Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist demokraatia kui rahva võim,
Kordamisküsimused_Euroopa uue aja koidikul Absolutismi kujunemise põhjused loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II
· Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul avaldus see Prantsusmaal, Inglismaal aga võis absolutismi jooni leida vaid kodusõja eelsel ajal. Absolutism avaldus ka nõrgemal kujul Skandinaavias · Absolutistlik riigikord omistub kõige paremini prantsuse kuningale Louis XIV-le kuuluv lause ,,Riik, see olen mina" · Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ja sageli ka kirikupea · Absolutistliku riigikorra oluliseks teoks sai alaline sõjavägi · Majandus põhines merkantilismil õpetus, mille kohaselt sõltub heaolu kulla ja
"Õiguste billi". Õiguste billi põhiseisukohad: 1. Kuningas ei saa peatada parlamendi poolt heakskiidetud seaduste toimet. 2. Parlament peab regulaarselt koos käima. 3. Maksude kehtestamine on parlamendi ainuõigus. 4. Kuningas riigipeana juhtis täidesaatvat võimu, määrates ametisse ministrid. 5. Parlament kontrollib valitsust. Euroopa monarhiad 17. 18. sajandil (§1) Monarhia riigivalitsemise vorm, kus riigijuhiks on harilikult päritava ja eluaegse võimuga monarh (nt. tsaar, kuningas, vürst) Absoluutne/absolutistlik monarhia e. absolutism - monarhia vorm, kus monarhi võim on piiramatu ja puudub võimude lahusus, kuna monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole ta kohustatud aru andma ei kiriku ega rahva ees. Absolutismi tunnused: 1. Monarh riigivõimu ainuteostaja 2. Alaline sõjavägi 3. Merkantilistlik majandus 4. Rangelt kontrollitav rahvuskirik 5
Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollitav rahvuskirik. Pr
privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust,katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Martin Luther(1483-1546)oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk,tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon, TEMA VAATED:usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel,õndsaks saab ainult usu kaudu selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti,mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. Ta koostas 95 teesi mis seletasid tema vaateis. Luteri kirik riik võttis kiriku vara ja maavaldused,tähelepanu pöörati jutlustele ja palvetele,kirikutest eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid,rahvakeelne numalateenistus. TALURAHVASÕJAD (1524-1525)talupojad nõutsid pärisorjusest vabastamist sest see vastuolus pühakirikuga,Luther ei toetanud,suruti maha ja ühtlasi lõppes rehformatsioon kui rahvusliikumine.
Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu
Kordamisküsimusi arvestustööks Teemad: Absolutism Prantsusmaal. Valgustus. Prantsuse revolutsioon. 1. Absolutism. 1) Tunnused: piiramatu kuningavõim, bürokraatlik ametnikkond, kuningal usaldusisikud nt kardinal, alaline sõjavägi (allus kuningale), merkanilistlik majandus (tollimaks), kiriku toetus kuningale. 2) Kord: Louis XIII ajal (valitsemisaeg 1610 - 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada usuline lõhestus. Ta pooldas protestantlikke võime, pidas vajalikuks piirata kõrgaadli võimu, surus maha aristrokraatlike vastupanukatsed,
- kolooniate teke ( röövimine, tapmine ) - odav tööjõud ja kõrged turuhinnad - feodaalsuhted lagunevad Reformatsioon - usupuhastus - saab alguse Saksamaalt - opasitsioon katoliiklusele - tahavad ümberkorraldada - rahulolematu kodandus - Martin Luther - talupojad ei taha kirikule maksta - valitsejad ei taha paavstiga võimu jagada Lutherile ei meeldinud: - kirik müüs patupuhastuskirju - indulgentse - kirik on rikas ja toretsev - jumalateenistus on ladina keeles - puudusid emakeelsed piiblid M. Luther - tema arvates kirik peaks olema lihtne, vaimne keskus - tahtis, et piibel oleks tõlgitud paljudesse keeltesse - väitis, et kirik ei saa patte andeks anda, ainult jumal saab seda teha - 1517 ( reformatsiooni algus )
sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul
Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda
Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm Euroopa territoriaalne jaotus -Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel:
koos Kanti artikliga "Mis on valgustus?" Kokkuvõte Paljud valgustuse aja kirjanikud ja filosooofid esitasid nende arust ideaalse riigi valitsemise teooriad (mis oli enamasti absolutism). Võiks öelda, et nad isegi unistasid täiuslikust riigist, sest nende mõtteid oleks olnud väga raske, kui isegi võimatu, ellu viia. Voltaire, näiteks nägi võimalust reformides ning nende elluviimiseks korraldas ta kirjavahetust Katariina II-ga ja Friedrich II-ga. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustus avaldas ka suurt mõju tööstuslikule pöördele. Sisukord Valgustus Valgustuse mõiste Valgustusajastu oli ajajärk Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM KARL KAHM VIII a klass ABSOLUTISM referaat Juhendaja: Sirje Promet Tallinn, 2009 Sisukord Absolutismi definitsioon 3 Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused 3 Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20.
