Elektriline jõud: Jõud, millega üks keha mõjutab teist keha. (Tõmbuvad või tõukuvad) Elektrilaeng: Keha omadus, tõmmata enda poole teisi kehasid. Keha, millel on elektrilaeng nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elementaarlaeng: e = 1,6 * 10 (astmel -19) C Kehade laadimine: Keha laadimiseks tuleb kehalt ära võtta või juurde anda laetud osakesi tavaliselt elektrone. Üheaegselt tekib alata kaks laetud keha. Elektrone kaotanud kehal tekib tasakaalustamata (+) laeng ja elektrone juurde saanud kehal tekib sama suur (-) laeng. Laengute vastastikmõju: Iseloomustatakse elektrijõu abil. Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Juhid ja mittejuhid: Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjaid ehk nad juhivad elektrit (Nt: Metallid; Vesilahused; Ioniseeritud gaas.) Mittejuhtides ehk dielektrikutes pole vabu laengukandjaid ja järelikult nad ka elektrit e...
Elektriline Hõõglamp Andra Teder: 10 O: Pärnu 2018 Thomas Alva Edison Sündinud 1847 11 veebruar ja suri 1931 18 oktoober. Tema tuntumate leiutiste hulka kuuluvad fonograaf, kinofilmide kaamera, pikaajaliselt põlev elektripirn. Tema nimel on 1100 patenti. Omandas teadmised iseõppimise teel. Thomas Alva Edison Thomas kuulub seitsme lapselisse perre. Ema Nancy Matthews Elliott sündis 1810 ja suri 1871. Thomas oli ka tuntudd ärimees ja teadlane. Ameerika leiutaja. Hõõgpirini ehitus 1 -- klaaskolb 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volfrarmst hõõgniit 4 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli põhjakontaktiga) 5 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli keermestatud osaga) 6 -- tugivardad 7 -- klaasist kandevarras 8 -- voolujuhi ühenduskoht sokli keermeosaga 9 -- sokkel 10 -- isoleermastiks 11 -- põhjakontak Hõõgpirini pilt Hõõglambi ajal...
Auto elektrilised mugavusseadmed Auto eelsoojendused 2012 Mugavusseadme nimetus, kuidas töötab, tootjad 1. Kuidas seda nimetada? Mootoriplokisoojendus Mootorisoojendus Eelsoojendus Eelsoojendi Seisukütteseade Plokisoojendus 2. Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonireziimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto ...
docstxt/125520620257646.txt
tunnikiirusega vastu seina sõitmise jõuga. Täitemehhanism on piltlikult öeldes pisike tahkelkütusel töötav raketimootor, mis tekitab käitamisel (andurist tuleva info mõjul) suure hulga kuuma gaasilist lämmastikku. Lämmastik tekib kaaliumnitraadi(KNO3) ja naatriumsoola(NaN3) reaktsiooni tulemusena.Pärast täitumist tühjeneb turvapadi kohe, et vältida reisijate vigastamist. Selleks on patjades augud. ELEKTRILINE ANTENN Elektriline raadioantenn liigub üles-alla mootori abiga. Mootorile rakendatakse raadiost tuleva juhtsignaali peale aktiveeruva relee kaudu vool ning mootor hakkab ringi ajama tiguülekannet, mis aitab pöördeid vähendada ja momenti suurendada. Tiguülekanne on omakorda ühendatud painduva hammasvööga (enamasti kapronist), mis kinnitub antenni külge. Hammasvöö liigub koos antenniga üles. Õigele kohale jõudnud, katkestab lüliti vooluahela
Äike Mis on äike? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena Kaasnevad hoovihmad, rahe ja tugevad tuuleiilid Tingimused: lühikeseaja jooksul peab suur kogus sooja ja niisket õhku tõusma atmosfääri kõrgematesse õhukihtidesse, et tekiks võimas ja sademeterohke pilv tekkinud pilves peab olema piisaval hulgal laetud osakesi samanimelised laengud peavad olema ruumiliselt “sorteeritud” Äikesepilvede kujunemine Äikesepilv on hiiglasuur elektriakumulaator Pilve alumisse ossa kogunevad negatiivsed ja ülemisse postiivsed laengud Hakkab toimima lihtne füüsikaseadus – erinimelised laengud tõmbuvad Saabub hetk, kus õhk ei suuda enam takistada kahe erinimelise laengu ühinemist ja taevast lõhestab välk ning kärgatab kõu Välgu toime Maapinda lüües ohustab välk elusolendeid ja võib põhjustada purustusi ning tulekahjusid Pikselöögist tabatud puudes aurustub v...
