Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailmamajanduses kahe maailmasõija vahel? Kuna sõjategevus toimus suuremalt jaolt Euroopas ja mitte Ameerikas, siis olid Ameerika kahjud sõja tagajärjel minimaalsed. Tänu sellele said Ameerika Ühendriigid endale maailma juhtiva tööstusriigi positsiooni. Seoses ületootmisega aga puhkes 1929.a. suur ülemaailme majanduskriis . Aastatel 1928-29 elavnes USA-s aktsiatega tehtavad tehingud börsil. 29.okt.1929.a. toimus aga krahh New Yorgi börsil. Väärtpaberite hinnad kukkusid järsult. Kriis haaras kogu ameerika majandust ning levis hiljem kogu üle maailma. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, paljud tehased ja vabrikud suleti. Massiliselt vallandati töölisi, alandati kaupade hinda, vähendati tootmist. Algas suur ülemaailmne majanduskriis.
Arutlus Ülemaailmne majanduskriis sai alguse 1929. aasta oktoobris, kui USA majandust tabas võimas tagasilöök. Majanduskriisi peamisteks põhjusteks olid maailmamajanduse kohanematus, kaupade ületootmine ja vale majandamine. Kriis jõudis ka Euroopa riikidesse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast. Majanduskriis kestis mitu aastat. Selle lõpuks nimetatakse 1933. aastat, kui Ameerika Ühendriigid hakkasid majanduslangusest üle saama. Ma arvan, et kriisi peapõhjuseks oli see, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Väike osa inimesi sai suurema osa tuludes ja ülejäänul neist ei olnud piisavalt raha kaupade ostmiseks. Kui riik oleks, aga sekkunud ja kehtestanud rikastele suuremad maksud, oleks saanud saadud raha kasutada vaesemate aitamiseks. Nii ei oleks ka ületootmist tekkinud, kuna
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid
kiiresti rikastuda, kui aga raha nappis siis laenati see pankadelt. Seoses sellega väärtpaberite hinna muutusid ebanormaalselt kõrgeteks. 24. oktoober 1929. a oli New Yorgi börsil spekuleerijate jaoks must päev (Must Neljapäev), sest järsku soovisid kõik korraga oma aktsiad müüa, kartes raha kaotada. Sellega kaasnes aga aktsia hindade langus ja paljud aktsiatega rikastuda soovijad kaotasid hoopiski väga suuri summasid. Börsi oli tabanud krahh ehk majandus langus. Seejärel halvas majanduskriis tervet USA-d ja peagi ka kogu maailma. Majanduskriisi üks põhjustest oli vale majandamine ehk võeti liialt laene ja pärast ei suudetud tagasi maksta. Paralleele 1929. a krahhiga võib tuua ka tänapäevast, 2009. a alanud kriisiga, üks suuri põhjuseid oli samuti ülejõu käivate laenude võtmine. Laene võeti, et ehitada endale maja, alustada oma äriga või osta hoopiski uus auto. Kuid kahjuks olid laenud liialt suured ja inimesed ei suutnud neid enam tagasi maksta. Tagasi minnes 1929
Üks maailma võimsamaid riike Usa jäi aga sellest liidust välja kuna keeldusid tunnustamast Rahvasteliidu põhikirja. Väikeriikide tülisid hoiti ära Rahvasteliiduga.Saksamaa ei suutnud enam maksta reparatsioone ning ta oli ka suurriikide hulgast välja jäetud. Venemaa küsimuseks oli maailmarevolutsioon, kommunistide võimul olek ja poliitiline isoleeritus. 4. Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel. 1929. aastal algas ülemaailmne majanduskriis ning teravnesid ka riikidevahelised vasuolud. Tekkisid mitmed sõjakolded. Demokraatia varises kokku ning valitsema hakkas diktatuur. Diktaatorid lahendasid tülisid sõjajõuga. Rahvasteliidu tähtsus langes. 1933. aastal Saksamaal võimule saanud Hitler alustas võitlust Versailles` rahulepingu tingimuste tühistamise eest. Tema eesmärk oli taastada Saksamaa võimsus. Rahvasteliit ei suutnud muud kui vaid humanitaarabi saatmist korraldada
Kuupäev .............................. Koostanud: Madis Somelar AKT9§2 1. Täida lüngad. (15 punkti) Esimene maailmasõda algas 1914 aastal ning lõppes 11 novembril 1918 aastal. Kõige rohkem said Esimeses maailmasõjas kannatada keskriigid(saksamaa, austra-ungari, türgi, bulgaaria). USA astus Esimesse maailmasõtta alles 1917 aastal ning kandis seetõttu vähe kaotusi. Kui varem oli USA olnud eurooplaste võlglane, siis nüüd muutus ta nende võlausaldajaks. Kõige kiiremini arenes sõjajärgsel aastakümnel USA majandus. 1920
Seoses konveierite laialdase kasutusele võtmisega kasvas toodang.Rahvas oli ostuvõimeline ja uskus riigi majandusse.Iga ameeriklane lootis peagi osta endale korteri,külmkapi ja sõiduauto Ford T.Paraku oli 1920.aastate majandusedu näiline.Sissetulekud olid väiksed ja rahapuudust korvati laenudega.Raha laenati nii kaupade ostmiseks kui ka äri alustamiseks.Üliagar laenamine maksis hiljem valusasti kätte. 1929.aasta oktoobris tabas USA majandust võimas tagasilöök.Algas majanduskriis.Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid egevuse ja miljonid inimesed jäid tööta ning kaotasid sissetuleku.Selle põhjusteks olid lahendamata majandusprobleemid,kaupade ületootmine(kaupu toodeti rohkem,kui inimesed suutsid neid osta),liigne laenamine.Kuna euroopa riigid olid tihedalt seotud USA-ga jõudis kriis peagi ka euroopasse ja hiljem ka mujale maailmas.Kriis põhjustas enneolematult suure tööpuuduse,millega kaasnesid nälg mässude oht ja muud sotsiaalsed probleemid.
Kordamine kontrolltööks Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html 2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933: - põhjused - muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus - keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D.Roosevelt ja „uus kurss“) 3. Fašismi tekkimine Itaalias: - põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933
Ülemaailmne majanduskriis arutlus SISSEJUHATUS: Majanduskriis ehk Suur Depressioon sai alguse aastal 1929 kui USAd tabas börsikrahh, mis levis kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka euroopasse. 1929 - 1933 kestnud Suur Depressioon oli suuresti tingitud ületootmisest (toodeti rohkem, kui nõudlust oli). Sõjajärgne majanduskasv tõi kaasa usu, et
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduses kahe maailmasõja vahel Kõige rohkem said Esimeses maailmasõjas kannatada Euroopa riigid.Vanad majandussidemed olid katkenud ning tuli leida uusi.Paljud inimesed olid saanud sõjas haavata ja surma.Enamus linnad seisis varemeis.Tuhanded vabrikud ja tehased olid hävinud, allesjäänud muudeti sõjatehasteks, kus toodeti sõjavarustust ja relvastust. Antandi juhtriigi Prantsusmaa territooriumil toimus sõja ajal võimsaid lahinguid, mis põhjustasid suuri purustusi.Prantsusmaa taastas kõige kiiremini oma majanduse ,sest Saksamaa maksis reparatsiooonimakseid ning nad said tagasi Elsass Lotringi piirkonna. Teine antandi juhtriik Suurbritannia taastus aeglasemalt, kuigi riigi aladel ei toimunud sõja tegevust.Aga Suurbritannia areng jäi juba enne maailmasõda USA-le ja Saksamaale alla , ning nüüd kaotas Suurbritannia lõplikult oma kunagise juhtpositsiooni maailma majanduses. 1929.aa
MAAILMASÕDA 7. ISELOOMUSTA MAAILMA MAJANDUST PÄRAST I MAAILMASÕDA PÄRAST I MAAILMASÕDA KESKENDUSID RIIGID MAJANDUSE TAASTAMISELE, SELLEKS OLI HÄDAVAJALIK: 1. PÜSIV RAHAKURSS JA ELANIKKONNA ELATUSTASEME TÖSTMINE x INFLATSIOONI PIDURDAMINE x RAHVUSVALUUTA OLEMASOLU 2. TOOTMISE SUURENDAMINE JA UUTE TÖÖKOHTADE LOOMINE x ALGAS TARBEKAUPADE HULGITOOTMINE x TOOTMISES MINDI ÜLE KONVEIERSÜSTEEMILE 8. MILLAL JA MIKS PUHKES ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS? MAJANDUSKRIIS ALGAS 1929.A. OKTOOBRIS TUHANDED TEHASED LÕPETASID TEGEVUSE MILJONID INIMESED JÄID TÖÖTA JA KAOTASID SISSETULEKU MAJANDUSKRIISI PÕHJUSED: x KAUPADE ÜLETOOTMINE: KAUPU TOODETI ROHKEM, KUI INIMESED SUUTSID NEID OSTA VALE MAJANDAMINE: x VÕETI PALJU LAENE, ET KIIREST RIKASTUDA VÕI OSTA TARBEKAUPU, LAENUKOORMUS MUUTUS ÜLELIIA SUUREKS 9. MIDA TEGI ROOSVELTI ADMINISTRATSIOON KRIISIST ÜLESAAMISEKS? 1932.A. VALITI USA PRESIDENDIKS ROOSEVELT
4. Kuidas hinnata Versailles'i rahulepingut sinu enda seisukohalt? Saksamaale määrati liiga ranged tingimused, sest tegelikult olid teised riigid ka sõjas süüdi mitte ainult Saksamaa. Kuna Saksamaa kaotas suure osa oma territooriumist, siis olid nendel aladel elavad sakslased nüüd välismaalased, aga selles polnud süüdi tsiviilisikud. Reparatsioonid olid liiga suured. 5. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel aastatel Sõjaohu kasv: · Majanduskriis 1929-1933 · Jaapani agressiivsed taotlused Lähis-Idas: Sõjaline impeerium Okupeerib Mandzuuria 1937 kallaletung Hiinale Nanning'i massimõrv · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia) 1937 leping Hitleriga, 1939 ,,Teraspakt" · Rahvasteliidu tähtsuse langus desarmeerimiskonverentsi läbikukkumine
* Suur tööpuudus, mis põhjustas nälja, mässe ning muid sotsiaalseid probleeme. * Kriis kestis väga kaua (5 aastat) ning seetõttu oli vaja riigipoolset sekkumist (riik pidi rakendama erilisi meetmeid, et suunata majandust tõusuteele). 1932. aastal valiti uueks USA presidendiks Roosevelt, kes innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks. Riigipea asus korraldama enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme (see tõi uusi töökohti ning seetõttu majanduskriis hakkas taanduma). Nendes riikides, kus demokraatia oli nõrk, asendus see diktatuuriga. Kogu maailma jaoks osutus saatuslikuks Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal. Nad saavutasid sellega alguses majandusele elavnamise, kuid nende poliitika tõi hiljem Euroopa rahvastele palju kannatusi. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult ja seda iga päev. Aktsiaomanikud
Selle tagajärjel tekkis maffia, kes hakkas alkoholi ise salaja valmistama ja levitama. Kuid kuna majanduse kasv oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele, riikide vahel olid keerulised laenusuhted, mis muutsid riigid üksteisest sõltuvaks, st et iga riikidevaheline ebakõla võis tuua kaasa kriisi. Majandukasv tugines ka tegelikult rohkem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. 5. Ülemaailmne majanduskriis (1929-1933): miks ja kus see alguse sai? mida see endaga kaasa tõi? Roosevelti new deal Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses, sest seal toimus ületootmine (hinnad langesid); väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitikast, kuid kui valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas maailmaturule suure koguse alandatud vilja, varises seegi lootus kokku. Probleemid põllumajandustoodanguga tekitas ebakindlust Ühendriikide aktsiaturul. 29. oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika
sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi,
Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Antandi poolel kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik see tõukas uue sõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Suured probleemid Saksal, ei suutnud maksta reparatsiooni. Pr. okupeeris 1923. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhni. Algas hüperinflatsioon, raha kaotas väärtuse kiiremini, kui trükiti. Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Komitern 1919. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal e Komitern
ebaõiglaseks. Rahul polnud ka Venemaa ja Ungari. Saksamaa ja Venemaa sõlmisid 1922. aastal Versailles' vastase koostöölepingu. · Antandi pool võidelnud riigid Jaapan ja Itaalia olid samuti nördinud. Nad jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad pidasid enda omadeks. Nad ei saanud justkui mingitki kasu sõjast pigem kahju (Itaalia rasked kaotused sõjas). Sõjajärgne majanduskriis: · Vastupidiselt tavapärasele, ei elavnenud majandus peale I MS. Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli rahandus, majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. · Keeruliseim olukord oli Saksamaal, kelle olukorda raskendasid reparatsioonid, mida tuli maksta Antandi riikidele. Kui Saksamaa ei suutnud maksta, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. See tekitas omakorda aga
USA-d ka see, et siin loobuti kohe pärast sda majanduse riiklikust reguleerimisest. Vidutses majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistustega kongressi ja valitsuse liikmete vastu. Ameerika suureks probleemiks oli veel kuritegevuse kasv. Üks selle phjusi oli 1920.aastal kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamis, müüki ning siise- ja väljavedu keelav seadus). Suur ülemaailmne majanduskriis Ameerika majanduse kige suuremaks nrkuseks oli see, et masstootmist ei toetanud vastav nudluse kasv. Prosperity pideva ülistamisega kadus inimestel ohutunne ning paljud hakkasid paigutama raha aktsiatesse, lootes kiiresti rikastuda. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas ja ameeriklased said kige rohkem tunda selle mju. 1929.aastast kuni 1932.aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole vrra. Tööta jäi 13 miljonit inimest
eristas USA-d ka see, et siin loobuti kohe pärast sda majanduse riiklikust reguleerimisest. Vidutses majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistustega kongressi ja valitsuse liikmete vastu. Ameerika suureks probleemiks oli veel kuritegevuse kasv. Üks selle phjusi oli 1920.aastal kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamis, müüki ning siise- ja väljavedu keelav seadus). Suur ülemaailmne majanduskriis Ameerika majanduse kige suuremaks nrkuseks oli see, et masstootmist ei toetanud vastav nudluse kasv. Prosperity pideva ülistamisega kadus inimestel ohutunne ning paljud hakkasid paigutama raha aktsiatesse, lootes kiiresti rikastuda. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas ja ameeriklased said kige rohkem tunda selle mju. 1929.aastast kuni 1932.aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole vrra. Tööta jäi 13 miljonit inimest
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha
rahvusahelise kommunistliku organisastsiooni ehk Komiterni vastu. New Deal - Roosevelti koostatud tegevuskava, mis sisaldas enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme, lootes kriisi lõpetada. AASTAD 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne'i vaherahu. 18.jaan 1919 - Pariisi rahukonvererentsi avamispäev. 28.juuni 1919 - Sõlmiti Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - puhkes ülemaailme majanduskriis, mis kestis mitu aastat. 1933 - Saksamaal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav Versailles' rahuleping. 1936-1939 -Hispaania kodusõda ISIKUD Woodrow Wilson - USA president, kes 1918 aasta algul esitas oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta.
Venemaa seadis eesmärgiks uuesti maailm ümber jagada.1922.aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles` süsteemi vastase koostöölepingu. Antandi pool võidelnud riikidest oli sõjatulemusega kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Kaotused olid suured ja sõjast ei saadud mingit kasu. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Rahanduses oli olukord ebakindel. Tööpuudus kasvas. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtuse kiiremini, kui jõuti seda trükkida. Eriti raskelt kannatas keskklass, kes kaotas kõik säästud. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut, see tõi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi
Kordamisküsimused 1. Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid. Millal? 18. Jaanuar 1919 Miks? - Taheti sõlmida rahu, seda hoida ja taheti lõpetada sõda. Kes osalesid? - Võitjariigid, kelleks olid Usa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4
.......................................................................30 Lisad..............................................................................................................................................32 Lisa 1 Dow Jonesi tööstuse keskmine...................................................................................... 33 4 SISSEJUHATUS 1929. aastal alguse saanud majanduskriis ehk Suur Depression on saanud aktuaalseks just praegustel aastatel, sest maailmamajandust on tabanud ka laiaulatuslik majanduskriis. Öeldakse, et praegune majanduskriis on kõige suurem pärast 1929. aasta kriisi. Sellest tekkiski huvi 1929. aasta majanduskriisi vastu, et kui halvaks olukord siis muutus. Eesmärgiks on teada saada, mis eelnes Suure Depressioonile, mis selle põhjustas ja mille see endaga kaasa tõi. Töö on jaotatud kolme peatükki
linna ja seda ümbritseva maakonna pärast.)Mitteedukas oli Rahvasteliit 1930-ndatel, kui Jaapan tungis Hiina ja Rahvasteliit ei olnud sellega nõus, et Jaapan saaks Hiina alad endale. Pärast seda lahkus Jaapan Rahvasteliidust ning siis hakkas liidu allakäik. Rahvasteliit suutis ära lahendada ainult väikeriikide omavahelised tülid, kuid näiteks Itaalia ja Etioopia ning jaapani ja Hiina vahelist tülisid ei suudetud lahendada. 4. Kuidas ja miks mõjutas I maailmasõda Euroopa poliitilist kaarti? Ida -ja Kesk-Euroopas tekkisid uued riigid. Näiteks Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome. Venemaa kaotas palju oma maid. Austria-Ungari purunes täielikult. Saksamaalt võeti ära suuri maid. Austria-Ungari aladel moodustati kolm iseseisvat riiki: Austria Vabariik, Ungari Vabariik (hiljem ilma kuningata kuningriik) ning Tšehhoslovakkia vabariik. 5. Miks olid rahvusvahelised suhted 1920. aastail üldiselt rahumeelsed? Sest siis oli veel meeles I maailmasõja šokk
USAs kiire majanduskasv, inimesed rikastusid kiiresi ja ostasid endale väärtuspabereid kokku. 1925.a Locarno konverents(In,Pr,Tseh,It,Belgia,Po,S)S võeti sinna esimest korda partnerina,sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sle paika pandud läänepiiri. Briand-Kelloggi pakt P väisministri ja USA riigisekretär, kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktsid rahumeelselt. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS : 29. Okt 1929 puhkes börsil paanika, hakkati müüma väärtuspabereid ja nende hinnad langesid tohutult, varises kokku pangandus, ostujõud vähenes, töötus, USA nõudis laene ja kõrgendas tollimakse, see viis kriisi ka teistesse riikidesse. Kriisi põhjused. 1) ületootmine 2)valemajandamine( võeti riigilt laenu, ega suudetud tagasi maksta) 3) valitsuse vead : tolloimaks. TAGAJÄRJED : suur tööpuudus, näljahäda, keskklass vaesus, helde laenude jagamine, vaesumine, tootmise langus
PT 1-3 Mõisted. Reparatsioon- kaotaja riik peab hüvitama võitja riigile tehtud kahju Kapituleerumine- tingimusteta alistumine Diktaktuur- ainuvõim Inflatsioon- raha väärtuse langemine, kuid hindade tõusmine Demokraatia- rahvavõim PT 1a Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents Sündmused. Compiegne vaherahu sõlminine(11. November 1918, Prantsusmaal)- sellega lõppes 4 aastat kestnud esimene maailmasõda Pariisi rahukonverents(1919-1920)- rahuleping, mis sõlmiti võitjate(antant-Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel. Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav, sest lepingutingimused olid alandavad: · Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor · Keelati omada tanke, raske suurtükke, sõjalaevu, allveelaevu, soomuikeid jne.
