Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 08.11.2014 16.11.2014 1. Töö eesmärk Killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjal Katses kasutati killustiku. Killustik fraktsiooniga 8 16 mm. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal täpsus 0,1g Hüdrauliline press Lahtikäiva metallist põhjaga silinder d=150mm Sõelad avaga 8; 2 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Materjali kirjeldus Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 5. Killustikku kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 6. Töökäik 6.1 Killustiku tugevuse määramine Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 8 16 mm. Killustiku tugevusmärgi määramiseks kasutatakse silindrit
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL nimi SEPISTAMISE PRAKTIKA KURSUSETÖÖ Õppeaines: Metallide kuumtöötluse praktika Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-31 Juhendaja: lektor A. Altmäe Tallinn 2010 Sepistatav detail Detailiks on 150mm pikk läbilöögi meisli pea, mille teine pool on ruudukujuline lame haamer. Sellel on auk käsivarre paigaldamiseks. (Vaata joonist) Materjali toorikuks on profiiliga metall-latist lõigatud lõik mõõtmetega 35x35x88mm. Tööriistad: · Sepaääs · Pneumovasar · Alasi · Sepahaamrid · Erinevad läbilöögimeislid · Viilid · Kinnihoidmise tangid · Sepa käed Sepistamise töökäik
2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4 vahele paigaldada XPS tüüpi soojustus 150mm. Vundamendid armeerida vastavalt tootja juhistele. Vundamentide rajamissügavus on -1300mm hoone nullist. Vundamendi alla valmistada armeeritud betoonist taldmik 200 mm kõrge ja 600 mm lai. Taldmike rajamissügavus on -1500mm hoone nullist. Taldmike alla rajada tihendatud täitepinnasest padi 250...300 mm. Vundamendi peale asetada bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioon kapillaarse niiskustõusu vältimiseks. Vundamentide ümber paigaldada ühe meetri laiuselt
Leida: Valemid: kus Lahendus: Ülesanne 2 , imemiskõrgus 5,5m, toru läbimõõt 100mm, imemistoru pikkus 10m, =0,025, sõela takistustegur , põlve takistustegur Lähteandmed: L=10m =0,025 Leida: Valemid: kus Lahendus: Ülesanne 3 , imemiskõrgus 7,5m, toru läbimõõt 150mm, imemistoru pikkus 10m, =0,05, sõela takistustegur , põlve takistustegur , rõhk vee pinnal 200kPa. Lähteandmed: => L = 10m = 0,05 = 200kPa = 1 000 kg/ Leida: Valemid: Lahendus: Et pumbas ei tekiks kavitatsiooni (nähtus, kus vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud), peab kogusurve pumba imiavas olema suurem küllastunud auru survest. kus
V~RVITUD KROHV 10MM KLINKERPLAAT PAIGALDUSSEGUL 10MM PROFIILPLEKK TP20 18MM V~RVITUD KROHV 10MM AEROC ECOTERM PLUS 375MM LIHVITUD BETOONPLAAT 100MM ROOVLATT 38MM AEROC ELEMENT 150MM V~RVITUD KROHV 10MM VAHTPOLSTREEN 100MM DISTANSLIIST 10MM V~RVITUD KROHV 10MM TIHENDATUD KILLUSTIKALUS 200MM ALUSKATE 0,1MM MINERAALVILL 300MM
Ülesanne nr 12. Tegemist on hoonega, mille sisemõõtmed on 6x6m. Seina kogupaksus w = 0,25m. Põranda konstruktsioon on esitatud tabelis. Tegemist on savise pinnasega. Leia põranda soojusjuhtivus. Kihi nimetus Paksus λ (W/mK) Sisepind PVC rullkate 5mm 0,17 Betoon tasanduskiht 100mm 1,8 Keramsiitbetoon 150mm 0,2 Aluskate 3mm - Muud andmed Seina kogupaksus w 0,25 Põranda sisemõõtmed 3x7 Pinnase liik Savi 21 *Samm nr 1- leia B` (valem nr 2) B´= 0,5∗20 = 2,1 *Samm nr 2- leia võrdväärne kogupaksus dt (valem nr 3). Dt = 0,25+1,5(0,17+0,029+0,055+0,75+0,04)=1,816 m
V~RV AEROC ECOTERM PLUS 375 375 MM LIHVITUD BETOONPLAAT 100 MM ROOVLATT 38MM AEROC CLASSIC 150 150MM (0,072 W/MK) VAHTPOLSTREEN EPS80F 100 MM DISTANTSLIIST 10MM KIVIVILL 30MM SISEVIIMISTLUS: V~RV TIHENDATUD KILLUSTIKALUS 200 MM ALUSKATE 0,1MM
Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone põrand, küttetorustikuga raudbetoonplaat, on altpoolt soojustatud 100 mm EPS-plaatidega, selle all on tihendatud killustik 200mm. Raudbetoonplaat kaetakse klinkerplaatidega. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 10 mm krohv + viimistlusvärv 375mm AEROC EcoTerm 375 kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Kandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Classic kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Mittekandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Element kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Katus Katuse kalle: 10% Katuse konstruktsioon: 13mm kipslagi 10mm distantsliist 400mm Liimpuittalad 300mm mineraalvill 0,1mm aluskate 10mm distantsliist 38mm roovlatt
Magnetahela elektrotehnilisest terasest osa keskmine pikkus lk = 150 mm, mähise keerdude arv w = 300. Südamiku materjali magneetimiskõver on toodud joonisel. Leida vool mähises, mis tekitaks südamikus induktsiooni B = 1,0 T. Puistet mitte arvestada. Andmed:ss Lk=150mm=0,15 m w=300 B=1,0T Hk=1 kA/m = 1000A/m (Vaatad jooniselt) I=? __________________________________ I=Hklk/w I= 1000 X 0,15/300= 0,5A Eelmises ülesandes kasutatud südamikku on tehtud õhupilu = 2 mm.Seega on nüüd magnetahela elektrotehnilisest terasest osa keskmine pikkus l = 148 mm. Mähise keerdude arv on endiselt w = 300. Südamiku materjali magneetimiskõver on toodud joonisel. Leida vool mähises, mis tekitaks õhupilus induktsiooni B0 = 1,0 T. Puistet mitte arvestada. Andmed:
ja Uzboi jõe orust kuni Kopetdagi mäestikuni.Teda piirab läänest Kaspia meri ja lõunast Afganistaan ja Iraan. 3.Kliimatingimused Karakumi kõrb on tekkinud varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes.Suvi on pikk ja palv.Juulikuu keskmine temperatuur on 28-32°C.Talv on lühike ja lumevaene.Temperatuurid jäävad põhjaosas -5°C ja lõunaosas 3°C lähedale.Aastas sajab keskmiselt 50-150mm. 4.Kõrbete tüübid Karakum jaguneb põhiliselt liivakõrbeks ja kohati ka savikõrbeks. 3.Joonis Karakumi savikõrb 5.Taimestik ja loomastik Loomastik Karakumi kõrbes elab palju närilisi.Näiteks hüpiklasi,suslikuid ja liivahiiri.Roomajatest elavad seal stepikilpkonnad,liivaboad ja noolmaod. Suurimad loomad on saiga ja hunt. Seal karjatatakse ka aastaringselt lambaid ja kaameleid. Taimestik Taimedest kasvab seal liivaakaatsiat ja kõrbetarna mida kasutatakse ka söödataimena
A f y 12⋅100 ⋅235 N pl , Rd= = ⋅10−3=282 kN γM0 1.0 Netoristlõike kandevõime poldiaukude kohal 0.9 A net f u 0.9⋅12 ⋅ ( 100−2 ⋅13 ) ⋅360 N u , Rd= = ⋅10−3 =230.2kN γM2 1.25 3 2. Keevisliide Keevise kõrgus 4 mm ja pikkus 2*150mm 200⋅10 3 τ⊥= =166.7 MPa 2 ⋅4 ⋅150 √ 3⋅ τ 2 ⊥ = √ 3 ⋅166.72=288.7 <360 MPa 3. Joonis 4
LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid,
meh.töötlemisel. Tema voolavus- ja tinglilvoolupiired on tunduvalt suurem. 5) EN E295 ja GOST ST5PS Keemiline sisaldus: Võrreldes EN GOSTiga on selgelt näha, et GOSTi teras on leg.elementidega rikkam, kuid S ja N sisaldus peaaegu ei erine. Mehaaniline sisaldus: Vaatamata GOSTi elementide domineerimisele,teras E295 on paindlikum ja tema meh.omadused varieeruvad tunduvalt. E295 (EN) Mehaanilised omadused: + diaametrid t= 1 - 1,5 mm ; 1,5 – 2mm; 100-150mm, 150-200mm, 16-40mm, 200-250mm. ST5PS (GOST) Mehaanilised omadused: Kuni diameeter = 40-100mm,
Vxmax = 124,4 cm3 12,44 cm3 = 111, 96 cm3 Arvutasin fraktsioonide üldarvu n, arvestades ühe fraktsiooni mahuks 2ml; seega n = Vxmax / 2 = 111,96 cm3 / 2 = 55, 98 56 Katseklaasistatiivi asetasin fraktsioonide arvule vastava hulga kindla mahu järgi ( 2ml ) kalibriitud katseklaase ja numereerisin need. Kolonni lähedusse paigutasin voolutuslahutuse ehk eluendi pudeli ja märkisin üles voolutuslahuse koostise: 50 mM Tris HCl 150mM NaCl pH = 7,5 Varusin väikse keedkulaasi, kuhu kogusin kolonni täidise pinnal oleva eluendi, mis enne uuritava segu sisestamist kolonnist välja lasin. 2.2. Segu komponentide lahutamine Avasin ettevaatlikult kolonni väjavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahus hakkas aeglaselt kolonnist välja tilkuma. Reguleerisin kolonni voolukiiruse optimaalseks. Kui vedeliku tase langes kolonnis täidise pinnani, sulgesin kolonni väljavooluava ja kolonn sai
