Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Küsimused ja vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline Kreutzwaldi teos oli tema eluajal rahva seas väga populaarne?
  • Millal ilmus eepos Kalevipoeg" ja milles seisned selle tähtsus?
  • Mida tead Koidula loomingust?
  • Millal tegutses rühmitus Noor-Eesti mis oli rühmituse juhtlause ja kes selle sõnastas?
  • Keda nimetasid nooreestlased haridusmetslaseks?
  • Millises vormis ilmus nooreestlaste põhiline väljaanne mitu neid ilmus?
  • Mitmes valdkonnas Millistes?
  • Keda nimetati omal ajal kirjanduspaavstiks?
  • Millist nime kannab eesti kirjanduses esimene päevikromaan?
  • Millal tegutses Siuru?
  • Kes kuulusid rühmitusse?
  • Millal tegutses Tarapita?
  • Kes siurulastest kuulusid ka Tarapitasse?
  • Mis eraldas tarapitalasi siurulastest?
  • Millest kõneles nende manifest?
  • Keda kutsuti kirjandusringkondades vürtsiks ja poeeside kuningaks?
  • Keda on nimetatud osavaimaks valetajaks eesti kirjanduses?
1. Nimeta Kreutzwaldi eluaasta .
1803 - 1882
2. Milline Kreutzwaldi teos oli tema eluajal rahva seas väga populaarne ?
„Eesti rahva ennemuistsed jutud“
3. Millal ilmus eepos „Kalevipoeg“ ja milles seisned selle tähtsus?
Ilmus 1857 – 1861, seitsmes andis. Ühiskondlikult äratav mõju...
4. Nimeta Koidula eluaastad .
1843 - 1886
5. Mida tead Koidula loomingust?
6. Millal tegutses rühmitus Noor-Eesti, mis oli rühmituse juhtlause ja kes selle sõnastas?
Kasvas välja 1903. Juhtlause: „Enam kulturi! Enam europalist kulturi! Olgem eestalsed , aga saagem ka eurooplasteks!“ Sõnastas G. Suits.
7. Keda nimetasid nooreestlased haridusmetslaseks?
Haridusmetsalne on haritlane, kes on küll saanud formaalse hariduse, kuid kellel puuduvad kultuurihuvid, ning kelle jaoks on haridus vaid mõnusa elu saavutamiseks ja karjääri tegemise abinõu.
8. Noor-Eesti teened ?
  • Vormi rõhutamine.
  • Asjatundlik kirjanduskriitika.
  • Kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine eesti lugejale.
  • Raamatukujunduse tähtsustamine.
  • Eesti kirjanike tõlkinime soome keelde.
9. Millises vormis ilmus nooreestlaste põhiline väljaanne, mitu neid ilmus?
5 albumit...?
10. Suits oli tegev mitmes valdkonnas. Millistes? Millisesse valdkonda on ta jätnud suurima jälje?
„Noor-Eesti“ rühmituse juht, kirjanduse professor.
11. Kes oli Akadeemilise Kirjandusühingu asutaja ja kelle 1930ndate välispoliitilised artiklid ilmusid Bivilisti ja Waiti nime all?
Gustav Suits.
12. 1905.aastal ilmunud Suitsu luulekogu peetakse ajajärgu tähtteoseks. Mis nime see luulekogu kannab?
„Elu tuli“
13. Keda nimetati omal ajal kirjanduspaavstiks?
F. Tuglas
14. Millist nime kannab eesti kirjanduses esimene päevikromaan? Kes oli autor?
15. Iseloomusta Tuglase loomingut.
Realistlikud , uusromantilised,
16. Tuglas oli kirjanduselus aktiivne. Selgita lähemalt.
Toimetas kirjanduslikke ajakirju, oli mitmel korral kirjanike liidu esimees, kirjutas mitmeid uurimusi eesti kurjandusest
17. Millal tegutses Siuru? Kes kuulusid rühmitusse? Iseloomusta rühmitust.
Tegutses 1917. Rühmitusse kuulusid Gailit , Under, Suits, Tuglas, Adson , Visnapuu (GUSTAV).
Luuletajad on emotsionaalsedmad ja müstilisemad, nende põhimõte oli ärritada kodanlasi, pilklik suhtumine tõusikutesse, avalikud esinemised ja sagedased skandaalid .
18. Millal tegutses Tarapita ? Kes siurulastest kuulusid ka Tarapitasse? Miks ülejäänud jäid kõrvale?
Alustas tegevust 1921. Siurulastest kuulusid Adson, Suits, Tuglas ja Under.
19. Mis eraldas tarapitalasi siurulastest? Millest kõneles nende manifest?
Siurul polnud manifesti, nende tegevust võib kokku võtta lööklausega Naudi hetke!
20. Keda kutsuti kirjandusringkondades vürtsiks ja poeeside kuningaks?
H. Visnapuu
21. Iseloomusta Underi luulet.
Ta kirjutas armastusest häbenemata. Underi luulekeel on ladus ja värvikas, ta kasutas ka murdevorme.
22. Keda on nimetatud osavaimaks valetajaks eesti kirjanduses?
A. Gailit
23. Nimeta üks Gailiti hulkromaan ja üks sõjaromaan.
Hulkromaan „Ekke Moor“ ja sõjaromaan „Isade maa“
24. Iseloomusta kirjanduselu 1920ndail.
  • Toimus I maailmasõda.
  • 1917-1920 aastate uusromantikat kannab „Siuru“ –nimeline rühmitus.
  • 20ndate alguses oli Eestis valitsevaks suunaks ekspressionism.
  • Moodustati ajakiri „Tarapita“.
  • Loodi Eesti kirjanikkude Liit.
  • 1923 alustas ilmumist siiani ilmuv ajakiri „Looming“.