1) Defineeri elektriline pinge. Lisa juurde valem ning valemi selgitus. - Elektriline pinge väljendub elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahes. Valem: U=1-2 U= Elektrivälja pinge (V) 1= Elektriväljal asetsev punkt. 2= Elektriväljal asetsev punkt. 2) Mõisted: -Sammupinge: Potentsiaalide erinevus inimesel kahe jala vahel, juhul kui välk peaks maase lööma ning inimene tol hetkel liigub. -Varjestamine: Keha kaitsmine elektrivälja mõjude eest viisil, kus kaitsimist vajav
+ ioon: elektronide lahkumisel aatomist. ioon: elektronide lisandumisel aatomisse. Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. Coulumb s- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ning pöördvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga. Võrdetegur k kaks ühe kuloni suurust laengut mõjutavad vaakumis teineteist 1m kauguselt jõuga 9 x 109N. Aine di elektriline läbitavus ainet iseloomustav suurus, mis näitab mitu korda nõrgeneb elektrilaengute vastastikmõju keskkonnas võrreldes vaakumiga. Elektriväljatugevus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Jõujooned mõttelised kõverad, mille abil piltlikult kujutatakse elektrivälja ning mille suund välja mistahes punktis ühtib posit laengule mõjuva jõu suunaga. Homogeenne elektriväli muutumatu tugevusega elektriväli. Kaugmõju
Vastus: pöördvõrdeline kaugusega 3.Kui suur on ühe välgusähvatuse töö, kui liikunud laeng on 20 C ja pinge 10astmes 9 V? Vastus: 2*1010 J 4.Kui suur on elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe, kui laengu 0,012 C viimiseks ühest punktist teise tuli teha tööd 0,36 J? Vastus: 30 V 5.Kui suurt elektrilaengut on võimalik viia 1 J töö arvel ühest väljapunktist teise, kui nende punktidevaheline pinge on 5 V? Vastus: 0,2 C Elektriline pinge Elektriline pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalne vahe. Tähis: U Samupinge- mida rohkem on inimese üks jalg välgutabamuse asukohale lähemale kui teine, seda suurem pinge tekib tema kahe jala vahel. Kontrollküsimused: 1.Pinge külmkapi elemendil on 230 V ja vool selles on 0,60 A. Kui palju energiat kulutab selline külmkapp ühe kuu jooksul? Vastus: 360 MJ 2.Osakestefüüsikas esitatakse ka osakeste masse tihtipeale elektronvoltides. Aluseks on võetud
· Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. - Ioonilised ained vee molekulid rebivad ioonid kristallist välja. - Molekulaarsed ained vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulid. Polariseeruvad ja lagunevad ioonideks. · Kristallvõre või molekuli lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energia
Ekraan on valgusega loodud kujutis inimsilmale kuvamiseks, kõvast või painduvast materjalist. Ekraan teiste sõnadega: monitor,kuvar, videoterminal, videokonsool Ekraani tüübid: Integreeritud, manuaalne -ja elektriline rullekraan, kaasaskantav ekraan, kokkupandavad raamekraan. Näitena:... Kuidas ekraani valida?: Esimesena tuleb valida ekraani tüüp. Mobiilne või püsilolev? Mobiilne-hea kui kasutada tehnikat erinevates ruumides. Kui püsivolev ss kas elektriline või manuaalne ekraan. Teisena valida pildiformaat. See oleneb Projektsiooni tüübist Valikus on standardformaat 4:3 videoformaat Lai ekraanformaat Ekraanidel on mustad ääred mis tõstavad pildi kvaliteeti ja kontrasti Kolmandaks ekraanimaterjal. sõltub ruumi suurusest, kujundusest, projektori asukohast ja ruumi valgustusest Neljandaks suurus. Vaataja minimaalse ja tagumise vaataja asukoha järgi tuleks arvestada Ja muidjugi et oleks piisavalt ruumi ruumis ekraani jaoks
Milline on aatomituuma koostis?-aatomituum, mis on positiivse laenguga, koosneb nuklonidest-prootonitest, mis on pos. laenguga ning neutronides, mis on neutraalsed.Mis hoiab tuuma koos?- aatomit hoiab koos elektriline jõud, kuid tuumas ei saa elektrilised jõud mõjuda. Seega on nukleonide vahel tugev jõud, mis hoiab tuuma koos.Millised muutused leiavad aset radioaktiivse lagunemise käigus?- sageli muutub üks radioaktiivne element teiseks: alfa lagunemisel muutub tuuma massi arv ja laengu arv, beeta lagunemisel muutub üks neutron prootoniks, neutroniks ja elektroniks, massi arv jääb samaks, laengu arv suureneb 1 võrra, eraldub energia. Iseloomusta alfa kiirgust- alfakiirgus
Siirdel hakkab toimuma laengukandjate vahetus. Elektronid hakkavad soojusliikumisest põhjustatud difusiooni toimel liikuma p-osas olevatele vabadele kohtadele, mille tulemusel enne neutraalne p-osa saab negatiivse laengu ja n-osa, kaotades elektrone, samasuguse positiivse laengu. ● P-n siiret kasutatakse põhiliselt dioodides, transistorides ja teistes pooljuhtseadistes, kus vajatakse voolu kulgemist vaid ühes suunas. 3.1 Mis on elektriline mahtuvus? Kus me seda kasutame ja milleks see on vajalik? ● Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade süsteemi võimet salvestada endasse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja. ● Elektrilist mahutavust kasutatakse elektrit juhtivates kehades ja kondensaatorites, mida omakorda kasutatakse paljudes tavalistes elektriseadmetes. Kondensaatoreid ja mahutavust on vaja laengute hoidmiseks (vajadusel saab kasutada neid laenguid
NB! Pinge on alati kahe punkti vahel. U=A/q=Ep 1- läbitavus F0- laengute vaheline mõjujõud vaakumis (N) F- aines(N). Elektriväli on elektrilise vastastikmõju vahendaja. Iga laeng tekitab enda ümber välja mida teised laengud tunnevad. Elektriväli levib vaakumis ja metallides valguskiirusena. Koosneb osakestest(footonid ehk valgusfondid). Aine ja väli on mateeria Ep2//q=Ep1/q-Ep2/q=f1-f2. Pinge on potentsiaalide vahe U= f 1-f2. Elektriline induktsioon st + laengud kogunevad ühte otsa ja teise otsa. nn eksisteerimise vormid. Coulombi valemiga. Elektriväljatugevus näitab elektriväljas paiknevale tühiklaengule mõjuvat jõudu. E= F/q E-elektrivälja tugevus Selle tulemusena saab summaarne elektriväli nulli sees, võrdseks nulliga. Kogu piht saab ühesuguse potentsiaali. Juhi välispind on (V/m) F-jõud(N) q-laneg(c) F= q1q2/Er 2
R-R Südame tsükli pikkus 27 1,08 P-Q Erutuse levimine 3 0,12-0,18 0,12 siinussõlmest Purkinye (0,20) kiududesse Q-R-S 2 0,06-0,08 0,08 (0,1) Q-T Vatsakeste elektriline 10 0,32-0,40* 0,40 süstol Tabel 1. S-T 4 0,1-0,16* 0,16 T-P Südame elektriline paus 13 0,27-0,37* 0,52 T-Q Vatsakeste elektriline 16 0,42-0,70* 0,64 diastole * need väärtused sõltuvad südame löögisagedusest Määra südame asend (elektriline telg)
TUGEVUSED JA USALDATAVUSE VAHEMIKUD 1. Kasutatud valemid Ul El= dη =4,12U l[ ] kV cm Ul – katsest leitud õli läbilöögipinge standardvahemikus kV d – elektroodidevaheline kaugus (antud juhul d=2,5 mm) η – elektroodide konstant El – õli elektriline tugevus 7 n ∑ El [ ] kV i Elk = i=1 n cm Elk
MUGAVUSVARUS TUS KRISTJAN TEEARU VENTILATSIOON · Sõitjate ruumi kütmine ja jahutamine · Elektri auto? · Lisakütte seadmed (soojusvaheti, el kütteseade, seisukütte seade) · Kliimaseade HVAC (mootorilt käitatud, elektriline) VARGUSVASTASED SEADMED · Käivitustõkis (elektriline, mehaaniline?) · Vargaalarm · Kesklukustus (elektriline, elektropneumaatiline, automaatne) MUGAVUS · Elektriaknad (puldist) · Keyless entry (elektrooniline ukselink) · Elektrilised istmed (peatugi, lisafunktsioonid, airbag, turvavöö) · Klaasipuhasti (vihmasensor) · Elektriliselt sulguvad uksed ja elektriliselt avanevad külgmised ja tagumised luugid. JUHIABID · Kiirushoidik (kohanev) · Valgustus (kohanev) · Eessõitja tuvastus · Stop-n-Go kiirushoidik · Parkimisabi (kaamerad) · Pimenurgaabisti · Lane assist · Mägipidur · ESP, TRC MEELELAHUTUS, MUGAVUS · Navigatsioon (ühendatud tugi) · Multimeedia · Hands free · ABS (Home zone ...
