DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas.
büroosse. Aga Stalini lähimate usaldusaluste ringi ta enam ei kuulunud. 1951 vabastati ametist ja arreteeriti ka Abakumov. 1952. aastal reformiti taas riigi valitsemist. Poliitnüroo arvu suurendati 25-ni, bolsevike partei asemel võeti kasutusele Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) nimetus. Lisaks toimus veel rida väiksemaid reforme, millest paljud ei jäänud püsima (näiteks jagati Eesti sel aastal kolmeks oblastiks). Stalin suri 5. märtsil 1953 ja see tähendas Venemaal ühe ajastu lõppu. 19 Majandus: NSV Liit oli üks enim kannatanud riikidest peale II maailmasõda. Miljonid inimesed olid tapetud, põllud söötis, linnad rusudes. Eesmärgid ja vahendid siiski ei muutunud. Jätkus plaanimajandus, rõhk oli industrialiseerimisel. Põllumajandus kiratses. Jälle nõudis madalseisust väljatulek kümneid tuhandeid elusid.
Tallinna Polütehnikum Uku Eller ENSV 1945-1953 Referaat 1 SISUKORD Sisukord................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 külm sõda ja eesti.......................................................................................3 Eesti NSV kui nõukogude liidu vabariik....................................................4 Vastupanu reziim...................................................................................5 Võimude vägivalla poliitika............................................................................6 Käsumajandus ja selle tagajärjed...................................................................6 Kultuurielu põhijooned.........................................
Euroopa arengute kontekstis. Teose on koostanud Tõnu Tannberg. See on välja antud 2007. aastal Tartus. Raamatus on 506 lehekülge. Antud teosest on valitutud järgmised artiklid: 1. ,,Sovetiseerimise" mõistest; 2. Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945-1952; 3. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aastad. Esimene nõukogude aasta ja ajavahemik 1944. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti ajaloos oluliseks perioodiks, mida kokkuvõtlikult iseloomustavad iseseisvusaegse riikluse lammutamine ning nõukogude võimustruktuuri ülesehitamine, uue ametnikkonna kujundamine, relvastatud vastupanu mahasurumine, laiaulatuslikud repressioonid, nõukoguliku majandusmudeli juurutamine, ühiskonna vaimuelu nõukodustamine ja Moskva kontrollimehhanismide väljakujundamine ning kehtestamine.
viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega. Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline sõjategevus. Ameeriklased tõrjuti välja P.-Koreast. 1953 vahetusid riigi juhid ja samal aastal suri ka Stalin, kelle mantlipärija oli Hrustsov ("sula" periood). 1953 juulis sõlmiti vaherahu. Riik jäi jagatuks endiselt kaheks. 6 miljonit inimest langes selles sõjas. Vietnami sõda Võitlesid ida ja lääs, sotsialism ja kapitalism, Moskva ja Washington. 1946-1954 Indo-Hiina sõda - Vietnami ja Jaapani vahel. Jaanuar 1946 Jaapan tungis Vietnamisse. 1954 toimus Genfis konverents, kus
12 aastat orjana ,,12 aasat orjana" põhineb tõestisündinud lool, mis kajastab Solomon Northupi elu orjana. Filmi tegevustik toimus 12 aasta vältel. Solomon rööviti 1841.a Washingtonis. Ta oli vaba mees kui ta rööviti ning müüdi orjana maha. Samuti oli tal oma pere, naine ja kaks last, kes maha jäädes olid veel üsnagi väikesed. Ta tahtis oma perele paremat elu ja otsis tööd, mis raha sisse tooks. Solomon oli tark mees, ta oskas lugeda ja kirjutadagi. Ta oskas samuti ka viiulit mängida. Just tema viiuldamisoskusest algaski see, kui ta kohtus kahe mehega Saratago Sprinsis. Nemad lubasid talle palju raha viiuldamise mängimise eest. Alguses käitusid nad Solomoniga väga hästi, ka Solomonile tundus kõik see uskumatuna, aga ta siiski uskus nende lubadustesse. Kui nad olid teel Washingtoni, siis joodeti ja uimastati Salomon õhtusöögil ära, pandi ahelatesse kinni ning müüdi orjana maha. Ta hakkas töötama Louisiana p...
Retsensioon „12 aastat orjana“ – mängufilm tõsielul põhineval lool- Solomon Northup 1953 5.veebruaril 2014 aastal külastasin Solaris kino, kus käisin vaatamas mitmete erinevate auhindadega pärjatud Solomon Northupi tõsielul põhinevat filmi „12 aastat orjana“. Režissöör Steve McQueen, osades Chiwetel Eijofor, Michael Fassbender, Benedict Cumberbatch. Film põhineb samanimelisel romaanil, mille kirjutas 1853. aastal Solomon Northup (1808-1857). Northupi romaani aluseks oli tema enda röövimise lugu, mis algas 1841. aastal ja kestis 12. aastat.
Hrustsovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid
Saksa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7. oktoobril 1949. SLV ja sotsiaalne turumajandus Adenaueri eestvedamisel hakati läbi viima sotsiaalse turumajanduse poliitikat. See tähendas, et riik ei tegele otseselt ettevõtluse reguleerimisega, kuid loob ettevõtjatele vajalikud tingimused ja reeglistiku ning hoolitseb inimeste sotsiaalse turvalisuse eest. Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha. Hrustsovi aeg NSV Liidus: sept 1953-okt 1964 Stalin suri 5. märtsil 1953. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, Riigi võimalikud arenguteed olid: stalinismi jätkumine, stalinismi liberaliseeritud variant või radikaalsed reformid Malenkov Ministrite Nõukogu esimees Beria siseministeeriumi ja riikliku julgeolekuameti juht. Hrustsov NLKP Keskkomitee Moskva oblastikomitee I sekretär juba alates 1949. aastast. 1958. a sai Hrustsovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu
Presidendid -Ronald Reagan(1981-1989)-Oli tuntud oma kommunismi vastasuse poolest.Vaadete poolest oli ta parempoolne.Presidendiks saades asus ta innukalt majandust reformima.Tema reformimist nimetati reagooniks.Tänu tema reformidele paranes U.S.A majandus tunduvalt.Välispoliitikas otsustas ta, et U.S.A-l tuleb lõplikult loobuda pingelõdvendusest ning uuesti sundida NSV Liitu võistlema U.S.A relvastumises. -J.Carter(1977-1981)-Ta on võitnud Nobeli auhinna.Ta püüdis maailma konflikte maandada.Kõige raskem oli tal võidelda liberaalse poole pealt demokraatide vastu.Ta võitles plaaniga lasta vabaks lennuväed.Ta keelustas sõjaväes palgatõusud.Carter oli kokkuhoidva keskkonna poolt ning ta isegi tahtis panna Valgele Majale päikese paneele. -G.Ford(1974-1977)-Ta oli skandaalne president. -R.Nixon(1969-1974)-Kasutas ebaseaduslike võtteid, mille eest ta ka kallist hinda maksi...
Põhja- Korea tegevust toetasid NSVL ja Hiina. USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon lõpetada. ÜRO väed läksid Põhja- Korea tagalasse, mis sundis neid tagasi tõmbuma. Põhja- Korea kokkuvarisemise ohu tõttu sekkus tegevusse kommunistlik Hiina. 1950. a lõpus tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. Pidama suudeti lahingutega jääda 1951. a alguses Põhja- ja Lõuna- Koread eristaval 38.ndal laiuskraadil. Rinne püsis seal järgmised 2 aastat kuni 1953. a sõlmiti vaherahu, mis kestab tänaseni. 3. Suessi kriis Samal ajal kui Ida- ja Kesk- Euroopas toimusid konfliktid, oli Lähis- Idas samuti konflikt puhkenud. 1952. a Egiptuse riigipööre-> monarhia kukutamine. 1956. a riigistati inglastele kuulunud Suessi kanal -> konflikt lääneriikidega. Samal aastal asusid egiptlased inglaste manitusel Iisraeli ründama. Iisraeli poolele asusid ka Prantsusmaa ning Suurbritannia. ÜRO, NSVL ja USA sundisid sõdivaid pooli lahingutegevust lõpetama.
Carl Orff 10.07.1895-29.03.1982 20.sajandi saksa helilooja Carl Orff sündis Baieris sõjaväelase peres. Alustas 5 aastaselt klaveri õppimist. Sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast muusikaakadeemia lõpetamist töötas Müncheni väikeses teatris kontertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda : Alice Solscher (1920- 1925),Alice Willert (1939-1953),Luise Rinder (1954-1959) ja Liselotte Schmitz (1960) Ainus laps Godela,tema esimesest abielust. Alates 1925.aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika-ja tantsukoolis. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile,koorile ja solistidele `'Carmina Burana'' (1937) On kirjutanud muinasjuttoopereid `'Kuu'' (1939) `'Tark naine'' (1943) Muusikalise tausta tragöödiale `'Antigone'' (1949) Muusika Shakespeare'i komöödiale `'Suveöö unenägu'' (1964) Ooperi või muusikalise etenduse `'Aegade lõpu komöödia'...
