Elatustase tõusis Võeti kasutusele konveiermeetod tootmises LAENUPROPAGANDA – sisendati inimestele et neil on kindel töö ja laen saab kindlalt tagasi makstud. American Dreami hiilgeaeg. Ameeriklased andsid humanitaarabi paljudele riikidele, sealhulgas ka Eestile. (ravimid, toiduained, esmatarbekaubad) H. Hoover, kes seda korraldas on saanud eesti aukodaniku tiitli. SUURBRITANNIA demokraatlik riik 1920ndail aastail hakkas mõranema ka Briti Impeerium. Juba 1919. aastal kuulutas end iseseisvaks Iirimaa, mille tagajärjel toimus Inglise–Iiri sõda (1919–1921). Sõja tulemusena sai Iirimaa dominiooni õigused kuid Põhja– Iirimaa jäi endiselt Inglismaale. Valimisõigus oli antud haritud ja/või varakatele üle 30aastastele naistele. 1922. aastast alates kannab Inglismaa Suurbritannia ja Põhja–Iirimaa Ühendatud Kuningriigi nime.
20. Keda kutsuti kirjandusringkondades vürtsiks ja poeeside kuningaks? H. Visnapuu 21. Iseloomusta Underi luulet. Ta kirjutas armastusest häbenemata. Underi luulekeel on ladus ja värvikas, ta kasutas ka murdevorme. 22. Keda on nimetatud osavaimaks valetajaks eesti kirjanduses? A. Gailit 23. Nimeta üks Gailiti hulkromaan ja üks sõjaromaan. Hulkromaan ,,Ekke Moor" ja sõjaromaan ,,Isade maa" 24. Iseloomusta kirjanduselu 1920ndail. · Toimus I maailmasõda. · 1917-1920 aastate uusromantikat kannab ,,Siuru" nimeline rühmitus. · 20ndate alguses oli Eestis valitsevaks suunaks ekspressionism. · Moodustati ajakiri ,,Tarapita". · Loodi Eesti kirjanikkude Liit. · 1923 alustas ilmumist siiani ilmuv ajakiri ,,Looming".
puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Beardsley Juugend Eestis Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Juugendstiili kasutasid Eestis näiteks Ants Laikmaa (1866 – 1942) , Oskar Kallis (1891 – 1917), August Jansen (1881 – 1957), Kristjan Raud (1865 – 1943) ja Aleksander Tassa (1882 – 1955). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Sarnaseid momente leiab Artur Pernalgi.
võim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele täitis riigivanem ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Eraldi riigipea ametikohta selle põhiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud, see on ka nimetatud põhiseaduse peamiseks veaks, kuna puudus president, kes oleks lahendanud parlamendi ja valitsuse vahelisi lahkhelisid. Sellest tulenesid ka rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise 1933.aastal. 1920ndail tegutses Eestis hulgaliselt parteisid, kellest edukamad olid valimistel tavaliselt Põllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Eesti poliitilisel maastikul olid esindatud ka vähemusrahvuste erakonnad. Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustatuse ja sellega seoses probleemi üksmeelsete ja pikaaealiste valitsuste moodustamisel. Ükski partei ei saavutanud valimistel ainuparteilise valitsuse moodustamiseks piisavat
Siuru rühmitusega, mille liige on aastani 1919. Siuru ajajärgul ilmus ka Visnapuu esimene luulekogu - "Amores". 1919-1920. aastail oli Visnapuu Vabadussõjas. 1920ndate aastate esimene pool oli Visnapuu jaoks edukas nii kirjanduslikus kui isiklikus elus. 1918. aastal kohtus luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega 1922. aastal ka abiellus. Abielu kestis kuni Ingi surmani 1942.aastal ja oli väga õnnelik. 1923. aastal valiti Visnapuu Kirjanike Liidu juhatusse. 1920ndail Visnapuu ka reisis palju - käis Venemaal, Saksamaal, tutvus Lääne-Euroopa kirjanduslike diskursustega. Muuhulgas pani ta end kirja Berliini Ülikooli, mis tal küll paraku lõpetamata jäi. Ida ja lääne pagasiga Visnapuu avaldas ohtralt artikleid eesti folkloorist, kultuurist, "Kalevipojast". 1921. aastal avaldas Visnapuu esseedekogumiku "Vanad ja vastsed poeedid". 1920ndate lõpust 1930ndate keskpaigani elas Visnapuu Luunjas, kus pidas oma vanemate talu
Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustusele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastateil osalesid Eesti poliiitka kujundamisel paljud erakonnad. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Oli olemas riigipeaametikoht ja Eesti oli demokraatlik vabariik, kus olid inimõigused. 2. Mis oli peamine sisepoliitiline probleem Eestis 1920ndail (tulenes osaliselt põhiseadusest)? Parteisid oli palju, kelle vahel sai valida. 11 kuud valitsust. Riigipea ametikoht puudus. 3. Kriis 1930ndate algul - miks, milles seisnes? Poliitiline kriis, kus puudus president ja arvati, et erakonnad tahavad täita ainult enda rahakotte. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudu ning langes elatustase. 4
huve 20% häältest. *Mõõdukalt parempoolne Saksa Rahvapartei (DVP) sai 1015% *Kommunistid 810% häältest *Hitleri partei ei ületanud aga 5% taset 19241928 õnnestus riigis luua valitsused, mis toetusid paremstsentristlikule või vasaktsentristlikule enamikule. Peaaegu kõikides selle perioodi valitsustes domineeris Stresemann. Tema eestvedamisel sõlmiti Locarno leping ning 1926. a sai SM'st Rahvasteliidu liige. 1920ndail oli SM'l kaks välispoliitikat: üks oli läänelik Stresemanni poliitika ja teine revansistlik, mida vaikides toetas president. Seda teostasid isamaalised massiorganisatsioonid (Teraskiiver). SM valmistus II MS'ks: *Saksa ohvitserid õppisid tankide juhtimist Venemaal, sest SM'l ei tohtinud neid olla *Kruppi firma hakkas valmistama õhutõrjekahureid Punaarmee jaoks *SM sai laene ja investeeringuid USA'lt KeskEuroopa riikide vahelised suhted olid üsna pingelised:
). Mujal mindi lõplikult üle nn. Linnamoele. Linnamoelise rõiva hankimiseks ei tarvitsenud linna sõita, selle võis tellida ka Geord Adniel Kiire tüüpi küla(aleviku-)rätsepalt. Kuid siis ei saanud muidugi kindel olla, kas ülikond just viimast buenos Airese või Londni snitti järgib. Anglofiilsus oli moes. Moodi hakkasid senisest üha enam mõjutama kino ja ajakirjandus, mis vahendasid küllalt operatiivselt nii Pariisi, Londoni kui New Yorgi moeuudiseid. 1920ndail hülgasid naised korseti ja riietasid end vabalt langevasse, alla viidud vöökohaga särkkleiti. Moekas oli olla nooruslik ja sportlik, kanda poisipead, pottkübarat ja kunstsiidist sukki. 1930ndail tuli krsett varasemast leebemal kujul tagasi, kübarad mitmekesistusid, moodi tulid laiad pikad püksid. Toidusedel muutus senisest mitmekesisemaks. Rohkem hakati tarbima piimatooteid, värsket liha ning aeg-ja puuvilju
· spordiselts "Kalevi" hoone Pirital 1911, Karl Burman sen., hävinud. Juugendlikke jooni on lisaks mitmel mõisal, mis ehitati pärast 1905. aasta revolutsiooniga kaasnenud mõisate põletamist. Juugendlik on veel Tartu Pauluse kirik (1919). Juugendstiilile iseloomulikud detailid ja massijaotus on elamuil Viru tänav 4 (1913, Artur Perna, K. Burman sen.) ja Tatari tänav 21-b (1912, K. Burman sen.). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe
Seadusandlik vim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, tidesaatev vim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele titis riigivanem ka mningaid riigipeale kuuluvaid esinduslesandeid (nt riigi-visiidid). Eraldi riigipea ametikohta selle phiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud; see on ka nimetatud phiseaduse (mis muidu oli vga demokraatlik) peamiseks veaks, kuna puudus inimene (president), kes oleks lahendanud parlamendi ja valitsuse vahelisi lahkhelisid. 1920ndail tegutses Eestis hulgaliselt parteisid, kellest edukamad olid valimistel tavaliselt Pllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tliste Partei. Eesti poliitilisel maastikul olid esindatud ka vhemusrahvuste (sakslaste ja venelaste) erakonnad. Erakondade rohkus ti kaasa parlamendi killustatuse ja sellega seoses probleemi ksmeelsete ja pikaaealiste valitsuste moodustamisel kski partei ei saavutanud valimistel ainuparteilise valitsuse
Burman sen. (1882 1965), hävinud]. Juugendlikke jooni on lisaks mitmel mõisal, mis ehitati pärast 1905. aasta revolutsiooniga kaasnenud mõisate põletamist. Juugendlik on veel Pauluse kirik Tartus (1919). Juugendstiilile iseloomulikud detailid ja massijaotus on elamuil Viru tänav 4 [1913, Artur Perna (1881 1940), K. Burman sen.] ja Tatari 21-b (1912, K. Burman sen.). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Sarnaseid momente leiab Artur Pernalgi.
Kirjutusviis jääb samaks ka juhul, kui liitsõnale eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, peaaegu, umbes jt): kuni 300(-)kilomeetrine vahemaa ~ kuni 300 km vahemaa, ligi 19(-)protsendine hinnatõus ~ ligi 19% hinnatõus umbes 350(-)kroonine vahe ~ umbes 350 kr vahe Kuupäevad, aastaarvud 20. aprillil 1994. A 20. aprill 1994 20. IV 1994 20.04.1994 1994. Aastal 1994. A aastal 1994 aastail 1994-1997, 1994-97 aastad 1908-1918, 1908-18 1920.-1930. Aastad 1920ndail 1920. Aastail 1905.-1907. a sündmused 1994.-95. õa, 1994/95. õa LÜHENDID Lühendusviisid 1) algustähtlühend – võetakse sõna esimene täht (a, R, P-Ameerika) 2) katkendlühend – võetakse tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni (tr, lüh, õpil, Lad-Ameerika) 3) valiktähtlühend – võetakse mingi ilmekas osa tähtedest (nr, hr, nt, lp, jne, SEJ) Suurte tähtedega eelkõige suure algustähega kirjutatavad sõnaühendid: TTÜ -
Nõukogude Venemaale jäänud Karjalale lubati laialdast autonoomiat, kuid pooled mõistsid seda erinevalt. Venelased rikkusid seda kokkulepet. See põhjustas järgnevatel aastakümnetel Soome ja Nõukogude Liidu vahel pingeid. 1921. üritti Ida- Karjalas rahvaülestõusu, millele andsid tuge soomlastest vabatahtlikud. Ülestõus suruti maha, üle 10 000 karjalase põgenes Soome 1922. Tartu rahu järel loodi Akadeemiline Karjala Selts. See oli 1920ndail ja 30ndail üks peamisi sisepoliitilisi ja valitsusväliseid organisatsioone, mis esindas parempoolset ja rahvuslikku maailmavaadet. Selle mõju oli paljudele sisepoliitilistele otsustele ja parteide ning poliitikute käitumisele oli väga suur. 1920ndatel hakkasid soomemeelsed üliõpilased võitlema soomekeelse ülikooli eest, sest 1920ndail oli Helsingi Ülikoolis soomlasi 72%, aga soomekeelse õpetuse maht 54%. 1930ndate lõpus probleem vaibus. 18. soomlaste eesnimed
(1936). Selle seisukoha kriitika lähtub teadmise ja teadmatuse ebamäärasusest: näiteks, kui ma tean, et fraas "mehed, Tallinn pole enam kaugel" pärineb filmist "Viimne reliikvia", siis see on autorilooming, kui ma seda ei tea, siis on tegemist rahvaluulega - autoriküsimust ei saa taandada teadmisele ja mitteteadmisele kolmas, Eestis mitte eriti levinud seiskoht on, et rahvaluuleteksti autor on selle esitaja (Vene folkloristika 1920ndail) Tänapäevaseid lahendusi: küsimus on autori mõiste määratlemises; kui autor on turule mõeldud teksti looja, siis rahvaluuleteksti autor on anonüümne: rahvaluule ei ole mõeldud väljapoole pärimusrühma, müügiks turule. Sellega kaasnevalt ei ole rahvaluuleteksti loojal ka autoriõigusi - kontrolli oma teksti üle turul. Pärimusrühma raames see kontroll siiski toimib (vt näiteks Mall Hiiemäe "Kodavere pajatused" - pärimusrühmas
Tegelikkuses koosnes kommunikatsioonimudel seitsmest osast: saatja, saatja kood, sõnum, vastuvõtja, vastuvõtja kood, kanal ja müra. Selle mudeli järgi kodeerib saatja oma koodi kasutades teate, misjärel edastatakse see kommunikatsioonikanali kaudu (mida mõjutab müra) vastuvõtjale, kes omakorda dekodeerib sõnumi oma koodi kasutades. Kanali piiratud lainepikkuse, müra ning saatja ja vastuvõtja koodide erinevuse tõttu ei pruugi vastuvõtja saada sama sõnumit, mille saatja edastas. 1920ndail ja 1930ndail algupäraselt telekommunikatsiooni tarbeks arendatud informatsiooniteooria eesmärgiks oli aidata inseneridel ehitada paremaid kommunikatsioonisüsteeme. Inseneridele aga tegi muret sõnumi edastamise tõetruudus, kuid kultuurikommunikatsioonis on sõnumi (liiga) täpne edastamine ohtlik: eeldus, et kommunikatsioon on edukas vaid juhul, kui vastuvõtja rekonstrueerib täpselt saatja sõnumi, annab saatja tähendusele privileegi vastuvõtja tähenduse ees. 4
36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. a. Strukturalism sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). b. Genfi koolkond? c. Vene formalism ehk vene vormikoolkond oli suund vene kirjandusteaduses, mis kujunes 1910ndail ja 1920ndail aastail. Vene formalism vaatleb kirjandusteost kui vormivõtete süsteemi sõltumatult teose tekstivälistest seostest. Teoreetiliselt toetus suund strukturalistliku keeleteaduse (Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure) ja avangardistide ideestikule. d. Praha lingvistikaring lähenes keelele eelkõige fonoloogiliselt. Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi
1)Eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka
rahvusvahelise sõnavara ülevõtmisele +tõlkelaenudele nt. malum
discordiae
Nt. malum discordiae > Zankapfel > tüliõun, (õun, mille tülijumalanna Eris viskas Peleuse ja Thetise pulmapeol külaliste sekka ja mis põhjustas Trooja sõja). 2) Antiikkeelte ja kultuuride professionaalne tundmaõppimine. Eestlastest klassikalise filoloogia üliõpilased Johannes Aavik 1905. a. Nezini ülikooli, Henrik Visnapuu 1917 Tartu Ülikool. 1918 TÜ klassikalise filoloogia osakond, umbes 50 eestlasest erialaspetsialisti 1918-40. Eestikeelsed õpikud 1920ndail: Tadeusz Zielinski 1. Wana-Greeka usk: üldkäsitlus, tõlkinud Ants Oras. 2. Antiik-kultuur : ajalugu. Tlk. G. Ränk. 3. Vana-kreeka kirjandus. tlk.Linda Metslang.. 3) Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad: Ants Laikmaa, Adamson-Eric, Fr. Tuglas, Ed. Vilde jt. antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust. 30. Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? Too iga perioodi juurde 3-5 iseloomulikku joont, zanri, nähtust.
Nt. malum discordiae > Zankapfel > tüliõun, (õun, mille tülijumalanna Eris viskas Peleuse ja Thetise pulmapeol külaliste sekka ja mis põhjustas Trooja sõja). b.) 2) Antiikkeelte ja kultuuride professionaalne tundmaõppimine. Eestlastest klassikalise filoloogia üliõpilased Johannes Aavik 1905. a. Nezini ülikooli, Henrik Visnapuu 1917 Tartu Ülikool. 1918 TÜ klassikalise filoloogia osakond, umbes 50 eestlasest erialaspetsialisti 191840. Eestikeelsed õpikud 1920ndail: Tadeusz Zielinski 1. WanaGreeka usk: üldkäsitlus, tõlkinud Ants Oras. 2. Antiikkultuur : ajalugu. Tlk. G. Ränk. 3. Vanakreeka kirjandus. tlk.Linda Metslang.. 3) Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad: Ants Laikmaa, AdamsonEric, Fr. Tuglas, Ed. Vilde jt. antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust. 30. Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? Too iga perioodi juurde
· Kuupäeva kirjutamise võimalusi: 20. aprillil 2004. a 20. aprill 2004 20. IV 2004 20.04.2004 20.4.04 · Aastaarvude kirjutamise võimalusi: 2004. aastal 2004. a aastal 2004 aastail 2004 - 2007, 2004 - 07 aastad 1908 - 1918, 1908 - 18 Johannes Aavik (1880 - 1973) 1920. -1930. aastad 1920ndail 1920. aastail (vrd sõnaga kahekümnendail aastail) 1905 .-1907. a sündmused 2004.- 05. õa, 2004/05. õa · Kellaaja ja ajavahemiku kirjutamisel eraldatakse tunnid, minutid ja sekundid üksteisest punktiga, kümnendiksekundid komaga: kell 19.30 algab 8.00 ja lõpeb 9.15 6.18.24 (6 h 18 min 24 s) 2.36,15 (2 min 36,15 s)
14. 2 Tuglase novelli analüüs, ,,Popi ja Huhuu" ja 1 vabalt valitud Popi ja Huhuu- tegelasteks isand(peremees) ning tema loomad koer Popi ja ahv Huhuu. Ühel päeval ei tule peremees enam koju ja loomad jäävad omapäi. Huhuu pääseb puurist ning asub isanda asemel koera käsutama. Loomad hakkavad majas omatahtsi tegutsema ning järk järgult vallandub kaos, lõpuks katastroof. Tuglas seda kujutanud Popi vaatenurgast. ,,Inimese vari"- v.t. eest ! 15. Näitekirjanduse põhisuunad 1920ndail Ajakriitiline. Luubi all eesti elu varjupooled, korruptsioon, sahkerdamine, erakondade vahelised intriigid. Ekspressionistlik draamakirjandus jäi tahaplaanile. 16. näitekirjanduse põhisuunad 1930ndail Tuhmus stiilikirevus, sama mis 20ndatel, rohkem realistlikku kujutamist, kajastas kaasaja olusid, rohkem maaelu, tegelastega juhtuvad koomilised, naljakad ja õpetlikud asjad, komöödia ja rahvatükk, ajakriitiline komöödia,
Nõukogude Venemaale jäänud Karjalale lubati laialdast autonoomiat, kuid pooled mõistsid seda erinevalt. Venelased rikkusid seda kokkulepet. See põhjustas järgnevatel aastakümnetel Soome ja Nõukogude Liidu vahel pingeid. 