Lahenduspinged taandatakse normaaltingimustele valemiga (1). Kus Ul0 – lahenduspinge normaaltingimustel, U1 – lahenduspinge tegelikel atmosfääritingimustel, k – õhu niiskust arvestav tegur, δ – õhu suhteline tihedus. Õhu suhteline tihedus leitakse valemiga (2). (2) Kus p – õhurõhk mmHg, t – õhu temperatuur ᴼC. Õhu elektriline tugevus leitakse valemiga (3). (3) Kus El – elektriline tugevus, S – elektroodide vahekaugus cm, δ – õhu suhteline tihedus. 6 Tabel 1. Mõõte- ja arvutustulemused Temperatuur Õhurõhk p k δ Tkuiv [ᴼ] Tmärg [ᴼ]
Vaikimisi mängivad vasakukäelised kitarri parema käega keeli sõrmlauale vajutades ja vasaku käega keeli tõmmates; kitarri kael on mängimise ajal suunatud paremale. Kitarri keeled on sel juhul ümber asetatud nii, et bassikeel asuks ülalpool; mõned vasakukäelised kitarristid mängivad ka ümber asetamata keeltega. Mõned tuntumatest vasakukäelistest kitarristidest on Paul McCartney, Jimi Hendrix, Kurt Cobain. Liigid Peamiselt on kitarre viite liiki: klassikaline: -, vestern -, elektriline -, elektriline bass - ja akustiline bass kitarr. Igal ühel neist on omad eelised. Igat ühte kasutatakse erinevas valdkonnas erinevaks otstarbeks. Samuti on olemas veel elektriline vestern ja elektriline klassikaline ning elektriline akustiline bass kitarr, kuid need on eelnevate põhiliikide täiustused. Elektriliseks on neid tehtud näiteks helipea lisamise või nn
sajandil seotud vene 7keelse kitarriga varasemast ajast märkimisväärseid andmeid teada ei ole. Eesti pillimeistrid valmistasid 7 keelseid kitarre kuini käesoleva sajandi esimese veerandini. Tuntuim nende seas oli August Kristal, tema viiulid ja mandoliinid leidsid tee ka LääneEuroopasse. 60ndatel aastatel kasvas 6keelse klassikalise kitarri vastu suurem huvi. LIIGITUS Peamiselt on kitarre viite liiki: klassikaline: -, vestern -, elektriline -, elektriline bass - ja akustiline bass kitarr. Igal ühel neist on omad eelised. Igat ühte kasutatakse erinevas valdkonnas erinevaks otstarbeks. Samuti on olemas veel elektriline vestern ja elektriline klassikaline ning elektriline akustiline bass kitarr, kuid need on eelnevate põhiliikide 2 täiustused. Elektriliseks on neid tehtud näiteks helipea lisamise või nn. piusa efekti kasutamisel, viimane toimib võnkel.
Põletused ja nende ravi Jaanika Priimägi PK12PE Mis on põletus? · Põletus on seisund, mis tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust Põletuse liigid · Termiline põletus · Keemiline põletus · Kiirguspõletus · Elektriline põletus Termiline põletus · Seda põhjustavad tulised vedelikud, igasugused leegid ja kontaktpõletused Esmaabi termilise põletuse korral · Kiiresti jahutada ülekuumenend koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele · Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna, hapukoor, uriin)
sõrmede värin 10-15 50-70 krambilävi 50-80 70-450 talumatu valu, hingamine raskendatud, hingamiskrambilävi 90-100 500 fibrillatsioonilävi Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz Voolu kulgemise tee Inimkeha elektriline takistus takistus esineb piirides 600...100 000 oomi arvutustes - 1000 oomi Inimkeha elektriline takistus Inimkeha elektriline takistus ohtlikud punktid kehal Elektriohutuse tagamine organisatsioonilised abinõud eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll kaitsemaandamine kaitsenullimine kaitsekatkestid varjestamine isikukaitsevahendite kasutamine põhikaitsevahendid abikaitsevahendid Põhi Abi
Elektrostaatiline induktsioon-nähtus kus vabad laengud kogunevad juhi pinnale.Juhi sees elektriväli puudub. Dielektrikul puuduvad vabad laetud electronic Polaarne die. ´+ ja - laengu asukohad ei ühti Mittepolaarne die. + ja - laengu asukohad ühtivad. Dielektriku dielektriline läbiatavus....näitab,mitu korda väli dielektrikus on väiksem elektriväljas vaakumis .Valem.... Välise elektrivälja mõjul kvartskristalli mõõtmed perioodiliselt vähenevad.KVARTSKELL Elektrimahutavus-nimetame ühe juhi laengu ja juhtide potensaalide vahe suhet. Valem+tähis Iseloomustab juhtide võimet saleslady elektrilaengut. Kondensaator-on mõeldud laengute salvestamseks,koosneb kahest juhist mis on omavahel dilektriku kihiga joonis... Plaatkondensaator-mahutvus sõltub geomeetrilistes suurustes. D-katte vahekaugus S-unique pindala E-dilektriline läbitavus Eo-elektriline konst. K.liigid. Paber-,pöörd-,elektrolüütkondensaator Jada ja rööp ühendus Laetud ko...
Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Ioonside tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. 2. Kuidas on kindlaks tehtud, et kristallides on aatomid paigutunud korrapärasesse ruumvõresse? Lk 57 Difraktsiooni katsete abil. Sõltub difraktsiooni difagreeruvate lainete pikkusest kui ka võrekonstandist. 3. Kuidas muunduvad aatomite kõrgemad energiatasemed, kui aatomid (ioonid) ühinevad kristalliks? Lk 59 väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteka energiavöötmeteks e energiatsoonideks. 4. Kuidas liigitatakse tahkised nende elektrijuhtivuse järgi? Lk 60 Dielektrikud, pooljuhid ja juhid 5. Mispoolest erinevad metalli, pooljuhi ja dielektriku energiatsoonid? Lk 60 METALLI energiatsoon väliskihi elektronide energiatsoon on osaliselt elektronide poolt hõivatud. Vabade tasemete tõttu saavad elektronid tõusta tsooni hõivamata ossa.
Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga Tööks vajalikud abivahendid: 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid Töö käik: Ahju elektriline toide lülitatakse sisse ahju esipaneelil paikneva lüliti abil, süttib kontroll lamp. Ahju toite sisselülitamisel antakse elektriline toide ka automaatregulaatorile, mis peale kontrolltesti on valmis tööks. Ahju kütteelement saab elektrilise toite temperatuuri reguleerimise süsteemi kaudu. Vajalik temperatuur ahjus antakse ette digitaalsena, valides regulaatoril etteandereziimi. Regulaatoriga ühendatud temperatuuriandur on paigaldatud mõõtmaks ahju keraamilise toru temperatuuri
-Lihaskude - asub skelitil ehk luustikul; siseelundite lihased - võimaldab teha liigutusi -Luukude - on jäik sidekude - toetab keha, muudab luud jäigaks ja tugevaks -Rasvkude - asub naha all, siseelundite ümber - säilitab varuaineid, hoiab keha temperatuuri - Epiteelkude- katab organismi välispinda- kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. - Sidekude- täidab siduvat ja koondvat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal 3. Mis on ja kuidas toimub keemiline ja elektriline sünaps? Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, või närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Elektriline sünaps Elektrilises sünapsis on närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................... 3 1. VENTRIKULAARSED EKSTRASÜSTOLID (VES) .......................................4 2. VENTRIKULAARSED TAHHÜKARDIAD (VT) ..........................................7 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) ............................................................ 9 4. ASÜSTOLIA (AS) .................................................................................11 5. PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS (EMD) .............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................13 2 SISSEJUHATUS Rütmihäirete all mõistetakse südame ebaotstarbekat või ebareeglipärast löögisagedust. Rütmihäire või olla kiire või aeglane. Suurem osa rütmihäiretest on healoomulised, sümptomiteta või sümptomitega
1.7 Mida teeb juhtimissüsteemis täitur? Sageli võetakse täiturmehhanism ja reguleerimisorgan kokku üheks seadmeks täituriks. 1.8 Mida teeb juhtimissüsteemis tajur? Anduri põhiosaks on tajur T, kus juhtimisobjekti väljund (mingi füüsikaline suurus, näiteks temperatuur, rõhk, vedeliku nivoo, mehaaniline liikumine jne) muundatakse teiseks signaali liigiks, mida on võimalik mõõta, töödelda või edastada. Üsna tihti on selleks elektriline signaal. Näiteks temperatuuri tajuriks võib olla termopaar, mille väljundiks on elektriline pinge (termoelektro- motoorjõud) või ka takistustermomeeter, mille väljundiks on muutuv elektriline takistus 1.9 Mida teeb juhtimissüsteemis mõõtelülitus? Elektrilise väljundiga tajuri väljundsuuruse mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid mõõtelülitusi ML. 1.10 Mida teeb juhtimissüsteemis mõõtemuundur?
2. Punktlaengu elektrivälja jõujooned. Elektrivälja graafiliseks kirjeldamiseks kasutatakse jõujooni. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujooned on inimese poolt välja mõeldud abivahendiks elektrivälja kirjeldamisel. Tegelikkuses neid olemas ei ole 3. Elektriväljatugevuse ühikud Väljatugevuse ühikuks on njuuton kuloni kohta (1N/C). Rohkem kasutatakse ühikut üks volt meetri kohta (1V/m). 4. Elektriline pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim elektriliseks pingeks. q1-q2=U= A/q [U]= [A] / [q]= 1J / 1C= 1V Homogeenses väljas U=A/q=Ed 5. Juht ja dielektrik elektriväljas Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: · väljatugevus juhi sees on null; · elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne;
Positiivse vi negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvlja ja alluvad selle toimele. Sna "elekter" tuleneb vanakreeka snast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on fsikas selle all mistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mistetakse ldkeeles elektri all kige sagedamini elektrienergiat vi elektrivoolu. Pinge ehk elektriline pinge on fsikas ja elektrotehnikas kasutatav fsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivlja tugevuse erinevust ning mrab ra kui palju td tuleb teha laengu mberpaigutamiseks hest punktist teise. Pinge miste vttis 1776. aastal kasutusele inglise fsik Henry Cavendish, kes uuris elekri nhtusi ja elektrilaengute jagunemist. Elektrivlja kahe punkti vaheliseks pingeks, thisega U, nimetatakse suhet, kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on t, mille elektrivli teeb selle
1. Milliste juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. Jadaühendus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul on kõik elemendid ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühandatud juhtide jaoks. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 = ... = In 3. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn 4. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada?
võib olla kahtpidi orienteeritud. 6. Samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni. 7. Ioonside on positiivse ja negatiivse iooni vahel tekkinud tõmme. Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks. Väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteks energiavöötmeteks ehk energiatsoonideks. 8. Metalli pooltäidetud tsoonis on külluses nii elektrone kui ka vabu alatsemeid- energia kasvuruumi. Seepärast ongi nad suurepärased elektrijuhid. 9. Keelutsooniks nimetatakse delta E täidetud ja tühja tsooni vahele jäävat pilu. 10. Dielektrikud on ained, milles on vähe vabu laengukandjaid. 11. Doonor on elektrone loovutav lisand. Aktseptor ehk vastuvõtja omastab põhiaine
ESTCube-1 Mis on ESTCube-1? ● Esimene Eesti satelliit, mis saadeti orbiidile 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketi Vega abil. ● See on hariduslik koostööprojekt, milles osalevad erinevate koolide tudengid ja gümnaasiumiõpilased. ● Lisaks õppe-eesmärgile on satelliidil ka teaduslik siht, teostada soome teadlase Pekka Jahnuneni leiutatud elektrilise päikesepurje esimene katsetus kosmoses. Elektriline päikesepuri ● Teoreetiline kosmosesõiduki käitursüsteem, mis kasutab jõuallikaks päikesetuule dünaamilist rõhku. ● Purje seade tekitab peenikeste traatide ümber elektrivälja, mis toimib “virtuaalse” purjeriidena ning mille abil saab see päikesetuules leiduvatelt prootonitelt hoogu. ● Elektriline päikesepuri võimaldab kiiret ja säästlikku liikumist päikesesüsteemi piires. Elektriline päikesepuri ESTCube-1 ehitus Mõõtmed ja kaal
Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektri laeng võib olla erinev. lHõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. lElektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele headele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki laengud. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku seega elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. lsamaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad leriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad Elektrilise vastastikmõju suurust iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõuks nim, jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Mida suuremad on kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. Elöektrijõud on
Piesoefekt Erinev. Piesoefekti ilmutavad nii monokristallid (kvarts, liitiumniobaat) kui ka keraamilised materjalid ja plastid. Ilmutavad piesoefekti: mehhaanilise deformatsiooniga kaasneb elektriline polarisatsioon ja vastupidi. Nimetus pieso tuleneb kreekakeelsest sõnast piézo, mis tähendab survet. Piesotajuritena kasutatakse mitmesuguseid piesoelektrilisi materjale, millest tuntumad on kvarts, senjetisool ja baariumtitanaat. Neist viimane kuulub nn. piesokeraamiliste materjalide hulka. Kristalliliste (anisotroopsete) materjalide korral on juhtivusomadused materjali eri suundades erinevad ning seepärast avaldub ka piesoefekt eri suunas erinevalt. Piesoelektrilisi materjale saab
mõlema aatomi paardumata elektronid moodustavad ühise elektronpaari + +17 kuna kloor seob elektrone tugevamini, nihkub elektronpaar kloori aatomi poole + +17 + HCl molekulis tekib Cl aatomil negatiivne ja H aatomil positiivne osalaeng keemiline side kovalentne side iooniline side tekib ühiste elektronpaaride elektriline tõmbumine abil erinimeliste ioonide vahel mittepolaarne polaarne tekib ühesuguste mittemetalliaatomi tekib erinevate mittemetallide te vahel (näit. H2 aatomite vahel (näit. HCl molekulis) molekulis) Naatriumi aatom tuumalaeng +11 elektronkate kolmekihiline viimasel kihil üks +11 paardumata elektron
Nendel juhtudel, mil juhi tööd pole võimalik kergendada ülekandearvu suurendamisega roolireduktoris, nähakse ajami konstruktsioonis ette võimendi käsutamine. Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool keeratud ja kuhu on vedelik vaja
*...on osakeste kogum, millel on olemas laeng kui omadus Elektrilaenguid on ainult 2 liiki, sest looduses on ainult 2 sorti jõude: tõmbe- ja tõukejõude. Elementaarlaeng kõige väiksem jagamatu laeng looduses (elektroni ja prootoni vahel) e = +/- 1,6 * 10-19C Coulumb'i seadus - kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga k kaks 1C laengut 1m kaugusel vaakumis mõjutavad teineteist jõuga k - elektriline konstant q elektrilaeng r - laetud kehade vaheline kaugus juhid ained milles vabade laengukandjate arv on suur dielektrikud (isolaatorid) mittejuhid, väga vähe vabu laengukandjaid pooljuhid vahepealse elektrijuhtivusega ained, vabade laengukandjate arv on sõltuvuses temperatuurist, pealelangevast valgusest ja põhiaine lisandite sisaldusest Kahe keha hõõrumisel elektriseeruvad kehad, sest selle käigus liiguvad elektronid ühelt