( ) , " ", . . (" " #6). C.S.Lewis. The Magician's Nephew (1955) ("The Narnia Chronicles" #6). 1. , , , . , , . - , . , , . , , . . , . - , , , . , . , - , - . . , , , . , , . - , , - . - , - . - ? - . ? - . - , - . - , - . - , - . - , - . - , - . - , ... - "... , ", , . - , ! - . , - . - , , , , . - ! - . . - ... , - , - , , , , ... ... - , , . - , , - . , , , , : - , , , ? - , - , - , . - , . ? ? ! - - , - : ", ", : " ", . - ? - . , - , - - , - . - , ...
poolt juhitud kommunistlik reziim. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed. ÜRO armee, mida juhtis USA kindral Douglas MacArthur. USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hiina piirini, millele Hiina vastas oma pealetungiga Algas USA armee taganemine. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Suessi kriis, 1956 aastal. 1952.a. toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia. Uue valitsuse etteotsa sai Gamal Abdel Nasser. Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa huvidega. 1956.a. sügisel ründas Egiptust Iisrael, viies oma väed Siinai poolsaarele,
Muusika õpetuse retsensioon. 4. detsembril käisin Estonia kontserdisaalis EMTA sünfooniaorkestri kontserdil, mis algas kell 17.00. Dirigent: Paul Mägi Solist: Kirill Lissijenko( klaver) Paul Mägi on sündinud 13 oktoobril 1953. Paul Mägi on ka tunnustatud dzässviiuldaja, kes on mänginud koos Londoni BBC Orkestri ja Bostoni Sümfooniaorkestriga. Ta on lõpetanud Tallinna 42. Keskkooli, mis on siis hetkel Kadrioru Saksagümnaasiumi nime all. Aastatel 19841991 töötas Rahvusooperis Estonia dirigendina. Ta on tuntud dirigent ka mujal maailmas, ta on juhatanud kontserte USAs , Venemaal, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Itaalias, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Portugalis,
ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. 14. detsembril 1923. a. asutati Eesti Käsipalliliit, mille koosseisu kuulus ka korvpall. Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid 1925. a
Ajalugu kokkuvõte Külma sõja algus Nsv liidu ja lääne liitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust. Nsv Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord. Majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks , kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946 aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Lääne maailmas Churchilli kõne ei tervitatud. Kuna ei soovitud konflikte NSV liiduga. Selle vältimiseks olidi valmis Stalinile ulatuslikke järeleandmisi tegema. Stalin sai sellest järeleandlikkusest ainult hoogu juurde. Unistades maaimavalitsemisest , tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas valmistudes intensiivselt uueks sõjaks . Selleks taastas...
kindlustunud. Nõukogude Liidu peamiseks eesmärgiks oli ka edaspidi nendes riikides oma mõju säilitada ja veelgi tugevdada. Selleks oli vaja idabloki riigid lõplikult sovietiseerida ehk nõukogustada. Nõukogude huvide kõige kindlamad kaitsjad idabloki riikides olid Nõukogude väed. Vägede kohalolek pidi tagama sotsialistliku korra püsimise Moskva sõltlasriikides ning võimaldama vajaduse korral edukalt rünnata lääneriike. Berliini ülestõus 1953. aastal. 1949. aasta oktoobris hakati Saksa Demokraatlikus Vabariigis kiirendatud korras juurutama stalinlikku sotsialismimudelit. Sellega kaasnes elanike elatustaseme langus, ideoloogiline ja poliitiline surve ning töödistsipliini karmistamine. Idasakslased vastasid sellele Läände pagemisega. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Ainuüksi 1953. aasta märtsis põgenes läände 50 000 idasakslast
Nõukogude Venemaa/NSV Liit I osa (Fjodorov, I osa lk 41-48, 67-72, 110-112, 137-140, 146-149; Adamson lk 18-20; 38-45;76-89;) 1. Venemaa 20. sajandi alguses: poliitiline ja majanduslik olukord · Absoluutne monarhia. Maakondades ja kubermangudes olid valitavad omavalitsused (semstvod), kuid kõrgeim võim kuulus Nikolai II, kelle tiitel oli Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst jne · Välispoliitiliselt oli Vene keisririigil sajandi alguses teravaid vastuolusid mitme Euroopa suurriigiga (Inglismaa, Saksamaa, Austria-Ungari). Kaug-Idas ohustas Venemaa positsioone Jaapan · Suur välispoliitiline lüüasaamine kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 (Venemaa osales aktiivselt maailma ümberjagamises. 1900 saadeti Vene väed Hiinasse bokserite ülestõusu maha suruma. Selle tulemusena muutus Hiina kirdeosa ehk Mandzuuria Venemaa mõjusfääriks) · Võimas s...