LABORATOORNE TÖÖ 13 Korkkaliibri (kolvisõrm) mõõtmine püstoptimeetriga 1. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Püstoptimeeter H 0-150mm 0,001mm 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Püstoptimeetrit kasutatakse kontaktmõõtmiseks võrdlusmeetodil. Optimeetri skaala jaotise väärtus on 0,001 mm, mõõtepiirkond skaala ulatuses ±0,01 mm. Välismõõte saab mõõta vahemikus 0...150 mm. 1 alus 8 arretiir (1) 2 töölaua tõstemutter 9 optimeetritoru 3 töölaua fikseerkruvi 10 optimeetritoru lukustusmutter
LABORATOORNE TÖÖ 3 Aukude sügavuse mõõtmine sügavuskruvikuga 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nihik 0-150mm 0,1mm 2. Sügavuskruvik 0-100mm 0,01mm 3. Detail mõõdetavate aukudega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Mõõde Mõõde sügavuskruvikuga Ava nr. Otsak nihikuga 1 2 3 Keskm. 1 19,8 (0-25) 19,71 19,76 19,73 19,73 2 30,5 (50-75) 30,51 30
3224 Raudbetoonist täisnurksed postid, 400x400mm 7 m3 5,8 815,04 76,31 6240 3225 Ümmargused monoliitbetoonist postid, 30/37 DN400mm 4 m3 9,7 306,17 1,2 126,1 1734 3226 Liftišaht 108 m3 53,2 49,85 33,8 9035 324 Müüritised 3241 Fibo kergblokkist šahti sein 150mm 54 m2 0,8 17,81 10,4 1524 326 Seinte puittarindid Ventilatsioonikorstende sein, puitkarkass 150x50mm, 3261 mineraalvill 150mm ja aurutõke 25 m2 1,9 17,95 24,7 1067 327 Sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon
t ( ) N 1=5,54 R 1 =5,54 W 0,5 1,959 0,1181 ( ) =1524,33 t R2 2 2 N 2=5,54 W 0,5 ( ) =5,54 2,061 0,0996 ( ) =2372,18 L 150mm H 1= = =0,0984 N 1 1524,33 L 150 mm H 1= = =0,0632 N 1 2372,18 Katse 2. Gradientelueerimine. 20-100% ACN, ülejäänu vastavalt H2O (0-100 oleks ajad pikemad tulnud) (t m2−t m 1) (7,154−4,199) RS =1,18 =1,18 =22,52 (W 1 + W 1 ) (0,0787+ 0,0761) ;1 ;2
Materjalide järgi-plast-,betoon-,malm-,kiudtsement-,keraamisised ja terastorud Olmereovee kanal koosneb maaaluste torude võrgust;hooneväljundist,hoovi-,tänava-,ja kollektortorustikest ning vaatlus ja kontroll kaevudest. Hoovi ja tänava torustik isevoolne külmumispiirisügavusele toru alla 0,005-0,0005 Vajadusel survetoru ja ülepumplad. Olmereovee vaatluskaevud asuvad Erisuundadest torustike ühendusel ja suuna-,kalde ja lädimõõdu muutumise kohtades Sirgetel lõikudel;150mm-35m,200-600mm-50-75m,700-1400mm-100-150m,üle 1400mm-200-300m Sadevete kanal koosneb restkaevust,tänavatorust väljundist ja vaatluskaevudest.Restkaevud on 40-100m vahega.Sadevete torud on suured 200-2500mm.0,05-0,005 Drenaaz-pinnasevee taseme alandamine hoonete umber ja soojatrasside piirkonnas.0,002 Soojatrass-kaugküttesüsteemides kuuma vee või auru transportimiseks elumajja,tööstusettevõttesse jne Jaguneb otstarbe järgi:
3 Lahenduskäik Andmed Jõud, mida arendab esimene silinder 1A F1 =3000N Jõud, mida arendab teine silinder 2A F2 =2000N Jõud, mida arendab kolmas silinder 3A F3 =7000N Esimese silindri liikumisulatus l1 =300mm Teise silindri liikumisulatus l2 =400mm Kolmanda silindri liikumisulatus l3 = 150mm Rõhk süsteemis 10bar = 1000kPa Lubatud rõhu langus 30kPa Kaugus kompressorist 250m Üks töötsükkel 0.5s Seadme kirjeldus Kaevandatud kivid tulevad purustajast, mööda konveierlinti, kahele vibreerivale sõelale. Peene fraktsiooniga ülemine sõel (1A) liigub edasi tagasi ostsilleerides jämeda fraktsiooniga sõela (2A) kohal