1921. üritti Ida- Karjalas rahvaülestõusu, millele andsid tuge soomlastest vabatahtlikud. Ülestõus suruti maha, üle 10 000 karjalase põgenes Soome 1922. Tartu rahu järel loodi Akadeemiline Karjala Selts. See oli 1920ndail ja 30ndail üks peamisi sisepoliitilisi ja valitsusväliseid organisatsioone, mis esindas parempoolset ja rahvuslikku maailmavaadet. Selle mõju oli paljudele sisepoliitilistele otsustele ja parteide ning poliitikute käitumisele oli väga suur. 18. soomlaste eesnimed Soome nimed on väga soomepärased. Soomlastel on tavaliselt soome nimed Aastal 2010 olid populaarseimad nimed Emma (462 tyttö) ja Elias (512 poikaa). Soone nimeseadus ütleb, et võib panna 3 eesnime
formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). Tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984), Juri Tõnjanov (18941943), Boris Tomasevski, Vladimir Propp ning loomulikult Roman Jakobson. (1) Genfi koolkond WTF? MITTE KUSAGIL EI OLE SELLE KOHTA INFI? JE SUIS STUPIDE :( (2) Vene formalism ehk vene vormikoolkond oli suund vene kirjandusteaduses, mis kujunes 1910ndail ja 1920ndail aastail. Vene formalism vaatleb kirjandusteost kui vormivõtete süsteemi sõltumatult teose tekstivälistest seostest.[1] Teoreetiliselt toetus suund strukturalistliku keeleteaduse (Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure) ja avangardistide ideestikule. Suuna liikmete hulka kuulusid Viktor Sklovski, Juri Tõnjanov, Boris Eichenbaum, Roman Jakobson jt. Vene formalismil oli tugev
(parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste), tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984), Juri Tõnjanov (18941943), Boris Tomasevski, Vladimir Propp ning loomulikult Roman Jakobson Genfi koolkond keelevõime -> keel-> suhtlemine Vene formalism - ehk vene vormikoolkond oli suund vene kirjandusteaduses, mis kujunes 1910ndail ja 1920ndail aastail, vene formalism vaatleb kirjandusteost kui vormivõtete süsteemi sõltumatult teose tekstivälistest seostest, teoreetiliselt toetus suund strukturalistliku keeleteaduse (Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure) ja avangardistide ideestikule, suuna liikmete hulka kuulusid Viktor Sklovski, Juri Tõnjanov, Boris Eichenbaum, Roman Jakobson jt, vene formalismil oli tugev mõju Mihhail Bahtini ja Juri Lotmani vaadetele ning
kontakti leidva luuletaja ebaühtlane kogu ,,Ränikivi". Kindla pinna leidmiseks pöördus Visnapuu minevikumälestuste, kodu ja ajaloo poole. Tema 20. saj eesti isamaalüürika väljapaistvamaid kogusid on ,,Maarjamaa laulud" (1927). see on 1920ndate kõrgsaavutusi. Kodumaaluuletused. Visnapuu Eesti on uusaegne, tsivilisatsiooni hädade all kannatav maa. Selles olev luuletus ,,Talvine teekond" on Visnapuu armastusluule kauneim saavutus. Visnapuu luule areng kulmineerus 1920ndail lüürikakogus ,,Puuslikud" (1929) loodus, saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus pagulaskirjandus. 4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende piiridega, mis loob omapäraseid kombinatsioone. Noore Underi looming ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918), ,,Sinine puri" (1918).
kust puudu. Hispaanias enamasti odav igapäevajook, aga võib hoolsal vil- Nebbiolo – viinamari, millest valmistatakse Piemontes kuulsaid Barolo ja jelemisel anda ka suurepärast tulemust. Barbaresco veine. Need on jõulised, tugeva struktuuri ja pika küpsemis- potentsiaaliga vürtsikad, aromaatsed ja tanniinised veinid. Viljeldakse ka Pinotage – spetsiaalselt Lõuna-Aafrika jaoks 1920ndail loodud ristand Lombardias. prantsuse sortidest Pinot Noir ja Cinsault. Annab musta suitsuploomi jä- rele maitsevat veini, mis võib olla nii happeline kui alkohoolne ja magu- Sangiovese – Itaalia levinuim punane viinamari, kuulsaim vein on Chianti sapoolne. Lõuna-Aafrika rahvusviinamari, mis on kohanud nii oma kodu-
futuristlik arhitektuur oli episoodiline nähtus ja jäi ainult ideede tasandile. Sel ajal hakati rääkima masinast kui uue arhitektuuri metafoorist. Ajastule iseloomulikku suundumust väljendasid futurismi ideedes esile toodud dünaamika ja liikumistaotlus, mis on eriti hästi väljendatud selle esindaja A. Sant Elia visioonides tulevikulinnadest, kus võidutseb tehnitsistlik tehiskeskkond. FUNKTSIONALISM. Funktsionalismi näol on tegu 1920ndail aastail tekkinud ehituskunsti suunaga, mis nõudis ehituse vormi vastavust otstarbele. Selle tekkimise eelduseks olid saavutused ehitustehnoloogias (suured kandeavad, rippkonstruktsioonid; uute materjalide, sh raudbetooni intensiivne kasutamine). Arhitektoonilise kujunduse lähteks kujunes eeskätt hoone funktsioon. Seni peamiseks peetud esteetiliste põhimõtete kõrval muutusid tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid
33. Soome XX sajandil Sajandi algul Vene impeeriumi koosseisus, ehkki üldjoontes tugeva autonoomiaga; 1917. kuulutas end pärast Oktoobrirevolutsiooni iseseisvaks, bolševistid tunnustasid; 1918. alguses kodusõda – valgete (sotsialismivastased) ja punaste (töölised-talupojad) vahel; lühiajaliselt kuulutati 1918. välja kuningriik (kuningaks saksa prints Frederick), ent pärast Saksa keisririigi kokkuvarisemist vabariik; maareformidega 1920ndail lammutati mõisamajandus, maa jagati talupoegadele; pärast Tartu rahulepingut 1920. aastal loovutas Ida-Karjala Nõukogude Venemaale, 1940. aastal evakueeriti Karjala elanikkond; 1920ndate lõpul tekkis Lapua liikumine (quasifašistid), hiljem keelustati; Teise ilmasõja ajal sõdis 1939 Nõukogude Liiduga (kaotas Karjala territooriumid ja Petsamo), oli Kolmanda Reichi liitlane ja 1941-1944 sõdis Jätkusõda Nõukogude Liidu vastu; pärast sõda jäi
Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade käitumise uurimisega tegeles suviti Puhtus viibides 1920ndail ja 1930ndail aastail Jakob von Uexküll. 1970. aastail tegelesid lindude etoloogiaga Jüri Keskpaik ja Vilju Lilleleht. Parasiitsete kiletiivaliste etoloogiaga, hiljem ka imetajate ja teiste loomade etoloogiaga on tegelenud Aleksei Turovski. Sipelgate etoloogiaga on tegelenud Vambola Maavara ja Ants- Johannes Martin. Lindude käitumisökoloogiaga tegeleb ka Raivo Mänd. Loomade käitumise vastu on loodusteadlased huvi tundnud juba üsna ammu. Aastasadade
Samuti tunnustasid nad rohkem Marxi ja Engelsi mõju oma töödes. Julian Stewart (1902 1972) Üks tõsiseid Ameerika antropoloogia arendajaid (1930ndad-1960ndad). (koos L. White'ga) Algatas'neoevolutsionistliku', 'materjalistliku' lähenemise Ameerika antropoloogias 1940ndail. Steward (üksi) aitas areneda ökoloogilisel antropoloogial. Mängis olulist rolli Lõuna- Ameerika kui välitööpaiga vastu huvi arendamisel (samuti huvi 'talupoegade' ühiskondade vastu). 1920ndail õppis Berkleys koos A. L. Kroeberiga, kellega ta vaated väga ei ühtinud. 1930ndate lõpuks oli pühendanud oma karjääri sellele, et mõista 'kausaalsust/põhjuslikkust' kultuuris, otsides korduvaid regulaarsusi muutumisprotsessides kultuuridevahelise võrdluse abil. Jagas kultuurid 'tüüpideks' vastavalt nende elatusallikatele ja sotsiaalsele (ühiskondlikule) organisatioonile, mis oli tootmise ümber tekkinud
annaabi.ee 