a suurus 30ha. 1978, vene keele omadamine ja õpetamine ja Maakondade asemel regioonid täiustamine Valdade asemel külanõukogud Tuli täita liidu norm 3 oblastit Stalini surm 1953 Iseloomulikud Võitlus kodanliku natsionalismi vastu Liberaliseerumine Venestamine jooned Vastupanuliikumine Rehabiliteerumine NSVL majandus seisak Sundindustraliseerimise algus Isikuvabadus Venelaste sissevool Võõrtööjõu sisse toomine Metsavendlus(vastupanu) Pessimism
Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad (2330 km2 ehk umbes 5 % Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased (üle 80 %). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. Rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39 rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. 3.EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI LIIKMETE ARV AASTATEL 1953-1981. 1. Kuidas iseloomustavad need andmed eestlaste kommunistlikkusse parteisse suhtumise muutumist? Miks sellised muutused toimusid? - Üha enam eestlasi hakkas partei liikmeks. Sest enamus eestlasi olid töölisrahvas ja
Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei meeldinud kõigile*1953 Beria vahistati ja lasti maha *Võimule Hrustsov*Algas sulaperiood Kriisid/sõjad peale 2 ms-a *endised okupeeritud riigid tahtsid iseseisvust* Iisreali sünd(*14 mai 1948 loodi juutide riik*araablastele see ei meeldinud ja ründasid, nad ei võitnud)*vastuolud aasias Korea sõda: *1950 tungis P-Korea
ARVO KRUUSEMENT 1928 - ... SEITSE FAKTI ELULOOST: · On sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla vallas talupidajate pojana · 1942 lõpetas ta algkooli, 1947 Rakvere Kaubanduskeskkooli ja 1953 Moskvas A. Lunatsarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi · On lavastanud "Kevade" · 1953-59 töötas V. Kingissepa nimelises TRA Draamateatris näitlejana. · 1962-64 oli L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris algul lavastaja, hiljem pealavastajana. · 1965-91 töötas ta rezissöörina stuudios Tallinnfilm. · Ta on olnud Eesti riikliku Teatriühingu (1953-1970) ja Eesti Kinoliidu (1969) liige. Viis tema filmi · "Don Juan Tallinnas" (mängufilm, 1971)
NSVL PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE NSVL LAGUNEMINE 1. NSVL tippjuhid 1922 1991: 1) J.Stalin 1922 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 1982 4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele
Parlamendi rolli täitis Ülemnõukogu, mis koosnes kahest osast: 1) Liidunõukogu 2) Rahvuste Nõukogu Ametlikult oli riigipea NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Valitsuseks oli Ministrite Nõukogu. Valitsusjuht (=peaminister) oli Ministrite Nõukogu esimees Riigivalitsemises puudus demokraatia. Ülemnõukogu valimised ei olnud vabad valimised. Riigiasju otsustas tegelikult NLKP kitsas võimuladvik Keskkomitee ja Poliitbüroo. NB! Kuni Stalini surmani 1953. aastal jätkus NSV Liidus totalitaarne diktatuur. Stalin oli kommunistliku partei peasekretär 1922-1953 ja Ministrite Nõukogu esimees 1941- 1953. Teise maailmasõja järgses NSV Liidus Stalini ajal: · toimusid tohutud massirepressioonid (sh. näiteks 1949. a. küüditamised Baltikumis) Vägivallapoliitikat teostasid Siseministeerium ja julgeolekuorganid. 1954 loodi KGB (eelkäija 1917 rajatud Tsekaa, hiljem nimi NKVD). Repressioonide juhiks Stalini ajal oli siseminister Lavrenti Beria. 1950
NSVL; ENSV (pt. 31-35, 41) Pt. 31 1. Millal suri Stalin ning millised muutused toimusid NSVL-s pärast seda? Stalin suri 5 märtsil 1953. Aastal. Kõige aktiivsemalt hakkas tegutsema Beria, kelle eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Tavatu oli Beria poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi. Pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 2
Sõjaeelne olukord NSVL upitas võimule endise julgeolekuohvitseri Kim Il Sungi Lõuna-Koreas valitses Ameerika toetusel Syngman Rhee valitsus Mõlemad režiimid olid autoritaarsed Hiljem loodi lõunas Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik Kumbki riik ei tunnistanud üksteist Valmistusti kogu maad oma võimu alla ühendama Kim Il Sung Syngman Rhee Üldised andmed Sõda toimus 25. juuni 1950 – 27. juuli 1953 Korea Vabariik Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Lõuna-Korea) (Põhja-Korea) USA Hiina ÜRO 15 liikmesriigi sõjaväelased Nõukogude Liit Sõda toimus Korea poolsaarel Põhjus: Põhja-Korea väitis, et Lõuna-Korea ületas piiri Vaherahu ja tulemused 1953 aasta juulis sõlmiti vaherahu Põhja- ja Lõuna-Korea piirile rajati demilitariseeritud tsoon
Euroopa soovis lääne abiga NSV Liidu alt pääseda, kuid tegelikult polnud Ameerika mitte mingisugusel määral valmis astuma samme Euroopa vabastamiseks NSV Liidu alt. Korea sõda 1950-1953 1950 aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea kallale Lõuna- Koreale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. See järel tõttas appi ÜRO ning lõi Põhja-Korea minema Lõuna-Korea aladelt. 1953.aastal sõlmiti lõpuks vaherahu leping, mis on kestnud tänaseni. Berliini ülestõus 1953.aastal Pikka aega oli juba rahulolematus kehvade elutingimuste pärast, ning see lõppes 1953.aastal avaliku ülestõusuga. Stregiga alustasid Ida-Berliini ehitustöölised, kuid rahutused levisid lõpuks juba kogu Ida-Saksamaale. Rahutused suruti jõuga maha, tuues tankid tänavatele ja kuulutades välja sõjaolukord. Tapeti tuhandeid inimesi ning vastuhakkajatepoolt üle võetud asutused vallutati tagasi. Ungari ülestõus 1956.aastal Mässulised meeleolud olid jõudnud ka Ungarisse.
Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia.Riigid,mida NSV toetas rahaliselt ja majanduslikult nim. sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. Plaanimajandus-tootmine erinevates ametkondades plaanide alusel.Pearõhk oli sõjatööstusel.Varssavi pakt(vlo).Stalin suri 1953.Tema kohta tahtsid valitsusjuht Malenko,siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustov.Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaaviaga ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti vandenõu 1953 aasta juunis,sest ta mõju kasv hakkas ohustama kaaslaste võimupositsiooni. Hrustovi valitsus aega nim. sulaajaks.Bresneri ajal poliitikas, majanduses ja mujal seisak.1944 taastati nõukogude võim Eestis. Jutiv koht oli kommunistlikul parteil.Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm.1950 Karotamm vabastati ja ta asemele pandi Johannes Käbin.1978 asendati Käbin Karl Vainoga.Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanu vormiks uuele võimule
maanteedega o Denatsifitseerimine ajupesu, tuli tekitada neile tunne et nemad on kõiges süüdi. · 1949-1963 K. Adenauer mees kes rajas saksamaa liitvabariigi, tõi saksamaa sõjast välja, ehitas ülesse. o Sotsiaalne turumajandus anti vanuritele raha, oli tööjõu puudus (mitte töö puudus), lõpetati talongi põhine toidu jagamine. Sotsialismi maad NSVL J. Stalin 1953 · Algas võimuvõitlus stalini kohapeale o ,,Leningradi protsess" võitluse käigus kõrvaldati kõik Leningradist inimesi ametikohtadelt o Kasvas juudi vaenulikus · 5. Märts suri Stalin · Võimuvõitlus kolme mehe vahel o L. Beria siseminister, kelle allusid julgeolekupolitsei ja miilits. (mõisteti hukka 1953) o G. Malenkov valitsuse juht o N
ehk võitles iseseisvuse eest. Oli ka rahvuskongressi ja rahvaliikumise juht. 8. Milles seisnes Korea konflikt? Kuidas mõjutab see endiselt tänapäeva maailma? Jaapandlaste poolt okupeeritud Koera vabastati põhjapoolt täna NSV Liidule ning lõunapoolt tänu Ameerika Ühendriikidele. Mõjutab tänapäeva, et see endine terviklik riik on jagatud mööda 38. paralleeli pooleks. 9. Millal toimus Berliini ülestõus ja miks see ebaõnnestus? Berliini ülestõus toimus aastal 1953. Algul alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas üle suurteks massimeeleavaldusteks. Lääneriigid ei teadnud kuidas antud olukorras käituda ja ülehindasid NSV Liidu tugevust ning jätsid ülestõusu saatuse hooleks. See võimaldas kommunistlikel võimukandjatel ülestõus kiiresti maha suruda. Nõukogude komandör Berliinis kuulutas välja sõjaolukorra. Tänavatele toodi tankid. Meeleavaldused ajati jõuga laiali ning hukkus tuhatkond inimest. 10
J. Stalin NKP peasekretär 1922-1952. Suri 5. märts 1953 W. Churchill Suurbritannia peaminister II MS ajal. Ametiajad 1940-1945 ja 1951-1955. USA president II MS lõpuaastatal. Ametiaeg 1945-1953. Andis käsu heita jaapanile tuumapommid. Trumani H. Truman doktriini looja. USA sõjaväelane ja ka riigisekretär(1947-1949). Marshalli plaani looja(1947. aastal algatatud abiprogramm G. Marshall sõjas laastatud euroopa riikide aitamiseks.) J. McCarthy USA Senaator, Makartismi alusepanija
(1948-1949) Saksamaa, Saksamaa lõhenes lõplikult. USA Korea sõda NSVL, USA, Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea (1950-1953) Hiina Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist Rahvademokraatlik Vabariik; ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt Valmis Berliini müür. (1953-1961) Saksamaad demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Ungari ülestõus Ungari, NSVL Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid (1956. a okupeerida. Ungari astus VLOst välja
NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le. * Sotsialistlikud maad juht: NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, ? BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-Blokk & Lääne-Blokk, * Liiduvabariigid juht: USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, raudne eesriie *Sotsialismileeri moodustasid Moskva kontrolli all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga. *Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma poliitilise ja majandusliku arengu ja kultuuritausta poolest. Nõukogude
· Korraldati valimised, mille tarbeks moodustati parempoolne rahvarinne. Valimiste järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest parteidest jäid järele vaid need, kes allusid kommunistidele. Kommunistid allusid Moskvale. · Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumaj. · Kommunistid said Ida ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja eriteenistuste toele, mistõttue nende võim oli ebakindel. Stalini surm 1953 ja võimuvõitlus NSV Liidus Võimuvõitlus · Stalin plaanis vabeneda Lavrenti Beriast ja kavandas juutide ulatuslikumat represeerimist. · Teise maailmasõja ajal tõusis Beria Nõukogude võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Piikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tummapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kuid üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus.
Korea sõda 1950-1953 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna- Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes. Berliini ülestõus 1953 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis võimaldas ülestõusu kiiresti maha suruda. Saksa DV-s kehtestati erakorraline seisukord. Rahutusi toodi maha suruma Nõukogude sõjavägi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956.a. pidas Nikita Hrustsov NLKP XX kongressil kõne, kus mõistis
Korea armee Lõuna-Koreasse. Kuna Lõuna-Korea valitsus oli alles loomas oma relvajõude, siis polnud võimalik vaenlasele vastupanu osutada. Sekkub ÜRO ning eesotsas USA vägedega minnakse Lõuna-Koreale appi. Põhja-Korea sunnitakse taganema. Pärast Hiina armee sekkumist Põhja-Korea poolele stabiliseerub rinne sõjaeelsel piiril 38. paralleelil. Kuigi sõjategevus lõppeb põhimõtteliselt 1951, toimub nimetatud piiril veel kaks aastat väiksemaid kokkupõrkeid, kuni 1953 sõlmitakse rahu. Korea sõda sundis lääneriike mõtlema Saksamaa Liitvabariigi relvastamisele, sest polnud teada, millised on NSVL-i järgmised sammud. Kuna külma sõja peaküsimuseks oli Saksamaa, siis võis eeldada järgmist kokkupõrget just seal. Oktoobris 1954 sõlmitakse Pariisi kokkulepped, mis jõustuvad 1955. Nende sisu: Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsioonirežiim, st liitlased viisid väed välja ning ta võeti NATO liikmeks
Poliitiline süsteem: partei liider on pea- või esimene sekretär, isikuvõim, ta peab olema vastuvõetav Moskvale, kontrollis kogu ühiskonna poliitilist- ja vaimuelu. parteiline ametkond aitas kompartei poliitikat ellu viia. valida sai ühte inimest, kohustus valimas käia(mängiti valimisi)Majandussüst. : tootmine toimus ametkondade ja partei poolt kinnitatud plaanide alusel. plaani- ehk käsumajandus. riiklik omand, rasketööstuse eelisareng. Stalin- 1922-1953 kollektiv, keskendumine sõjatööstusele, kompartei diktatuur, isikukultus, sõnavabadust pole,Hrustsov- 1953-64 majanduse tõus, maisikasvatus kartul, kergetööstus ja elamud, mõõduvõtt USA-ga, vägivallareziim, kompartei on ainuvalitseja,Breznev- 1964-82 nafta vastu teravili, plaanimajandus, sots.võistlus,poliitilise reziimi mandumine, gerontokraatia.,Andropov- 1982-84.VastastikuseMajandusabiNõukogu-1949-loodi Marshalli plaani vastu, pakuti riikidele majanduslikku abiVarssaviLepinguOrganisa...
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Majandus: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: - demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu - mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas: - Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis - Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut - USA sai tagasi sõjaaegseid laene - Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · Kuni 1970-ndate aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv · Riigis toimus inimeste liikumine lääne- ja edelaosariikidesse ning suurlinnade keskustest äärelinnadesse. · 1970 -ndate aastate algul tabas USA-d majanduskriis, mille põhjused olid: - suured sõjalised kulutused - nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel 4x Sisepoliitika: Harry Truman Demokraatli...
konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 9.Too näiteid sotsialistlike riikide kohta. Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Hiina, NSV Liit ja Mongoolia. 10.Mis neid iseloomutas? *Võim kuulus ja kogu elu allutati kommunistlikule parteile. *Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. *Majandus oli riigistatud. *Sõjaväestuse aste oli kõrge. 11.Millal suri Stalin? 5.märts 1953 12.Iseloomusta kahte konflikti 1950ndate maailmas. *Korea sõda-Toimus 1950-1953, algatajaks oli Põhja-Korea, USA väed sekkusid ning agressor paisati tagasi, sügisel 1950 alustas pealetungi Hiina, 1953 sõlmiti vaherahu. *Suessi kanali kriis-1956 riigistas Egiptuse president Gamal Abdel Nasser Suessi kanali, Iisrael koostöös Inglismaa ja Prantsusmaaga alustas sõda, kanal jäi Egiptuse kontrolli alla. 13.Mida kujutas endas nn suve sõda aastal 1941? Sakslasi ootavad eestlased kõrvaldasid
Juhan Smuul 1.Elulugu: Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.Juhan Smuul õppis 1930–1936 Piiri algkoolis, pärast seda aga Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, sest ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema haridustee piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1...
Euroopa riikide poolt. Eesmärk oli sotsialistlike riikide majanduslik koostöö ning see pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada. Sotsialistlik majandusmudel osutus elujõuetuks ja varises 1980. aastal kokku. Sõjalises valdkonnas loodi 1955. aastal Varsavvi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides. Eesmärk oli sõjalispoliitiline koostöö. Stalin suri 1953. aastal. Tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Georgi Malenkov, siseminister Lavrenti Beria ja partei keskkomitee sekretär Nikita Hrustsov. Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti 1953. aasta juunis vandenõu, sest tema võimu kasv hakkas ohustama tema kaaslaste võimupositsioone. Beria mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi ja ta hukati detsembris 1953. Stalini aeg (1929-1953)
NSV Liit pärast II maailmasõda. 1945-1953 - J.V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias...
USA 20. sajandil 1900-1910 President Theodore Roosevelt (1901-1909) 1902-1908 Reformiliikumine 1908 Ford T 1911-1920 Presidendid: William H. Taft (1909-1913) Woodrow Wilson (1913-1921) 1914 esimene konveier(Henry Fordi tehases) avatakse Panama kanal 1917 6. aprill - USA astus I maailmasõtta 1918 18. jaanuar - ,,Wilsoni 14 punkti" 11. november -Compiegne'i vaherahu, I maailmasõja lõpp võitsid Antandi riigid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 1920 keeluseadus(alkoholide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu) 1921-1930 Presidendid: Warren G. Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringh...
Ajaloo kontrolltöö kokkuvõte Õt 24 1) Külm sõda - Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, kusjuures otsest sõjategevust ei toimunud. Üritati oma üleolekut maj, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna 2) Trumani doktriin- '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. 3) Marchalli plaan - Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset. Abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks 4) Berliini blokaad - Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini ...
1.Tabel (EESTI NSV) 1.Aeg 2. Liider NSVL/ENSV 3.Sündmused 4.Iseloomulikud jooned Stalinism 1944-1953 J.Stalin 1944.31.jaanur-Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni 1944.9.märts- Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale 1944.september-J.Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse 1944. Saab N.Karotammest EKP KK I sekretär Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan-Eesti NSV Ülemnõukogu oma presiidiumiga Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peam: juunikommunistidest, korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest 1944.24.nov. kogu eesti territoorium on langenud Punaarmee kontro 1944.a inkorporiteeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu *Eestist sai jällegi impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv liiduvabar (Eesti Nõukogude Sotsalistlik Vabariik) 1944.aastal algasid Eesti Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste mass...
Rahva elatustase madal ja esmatarbekaupu nappis. Paljud surid nälga. Hakati võitlema lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Likvideeriti terved teadusharud nt geneetika. Stalini isikukultus. Teaduses ja kultuuris jäädi maha. Stalini surm ja võimuvõitlus NSV Liidus Stalini viimastel eluaastatel süvenes terror ja juhi maailmavallutuskavad muutusid järjest suurejoonelisemaks. Valmistus ette Beriast vabanemiseks ning juutide represseerimiseks. 5. märts 1953 suri Stalin ootamatult. Tühistati paljud tema viimased korraldused. Suurim võim läks Beria kätte. Ta nägi, et NSV Liit vajas kiirelt moderniseerimist. Beria alustas uuendusi. Üritati rahvusvahelisi pingeid läänega vähendada, piirata julgeolekuomavoli, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Kujunes vandenõu, mille tulemusel Beria arreteeriti 26. juunil 1953 ning lasti sama aasta detsembris maha. Mõjukamaks tegelaseks kujunes Hrustsov, kes tühistas osa Beria uuendusi,
Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajatest Haridus ja töö 1907 lõpetas Tartu Reaalkooli 1907-1908 õppis Peterburi Konservatooriumis Hiljem õppis veel kompositsiooni ja muusikateooriat Õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1940. alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Looming Umbes 300 teost 1917 ,,Videvik"(sümfooniline pilt) 1920 ,,Koit"(sümfooniline poeem) 1953 ,,5 pala keelpilliorkestrile" Tunnustused 1948 ja 1965 Eesti NSV riiklik preemia 1953 ENSV teeneline kunstitegelane 1967 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 ja 1970 Lenini order Isiklik elu Oli abielus pianist Anna Kremeriga 1942.aastal hukati Anna juudi päritolu tõttu Saksa okupatsiooni poolt Huvitavaid fakte Heino Elleri käe all on Mälestussammas muusikalist haridust Tallinnas
julgeolekut juhtinud Lavrenti Beria kätte Lavrenti Beria uuendused · vabastati hulk Stalini ajal vangistatud isikuid · piirati julgeolekuorganite omavoli · astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega · alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga · üritati stalinistide asemel Kesk-ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid · liiduvabariikidele anti rohkem õigusi Sulaperiood · kujunes Beria vastane vandenõu: Beria arreteeriti 26. juunil 1953 ja lasti sama aasta detsembris maha · järk-järgult käks võim Nikita Hrustsovi kätte ·NLKP XX kongressil 1956 .a. veebruaris mõistis Hrustsov hukka isikukultuse · püüdis normaliseerida suhteid lääneriikidega · Ungari ülestõusu mahasurumine jahendas suhteid vaid hetkeks · ka NSV Liidus ei järgnenud Ungari taasalistamisele reaktsiooni, vaid sula jätkus 1957-1969 · Nõukogude kosmonautika kuldajastu · 1957 Maa esimene tehiskaaslane · 12. aprill 1961 Juri
Ülevaade Elust & Loomingust Heino Eller Sünd Sündis aastal 1887 Tartus. On eesti helilooja & pedagoog. Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Hariduskäik & Pedagoogia 1907. Tartu Reaalkool. 1907-1908 Peterburi konservatooriumis viiulit. 1920-1940 Tartu kõrgeimas Muusikakoolis Õpetaja. 1940. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Õpetaja (elu lõpuni). Looming Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1917 "Videvik" 1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Tunnustused 1948. & 1965. - ENSV Riiklik Preemia. 1953. - ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
