takistus oleks 50 oomi? 5. Auto aku elektromotoorjõud on 12 volti, starteri sisse lülimisel langeb aku pinge 10,8 voldini, kusjuures starter tarbib voolu tugevusel 120 amprit. Kui suur on aku sisetakistus? 6. Elektripirnile on kirjutatud 100 vatti ja 200 volti, kui suur on ta takistus põlemisel? 7. Pingejagur, skeem + kasutus? 8. Elektrivoolu töö ja võimsuse valemid, Dzauli, Lensi seadus. Dzauli seadus Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline juhi takistuse, voolu ruudu ja ajaga. Elektrivoolu töö A=I*U*t Võimsus P=A/t A= voolutöö(J); I= voolutugevus (A); U=pinge (V); t aeg (s); P=võimsus (W); A= (voolutöö (Ws); t- tarbimis aeg (s) 9. Vooluallika elektromotoorjõud on 9 volti ja sisetakistus 18 oomi, Kui suur on pinge tarbijas, kui selle takistus on 27 oomi, skeem? 10
Siseenergia Õp: 20-22 Energia Kui keha või vastastikku seotud kehad (kehade süsteem) on võimelised tegema tööd, siis öeldakse, et neil kehadel on energiat. Mida suurema tööhulga suudab keha teha, seda suurem on selle keha energia. Töö tegemisel keha energia muutub Potensiaalne energia Potensiaalseks energiaks nimetatakse sellist energiat, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikusest asendist. Kineetiline energia Energiat mis on kehal oma liikumisest tingituna, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Mida suurem on keha mass ja kiirus, millega keha liigub, seda suurem on selle keha kineetiline energia. Kõik loodusnähtused on seotud ühe energialiigi muundumisega mõneks teiseks energia liigiks. Siseenergia Kui keha soojeneb, suureneb tema kineetiline energia. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kinee...
mõjul läbitud teepikkuse korrutist. 2. Töö ühikuks on dzaul (J). Üks dzaul on töö, mida teeb ühe Njuutoni suurune jõud ühe meetri pikkusel teel. Kasutusel on ka KJ, MJ jne. 3. Töö tegemise kiirust iseloomustab võimsus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ühes ajaühikus. Võimsuse saamiseks tuleb tehtud töö jagada töö tegemiseks kulunud ajaga. 4. Võimsuse ühikuks on vatt (W). Üks vatt on selline võimsus, kui keha teeb ühes sekundis ühe dzauli tööd. 5. Keha mehhaaniliseks energiaks nimetatakse keha võimet teha mehhaanilist tööd. Energia jaguneb kineetiliseks ja potensiaalseks energiaks. Energiat mõõdetakse samades ühikutes, kui tööd, dzaulides (J) 6. Keha kineetiliseks energiaks nimetetkse energiat, mida keha omab tema liikumise tõttu. Keha potensiaalseks energiaks nimetatkse energiat, mis kehal on tema asendi või seisundi tõttu 7. Töö tegemisel salvestub töö kehasse energiana ja energia vabanemisel teeb
ATMOSFÄÄR fotosfäär ja kromosfäär, koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist PÄIKESE KROON hõre ja kuum gaasi pilv, ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse ja temperatuur on ligikaudi 1 000 000 Kelvinit PÄIKESE EHITUS PÄIKESEKIIRGUS Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog Kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9×10 astmes 26 vatti(W) Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1,8×10 astmes 17 dzauli(J) sekundis ning umbes kolmandik sellest peegeldub ilmaruumi tagasi Maal toimuvate füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside peamiseks energiaallikaks PÄIKESEKIIRGUS PÄIKESE AKTIIVSUS Mõõdetakse Päikeseplekkide aastase arvu, säilinud puutüvede aastaringides salvestunud radiosüsiniku ja pinnase berülliumisisalduse muutumise põhjal On tõusnud alates 1900. aastatest Kõrgpunkt 1950. ja 1990. aastatel
a) elektron b) elektrolüüs c) eritakistus d) elektriväli (d, b, a, c) 1. Mis on füüsika? a) humanitaarteadus b) loodusteadus c) sotsiaalteadus d) struktuuriteadus 2. Milline lääts hajutab valgust? a) nõguslääts b) kumerlääts c) sirglääts d) pimelääts 3. Millise füüsikalise suuruse tähis on U? a) võimsus b) pinge c) energia d) takistus 4. Milline riik kasutab Fahrenheiti skaalat? a) Saksamaa b) Prantsusmaa c) Ameerika Ühendriigid d) Leedu 5. Milline on dzauli lühend? a) D b) z c) d d) J 6. Milline neist ei ole aine olek? a) gaasiline b) amorfne c) rõhkne d) tahke 7. Mis on Paskal? a) rõhu ühik b) pinge mõõtevahend c) taevakeha d) energia tähis 8. Milline neist ei sobi mehaanika jaotusesse? a) kvantmehaanika b) klassikaline mehaanika c) reaalne mehaanika d) hüdromehaanika 9. Kes neist ei ole füüsik? a) Georg Friedrich Händel b) Isaac Newton c) Georg Simon Ohm d) Hans Christian Ørsted 10. Mis on kiirgus? a) reostaat b) radiatsioon
N=A/t N-võimsus (W-vatt) A-töö(J- dzaul) t-aeg (s -sekund) Tehtud töö on 1J, kui jõud 1N mõjul läbib keha teepikkuse 1m. 1J=1N*1m Võimsus on 1 vatt, siis kui keha teeb tööd ühe sekundi jooksul ühe dzauli. 1W=1A/1s Energia (valemid) Mehhaanilist energiat liigitatakse: Kineetiline energia Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Potentsiaalne energia on vastastikmõjus olevatel kehadel- Maa ja kehad.