Sillutiskivid sobivad kõnniteede sillutamiseks, aga ka sõiduteedel ja ekstreemsemates tingimustes kasutamiseks. Sillutuskive on Columbia-Kivi tootevalikus kahe erineva kuju ja paksusega (60 ja 80mm). 60mm paksused kivid sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks. 80mm paksuseid kive võib kasutada ka sõiduteede ehitamiseks. Kivide külgedel on ladumise hõlbustamiseks 2mm paksused vuugieendid. Äärekive on kahe laiusega (70 ja 150mm). Kitsamate kividega saab eraldada kõnnitee haljasalast, sõidutee ja kõnnitee vahel tuleks kasutada laiemaid äärekive. Kasutamine Sillutiskive saab kasutada kõnniteede, platside, tänavate jt objektide katmiseks. Kivid asetatakse tihendatud killustikalusega liivapadjale. Korralik killustikalus on kvaliteetse betoonkivisillutise saamiseks äärmiselt oluline, selle vajalik paksus sõltub aluspinnasest ja liiklustihedusest. Vee äravoolamise tagab kallakus 1 cm/m.
Kalahari kõrbe pindala on ligi 930 000km2 ning ulatub lõunas kuni Oranje jõeni. Kalahari kõrb on üks palavamaid ja metsikumaid kogu maakeral. Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul- novembris, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kalahari temperatuur võib ulatuda kuni 40°C , keskmaksimaalne temperatuur- 29°C, aga keskminimaalne 12°C. Öösel kiirgub aga soojus tagasi ning atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Aurustumine- 3 000mm. Sademete hulk on 150mm (lõunas) ning 1000mm (põhjas) aastas. Üldiselt aga, alla 250mm aastas. Kõrbe tekkepõhjuseks on püsiv kõrgrõhkkond ja ka mandrit ümbritsevate ookeani hoovuste mõjul. Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja väikesekasvulise rohu ning põõsastega. Põhjas hõre mets ja savann , lõunas poolkõrb ja kuni 100m kõrguste luidetega kõrb. Taimi ja loomi on siin rohkem kui köikides teistes kõrbetes. Loomadest kohtab seal
· Üldpind - 167,8 m2 · Kasulik pind - 144,9 m2 · Abiruumide pind - 22,9 m2 · Elamu maht - 533,0 m3 · Hoone tulepüsivus - TP-2 · Hoone kõrgus -4m · Hoone pikkus -13,60 m · Hoone laius -14,05 m · Ehitise eluiga 40 aastat 3. Põhitarnid 4. Vundament a. Hoone rajatakse keramsiitplokkidest lintvundamendile. Vundamnedi aluseks on 200mm kruusapadja peale on valatud 150mm betooni. Vundament on fiboplokkides ning välisseinte all on raudbetoonist soojusatud sokkel 5. Põrand a. Põrandaks valatud betoonplaat 80mm, mis on hiljem lihvitud. Põrand toetub vundamendile ja eelnevalt trambitud pinnasele. b. Põranda soojustuseks on 2x 100mm EPS plaadid (Estplast EPS100) Mis on paigaldatud betoonpõranda alla, tihendatud killustikule. c. Põrand viimistletakse klinkerplaatidega. d
Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida?Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4.Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. 9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne
Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida?Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4.Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. 9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne
põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked 6. 7. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8. Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus 9.20-30 10. 11.Näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda ehväiksem 200 ülekaalus taandmustingimused ehsuurem400 ülekaalus hapendustingimused ja kui ehsuurem700, siis taimedele kahjulik.soovitatav 400-600 12
Töö käik · Kontrollitakse kolonni vertikaalsust · kolonni täidis: Sephadex G-75, tegur k = 0,1 · geelisamba kõrgus l = 31,4 cm · diameeter d = 1,6 cm · täidise kogumaht Vt = 63 ml · geelimaatriksi maht Vg = 0,1 63 = 6,3 ml · maksimaalne elueerimismaht Vxmax = 63 6,3 = 56,7 ml · fraktsioonide üldarv n = 56,7 / 2 = 29 · statiivi võetakse vastav arv katseklaase · eluendi koostis: 50nM Tris-HCl, 150mM NaCl, pH = 7,5 · uuritav segu: o dekstraansinine (6mg/ml) o müoglobiin (6mg/ml) o 2,4-dinitrofenüülaspartaat (0,6mg/ml) · kolonni täidise pinnal olev eluent lastakse välja · kolonni voolukiirus reguleeritakse piiridesse 0,7 1,0 ml/min · kui vedeliku tase langeb täidise pinnani, suletakse kolonni väljavooluava
vajadusel lihvitakse pindu tasaseks. Enne katsetamist tuleb veel katsekehad mõõta, kaaluda ning märkida survepinnad. Survele katsetamisel tuleb koormamise kiirus hoida stabiilsena vahemikus 0,6 ± 0,2 N/(mm2 ·s) kuni katsekeha purunemiseni ja märgitakse purustav jõud. Lähtuvalt purustavast jõust ja keha pindalast leitakse survetugevus Valem 4.3.1 abil. Survetugevuse arvutamisel tuleb kasutada paranduskoefitsienti 0,95 kuna üldiselt kasutatakse kuupe servapikkusega 150mm aga katses kasutati katsekehi mõõtmetega 100x100x100 mm. Survetugevuseks loetakse 3 katsekeha aritmeetilist keskmist. F Rs = 0.95 Valem 4.3.1 S Rs proovikeha survetugevus (N/mm2); F purustav jõud (kN); S proovikeha ristlõikepind (cm2). 3 5. Katsete tulemused 5.1.Survetugevus Tabel 5
gaaside ja ühendite kindlus. Kilede jätkamiseks mõeldud sinine gaasi- (radooni) kindel kahepoolneteip on 50mm lai. Tänu sellele on teda võrreldes konkureerivate toodetega mugav ja kerge paigaldada, kuna see ei rebene ega veni. Tänu sellele on ka töö oluliselt kiirem ja kvaliteetsem. [6] Fooliumiga teip on mõeldud sinise gaasikindla kile ülekatete isoleerimiseks. Fooliumi kiht annab lisa garantii erinevate kahjulike ühendite läbitungimise takistamiseks. [6] 150mm lai kahepoolne teip on mõeldud müürilindi jätkamiseks ning samuti kile sidumiseks müürilindiga. Ülekatteteipi kasutatakse kilede ülekatete sidumiseks takistamaks vee ja mustuse pääsu kile vahele. [6] Joonis 4. Visqueen teip [6]. 3.3. Visqueen zedex vundamendilint 3.3.1 Üldinfo Zedex müürilint on uue generatsiooni niiskus- ja gaasikindel müüride aluslint. Ületab oma
Profiillaud: vertikaalne, horisontaalne 18 9 Puidust välisvooder Servatud laud Välisvoodrilaudade soovitatavad paksused on: Laua laius <120mm Laua paksus min. 18… 18…21mm Laua laius 120… 120…150mm Laua paksus 21… 21…25mm Laua laius >150mm Laua paksus min. 25… 25…28mm 19 Puidust välisvooder Kvaliteetse lõpptulemuse eelduseks on, et voodrilauad on viimistletud enne nende paigaldamist. Veel parem on, kui kasutatakse eelnevalt tööstuslikult tehasetingimustes viimistletud voodrilaudu.
Heeblid- Terasest Pikkus: 400mm ja 600mm Digitaalne supler- Roostevaba, karastatud ja lihvitud mm/toll, LCD ekraan, numbri kõrgus 10 mm. Kasutustemperatuur 0° C......+40°C Patarei: 1.5V SR44 Automaatne ON/OFF/5MIN Nullimisvõimalus iga koha peal. Reguleerimiskruvi täpseks mõõtmiseks. Lukustuskruvi. Keermetabel. Mõõtmisala 0-150mm, lugemistäpsus 0,01mm, täpsus 0,03mm , Mõõtmisekiirus 1,5m/sek lõua pikkus 40mm. MIL-nuga-roostevaba tera, kummist käepide. Õlifiltri võti- ½ nelikant, 21 mm väliskuuskant. Max. ø120mm Kruustangid koos alusega- Lõugadelaius 150mm Pingutusvahemik 200mm Mass 17 kg Poldiõngitseja- pikkus 340 mm Painduva varrega magnet- Pikkus 525 mm DSS Mutrikeeraja
KT 2 1. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore
es4=1192,5-(1192,5-48)=1192,5-1144,5*= 273,88 (Pa) ese=1192,5-(1192,5-48)=1192,5-1144,5*= 48(Pa) 2.9 Kastepunkti tekkimise graafik Kastepunkt tekib välisseina 2. kihis, milleks on kivivill. Kastepunkt tekib umbes 636 Paskali juures. VARIANT C Joonis 4 3 2 1 1- Kuivkrohv 13mm 2- Põlevkivituhkgaasbetoon 300mm 3- Kivill 150mm 4- Kuivkrohv 13mm 3.1 Välispiirete soojatakistuse arvutused Sisepinna soojatakistus oleneb soojavoolu suunast, antud juhul on see horisontaalne. Sisepinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 6. Rsi= 0,13 Välispinna soojatakistus oleneb tuule kiirusest, antud juhul on selleks 4,0 m/s. Välispinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 7.
Valitseb troopiline kõrbekliima, iseloomulik on temperatuuri suur ööpäevane kõikumine. Atlandi ookean mõjub pehmendavalt ainult kitsal (2-3 km) rannikualal. Põhjas on kliima kõrbeline, kõrge temperatuuri ja väheste sademetega; lõunas seevastu sajab eriti suvel küllaltki sagedasti. Suurem osa aastast tõuseb päevane temperatuur peaaegu kogu maal üle 35 kraadi; ööd on aga tavaliselt jahedad. Sademeid on põhjaosas alla 50mm aastas, keskosas 50-150mm, lõunaosas 200-450mm aastas. Sajab vaid juulist-septembrini edelamussoonide ajal. Sage tugev idatuul põhjustab liiva- ja tolmutorme. Sahara tolmune tuul harmattan teeb väga kuuma ja kuiva kliima veelgi raskemini talutavaks. Õhutemperatuur jaanuaris: +14 kraadi Õhutemperatuur juulis: +28 kraadi Aastane temperatuuri amplituud on: 25 kraadi. Kõige vähem sajab detsembris, jaanuaris ja veebruaris. Siseveed
alla. Räästal on lumetõkked, seega peab tihelaudis ulatuma tõkete ja katusekatte ühenduskoha alla. Enne katusekatte paigaldamist tuleb alus puhtaks pühkida. Vee võimalikesse kogunemiskohtadesse tihelaudisel pannakse hüdroisolatsioonikiht 6)Sadevete ärajuhtimine katuslaelt. Sadeveed juhitakse katuselt ära ripprennidesse. Kallete suunad ja sülitite asukohad vaata katuste plaanidelt ja vaate joonistelt. Rennide kalle peab olema 5mm/m. 7) Räästad. Külgräästale naelutatakse ca 150mm laiune alusplekk samast materjalist, mis katusekate. Räästaplekk kinnitatakse aluspleki külge püstvaltsõmblusega. Räästa kaitseplekk valmistatakse plekklehest. Kaitsepleki serv painutatakse tagasi ja kujundatakse alla suunatud tilganinana, mille kaugus räästalaudisest või betoonalusest peab olema vähemalt 20mm, krohvitud või müüripinnast aga vähemalt 50mm. Kaitseplekk peab ulatuma vähemalt 50mm tuulutuspilust allapoole. Kaitseplekk kinnitatakse:
1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata tehiskivi veeimavus ning survetugevus kuiva proovikeha ja vees immutatud proovikeha puhul. Saadud survetugevuste põhjal hinnata materjali pehmenemiskoefitsient. 2. Kasutatud materjalid Töös katsetati silikaattellist. Tellise mõõtmed olid ligikaudu 250 ×120 ×88 [mm]. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Hüdrauliline survepress – täpsus 0,1 kN Nihik – mõõtepiirkond 150mm, vähim skaala jaotis 0,2mm 4. Katsemetoodika 4.1 Tiheduse määramine Iga tellise mõõt leitakse nihikuga kolmest eri punktist ning arvutatakse aritmeetiline keskmine kolmest tulemusest. Saadud andmetega leitakse kehade ruumala valemiga 1: V =a ×b × h (1) kus V – keha ruumala [cm3] a – proovikeha pikkus [mm] b – proovikeha laius [mm] h – proovikeha kõrgus [mm]
Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade gabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150mm killustiku tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud. 3. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1)
85 13.3 1000 752 = 1 - 1 - 2 µ = 1 - 1 - 2 0.1061 = 0.1124 fcd 1000 d1 0.1124 0.85 13.3 1000 75 A S1 = = = 280mm2 fyd 205 Valin 10 6 A S1 = 283mm2 1000 s= = 100mm 10 s max = 1.5 h1 = 1.5 100 = 150mm s = 100mm < s max = 150mm A S1 283 1 = = = 0.0038 1000 d1 1000 75 Võtan 6 s. 100 - Jaotusarmatuur A S3 = A S1 20% = 280 20% = 56mm2 s max = 2.5 h1 = 2.5 100 = 250mm 4 A S3 s max 4 56 250 min = = = 4.22mm 1000 1000
Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade kabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150mm killustiku tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud. 4. Katsemeetodikad 4.1 Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Killustiku, mille fraktsioon on 4-16 mm kasutatakse anumat mahuga 10 liitrit. Anuma mass kaalutakse
