKA: 1945 olles ainuke tuumariik, alustas USA vägede väljaviimist Euroopast ,Külma sõja algus. Esimene kokkupõrge USA ja NSVL vahel Põhja Iraanis, kust NSVl keeldus välja viimast oma vägesi või siis vaid kompensatsioonina juurdepääsu Iraani naftale. Iraani järel NL sihtmärgiks Türgi, kus nõuti rahvusvahelist kontrolii Musta mere väinade üle USA sekkus, tulemuseks 1947 Trumani pidurdusdoktriini käevitamine seoses Vahemere idaosa(Kreeka ja Türgi )kriisiga,1948 Marshalli plaaniga eraldat Euroopa majanduslikuks taasülesehitamiseks 13miljardit $ Euroopa majandusliku USA mõju alla,
viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23. juunil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (Praegu kuulub sinna üle 200 riigi). Peamised organid on: Peaasamblee- ühendab liikmesriikide delegatsioone ja käib regulaarselt koos, ning pidevalt tegutsev Julgeolekunõukogu.
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE 1946-1990(1991) Usa ja NSVL+liitlaste vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi (poliitilisi, sporti, majandus) KS PÕHJUSED? KONFLIKT EELMISTE LIITLASTE VAHEL? MIKS? USA asus demokraatliku lääne etteotsa NSVL tõkestas shtlemise lääneriikidega demokraatia ja kommunismi vastuseis, vastuolu 1946. Stalin valmistus uueks sõjaks taastades NSVL sõjaeelse hirmuõhkkonna Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947
Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). (Vt. ka õpik lk.48-50) · Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele panid: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). (Vt.ka õpik lk.52-53) erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes. 1.2. Külma sõja mõiste:
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone).
Kommunistlik diktatuur kehtestati ühesuguse skeemi põhjal. Kommunistlik võim oli ebakindel, rahvas olid rahulolematud. Hiina 1946-1949 Hiina kodusõda, mille lõpus kuulutas kommunistide liider Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi (NSVL-i toetus). Koera Korea sõda (1950-1953) kommunistliku Põhja-Koera (NSVL-i ja Hiina toetusel) ja Lõuna- Koera (ÜRO ja eelkõiga USA toetusel) vaheline sõda. Tulemus: vaherahau, mis kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks. Kaotas: NSVL autoriteet nii Aasias kui ka Euroopa vähenes tuntavalt. Vietnam Vietnami sõda 1964-1973 (75) 1957. aastal algas mittekommunistlikus kuid ebademokraatlikus ja diktaatorlikus Lõuna- Vietnamis partisanisõda (vietkong=punapartisan). Põhja-Vietnami toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Vietnami USA. Toores ja halastamatu sõda, USA lahkus 1973, kohalikud alistusid 1975. Kommunismi võit. Inimkaotused Kokku hukkus 60 miljonit inimest. Suurimaid kaotusid kandsid NSVL ja Hiina. Hukkus ka
, naisliik., mustanah.) 2. KRIISID 1960ndatel AASTATEL a. Berliini kriis 1961 a.i. Põhjus: idasakslaste põgenemine välismaale Lääne-Berliini kaudu a.ii. Lahendus: Berliini müür b. Kuuba kriis 1962 b.i. Eellugu: 1959 riigipöörde käigus võimule F. Castro. Hakkas kindlustama oma võimu ameeriklaste omandite riigistamisega. USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, NSVL ostab. Castro teatab, et on kommunist. b.ii. Põhjus: NSVL paigutab Kuubale tuumaraketid (USA viis seejärel oma raketid Türki). 1962 okt. Kuuba blokaad (USA blokeeris Kuuba nädalaks) b.iii. Tulemus: b.iii.1. NSVL viis tuumaraketid minema b.iii.2. USA leppis Castro võimuga b.iii.3. Otseside liin Moskva ja Washingtoni vahel juhuks kui
Dissidente saadeti maalt välja, vangistati, nende perekondi kiusati taga. Teisitimõtlejad vallandati töölt, suleti koduaresti kinnistes linnades, pandi vaimuhaiglatesse. NL 1980. keskpaigaks: majandus pankrotis, relvastus neelas ressursse, USA-st jäädi maha, kaotatud oli autoriteet nii kodus kui võõrsil. Vaja reforme, vaja uut tüüpi liidrit. Gorbatšov valitses 1985-1991. NL Kommunistlikus Parteis. Edutati poliitbüroosse. NLKP peasekretär. NSVL Ülemnõukogu esimees, 1990-91 NL president. Gorbatšov soovis tuua riigi kriisist välja. Taotles nõukogude ühiskonna täiustumist ja ümberkorraldamist. Muudatused toimusid nii majanduses kui ka poliitilises elus. Algas võimuvõitlus perestroika pooldajate ja tagurlike jõudude vahel. 1990ndate aastate alguses varises kogu Nõukogude süsteem kokku. Gorbatšov loobus võimust. 3.NSV Liit J.Džugašvili valitsemise ajal. (sise - ja välispoliitika) Stalin valitseb 1924-1953.
KÜLM SÕDA Läänelik USA vs. Punane NSVL Potsdami konverents 1945 suvi, Saksamaa külje all. Otsustakse Saksamaa saatuse üle. Saksamaa ja Berliin jaotati neljaks(Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja NSVL).Võitjad lähevad tülli. Trumani doktriin 1947 12. märts avalikustas plaani/õpetuse anda abi riikidele, kellel on oht langeda NSVL mõjusfääri. Ida-Euroopa langes NSVL'u. Siis prooviti ära hoida Türgi ja Kreeka langemist NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan - 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Prooviti elavndada vaeste riikide majandust, et pärssida kommunismi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi
annaabi.ee 