Temperatuuri tõustes eritakistus suureneb. 8.Milles seisneb ülijuhtivus ? Ülijuhtivus seisneb selles, et temperatuuri langedes ( juba väga madalates temperatuurides ) muutub takistus järsul nulliks. 9.Millest sõltub ja kuidas arvutatakse elektrivoolu töö ? Elektrivoolu töö on võrdeline juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega A=UIt 10.Tuleta seos kilovatt-tunni ja dzauli vahel. 1kWh = 1000W x 3600s = 3 600 000J = 3,6 MJ 11.Milliseid jõude nim. kõrvaljõududeks ? Kõrvaljõududeks nimetatakse laenguid, mis ei liigu vooluallika sees mitte elektriliste jõudude abil vaid näiteks keemiliste või magnetiliste jõudude abil. 12.Mida näitab vooluallika elektromotoorjõud ? Elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud 1C suuruse laengu liikumisel läbi kogu suletud vooluringi. 13
Röntgenkiirgus Radioaktiivse kiirgusega seotud mõõtühikud Neeldumisdoosi mõõtühik 1 grei (Gy) = 1 J/Kg Näitab kirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Kuna erinevad kiirgused omavad omavad elusolenditele erinevat bioloogilist toimet on vajalik veel üks mõõtühik siivert (Sv). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju bioloogilistele kudedele. Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest asjaoludest. Sv = J/kg = m2·s-2 1 bekrell (Bq) = 1 tuumalagunemine sekundis. Vananenud ühikud Vananenud kiiritatuse mõõtühik on rõntgen (R), mis on defineeritud lähtudes kiirguse iooniseerimisvõimest. Ligikaudu 1 Gy võrdub 100 R. Kürii (Ci) - ühes grammis raadiumis (poolestusaeg 1600 aastat) toimub
Elektrivälja tugevus Potentsiaalide vahe 12. Laengu 4C viimisel punktist A punkti B tegi elektriväli tööd 2 mJ. Punktide A ja B vaheline pinge on järelikult U=A/q 0,5 mV 2 mV (vale) 6 mV 8 mV 13. Patareidel töötaval seadme pinge on 3V ja seda läbib elektrivool tugevusega 5mA. Kui suur on selle seadme elektriline võimsus millivattides? 15 N=U*I 14. Juhti, mille takistus on 10 oomi, läbis 2 sekundi jooksul vool 2A. mitu dzauli eraldus soojusena? 80 Q=I2*R*t 15. Ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguhulk on voolutugevus
takistusega. Takisti tema takistust ei saa muuta, reostaat tema takistust saab muuta, kasutatakse vooluringis voolutugevuse muutmiseks. Juhi takistus sõltub: materjalist ( materjali kristallvõre tugevusest ), juhi pikkusest ( mida pikem on juht, seda suurem on takistus võrdeline ), ristlõike pindalast ( mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus pöördvõrdeline ). 2V ühe kulonilise laengu viimisel lambi ühelt klemmilt teisele teeb elektriväli tööd 2 dzauli, 0,016 * mm2 / m 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga hõbedast traadi takistus on 0,016 oomi, 9,8 * 10-8 * m 1m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga rauast traadi takistus on 9,8*10-8 . I=U/R, I = voolutugevus A, U = pinge V, R = takistus , I on võrdeline U ja pöördvõrdeline R, R = *l/S, R = takistus , = eritakistus * mm2 / m ja * m, l = juhi pikkus m, S = ristlõikepindala m2 ja mm2, R on võrdeline l ja pöördvõrdeline S.