AJALOO TASEMETÖÖ · I maailmasõda · Majanduskriis kus ja millal algas? · Diktaktuur Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Miks tekkisid? · II maailmasõda Millal algas ja lõppes? Leerid. Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa? · Külm sõda ja selle lõpp · Sotsialismileeri lagunemine I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja puhkemise otseseks põhjuseks. Suurriikide eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Sõja algul toimusid suures muutused majanduses, sest sõda pööras segamini senised majandusnormid ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Teravnesid ka sotsiaalsed probleemid, sest mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused
Kuna Saksamaa enam maksta ei suutnud, okupeeris Prantsusmaa suure tööstuspiirkonna Saksamaal- Ruhri. Algas hüperinflatsioon. Kannatas eriti keskklass. Saksamaa kehv olukord mõjutas ka kogu Euroopat (tööpuudus, inflatsioon). 1920.ndatel hakkas majandus tõusma USA.s. Ameerika abil kergendati Saksamaa reparatsioone ning pikendati tähtaega. Ameerika toetas ka ise Saksamaad laenudega.=Saksamaa ja Euroopa majandus pöördus ülesmäge( elujärg paranes, sõja haavad hakkasid kaduma). 1920.dnate II poolel oli Ameerika majanduskasv tohutu. Inimesed rikastusid kiiresti ja tarbisid massiliselt. Osteti aktsiad ja väärtpabereid. Suure tarbimise abli majandus mõnda aega kasvas, kuid see põhines eelkõige soodsatele laenudele. Kasv oli ebaühtlane ja soosis teatud alasid. Riigid sõltusid üksteisest 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail. I MS tulemused rahuldasid väheseid
Wilson ise saab infarkti, haigestub. Uueks presidendiks valitakse vabariiklane. Vabriiklased jäävad võimule kuni suure majanduskriisini. Vabariiklased toetavad majanuslikku liberalismi ja isolatsionismi. 1929. aastal saab USA presidendiks Herbert Hoover, kes kehtestab kuivseaduse. Uus president on veendunud, et riik ei peaks majandusse sekkuma. 1 · MAJANDUSKRIIS: o Börsi krahh: Põhjustatud ületootmisest. Tekib ostujõu defitsiit. Inimesed hakkavad rohkem laene võtma, isegi farmerid, kes pandivad oma talud ja saagi. Rikkused jaotuvad ühiskonnas väga ebaühtlaselt. 1929. aastal kuulus 60% kogu USA rikkusest ainult 2%-le elanikkonnast. Börs kuumeneb üle, mille tagajärjel muutuvad hinnad ebareaalseks. 24. oktoober 1929 Wall- Streeti börsikrahh ehk must neljapäev
Ülemaailmne majanduskriis - Eesti aastatel 1929-1933. Majanduskriisi põhjused, tagajärjed & mõju põllumajandusele. Eellugu. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused. Suur majanduskriis maailmas sai alguse põllumajanduses tekkinud olukorrast. Maad, mis tootsid enim vilja (USA, Kanada, Austraalia, Argentina) said väga head saaki ja põllumajandustootjaid ähvardas viljahinna langus. USAs üritati hindu üleval hoida, ostes farmeritelt kokku nende toodangut. 1929. a. lisandus maailmaturule veel suures koguses Kanada vilja. Euroopa riigid kaitsesid oma põllumeeste huve ja hakkasid rakendama tollitõkkeid. 1929. a. oktoobris toimus New Yorgi bösil järsk aktsiahindade langus
taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. Leping nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal, sest Saksamaa aladel oli see keelatud. See oli mõlemale riigile kasulik, sest lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning vastupidiselt võimaldas Nõukogude Venemaa Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. 4. Sõjajärgne majanduskriis, hüperinflatsioon Majandus langes peale I MS-i. Kaubandus maailmas ei taastunud oodatud kiirusega. Saksamaal oli olukord kõige kriitilisem, tuli maksta reparatsioone sõja eest võitja-ehk Antandi liitu kuulunud riikidele. Kui Saksamaa ei suutnud maksta, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna-Ruhri. See tekitas hüperinflatsiooni, mis tähendab seda, et raha kaotas väärtust kiiremini kui seda trükkida suudeti.
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