Tuleohutuse nõuete tõttu peab akende ümber kasutama kivivilla. Mineraalvilla eeliseks on suurem tulekindlus ja niiskuse läbilaskevõime, seetõttu sobib ta kasutamiseks ka seal, kus polüstüreeniga soojust ei saa. VUNDAMENT 3 kihiline, kergkruusaplokkidest.Armeeritud ja soojustatud 50mm vahtpolüstürooliga, väljast viimistletud tsementmõrdiga välisseinad. AEROCK ECO Therm 375 plokkidest välisseinad, tugevad täispalkmajadele iseloomuliku sisekliima välisfassaadi puitosad toetuvad 150mm metallist termoprofiilile ja on soojustatud 160mm paksuse kivivillaga. Rockwool Fasrock krohvialuse fassaadi soojustusplaadid on valmistatud soojust- ja heli isoleerivast tule levikut takistavast ning niiskus- ja veekindlast Rockwood kivivillast. Fasrock kivivillaplaate kasutatakse krohvitavate välisseinte ja soklite soojustamiseks krohvialuste pinnakate. Fasrock fassaadiplaat moodustab mineraalsetele krohvidele isoleeriva ja toetava aluspinna
katkeb. On omane liivsavi - ja savimuldadele. 58. omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus - näitaja iseloomustab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või sademeid kinni hoida. 60. vee imendumine - Mida kergema lõimise ja suurema poorsusega on muld, seda kiiremini imendub vesi mulda; • Vett hästi läbilaskev, imendub > 150mm • Vett keksmine läbilaskev 50 - 150 • Vett halvasti läbilaskev <50mm • Vee imendumine sõltub lõimisest: • Liiv - >200 • Saviliiv - 100-150 • Liivsavi - 50-100 • Keskmine savi - 10-50 • Raske savi - 1-5 59. filtratsioon - 60. filtratsioonikoefitsient - iseloomustab mulla läbilaskvust veest tõielikult küllastunud mullas 61. veejuhtivus - 62
QF QM 2 R1 R2 Q6 QM 6 e R3 R4 R1, R2, R3, R4 - kaugused keskmisest august 5 e - kaugus neetide joone ja koormusjoone vahel r1 = 75mm, r3 = 150mm e = a - z 0 = 45 - 22,6 = 22,4mm · Tasakaalutingimus M = 0 : QMi ri = FLe +Q QQMM11r1 + QMM2 2r2r2++QQ M 3Mr33 r +MQ4 rM4 4+r4Q= +3 Q r5L+e Q M5 F M 62 = MF1L1er1 + r6(Q r3M)1 =
19. Saematerjali paksuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed paksused? Paksust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohast, kuid mitte lähemal kui150mm detaili otsast. Saematerjalide standardsed paksused on vahemikus 16..300 mm. Paksuste rida : 16 19, 22, 25, 28, 32, 35, 40, 45, 50. 55, 60, 65, 70, 80 .... 20. Saematerjali laiuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed laiused? Laiust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast. Standardsete laiuste rida : 75, 100, 125,150, 175, 200, 225, 250, 275, 300 mm. 20 Saematerjali laiuse mõõtmine. Millised on saematerali standardsed laiused? Laiust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast. Standardsete laiuste rida : 75, 100, 125, 150, 175, 200, 225, 250, 275, 300 mm. 21 Saematerjali pikkuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed pikkused? Saematerjali standardsed pikkused vahemikus 1,0...7,0 m sammuga 0,3m.
19. Saematerjali paksuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed paksused? Paksust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohast, kuid mitte lähemal kui150mm detaili otsast. Saematerjalide standardsed paksused on vahemikus 16..300 mm. Paksuste rida : 16 19, 22, 25, 28, 32, 35, 40, 45, 50. 55, 60, 65, 70, 80 …. 20. Saematerjali laiuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed laiused? Laiust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast. Standardsete laiuste rida : 75, 100, 125,150, 175, 200, 225, 250, 275, 300 mm. 20 Saematerjali laiuse mõõtmine. Millised on saematerali standardsed laiused? Laiust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast. Standardsete laiuste rida : 75, 100, 125, 150, 175, 200, 225, 250, 275, 300 mm. 21 Saematerjali pikkuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed pikkused? Saematerjali standardsed pikkused vahemikus 1,0…7,0 m sammuga 0,3m.
kihi plaadid, mis kinnitatakse samuti ca 600 mm sammuga. Peale kogu konstruktsiooni plaatimist lisatakse lõplik hulk kruvisid. 26 13 Kaarjad seinad Karkass tiheda sammuga: Kaare raadius: 0.5m 0.5- 0.5-1m 1-2m >2m Postide samm: 100mm 150mm 200mm 300mm Kaartes mille raadius on suurem kui 3-4m ei ole vaja kipsplaate niisutada. Väiksema raadiusega kaarte puhul tuleb kipsplaate niisutada. Plaate niisutatakse ainult sellelt küljelt, mida painutamise käigus kokku surutakse. 27 Kipsplaatseinad Sobivad eelkõige kuivadesse ruumidesse: elamus tubade vaheseinad ja bürooruumide vaheseinad.
Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta).
- suurem vabadus eri formaatide osas, võimalik kasutada eri "film backe"- saad samaaegselt mitmele eri formaadile pildistada ilma filme sisse kerimata - mõned toetavad ja digibacke, mis on VÕIMAS (nt Hasselblad) c) LAIFORMAAT - kasutab filmi mõõtudes · 4x5 inch (102 x 127 mm) · 8 x 10 inch ( 203 x 254 mm) - normaalobjektiiv on 150mm / 180mm - kõige aeglasem, nõuab enim süvenemist, aega, skilli - vähe tootjaid, kallis ka - automaatika puudub-> eksponomeeter, oo, parim sõber ja su oma skill - alati ajalik statiiv ja kaua aega -> kohmakas, seab piire pildistussubjektiks - pilt nähtav tagurpidi-> kadreerimisel/fokuseerimisel tuleb olla osav - tilt-shift hea, eriti arhitektuuris (sirged seinad ja majad ju ei liigu ka)
(=mm/10 cm kohta)selle valemi järgi saab e)rasvad,vahad jne f)ligniinid 5)turvasmuldade kuivendusel arvestada,et algab arvutada veevaru kättesaamist mullas)Wakt.0- 3)lagunemiskeskkonna niiskus:kuiv-seeneline intensiivne orgaanilise aine lagunemine 75cm 1.alla 90mm-väga väike 2.90-110mm- lag.(haritaval maal,metsas) parasniiske-aeroobsed Org.aine (huumuse)jagunemine mullaprofiilis- väike,3.110-130mm-alla keskmise,4.130-150mm- bakterid(vajavad O 2 suureneb kiiresti)märg- suurem osa huumusest paikneb orgaanilise aine keskmine,5.150-170mm-üle keskmise,6.170- anaeroobsed bakterid(ei vaja õhu O 2 ) 4)temp- akumulatsioonihorisontides.Vertikaalsuunas 190mm-suur,7. Üle 190mm-väga suur. tõus 10°C võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 paikneb org.aine väga ebaühtlaselt Paiknemise Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud korda.Optimaalne 20..
Kaalutegur iseloomustab ühe eesmärgi olulilust võrreldes teistega. 4. Mõõta või hinnata alternatiivsete lahenduste vastavust järjestatud või kaalutud eesmärgil. 5. Muuta tulemused protsentsuhteks ning eelistada kõrgema protsentsuhtega lahendust. 22. Tulemused Esimene lahendus: Kombineeritud soojustuspaneel, mis koosneb soojustuskihist, tuuletõkkekihist ning viimistluskihist. Soojustuskihi moodustab 150mm paksune mineraalvill (λ=0,035 W/(mK)). Tuuletõkkeks kasutatakse 30mm paksust tuuletõkkeplaati (λ=0,037 W/(mK)). Viimistluskiht koosneb ilmastikukindlaks töödeldud seamaterjali jääkidest (erinevad puitplaatide, laudade ja õhemate prusside jäägid). Viimistulskihi ja tuuletõkkekihi vahele jääb tuulutusvahe ning vertikaalroov Paksusega 25mm. 1. Lahenduse soojapidavus Rsoojustuspaneel = Rvälispind + Rtuuletõke + Rsoojustus = 0,04+0,03/0,037+0,15/0,035=5,14[W/m2K] 2
rata pü püstpinnale vähemalt 300 mm ulatuses katuse pealispinnast. Ülespöö lespöörde rde osas kaitstakse rullmaterjal korrosioonikindla plekiga või muu ilmastikukindla materjaliga. Uste kohal võib ülespöö lespöörde rde kõrgust vä vähendada kuni 150mm katuse pinnast ja katusekatte võib lõpetada lälävepleki all. Kolmnurkliistu nurgas. 70 35 Deformatsioonivuugid Kui katusekatte või aluskihi liikumised ületavad deformatsiooni suuruse, mida katusekate talub ilma kahjustusteta, tuleb katusekattes moodustada deformatsioonivuugid.
annaabi.ee 