cal 6. Milline soojuse ühik on põhiühik (SI)? dzaul-J 7. Kui palju on dzaulides üks kalor? 1cal = 4,19J 8. Mitme kraadi võrra muutub 5g vee temperatuur, kui sellele anda 20cal soojust? 9. Mitme kraadi võrra muutub 0,5 liitri vee temperatuur, kui sellele anda juurde 2kcal soojusenergiat. 10. Kui palju soojust pidi saama 200ml vett, kui selle temperatuur vähenes 2,5°C? 11. Kui palju on kalorites 2,5kJ? 12. Mitu dzauli on 219cal? 13. 300 milliliitrile veele algtemperatuuriga 10°C anti veesoojendiga 2500 dzauli soojust. Arvuta vee temperatuur peale soojendamist. (taolise ülesande eest saab järgmise tunni alguses hinde) 9I füüsika (6) 21.september 2012 1. 0,7 liitrile veele, mille algtemperatuur oli 17°C, anti 2500 dzauli soojust. Arvuta selle vee temperatuur peale soojendamise lõppu. · teisenda 2500 J kaloriteks 597cal
kiirgusfaktori korrutis Grei on neeldumisdoosi mõõtühik SI-süsteemis. Tähis Gy. Grei võrdub neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks dzaul. Siivert (Sv) on ekvivalentse kiirgusdoosi mõõtühik. Sv=J/kg (=J·kg-1). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju biolooglistele kudedele. Siivert on tuletatud SI mõõtühik.Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest asjaoludest.Ühik on nimetatud rootsi meditsiinifüüsiku Rolf Maximilian Sieverti auks. Bioloogilised efektid: Deterministlik: · kiiritus põhjustab kahjustuste toimel rakkude suremist või viivitatud poolestumist · häired koe normaalses funktsioneerimises · efektid ilmnevad inimesel alati juhtudel, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast
1 Millega tegeleb elektrostaatika?Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriselt laetud osakeste ja kehade elektrilist vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.Elektrostaatika põhiülessanne on elektrivälja kuju leidmine laengute juhtide dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi.Elektrivälja kuju järgi on võimalik arvutada ka laengutele mõjuvaid jõude. Elektrivälja kuju arvutamise üks põhivõrrandeid on Poissoni võrrand. Elektrostaatika aluseks on Coulombi seadus, millele 19. sajandi esimesel poolel lisandus vajalik matemaatiline teooria. 2 Coulombi seadus? Coulombi(kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kaug...
Töö suurus sõltub kehale rakendatud jõust ja selle jõu mõjul läbitud teepikkusest. Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (N=A/t, kus N on võimsus (W), A on töö (J) ja t on töö tegemiseks kulunud aeg (s)). Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. Mehhaaniline energia on keha võime teha tööd. Mehhaanilist energiat liigitakse potentsiaalseks ja kineetiliseks energiaks. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada. Energia muundumise mõõduks on töö. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu (maa ja keha). Keha potentsiaalne energia suureneb liikumisel üles, väheneb aga liikumisel alla. Kineetiliseks energiaks
Elektrivoolu töö elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel.(ühik: 1 kWh) elektriseadme võimsus - on voolutugevuse ja pinge korrutis elektriseadmes. Nimivõimsus (märgitud elektriseadmele), ühes ajaühikus vabanev energia. nimipinge pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust, (märgitud elektriseadmele) 1W juhis eraldub 1 W, kui elektriväli teeb juhis ühe sekundi jooksul ühe dzauli tööd 1 kWh - on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1kW 2.Elektrivoolu tekkimise tingimused: · Peab eksisteerima see, mis liigub · peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise 3.Takistuse sõltuvus: · Suurendades juhi pikkust on juhi takistus R võrdeline tema pikkusega l · Muutes ristlõikepindala on juhi takistus R pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S · Takistuse sõltuvust materjalist näitab eritakistus. 4. Juhtide ühendusviisid:
Britti insener Laurence Kemball-Cook mõtles välja kuidas senda saab kasutada tänava plaadidel. Spetsiaalelt väljamõeldud plaat painduvast materjalist, natuke paindub pealeastumisest. Niis suudab kasutada kineetilise inimenergiat, mis muundatakse elektrienergiaks. Mida suunatakse tänavate valgustamiseks, bussipeatusi, ja vitriine. Innovatsioone toode oli juba proovitud olümpiaadimängudel Londonis 2012 aasta, kahe nädala jooksul saime 20 miljonit dzauli energiat. MASSIDE ENERGIA SPORDI ENERGIA · Spordi energia. · Insenerid mis töötavad inimenergia ümberkujundamisel ei saanud mööda minna sprodist. Üks esimestes proektides selles suunas olid jalgratta trenazöörid Sport Art,mis mängivad transformaatori rolli. Nendesse on asetatud energia ümberkujundamine, mis genereerivad 120 volti ja suunavad seda kohe elelektrivõrku. Ühe treeningu tsükli jooksul sellet trenazööril on võimalik 400- 800 vatti energiat saada
d. rakett liigub kosmoses Suletud ehk isoleeritud süsteemi korral b. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0 c. süsteemi koguimpulss on konstantne Juku surub 20 sekundi vältel maja seina jõuga 20 N, kuid maja ei liigu paigast. Juku poolt tehtav töö on c. 0 J (keha ei liigu) Keha massiga 3g liigub 0.015 kiirusega 5 m/s. Kui suur on keha impulss (ühikuks (kg·m)/s)? Minu dzauli energiat kulutab mootor, mille kasutegur on 30%, kui see teeb kasulikku tööd 45 dzauli? Kirjuta arvuline vastus ilma ühikuta. 150 Kasutegur on kasulik töö jagatud kulutatud energiaga. Järelikult kulutatud energia on kasulik töö jagatud kasuteguriga. Jõu ja jõu õla korrutis on jõumoment Kas on õige väide "Elektrijaamades toodetakse energiat"? Väär Energia jäävuse seaduse järgi energia ei teki ega kao, võib vaid muunduda ühest liigist teise.
Mõõtühikute teisendamine Funktsioon CONVERT Meeter "m" Maamiil "mi" Convert(arv;ühikust;ühikusse) Meremiil "Nmi" Teisenda Toll "in" 4 päeva tundideks Jalg "ft" 7 dzauli ergideks Jard "yd" 5 kilogrammi grammideks Aasta "yr" Celsiuse Ööpäev "day" 15 kraadi Kelviniteks 56 meremiili tollideks Tund "hr" saadud vastus meetriteks Minut "mn"
Lihtsalt seletatuna tähendab see valem, et mass ja energia on ekvivalentsed, võrdväärsed.Need on ühe ja sama asja kaks kuju: energia on vabanenud aine ja aine on ootel energia.Kuna c ruut (valgusekiiruse ruut) on määratu suur arv, siis väljendab valem seda, et igas materiaalses esmes on seotud kujul hiiglaslik hulk energiat. Keskmist kasvu täiskasvanus peitub umbes 7 korda 10 astmes 18 dzauli potensiaalset energiat, sama palju kui kolmekümne suure vesinikupommi plahvatuses.Kuid pole lihtne seda kätte saada.Isegi uraanipommi plahvatusel vabaneb ainult vähem kui 1% võimalikust energiast, mis võiks vabaneda kui meil oleks piisavalt oidu.Kuigi see on 1 energiaohtramaid tehisnähtusi. Muuhulgas seletas Einsteini teooria radioaktiivse kiirguse toimeviisi:kuidas kamakas uraani võib pidevalt välja kiirata suuri energiahulki, ometi jäätüki kombel ära sulamata
Kui jõud liikumise kestel muutub või liikumine ei ole sirgjooneline, siis avaldatakse jõud integraalina. Kui töö on positiivne, siis teeb jõud tööd. Kui töö on negatiivne, siis tehakse tööd jõu vastu. TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Seega on ühe dzauli dimensiooniks . - Energia - skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja ühik SI-süsteemis on 1 dzaul (J). - Kineetiline energia - energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek. Energia mõõtühik SI-süsteemis on dzaul (J).
· Elektrivälja vaadeldava punktide potensiaalid on 230 V ja 0 V kuis suur on nende punktide vaheline pinge 3)V: valemi v= f1-f2 aluses V= 230v-0v = 230v · Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on 1000 V kuidas sa selgitaksid seda väidet sõbrale kes ei tea elektrivälja pinge tähendsut V: Et kui pinge on 1000V , siis on a) elektrivälja vaadelvate punktide potensiaalide erinevus on 1000V b) Elektriväli teeb laengu 1C (kulon) viimisile selle välja ühest punktist teise tööd 1000 dzauli c) Siis välja ühest punktist teeise viidud laengu liikumisenrgia suurenes 1000 dzauli · Kui suur on elektrivälja vaadeldavate punktide vaheline pinge, kui punktalengu 1C ühest punktist teise üleviimisel tegi väli tööd: A) 1J b) 3.6J c)220J d) 0,5J e) 1mJ V: valemi U= A/q põhjal kui q= 1C ja a) A=1J on U=1V b)A=3,6J on U = 3.6V c) A= 220J on U=220V d)A=0,5J on U=0,5V järeldus: tulemustest järeldame et elektriväli teeb sama suurusega laengu 1C nihutamisel seda enam
Keha upub, kui üleslükkejõud on raskusjõust väiksem. Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. Keha heljub, kui üleslükkejõud ja raskusjõud on arvuliselt võrdsed. Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust, Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. Energia keha võime teha tööd. Potentsiaalne energia energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Deformeeritud keha ja maapinna kohale tõstetud keha. Kineetiline energia energia, mida keha omab liikumise tõttu. Kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv. Punkti, kus kang ja tugi kokku puutuvad, nimetatakse kangi toetuspunktiks. Tähistatakse O. Punkti, kuhu on rakendatud jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks.
läbitud teepikkuse või nihke korrutisega: A=F*s. Töö on skalaarne suurus. Töö ühikuks on 1 dzaul(1J): 1N*1m=1kg*m²/s². Võimsus- on füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsus on määratud tehtud töö hulga ja selle töö tegemiseks kulunud ajavahemiku t suhtega. Võimsuse tähis on N. Võimsuse ühik on 1W (vatt). Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. N=A/t, N võimsus (1W), A tehtud töö (1J) t aeg (1s) 1)Impulss- on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusevektori suunaga. Impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis: p=mv, kus p on impulss(1kg*m/s), m- mass(1kg), v-kiirus(1m/s). Tähis p, ühik 1kg*m/s. 2)Jõuimpulss- on võrdne keha impulsi muuduga. Ft = mv 3) Impulss on jääv suletud süsteemides, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel.
või kanduda ühelt kehalt teisele. Suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv, kui ei tule arvestada hõõrdejõudude tööd. E = Ekin + Epot VÕIMSUS Võimsus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsus on määratud tehtud töö hulga ja selle töö tegemiseks kulunud ajavahemiku t suhtega. Võimsuse tähis on N Võimsuse ühik on 1W (vatt). Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. N=A N võimsus 1W 1W = 1J t A tehtud töö 1J 1s t aeg 1s VÕIMSUSE ÜHIKUKS SI-süsteemis on 1 W (vatt). Ühik on tuletatud võimsuse definitsioonvalemist. Võimsus on töö tegemise kiirus, tehtud töö ja selleks kulunud aja suhe. N=A N võimsus 1W t A tehtud töö 1J
2)Elektrivälja vaadeldava punktide potensiaalid on 230 V ja 0 V kuis suur on nende punktide vaheline pinge 3)V: valemi v= f1-f2 aluses V= 230v-0v = 230v 3)Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on 1000 V kuidas sa selgitaksid seda väidet sõbrale kes ei tea elektrivälja pinge tähendsut V: Et kui pinge on 1000V , siis on a) elektrivälja vaadelvate punktide potensiaalide erinevus on 1000V b) Elektriväli teeb laengu 1C (kulon) viimisile selle välja ühest punktist teise tööd 1000 dzauli c) Siis välja ühest punktist teeise viidud laengu liikumisenrgia suurenes 1000 dzauli 4)Kui suur on elektrivälja vaadeldavate punktide vaheline pinge, kui punktalengu 1C ühest punktist teise üleviimisel tegi väli tööd: A) 1J b) 3.6J c)220J d) 0,5J e) 1mJ V: valemi U= A/q põhjal kui q= 1C ja a) A=1J on U=1V b)A=3,6J on U = 3.6V c) A= 220J on U=220V d)A=0,5J on U=0,5V järeldus: tulemustest järeldame et elektriväli teeb sama suurusega laengu 1C nihutamisel seda enam
* Keha siseenergia muutusega kaasneb alati mingi teise keha energia muutumine. * Browni liikumine näitab, et osakeste liikumine on korrapäratu ja ei lakka kunagi. * Soojushulk on füüsikaline suurus, mille tähis on Q. * Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsessis. * Soojushulk sõltub selle keha ainest, massist ja temperatuuri muutumise ulatusest. Q = cm(t2-t1) * Erisoojus näitab, kui mitme dzauli või kalori võrra suureneb antud aine 1kg siseenergia selle soojendamisel 1 kraadi võrra. * Vee erisoojus on teiste ainetega erisoojustega võrreldes suur. * Soojushulka, mis eraldub 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel nimetatakse kütteväärtuseks.
18a) Siin olema kasutanud skalaarkorrutise definitsiooni ja Newton-Leibnitzi valemit. Seadme võimsuseks nimetatakse tema töötegemise kiirust. dA N= dt . (5.19) Võimsuse ühik on 1 vatt (Watti järgi): [ N ] = 1 J = 1 kg 3m = 1W 2 s s . Üks vatt on niisuguse seadme võimsus, mis ühe sekundi jooksul teeb ühe dzauli tööd. (Ligikaudu ühevatilist võimsust tuleb arendada selleks, et tõsta sajagrammise massiga keha maapinnalt ühe meetri kõrgusele ühe sekundi jooksul). Võimsuse definitsioonist (5.19) saab alternatiivse valemi töö arvutamiseks, kui on teada seadme võimsuse sõltuvus ajast: A = N (t )dt . (5.20)
43. Mida näitab võimsus? Valem. Ühik. VÕIMSUS näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Võimsuseks minetatakse füüsikalist suurust. Mis võrdub tehtud tää ja selle töö tegemiseks kulunud aja jagatisega. N=A N võumsus (1 W) 1W=1J Võimsuse ühik on 1 W. Võimsus on üks t A töö (1 J) 1s vatt kui keha teeb ühe sekundi jooksul t aeg (1 s) tööd ühe dzauli. 44. Millised kehad omavad energiat? ENERGIAT OMAVAD kõik kehad mis on võimelised tegema tööd. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad võivad sooritada. 45. Millistel kehadel on kineetilist energiat? Energiat, mida omavad kehad liikumise tõttu, nimetatakse kineetiliseks energiaks. KINEETILIST ENERGIAT omavad liikuvad kehad. Kineetiline energia sõltub keha kiirusest ja keha massist. 46. Millistel kehadel on potentsiaalset energiat?
4 Seda seost võib vajadusel kasutada, et hinnata soojushulki tavaelus kasutatavates kilovatt- tundides. Omal ajal oli väga levinud soojushulga ühikuks kalor (cal), mis defineeriti kui soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra temperatuurivahemikus 19,5 20,5 0C. Kuna kalorit kasutatakse veel tänapäevalgi (eriti toiduainete toiteväärtuse andmisel), siis anname seose kalori ja dzauli vahel 1 cal = 4,187 J . Näidisülesanne 5. Kui palju soojust kulub 1 kg jää, mille algtemperatuur on - 5 0C, muutmiseks veeauruks temperatuuriga 110 0C ? Lahendus. Antud: t1 = - 5 0C Kõigepealt analüüsime, mis toimub jää muutmisel auruks, sest jää ja aur on kaks erinevat agregaatolekut, soojendamise käigus tekib t2 = 110 0C vahepeal veel kolmas agregaat olek vesi. Seetõttu toimub antud
kujul F*s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Kui jõud liikumise kestel muutub või liikumine ei ole sirgjooneline, siis avaldatakse jõud integraalina. Kui töö on positiivne, siis teeb jõud tööd. Kui töö on negatiivne, siis tehakse tööd jõu vastu. TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Seega on ühe dzauli dimensiooniks . - Energia - skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja ühik SI-süsteemis on 1 dzaul (J). dimentsioon? - Kineetiline energia - energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek. Energia mõõtühik SI-süsteemis on dzaul (J). Klassikalises mehaanikas
Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuvenergia allikas, andes kogu taastuvenergiatoodangust 63%. Maailma elektrienergiast toodetakse 22% hüdroelektrijaamades. Hüdroenergia ressurssidest kasutatakse tänapäeval ära umbes 15% (Euroopas ja Põhja-Ameerikas kasutatakse ära ~60%, Aafrikas ~7% olemasolevast ressursist). Energia mõõtühikud: Energiamõõtmise standardühikuks on 1 dzaul (J) mõõta saab ka ühikuna 1 vatt-tund (Wh) 1 vatt-sekund = 1 dzaul; 1 vatt-tund = 3600 dzauli. Suuremate energiakoguste puhul kasutatakse järgmist lühendatud kirjaviisi: 1 kWh üks kilovatt-tund (1000) 1 MWh üks megavatt-tund (1 000 000) 1 GWh üks gigavatt-tund (1 000 000 000) 1 TWh üks teravatt-tund (1 000 000 000 000) 1 PWh üks petavatt-tund (1 000 000 000 000 000) Millised tegurid on määravad hüdroelektrijaama? rajamisel. 1. Veerikkad või suure languga jõed (vooluhulk, voolukiirus, jõe lang, jõe langus, jõe veereziim). 2
23,56 23,60 kr Multiple väärtus on 0,05 45,21 45,25 kr või =CEILING(A5;0,05) Mõõtühikute teisendamine Funktsioon CONVERT Convert(arv;ühikust;ühikusse) Teisenda vastus 4 päeva 96 tundideks 7 dzauli 70000000 ergideks 5 kilogrammi 5000 grammideks 15 Celsiuse kraadi 288,15 Kelviniteks 56 meremiili 4083149,61 tollideks teisenda saadud vastus meetriteks 103712 numbrite arv ümardab -3 tuhandelisteni -2 sajalisteni -1 kümnelisteni 0 täisarvuni
Entroopia ja Gibbsi vabaenergia lagunevad organismis lihtsateks molekulideks. Selle Entroopia S - süsteemi korrapäratuse mõõt. protsessi S>0 ja G<0 , teisisõnu, süsteemi Süsteemi korrapäratuse kasvule vastab entroopia entroopia kasvab ja Gibbsi vabaenergia kahaneb. suurenemine. Ühik dzauli mooli kohta (J/mol). Pöörduv protsess on analoogne konservatiivsete jõududega mehaanikas. Mittepöörduvus tähendab soojuse hajumist, mis väljendub entroopia korvamatus kasvus. Entroopia kasvu seadus isoleeritud süsteemi entroopia ei kahane. See on ühtlasi termodünaamika II seaduse sõnastus. qr Pöörduva protsessi puhul S= =0 ja T
(5.18a) Siin olema kasutanud skalaarkorrutise definitsiooni ja Newton-Leibnitzi valemit. Seadme võimsuseks nimetatakse tema töötegemise kiirust. dA N = . (5.19) dt Võimsuse ühik on 1 vatt (Watti järgi): kg m 2 [N] =1 J =1 = 1W . s s3 Üks vatt on niisuguse seadme võimsus, mis ühe sekundi jooksul teeb ühe dzauli tööd. (Ligikaudu ühevatilist võimsust tuleb arendada selleks, et tõsta sajagrammise massiga keha maapinnalt ühe meetri kõrgusele ühe sekundi jooksul). Võimsuse definitsioonist (5.19) saab alternatiivse valemi töö arvutamiseks, kui on teada seadme võimsuse sõltuvus ajast: A = N (t ) dt . (5.20)
; ; Q=A. Adiabaatiline protsess Q=0; ; pVkconst., . külmutusmasin tuntuimaks sedalaadi seadmeks on külmutuskapp, kus sisetemperatuur (T2) viiakse välistemperatuurist (T1) madalamaks, pumbates soojust (Q2) kapi jahutusradiaatorist (madalrõhukamber) väljaspool kappi olevasse kõrgrõhukambrisse, kus teda enne uut paisumist jahutatakse (Q 1). Selleks tuleb teha tööd (A). Ühe dzauli suuruse tööga külmkambrist välja viidavat soojushulka nimetatakse külmutusteguriks: soojuspump seadeldis, mis töötab külmutusmasina põhimõttel, aga on ette nähtud ruumi soojendamiseks madalama temperatuuriga (välis)keskkonna arvel, nimetatakse soojuspumbaks. Kordajat, mis näitab, kui palju soojust on võimalik ühe dzaulise tööga "tuppa tuua", nimetatakse soojendusteguriks ja tema valem on:
Elektriline võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool elektriseadme töötamisel ajaühikus.N=A/t= UIt/t=UI=I2R=U2/R 20. 22. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Potentsiaalne energia on kehal tema vastastikmõju tõttu. A=Fs E p=mgh Potentsiaalset energiat omav keha võib, aga ei pruugi tingimata tööd teha Kineetiline energia on kehal tema liikumise tõttu. Ek=mv2/2 Kineetiline energia on võrdeline keha massiga ja keha liikumiskiiruse ruuduga. [E]=[J] Dzauli põhiühik on kgm2/s2 ehk Nm. 23. Energia jäävuse seadus mehaanikas- välisjõudude töö puudumisel on koguenergia muutus null, see,tähendab et vaadeldav suurus on muutumatu e. jääv.. E=Ek+Ep=mv2/2+mgh=const Keha või süsteemi kineetilise ja potentsiaalse energia summat nimetatakse mehaaniliseks koguenergiaks. Mehaaniline energia all mõeldakse füüsilise keha nii potentsiaalset energiat kui ka kineetilist energiat,
- Iga vee molekul on vesiniksidemete abil seotud lähimate naabermolekulidega. Paariliseta jäänud sideme pooled moodustavad pindklie , mis püüab kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikese pindala. Pinna püüet nim pindpinevuseks. Nt väheneb vee temp tõusuga. Vee pindpinevustegur on 0,073 njuutonit meetri kohta. Pindpinevustegur kirjeldab jõudu ühikulise pikkuse kohta. Samas kirjeldab pindpinevustegur ka energiat ühikulise pinna kohta ja seega on tal võrdväärne ühik: dzauli ruutmeetri kohta (J/m2) -Mõjutavad lahustunud orgaanilised ained, nt pindaktiivsed ained Millal vedelik hakkab keema? Milline on sellisel juhul tema pindpinevustegur? Keemistemp ehk keemispunkt e keemistäpp on temp, mille juures vedeliku auruõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), aine hakkab keema. Sõltub välisrõhust ja tõuseb rõhu suurenedes. Keemistemp abiks aine identifitseerimisel: selle järgi, millisel temp hakkab aine keema, saame mõõta tema puhtust. Lahuste
elektronid on fundamentaalosakesed (leptonid). Elementaarosakeste uurimisega tegeleb elementaarosakeste füüsika, samuti on elementaarosakestel tähtis roll nii tuumafüüsikas kui kvantmehhaanikas. 20.1 siivert, Siivert (Sv) on ekvivalentse kiirgusdoosi mõõtühik. Sv=J/kg (=J·kg-1). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju biolooglistele kudedele. Siivert on tuletatud SI mõõtühik. Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest asjaoludest. Ühik on nimetatud rootsi meditsiinifüüsiku Rolf Maximilian Sieverti auks. 20.2 kvark Kvargid on fundamentaalsed elementaarosakesed. Et neutronid ja prootonid koosnevad kvarkidest ja elektronid (mis on leptonid) on samuti fundamentaalosakesed, siis võib öelda, et kvargid ja leptonid on praegu teadaolevalt
vooluallika tagasi lähtekohta. Vooluallika elektromotoorjõuks nimetatakse vooluallika poolt tehtud kõrvaljõudude tööd ühikulise laengu ümberpaigutamiseks ühelt klemmilt teisele. Elektromotoorjõu ühikuks on seetõttu üks dzaul kuloni kohta ehk üks volt. [] = 1V Vooluallika elektromotoorjõud on üks volt siis, kui ühekulonilise laengu ümberpaigutamisel tema ühelt klemmilt teisele teevad vooluallikas mõjuvad mitteelelktrilised jõud tööd ühe dzauli. 41. Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja tihedus Elektrivoolu olulisemad toimed on järgmised: 1. Soojuslik. Kui vabad laengukandjad aines liiguvad, põrkuvad nad aine molekulidega ja panevad nad intensiivsemalt võnkuma. Selle tulemusel kasvab aine temperatuur. Kasut: hõõglampides, küttekehades ja elektrikeevituses. 2. Keemiline. Kui vabadeks laengukandjateks aines on negatiivsed ja positiivsed ioonid, saab elektrivoolu kasutada ainete eraldamiseks elektrolüüdilahustes
Rõhk Keskmine õhurõhk on 1013 mbar = 760 mm Hg seda nimetatakse normaalrõhuks. Õhurõhk kahaneb kõrguse kasvades 1 mbar iga 9 m kohta ehk 1 mm Hg iga 11 m kohta. Rõhuühik baar (bar) on 100 kPa ja ligikaudu võrdne atmosfääri normaalrõhuga. Viimane on defineeritud 1.01325 baari. 31.10.2011 12 Dzaul (tähis J) on energiaühik SI-ühikute süsteemis. Dzauli põhiühik on kg × m2/s2 ehk N × m: Dzaul on oma nime saanud inglise füüsiku James Prescott Joule'i järgi. Definitsioon Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton [N]. 31.10.2011 13 Üks dzaul on veel: Töö, mida tuleb teha, et liigutada ühe kuloniline laeng läbi ühe voldise potentsiaalide vahe. Seda
põhisuurusega suuruste süsteem, misühikute süsteemi koherentsusnõude tõttu annab üheselt ühikutevahelised seosed. Mõningaid SI tuletatud ühikuid saab väljendada SI põhiuhikute aga kaerinimetustega SI tuletatud ühikute kaudu mitmel viisil. Nii saab sama dimensiooniga suurusi eristada kindla ühikunimetuse või dimensiooniavaldise abil. Näiteks jõumomendi korral kasutatakse njuutonmeetrit (N*m) dzauli (J) asemel, perioodilise protsessi sageduse korral hertsi (Hz) üks kord sekundis (1/s) asemel ja radioaktiivse aine aktiivsuse korral bekerelli (Bq)üks kord sekundis (1/s) asemel. SI-väliseid piiratud rakendusega ühikuid lubatakse ajutiselt kasutada kindlaksmääratud valdkondades. Ühikute detsimaalosad ja kordsed moodustatakse eesliidete ja eesliitetähiste abil. Eesliited eesliitetähiseid kasutatakse ainult koos ühiku nimetuse ja tähisega
sekundis. See on väga väike ühik; varasemalt kasutatud kürii (1 Ci Bq, võrdub ühe grammi raadiumi aktiivsusega) oli märksa mugavam. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. kiirgusdoos (bekrellsekund: Bqs) Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnas neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Pole tähtis, kas kiirituse mõjul tekib vähem või rohkem ioone; oluline on neeldunud energia hulk. Ühikuks on grei (Gy), mis vastab ühe dzauli suuruse energiahulga neeldumisele ühes kilogrammis aines. Kasutusel on ka vähendatud ühik raad (1rad=0.01 Gy) ja ionisatsiooniastmest tuletatud ühik röntgen ioonipaari ühes grammis kuivas õhus normaaltingimustes ( Gy, samuti õhu korral) Bioloogiline efektiivdoos näitab kiirguse kahjustavat toimet inimesele; tema ühik rem ongi lühend inglisekeelsest väljendist rad equivalent man (raadi inimekvivalent).
sekundis. See on väga väike ühik; varasemalt kasutatud kürii (1 Ci Bq, võrdub ühe grammi raadiumi aktiivsusega) oli märksa mugavam. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. kiirgusdoos (bekrellsekund: Bqs) Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnas neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Pole tähtis, kas kiirituse mõjul tekib vähem või rohkem ioone; oluline on neeldunud energia hulk. Ühikuks on grei (Gy), mis vastab ühe dzauli suuruse energiahulga neeldumisele ühes kilogrammis aines. Kasutusel on ka vähendatud ühik raad (1rad=0.01 Gy) ja ionisatsiooniastmest tuletatud ühik röntgen ioonipaari ühes grammis kuivas õhus normaaltingimustes ( Gy, samuti õhu korral) Bioloogiline efektiivdoos näitab kiirguse kahjustavat toimet inimesele; tema ühik rem ongi lühend inglisekeelsest väljendist rad equivalent man (raadi inimekvivalent).
annaabi.ee 