Küsimused ja vastused #1 Küsimused ja vastused #2 Küsimused ja vastused #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor muzytips99 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti kirjandus 1905-1920
15
doc

Eesti kirjandus 1905-1920

Eesti kirjandus 1905 ­ 1922 20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 ­ alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 ­ Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 ­ Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 ­ Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik) Aastail 190-1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit ,,Kiired". 1904.aastal otsustati välja anda järjekordne al

Kirjandus
Eesti kirjandus 1905-1922
8
docx

Eesti kirjandus 1905-1922

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis vene ühiskondliku tõusu aeg. 1880-tel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt pool naturalistlikud kujutus elemendid teisalt romantilised meeleolu paisutused. 1905 ­ alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus 1906 ­ hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 ­ avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1906 ­ rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid. 1909 ­ loodi Eesti Rahva Muuseum, mille eesmärgiks oli talletada rahvakultuuri. ' NOOR-EESTI 1905-1915 1901 ­ 1902 ilmus tartu gümnaasiumiõpilaste Gustav Suitsu kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired" 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti" see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905nda aasta suvel. P

Kirjandus
Rühmitused
3
doc

Rühmitused

Noor-Eesti->kirjanduslik rühmitus.Esindab20.saj.alguse kultuurimurrangut->tekkis salajastes õpilasühingutes. Rühmitusse- >Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala.Kaastöö- >A.Kitzberg,A.Haava,E.Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga).Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)Hilisperiood (loomingus avaldub modernism).Rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.Unustuse hõlmast välja K. J.Petersoni luule ja päästsid J.Liivi luule.Teened:elavdas 1905.­19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu;Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine.Albumid kallid,kvaliteetse

Kirjandus
Eesti kirjandus 20 sajandi alguses
16
rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,

Kirjandus
Kirjanduse eksam
12
doc

Kirjanduse eksam

EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev ­ Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte

Kirjandus
Eesti kirjandus 20 sajandi 1 poolel
3
odt

Eesti kirjandus 20.sajandi 1 poolel

Kirjandus 20.sajandi I poolel 1.Tõusu aeg. -1905.a alustas tegevust N.E rühmitus, mis esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi uuendusi. -1906.a hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja-kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. -1906.a esimene eesti õppekeelega keskkool(Tartus) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümn. -1906.a rajati Tartus(Vanemuine) Tln.(Estonia) teatrid. -1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum(talletada rahvakultuuri) 2. *Proosas-ühiskonnakriitiline realism *luules-vararomantist *uusromantism *individualism 3.kõik 1.punktis välja toodud 4-5. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.­1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavda

Kirjandus
Realist eesti kirjanduses
5
doc

Realist eesti kirjanduses

6.) Realism eesti kirjanduses. Proosa iseloomustus. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduses kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Arvustava, elu pahupooli ja ühiskonna ebaõiglust rõhutava hoiaku tõttu on eesti realistlikku kirjandust nimetatud kriitiliseks realismiks. Realistlik kirjandusvool jäi domineerima umbkaudu 1905. aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. Eestis tõusis romantismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks lüürika asemel proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realistlik kujutusviis võttis eesti jutukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõrval olid sageli tegevu

Kirjandus
Eesti Ärkamisaja Luuletajad
7
doc

Eesti Ärkamisaja Luuletajad

Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu ­ 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910­1919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulud

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun