Matemaatika ühikud Pikkusühikud Pinnaühikud 1km-1000m 1km²-100(ha)-1000000(m²) 1m-10dm-100cm 1ha-100aari (a) 1cm-10mm 1aar-100(m²) 1(m²)-10000(cm²) Ruumalaühikud Raskusühikud 1m³-10(hl)hektoliitrit-1000(L) 1t-1000kg 1l-10(dl)detsiliitrit-100(cm³) 1ts-100kg 1kg-1000g 1g-10000(mg)milligrammi Ajaühikud 1ööpäev-24(h) 1(h)-60min-3600sek 1min-60sek
Keemilisi vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel, nim. Kütuselementideks. Kütusena võimalik kasutada energiarikkaid geemilisi või vedelaid aineid (nt vesinik, metaan, metanool). Eriti otstarbekas on nn. vesinik-hapnikelement. Aktiivsem metall loovutab kergemini elektrone ja on alati anoodiks. Zn (A) Cr (K) 6. Arvutusülesanded 1. Sulamiproov (tv 10) Sulamiproov kraadides näitab aine sisaldust 1000g'is sulamis. Nt: 1) Sulami proov on 635(kraadi). Mitu g kulda tuleks võtta 3,70g sulami valmistamiseks? 1000g 635g Tuhandes grammis sulamis on 635g kulda. 3,7 grammis sulamis on ?g kulda. 3,7g - x= 2,3g 2) Sulami valmistamiseks võeti 2456g hõbedat ja 345g niklit. Milline on selle sulami proov? 1. Leian sulami massi = 2456g + 345g = 2801g 2. Vaatan kumba ainet on rohkem e. kumma aine sulam on ja kumma aine sulamiproovi tahetakse = hõbe 3
Kaaluühikud Mahuühikud kg kilogramm l - liiter g gramm dl -detsiliiter cl sentiliiter ml milliliiter tk tükk sl supilusikas tl teelusikas 2.1 Kaaluühikud 1 kg = 1000g 2.2 Mahuühikud 1l =10dl =100cl =1000ml 1 dl = 10 cl = 100 ml = 0,1l 1 cl = 10ml = 0,1dl =0,01 l 1ml = 0,1cl =0,01 dl = 0,001 l 1l vett=1 kg 1 maitseainemõõt~ 1ml 1 teetass~ 2,5dl 1 spl~ 15 ml~3 tl 1 kohvitass~ 1,5 dl 1 tl~ 5ml 1 klaas 2dl 1 dl= 100ml 2.3 Inglise mahuühikud 2
Eesti maasiga (L) landrace Taani 1. Tugev kehaehitus, peen luustik, pea kerge, koon sirge, laup kitsas 2. Lontis kõrvad 3. Peekon 4. Pika kehaga siga Duroc Djurok (D) kanada 1. Ruuge punakast kuni pruunini 2. Suurekasvuline 3. Pika kerega, lontis kõrvad 4. Tugevad jalad, hea isu, lopsakad singid 5. Head liha-ja nuumaomadused (1000g ööpäevas) 6. Stressigeeni puudumine Pieträän Pietrain (P) Austria 1. Lihaseline tagaosa, täidlane lanne ja küljed Valge siga aga ebakorrapäraste tumedate laikudega 2. 12 nisa vähemalt 3. 800g Hämpsiri Hampshire (H) 1. Suure kasvuga, musta kerega, valge vöölt turjalt esijäsemeteni 2. Hea kasvukiirusega 3. Õhukese pekiga ja pikad lihakehad
Muna ujuvus soolvees Lars Markus Linnupõld Sander Veskioja Tallinna Reaalkool 7.A 28.09.2014 Uurimisküsimus • Mis juhtub munaga, kui see asetada küllastunud soolvette? Mida katseks vaja läheb? • Suur klaasist anum • Toores muna • 1000g soola • Vesi • Möödunõu • Kaal • Lusikas • Hüpoteesi kontrollimine: Võtan klaasist anuma ja lisan sinna 1,5 l vett, see järel lisan 50g soola. • Mis juhtus? • Muna vajus üsna kiiresti põhja. • Pilt: Informatsiooni kogumine • Lugesin internetist soola lahustuvusest veest. Hüpotees • Kui vee soolasisaldus on 150g/l , siis toores muna ei vaju põhja ning jääb ujuma. Hüpoteesi kontrollimine 1 • Lahustasin 25g soola 1l vees.
Moolide arvu leidmine tahkes, vedelas või gaasilises olekus puhtale ainele kus m on puhta aine mass; M puhta aine molaarmass. Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel; Vm gaasi molaarruumala normaaltingimustel (22,4 dm3/mol). Keemias kastutatavad füüsikalised suurused ja ühikud Mass on aine koguse mõõduks objektis. SI-süsteemis on massiühikuks kilogramm (kg). 1t = 1000kg 1kg = 1000g 1g = 1000mg Maht on tuletatud ühik -pikkus kuubis. SI -süsteemis on ühikuks m3 1m3 = 1000 dm3 1m3 = 1000 l 1 dm3 = 1000 cm3 1l = 1000ml Tihedus on ühe ruumalaühiku mass Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (C) ja Fahrenheiti ( F) kraadid ning kelvinid (K). SI -süsteemis on temperatuuri põhiühikuks kelvin (K). Rõhk on defineeritud kui pinnaühikule mõjuv jõud. SI -süsteemis on rõhk tuletatud ühik (kg /
ketsup 1200g 120g 18g 6g 85ml riivitud juust 350g 35g 5g kakaopulber 450g 45g 7g 2g kohv lahustuv 200g 20g 3g 1g 500ml kohv jahvatatud 400g 40 6g 2g 250ml tee 300g 30g 5g 2g 333ml zelatiin 1050g 105g 13g 4g 120ml aprikoos 600g 60g rosinad 650g 65g 10g vesi 1000g 100g 15g 5g 100ml mahl 1000g 100g 15g 5g 100ml Piimatooted piim 1000g 100g 15g 5g 100ml rõõsk koor 1000g 100g 15g 5g 100ml hapukoor 1100g 110g 20g 7g 80ml Toiduainete keskmised kaalud TOORAINE kaal g Juurviljad kartul 80-100 sibul 50-80 porgand 80-100
Lahusta pulber vähehaaval jahedasse vette, samal ajal elektrimikseriga segades. Precogel 6-8%-lisena, Lamitex L10 tehakse 8%-line, Manutex F, 10-12%. Juhul, kui trükipasta tundub liiga vedel või õhukesi kangaid trükkides, võib paksendaja valmistada paksema ja vastupidi. Kemikaalid lahusta jahedasse vett. Sega kemikaalilahus ühtlaseks paisunud paksendajasse ning kaalu segu järgmisteks pastadeks: 2. Remazolvärvid pasta nr.1+ 1000g 6 x 250g = g Remazol värvilisi pulbreid 40g/kg 40 g Remazol musta 60-80 g/kg 70 g 3. Cibacronvärvid: pasta nr.1+ 1000g 6 x 200g = g Basf-reservaine 60 g/ kg 60 g Cibacron värvilisi pulbreid 40g/kg 40 g Cibacron musta 60-80 g/kg 70 g 4.Valgereserv-pasta: pasta nr
Peenleibadele annab vajaliku aroomi, maitse ja säilivuse just taina pikk käärimisaeg (kuni kolm tundi). Peenleivad on teiste leibadega võrreldes alati väiksema/madalama happesusega ja magusama maitsega. Klassikaline Tallinna peenleib Leiburi Tallinna peenleib on Eesti armastatuim leib. See on küpsetatud ainulaadse retsepti järgi loomulikul viisil, kiirustamata. Peenleibasid võib olla mitmeid, kuid vaid üks on see ehtne ja õige, mis kannab nime Tallinna peenleib. Netomass: 1000g / 475g Toiteväärtus: 100 g tootes keskmiselt: energia 936 kJ (224 kcal); valgud 4,8 g; süsivesikud 47,5 g, millest suhkruid 3,4 g; rasvad 0,8 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,1 g; kiudained 4,8 g; naatrium 0,4 g. GDA : 1 portsjonis (1 viil e. 38 g) sisaldub: energia 85 kcal (4% GDA); suhkur 1,3 g (1% GDA); rasv 0,3 g (0% GDA), küllastunud rasvhapped 0 g (0% GDA), naatrium 0,2 g (6% GDA); kiudained 1,8 g (7% GDA) Isa peenleib vormis
Li=100− A i (6) Li – läbind sõelal [%] d) Killustiku peenusmoodul FM: A 4,0 + A 2,0 + A1,0 + A 0,5 + A0.25 + A0.125 FM = 100 A4,0, A2,0, A1,0, A0,5, A0,25 ja A0,125 kogujäägid vastavatel sõeltel %. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramiseks tuleb võtta killustiku koguses, mis vastab materjali fraktsioonile. Käesolevas katses võeti 1000g materjali. Edaspidi eraldatakse katsetavast proovist terad, mille paksus ja Laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Eraldamist tehakse visuaalselt ning kahtluse korral mõõdetakse terad üle nihikuga. Eraldatud plaatjad ja nõelad terad kaalutakse ning arvutatakse nende sisaldus kogu proovist. Katse tulemus on esitatud Tabelis 5. Tugevusmarki määramine Killustikku tugevusmargi määramiseks kasutakse lahtikäiva metallist põhjaga silindrit diameetriga 75 mm
silindrisse ja selle peale asetati kolb, mida hüdraulilisel pressil koormati ühtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Silindris muljutud killustik sõeluti kontrollsõelal avaga mm. Killustiku muljumiskindlus arvutati seosest (7). Dp=m1/M*100 (7) Dp muljumiskindlus [%] m1 kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] M silindrisse puistatud killustiku mass [g] 4.7 Killustiku veeimavuse määramine Võetakse killustiku katseproov 1000g. Jäetakse killustik 7 päevaks vette. Seejärel võetakse killustik veest välja ning kaalutakse uuesti. Veeimavus määratakse valemiga 3. Tulemused on kantud tabelisse 3. Valem 3: Wk killustiku veeimavus massi järgi [%] m1 immutatud killustiku mass [g] m killustiku mass õhus [g] 5. Katse tulemused 5.1 Puistetihedus Valem 5.1 Tabel nr 1 Puistetiheduse määramine Katse Anuma Materjali mass Puistetihedus Keskmine
tühikute ruumala. Näivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tühikute mahtu. Killustiku näiva tiheduse leidmiseks kaalusime killustiku proove vees ja õhus. Killustiku näivtihedus leitakse valemiga 2. Tulemused on kantud tabelisse 2. Valem 2: 0K killustiku näivtihedus [kg/m3] m killustiku mass õhus [g] mv killustiku mass vees [g] v vedeliku tihedus [kg/m3] 4.3 Killustiku veeimavuse määramine Võetakse killustiku katseproov 1000g. Jäetakse killustik 7 päevaks vette. Seejärel võetakse killustik veest välja ning kaalutakse uuesti. Veeimavus määratakse valemiga 3. Tulemused on kantud tabelisse 3. Valem 3: Wk killustiku veeimavus massi järgi [%] m1 immutatud killustiku mass [g] m killustiku mass õhus [g] 4.4 Killustiku tühiklikkuse määramine Killustiku tühiklikkus leitakse killustiku puistetiheduse ja näivtiheduse kaudu kasutades valemit 4. Tulemused on kantud tabelisse 4. Valem 4:
H2 liigub autost, mis sõidab kiirusel 300 km/h 6984/300=23,28 korda kiiremini. 4. Vesinik: Vm=22,4 l/mol 22,4l / mol Vm = 3,72 * 10 -23 dm 3 = 3,72 * 10 -20 cm 3 = 37200Å 3 6,02 * 10 23 mol -1 l = 3 3,72 * 10 -23 = 3,3 * 10 -8 dm = 3,3 * 10 -9 m = 33Å 3 Vesi: = 1 g/ml V=1000ml m=*V m=1000*1= 1000g = 1kg m 1000 g n= n= = 55,56mol M 18 g / mol 1l Vm = =1,8 * 10 -2 l / mol 55,6mol 1,8 *10 -2 l / mol Vlm = 23 -1 = 2,99 *10 -26 dm 3 = 2,99 *10 -23 cm 3 = 29,9Å 3 6,02 *10 mol l = 3 2,99 * 10 -26 dm 3 = 3,0 * 10 -9 dm = 3,0 * 10 -10 m = 3,0Å Kuld: M(Au)=199g/mol =19,3 g/cm3 V= 1l = 1000ml
1kg puidu=1000/30=33.3 mooli põlemisel eraldub iga mooli kohta 3500/33.3=105kcal=105*4.18=439kJ. Fotosünteesi energeetiline kasutegur on 439/1737=0.253=25.3% 21. Üks liiter vett soojendatakse 1000W keeduspiraali abil. Kui kaua aega kulub vee keema minekuni kui algtemperatuur oli 10 °C? Vee soojusmahtuvus on 1cal g-1°C-1=4.18 J g-1 °C-1. Keemiseni soojendamiseks on vee temperatuuri vaja tõsta 10010=90°C võrra. 1 l vett on 1000g, järelikult soojusenergiat kulub 1000x90x4.18=376200J. Spiraal võimsusega 1000W eraldab 1000J s-1 . Keema-ajamiseks vajalik aeg on siis 376200/1000 = 376.2 s = 6 min 16 s. 22. Päikese spektris on kvandi keskmine energia 2.2 eV ja kvante langeb 2000 µmol m s . -2 -1 Kui suur on päikesekiirguse võimsus maapinna ruutmeetri kohta? 1 mool e läbides - potentsiaalide vahe 1V vabastab 96.5kJ energiat. Meil on 2.2V*96.5*2000*10-6=0.425kW 23
ad = bc Võrdekujuline võrrand: Olgu antud võrdus: 6 : 5 = 18 : x Sellel võrdusel on võrde kuju, milles üks liige on tundmatu. Paneme selle kirja võrde põhiomaduse põhjal kirja: 6x = 5 * 18 6x = 90 | : 6 x = 15 Jagamismärgiga võrdust kontrolli murrukujulise võrrandiga! Jäävad ja muutuvad suurused: Jääv suurus: kui suuruse arvuline väärtus ülesande või nähtuse tingimustes ei muutu. nt: 1h = 60 min 1 kg = 1000g Muutuv suurus: kui arvuline väärtus ülesandes muutub: muutuvad suurused on omavahel seotud. Ühe suuruse väärtus sõltub teise suuruse väärtusest. nt: auto sõidukiirus õhutemperatuur Võrdeline suurus: Kui ühe positiivse suuruse kasvamisel või kahanemisel mõni arv korda kasvab või kahaneb teine suurus, siis need kaks suurust on võrdelised. 6 Vihikute arv Makstav summa
26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad:
kuid harvemini 2 või 5 muna. Kanakull on Eestis kõikjal levinud. Kokku on arvatakse neid siin pesitsevat 500- 1000 paari. ~6~ Hiireviu (Buteo buteo) On üldtoonilt pruun ronga suurune röövlind. Kõhupoolelt on ta heledam, kuna seal on pruune ja heledaid sulgi enamvähem võrdselt. Hiireviu keha üldpikkus on 53cm, millele lisandub isasel 34-37cm ja emasel 37-40cm tiivapikkust. Isaslind kaalub 620-910g ja emaslind 880-1000g. Ta saagiks langevad põhiliselt hiired, kuid ta sööb ka väiksemaid värvulisi, nooremaid parte ja kanalisi. Hiireviu on levinud Vahemeremaadel ning Euraasia metsa ja metsastepivööndis, kuid ka mõnedel Atlandi ookeani idaosa saartel ja Lõuna- Himaalajas. Hiireviu eelistab niiskeid kuusemetsi, kuid saagijahile läheb ta enamasti avamaastikele. Pesa rajab ta tavaliselt kuuse või männipuu otsa, kuid teda on nähtud pesitsemas ka lehtpuude otsas
Pikkus 1km=1000m Pindala 1km2=100ha=104a=106m2 1m=10dm=100cm 1m2=100dm2=104cm2 1cm=10mm=100µm 1cm2=100mm2=104µm2 Ruumal 1m3=1000dm3=106cm3 Kaal 1 t (tonn)=10ts (tsentner)= a 1000kg 1cm3=1000mm3=106µm 3 1ts=100kg 1 l (liiter)=1dm3 1kg = 1000g 1 m3 =1000l Arvu standardkuju Väga suuri ja väga väikesi arve saab kirjutada arvu 10 astme abil kujul a10k, kus kZ ja 1a<10. Selliselt esitatud arve nim. standartkujulisteks arvudeks. Näide: 5980...00000...000 = 598 1022 22 nulli VÕRRE Kahe suhte (jagatise) võrdsust a c nimetatakse b d võrdeks: = ehk a : b = c : d, kus a ja d on võrde välisliikmed ning b
Mee kvaliteedinäitajad Teooria · Mesilased valmistavad mett põhilislt õistaimede nektarist, lisades ensüüme ja bakteritsiidseid õhendeid. · Mee põhiliigid: õiemesi, lehemesi ja mesikastemesi. · Mesi sisalbad 80% süsivesikuid,millest omakorda 85-90% moodustavad fruktoos ja glükoos. · Mee niiskusesisaldus on tavaliselt 15-20%. · Vabade hapete sisaldus kuni 50 milligramm-ekvivalenti/1000g. Mee niiskusesisaldus Töö käik 1. Katse tegemisel kasutasin ,,Medus" pärnaõiemett. 2. Kõigepealt asetasin ~1cm³ mett kuiva katseklaasi, sulgesin korgiga ja kuumutasin vesivannil 60°C juures, kuni kristallid olid kadunud. 3. Katseklaasi sisu jahutasin toatemperatuurini. 4. Ühe tilga mett viisin refraktomeetri prismale ja määrasin murdumisnäitaja. Määrasin kokku 2 korda, vahepeal refraktomeetri prismat hoolikalt puhastades. Keskmise tulemuse põhjal
aktiivsustegur (=näiline ). Aktiivsustegur näitab, millise määäaga on lahus kôrvale kaldunud ideaalsest. Reeglina < 0. Mida konstentreeritum lahus (kôikide ainete c), seda väiksem . Ioontugevus 1) 1 elektrolüüt (NaCl) I = cNaCl. 2) 2 elektrolüüti (NaCl (0,1M) + Na2SO4 (0,2M)). [I = 0,5(c1Z12 + c2Z22 + ...)] = 0,5[(0,1 + 20,2)12 + (0,2)22 + (0,1)12] IV Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent. K = [H][OH] / [H2O] = 1,810-16 (H2O H + OH). c(H2O) = 1000g / 18/g/mol = 55,56. K näitab, kui suur hulk dissotseerub, tugevate hapete puhul pea lôpmatu. Vee ioonkorrutis [Kw = [H+][OH-] = 10-14] [Kw = K[H2O]]. Puhta vee ioonide konts: [H] = [OH] = 10-7 (toatemperatuuril). Vesinikeksponent 1) Ainult nôrkade hapete korral: pH = -log[H]. 2) Kehtib alati: pH = -logaH+; a aktiivsus. Pisarad pH = 7,5; maomahl pH = 1,7; tomatimahl pH = 4,5. pH oleneb lahusest ja konsast.
vooluhulk qv, Q kuupmeetrit m3 1 m3/s = 60 000 l/min Q = V/t sekundis s Q=V×A pöörlemiskiirus n pööret 1 sekundis s-1 s 1 = 60 n =1/t pööret minutis 1 s min min-1 min mass m kilogramm kg 1kg = 1000g m=V× tihedus kilogrammi kg kg/dm3 = m/V kuupmeetris m3 1kg/m3 = 0,001kg/dm3 jõud F njuuton N 1N = 1 (kg × m) F=m×g s2 FG = m × g rõhk p njuuton N 1 N/m2 = 1 Pa = p = F/A
..15 g segamineraalsööta või mõnda söödafosfaati; 12...17 g keedusoola. Päevas joovad lambad ka 2...3 l vett. Lammaste nuumamine. Hein 1-2k.(sügisel:rohi, kartul, kapsas.) iive kuni 300g/öp. Jäärade söötmine Esimestel elukuudel emapiim - 1kg iipeks 5kg piima, heinakõrred, jõusööt. 1kuu lõpul 300-400g jõusööta, max 500 karjamaa- või peenekõrreline hein 800-1000g. Tallede nuumamine Kiirnuum kulukas, kasutatakse vähe. 4 elukuul - 40kg ja siis realiseeritakse. Jõusööta 1kg päevas, farmides granuleeritud jõusööt, 25% rohujahu. Mõõdukas nuum - talled tapetakse 6-7 kuuselt. Põhisööt on karjamaarohi, pärast võõrutamist lisatakse 0,5kg jahu + 4-5kg rohtu või juurvilja. Lammaste söödad
Lainepikkus antud, arvuta footoni sagedus v = c/λ. Nt λ=680nm(tee m- deks). c=3*108m/s. v=4,4*1014s Kui suur on sinise valguse energia? 1,8 eV on punase kvandi energia. kui punane 680 nm. Kui sinine valguse lainepikkus on 450nm, siis 680/450=1,5 ; 1,8*1,5=2,7. Ehk sinisel kvandil oleks vastavalt suurem energia, nii mitu korda suurem, kui palju tema lainepikkus on väiksem. Iga mitme vee molekuli kohta tuleb üks lahustunud aine molekul? Ühes liitris vees on 1000g/18gmol-1 = 55.6 mooli, st vesi ise on 55.6 molaarne. Ühe molaarses lahuses on seega 1 lahustunud aine molekul ca iga 55 vee molekuli kohta. seega 55 vee molekuli vahel on 1 molekul ainet. Miks õhumolekulid 10km kõrguselt alla ei kuku? Kukuvad koguaeg, aga juhuslikult põrkuvad jälle üles. Kõik sõltub kuidas teised põrgatavad üles või alla poole. Kogu atmosfäär on molekulide põrkumine, millest juhuslikult mõned satuvad kõrgemale, kukuvad jälle alla, teised lähevad asemele jne.
c) lahtised pirukad - pizza, plaadipirukad 3. Rasvas küpsetatud tooted a) pirukad b) pontsikud, keedisepallid c) berliinerid 4. Kihilised palmikud VIIMISTLUSMATERJALID Streisel ehk jahu - või puiste - valmistatakse jahust, suhkrust ja rasvainest vahekorras 1:1:0,5.Kuivained segatakse omavahel, seejärel lisatakse toatemperatuuril rasvaine. Hõõrutakse käte vahel ühtlaseks puisteks. Balt-vanille - küpsetuskindel külmkreemipulber Põhiretsept: 350 g -Balt-vanille 1000g-vett Valmistamine: Bait- vanillele lisada kogu vesi ja segada kiiresti ühtlaseks ning lasta enne kasutamist paisuda 10 minutit. Claro zelee 1000 g vett 100 g zeleepulbrit Claro 200 - 400 g suhkrut Suhkur ja zeleepulber segada kuivalt omavahel. Vesi kuumutatakse keema ja seejärel lisatakse suhkru ja zeleepulbri segu ning segatakse kuni suhkur on sulanud. Tardub 70 * juures. Pumateid kasutatakse kookide, tortide, saiakeste, keekside jne. glaseerimiseks. Neid võib värvida toiduvärvidega.
c) lahtised pirukad - pizza, plaadipirukad 3. Rasvas küpsetatud tooted a) pirukad b) pontsikud, keedisepallid c) berliinerid 4. Kihilised palmikud VIIMISTLUSMATERJALID Streisel ehk jahu - või puiste - valmistatakse jahust, suhkrust ja rasvainest vahekorras 1:1:0,5.Kuivained segatakse omavahel, seejärel lisatakse toatemperatuuril rasvaine. Hõõrutakse käte vahel ühtlaseks puisteks. Balt-vanille - küpsetuskindel külmkreemipulber Põhiretsept: 350 g -Balt-vanille 1000g-vett Valmistamine: Bait- vanillele lisada kogu vesi ja segada kiiresti ühtlaseks ning lasta enne kasutamist paisuda 10 minutit. Claro zelee 1000 g vett 100 g zeleepulbrit Claro 200 - 400 g suhkrut Suhkur ja zeleepulber segada kuivalt omavahel. Vesi kuumutatakse keema ja seejärel lisatakse suhkru ja zeleepulbri segu ning segatakse kuni suhkur on sulanud. Tardub 70 * juures. Pumateid kasutatakse kookide, tortide, saiakeste, keekside jne. glaseerimiseks. Neid võib värvida toiduvärvidega.
TRUNCUS ENCEPHALICUS – PEAAJUTÜVI - vanem osa - hõlmab kõik ülejäänud ajuosad - ajutüves on suprasegmentaarse aparaadi madalamad tsentrid ja kogu segmentaarne aparaat – kraniaalnärvide tuumad jne + 12 paari kraniaalnärve Üldandmed - paikeb koljuõõnes - suhtub kujult koljuõõnesse nagu positiiv negatiivisse - mõõtmed on varieeruvad - kaal vastsündinu – 400g 1. eluaasta lõpul – ligi 1000g kasvamine toimub 20.-25. eluaastani meeste aju keskmiselt ligi 1400g naiste aju keskmiselt 100-150g vahem absoluutne kaal ei iseloomusta andekust ega talenti Võrdlus loomadega - ainult vaalal (7000g) ja elevendil (5000g) kaal suurem - aju kaal kehakaalust inimesel 1/50, vaalal 1/5000 ja elevandil 1/500 Võrdlus seljaajuga - seljaajukaal moodustab peaaju kaalust inimesel 2%, inimahvidel 6%, ülejäänud imetajail aga 23-47%
· Lahustunud aine määra järgi lahuses klassifitseeritakse küllastamata (varem lahustatud aine veel lahustub) ja küllastunud (lahustatud aine enam ei lahustu ning lahuses lahustunud aine kogust nimetatakse selle aine lahutuvuseks) lahus. Üleküllastunud lahuses on lahustunud ainet rohkem kui on lahustuvus. · Lahuste konsentratsioonide väljendusviisid: a. Massiprotsent lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses b. Molaarsus lahustunud aine moolide arv on 1000g lahuses. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temp tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. Vedelik keeb siis, kui küllastunud auru rõhk saab võrdseks atm rõhuga. Keemisel on vedeliku temp konstantne niikaua kuni vedelik on läinud gaasilisse olekusse
146 Suhteline juurdekasv Kõige suurem esimesel astal (16000-35000 korda) vastne 1 mg -35 g noorkala. Teisel aastal 10-12 korda. Kolmas aasta 4-4,5 korda. 147 Hobitiigi - 0,1 ha -toodangud Pidamis- Kalade arv, mass Kalade arv, mass ja reziim kevadel asustamise saak sügisel ajal Söötmiseta 10-15 tk, 9-14 tk, 350-400 g 1000g, kokku 9-14 kg Söötmi- 45-50 tk, 40-46 tk., sega 350-400 g 1200g, kokku 48-55 kg 148 Tiikide tühjendamine ja kalade väljapüük võtab aega, sest kala peab ise koos veega kogunema väljavoolu juurde – tiigi kiirel tühjendamisel võib kala jääda tiigi keskele mudasse, sest kalad püüavad tiigi tühjendamisel ujuda vastuvoolu
hingamisliigutused. Tihti imeb loode rusikat või pöialt. Poistel laskuvad munandid kõhukoopast munandikotti. Kuu lõpuks on loode 30cm pikk ja kaalub 600g. 7. kuu (25.-28. nädal) Loode on saavutanud 2/3 sünnipikkusest. Kesknärvisüsteem suudab kontrollida hingamist ning reguleerida kehatemperatuuri. Loote kopsudes moodustub pindaktiivne aine e. surfaktant, mis tagab kopsude avanemise ja iseseisva hingamise sündimise järgselt. Kuu lõpuks on loode 35cm pikk ja kaalub 1000g. 8. kuu (29.-32. nädal) Toimub kasv pikkusesse ja kiire kaalu kasv nahaaluse rasvkoe arvel. Nahk on siledam ja roosam, juuksed on küllalt pikad, ripsmed ja kulmud hästi nähtavad. Liigutused on nüüd harvemad, kuid tugevamad, sest lootele jääb üha vähem ruumi end emakas liigutada. Enamus loodetest pöörab end nüüd peaga allapoole (peaseisu) ning jääb nii kuni sünnituseni. Kuu lõpuks on loode 40cm pikk ja kaalub 1600g. 9.-10. kuu (33.-40. rasedusnädal)
Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioonide värat · Naha elastsus langenud · Kaetud lootevillaga · Nahaalune rasvkude nõrgalt arenenud · Ei suuda säilitada kehatemperatuuri · Kõhreline kude ebaküps · Hammaste lõikumine hilisem
· ENNEEGSED JA VÄIKESE SÜNNIKAALUGA IMIKUD 38-42 nädalat pärast viljastumist sündinud last nimetatakse ajaliseks. Sellest oliliseslt varem sündinud imikut nim enneaegseks. Enne 32 rasedusnädalat nim väga enneagseks imikuks. Norm sünnikaal 3000-4000g. Vähem kui 2500 g väiksesünnikaaluga imik. Alla 1500 g nim väga väikse sünnikaaluga. Ning alla 1000g kaaluvaid imikuid äärmiselt väikse sünnikaaluga imikuteks. Varane sotsiaalne käitumine ja sotsiaalsed suhted. · Imik on pärast sündimist suhteliselt abitu. Toidu soojuse ja peavarju ja kaitse osa sõltub ta vanematest või hooldajast. Ainuüksi nendel põhjustel on imikutel nagu ka teistele noortele imetajatele oluline. · Hoolimata oma mõningasest abitusest on imikul mäned refelktoorsed
suurus, mis ei olene lahustunud mitteelektrolüüdi loomusest. Vee krüoskoopiline konstant on 1,860C EHK Lahjendatud lahuse külmumistemperatuuri alanemine on võrdeline lahuse molaalsusega. T =Kkm T - lahuse külmumistemperatuuri alanemine K - lahuse krüoskoopiline konstant k M lahuse molaalsus moolide arv 1000g lahustis 230 Ebullioskoopia Ebullioskoopia (ladina k. ebullire keema hakkama) uurib lahuste keemise tingimusi. Analoogiliselt krüoskoopiaga, on siin tähtsaimaks tingimuseks lahuse aururõhk. Ke= (teML):1000m Vee ebullioskoopiline konstant on 0,5160. 231 Kolloidlahused Kolloid on mehhaaniline segu, kus üks aine on ühtlaselt pihustatud teise. Eristatav pidev faas on see millesse on aine
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti
Hüpodermis (subkuutis) ehk alusnahk Luukude ja luud Koostis: · 25% vett ja 75% kuivkaal, · viimasest ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles · 85% kaltsiumfosfaati · 10% kaltsiumkarbonaat · natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina Funktsioonid: · Toetab ja kaitseb siseorganeid · Kaltsiumi (ca 1000g) ja fosfaatide (P 800g) reservuaar · Vereloomeorgan - luuüdi · Lihaste kinnituskohaks Luukude: · Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb käsnollusest ja plinkollusest · Plinkollus koosneb osteonidest Luukoe rakud: · Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad mesenhümaalsetest tüvirakkudest · Osteotsüüdid · Osteklastid Luu on pidevas muutumises. 5-10% luukoest uueneb igal aastal
Tänapäeval jäävad ellu lapsed, kes varem poleks ellu jäänud. 1960ndatel hakati edukamalt enneaegseid lapsi arstide poolt aitama. Järjest rohkem õnnestus lapsi elus hoida. Elulemuse piir on tavaliselt 25 nädal. Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (täpsemalt 22.-36. nädala vahel sündinu) nende sünnikaal on vähemalt 500 g. Väike sünnikaal <2500g Väga väike sünnikaal <1500g Äärmiselt väike sünnikaal <1000g, enne 28ndat. Eestis sünnib 5,5% lastest ehk 880 last enneaegselt. Enneaegsete elulelus on suurenenud. Peale sündi pannakse punkte Apgari skaalal, see tähendab, et hinnatakse naha värvust (sinakas, kahvatu; üldiselt normaalne; normaalne), südame tegevust (puudub, aeglane, üle 100); lihastoonust (puudub, painutab veidi jäsemeid, aktiivne liikumine), hingamine (puudub; aeglane, ebaregulaarne; hea, nutt). 7-10 punkti on terve laps. 4-6 punkti on kerge stress, alla 4 ilmselt halb lugu.
Menüüs peaks olema üllatus (n. põlev järelroog, eriliselt serveeritud eelroog vms) . Konkreetse piduliku eine või vastuvõtu puhul sõltub toidu koguse planeerimine: eine kestvusest külaliste koosseisust aastaajast külaliste erisoovidest jne. Mida suurem on käikude arv, seda väiksemad on igas käigus toitude kogused. Pidulike mitu tundi kestvate õhtuste vastuvõttude puhul võib toidu kogus olla kuni 1000g külalise kohta. Jookide valikul roogade juurde võib lähtuda kolmest erinevast põhimõttest: 95 jook on maitselt nii neutraalne, et ei mõjuta roa maitset joogi maitse täiendab roa maitset joogi maitse on vastandatud roa maitsele Jookide valikul ja serveerimisel ei tohi unustada, et külalisel peab olema võimalus saada soovi korral ka alkoholita jooki. Olenemata alkohoolsete ja alkoholita jookide valikust pakutakse kogu eine jooksul ka vett. 133
annaabi.ee 