Variant 1 Gaaside läbilöögimehhanism - Kui rakendada dielektrikule pinge ja tõsta seda, siis teatud pinge väärtusel tekib 2. elektroodi vahele suure el. juhtivusega kanal. Läbilöök sõltub pinge rakendumise ajast, el.välja kujust, dielektriku mahust, t-st jpm. Läbilöögi iseloomustamiseks kasutatakse väljatugevuse mõistet El = Ul/h [kV/m] Ühtlases el.väljas iseloomustab materjali El elektriline tugevus. Läbilöögile avaldab tugevat mõju el.välja kuju. Pinge tõusul karoona lahendus (1 osalahenduste liikidest) kasvab üle läbilöögiks. Ekl = Ul/h < El Läbilöögi protsess on erinev gaasides, vedelikes ja tahketes dielektrikutes. El.lahendus võib olla elektriline, soojuslik või elektrokeemiline. Dipoolpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed Esineb dipoolsete molekulidega tahketes, vedelates, gaasilistes dielektrikutes. Kui dielektrikule rakendada
308 + 2.57 180.959 50 5 Elk- 73,65 Elk+ 180,96 Graafik 1. Katse tulemuste jagunemine elektrilisetugevuse järgi. Järeldus: Katse tulemused on näha, et isoleerõlidel on suur hajuvus ja arvutused kinnitavad ka seda. 50 katse tulemuste põhjal võib õelda, et tegemist on trafoõliga kuna tema elektriline tugevus 50 Hz ja 20 °C juures on 120-160 kV/cm ja 50 katse keskmine elektriline tugevus oli 119,5 kV/cm, usaldatavuse vahemikuga 106,7-132,4 kV/cm. 5 katse keskmine oli 127,3 kV/cm mis jääb trafoõli vahemiku aga usaldatavuse vahemik on väga lai võrreldes 50 katse omaga 73,6- 180,9 kV/cm. Trafoõli elektriline tugevus kõikus suhteliselt palju mis või tulenda lisanditest, niiskusest, õli vanusest ja ka sellest, et nuppule vajutusega õli pind hästi kergelt lainetas mis võis lisandid
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................3 1. Elektriline uimastamine..........................................................................4 1.1 Elektrilise uimastamise parameetrid..........................................................5 1.2 Veiste elektriline uimastamine......................................................5-6 1.3 Sigade elektriline uimastamine.....................................................6-8 1.4 Lammaste elektriline uimastamine...................................................8 2. Elektrilise uimastamise mõju liha kvaliteedile...............................................9 3. Loomade fikseerimine uimastamisel.........................................................10 3.1 Korralikult uimastatud looma tunnused.................................................10-11 Kokkuvõte..................................
Elektromagnetism 6. Elektriväli Märksõnad: elektrilaeng, laengu jäävuse seadus, punktlaeng, Coulomb'i seadus, elektrivälja tugevus, töö elektriväljas, pinge, elektrimahtuvus, plaatkondensaator. Oskused: ülesannete lahendamine laengu jäävuse seaduse, Coulomb'i seaduse, elektrivälja tugevuse ja töö kohta elektriväljas. kus k elektriline konstant, q elektrilaeng, F jõud, r kaugus kahe laengu vahel, E elektrivälja tugevus, A töö, l nihe, potentsiaalide vahe, U pinge kondensaatori plaatide vahel, C mahtuvus, plaatkondensaatori mahtuvus, 0 elektriline konstant, dielektriku dielektriline läbitavus, S kondensaatori plaadi pindala, d kondensaatori plaatide vaheline kaugus. Elektrilaenguks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju.
1. Elektrostaatiliseks väljaks nimetatakse antud taustsüsteemis seisvate laenguga kehade elektrivälja. 2. Elektrivälja antud punkti väljatugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q , kus F-Elektrijõud (N); q-proovilaengu laeng(c); E-Elektrivälja tugevus antud väljapunktis(N/c) Kui välja tekitav punktlaeng on positiivne, siis tema elektrivälja tugevus on suunatud temast eemale. E=kq/Er(ruudus), kus q-punktlaengu laeng(c); E-punktlaengu elektrivälja tugevus kaugusel r punktlaengust(N/C) r-kaugus punktlaengust(m) 3. Kui ühes ja samas ruumi piirkonnas tekitavad elektrivälja mitu laetud keha, siis kõigi elektriväljade väljatugevused liituvad selles punktis vertikaalselt. E=E1+E2+E3 4. Elektrivälja jõujooneks nim sellist mõttelist joont, mille igasse punkti tõmmatud puutuja ühtib sellesse punkti joon...
Elektromagnetism 6. Elektriväli Märksõnad: elektrilaeng, laengu jäävuse seadus, punktlaeng, Coulomb'i seadus, elektrivälja tugevus, töö elektriväljas, pinge, elektrimahtuvus, plaatkondensaator. Oskused: ülesannete lahendamine laengu jäävuse seaduse, Coulomb'i seaduse, elektrivälja tugevuse ja töö kohta elektriväljas. kus k elektriline konstant, q elektrilaeng, F jõud, r kaugus kahe laengu vahel, E elektrivälja tugevus, A töö, l nihe, potentsiaalide vahe, U pinge kondensaatori plaatide vahel, C mahtuvus, plaatkondensaatori mahtuvus, 0 elektriline konstant, dielektriku dielektriline läbitavus, S kondensaatori plaadi pindala, d kondensaatori plaatide vaheline kaugus. Elektrilaenguks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju.
Elektriline uimastamine ja selle mõju liha kvaliteedile ELEKTRILINE UIMASTAMINE Elektrivool põhjustab läbi aju närvisüsteemi tugeva stimuleerimise Tagajärjeks energiat kulutavad lihaste krambid Stressihormoonide adrenaliini ja noradrenaliini teke Tulemuseks on anaeroobne glükolüüs piimhappe moodustumisega ja pH langus lihastes Elektriline uimastamine on lühikese intervalliga meetod uimastamise ja veretustamise vaheline aeg peab olema võimalikult lühike Kestvus sõltub looma individuaalsest eripärast: tavaliselt 2 12 sekundit Vältida tuleb verevalumite teket ja liigset vere hulka lihastes Sigade veretustamine võiks toimuda 5 sek. peale voolu katkemist 3 FAASI 1. Algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid pea tõus, jalgade sirgenemine,
laengu. q1 q 2 F =k r2 A = Eqd =Uq U = 1 - 2 = Ed 0 S ( n -1) q C= = d U F jõud (N) k elektrikonstant (9*109 Nm2/C2) q laeng (C) r kaugus punktlaengute vahel (m) d kaugus homogeenses elektriväljas(m) A töö E välja tugevus (V/m) U pinge 1 2 potentsiaalide vahe C kondensaatori mahtuvus elektriline läbitavus 0 elektriline läbitavus vaakumis (8,85 * 10-12) S pindala n plaatide arv
Füüsika kordamine 1.Joule'i-Lenzi seadus? +valem Väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolukestvusega. Q=I²*R*E 2.Elektrivoolu töö arvutamise valem? Valem: A=U*I*t => t=A/U*I 3.Elektriline võimsus? +valem Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. N=I*U 4.Ohmi seadus kogu vooluringi kohta? Ütleb, et voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega. 5.Mis on vooluallikas? Seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 6.Mis on elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. 7.Mis on lühis? Lühis on siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. (ja seega voolutugevus on arvutatav valemiga I=E/r) 8.Mis on kaitsmed? Kaitsmed on elektrivoolu katkestavad seadmed, mis kaitseb juhul, kui elektriseadmes tekib ohtlik rike või lühis. 9.Kirjelda elektrivoolu...
1) Elektrilaengu suurusest võrdeliselt 2)Kaugusest laetud kehast 3)Keskkonna dielektrilisest läbitavusest 11 .Mis on elektrivälja jõujoon ja milline on tema suund? · Jõujoon on mõtteline joon, mille puutujaks igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor. · Jõujooned, algavad alati positiivselt laetud kehalt ja lõpetab alati negatiivselt laetud kehal. 12. Dielektrilise läbitavuse mõiste · Aine dielektriline läbitavus näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. 13. Homogeense elektrivälja mõiste ja kus see tekib? · Homogeene elektriväli mille jõujooned on paralleelsed sirged kahe erinimeliselt laetud plaatide vahel. 14. Elektriväljade liitmise reegel? Elektriväljade liitmise reegel ehk superpositsioonide printsiip · Kui elektriväljad tekitavad mitu laetud keha siis elektrivälja tugevus mingis punktis on võrdne.
Seega ühtlase pindtihedusega laetud sfäärilise pinna sisemuses puudub väli. 5. Elektrivälja tugevuse vektori E tsirkulatsioon. Elektrostaatilised jõud on konservatiivsed jõud ja konservatiivsete jõudude töö kinnisel teel on võrdne nulliga. - Vektori tsirkulatsioon. Kõiki välju, mille tsirkulatsioon on võrdne nulliga nim potentsiaalseteks väljadeks. 6. Potentsiaal, ta seos vektoriga E. 7. Elektriline dipool. dipooli elektriline moment Dipooli potentsiaal: Üldisem kuju : Dipooli käitumine välises elektriväljas. Kõigepealt leiame dipooli potentsiaali. Seda saame leida laengute süsteemiga. Dipooli potentsiaalne energia on arvutatav . Süsteem on stabiilses tasakaalulises asendis kui energia on minimaalne . Dipooli
Mõiste dielektrik on siiski mõnevõrra laiem mõiste,kuna lisaks isoleermaterjalidele kuuluvad sinna ka näiteks elektreedid ja piesoelektrikud. 1.DIELEKTRIKUD 1.1 Elektrilised põhiomadused Dielektrikud leiavad kasutust peamiselt elektriisoleermaterjalidena. Dielektrikutel on väga väike elektrijuhtivus ja nad polariseeruvad elektriväljas. Dielektrikuid iseloomustavad järgmised elektrilised omadused: polarisatsioon, elektrijuhtivus, elektriline tugevus ja dielektrikuskaod. . Aine ehituse poolest jagunevad dielektrikud neutraalseteks ja polaarseteks. Neutraalsed dielektrikud koosnevad aatomitest ja molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtivad (nt vesinik, inertgaasid). Polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest,mille positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei ühti ( nt tekstoliit).Polaarse aine molekul moodustab elektrilise dipooli, st süsteemi, kus kaks võrdset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