Kursuse ,,Üldajalugu Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu" kordamisküsimused kontrolltööks 1.Selgita mõistet absolutism ja nimeta selle tähtsamad esindajad Prantsusmaal ! Absolutism piiramatu kuningavõim. Louis XIII. Louis XIV. 2.Kuidas mõtestada lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina"? Kuningas nimetas ametisse kõrgemaid riigiametnikke, oli valitsuse juht ja sõjavägede ülemjuhataja.Tema loss ehitati maailma uhkeimaks. Andis välja seadusi ja võis neid igal ajal muuta. Usulise ühtsuse saavutamiseks tühistas Nantesi edikti, mille läbi saavutas Prantsuse usulise ühtsuse. 3.Kuidas kajastus Versailles´ õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus
Isikuvabadus- sõltumatus keskaegsetest autoriteetidest, kollektiividest. Valgustus- 18.sajandi kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. Hakati uskuma rohkem mõistust, optimismi. Koos valgustusega kaasnes uus käsitus riigivõimust- T.Hobbes väitis, et kuningavõim pole Jumalast, vaid rahvast. Loodi ühiskondlik riigileping, ohverdades senised vabadused piiramatu võimuga valitsejale. Võimude lahusus: seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas), kohtuvõim. Kameralistid- saksa kameralistid, kes otsisid vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu. Üksikisik saab elada riigis õnnelikult vaid riigi poolt toetatuna. Kameralistid toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid- põhimõte, et riigi sekkumine majandusse on lubamatu. Põllumajandus kõige tähtsam. Vabakaubanduse, riikide monopolide ja privileegide kaotamise poolt. Reformatsioon- usupuhastusliikumine, sai alguse 16.sajandil. Tulemusena eraldusid
,,Arutlus meetodist" astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus. Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest. Valgustatud absolutism Isikuvabadused ,,Purustage koletis!" (katolik usk) Katariina II ja Friedrich II Charles Montesquieu ,,Pärsia kirjad" satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. ,,Seaduste vaim" oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia.
ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi, eeskujuks loodus, esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, kristlik asketism. Uskusid lakkamatusse protsessi. Kõik, mis tuleb, on parem. Pöörasid tähelepanu inimõigustele. 3.Voltaire, Montesquieu, Rousseau käsitlused ideaalsest riigikorrast Voltaire' jaoks oli ideaalne riigikord valgustatud absolutism, (valitseja liit filosoofiaga). Montesquieu jaoks oli ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 1 2 tuli eraldada. Rousseau jaoks oli ideaalne riigikord rahva suveräniteet. Siiski vabariigi suhtes oli tal kahtlusi. Ühiskondliku korra aluseks on eraomand. 4.Entsüklopeedia tähtsus 18. sajandil alfabeedilises süsteemis käsitles kõiki
· Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1
Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja
Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt
· Rahvusliku eripära teadvustamine< Tunnused : · Absolutistliku valitsemiskorra põhimõte: riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja võimu andja on Jumal, seega tema asemikuna ei pea valitseja aru andma ei kiriku ega rahva ees · Kogu võim koondus ühe isiku kätte; ühtne riigikirik, ühest keskusest juhitud valitsus, armee, majandus · Majanduselu võeti riigi hoole alla merkantilism riik saab rikkaks, kui võimalikult vähe importida ja palju eksportida · Sõjaline võimsus seadis valitseja suguvõsa teistes kõrgemale. Kuj.välja alaline sõjavägi, kaasneb sõjaväekohustus · Ametnikkonna kujunemine riigid tõhustasid süsteeme ; ametnikud olid pärit väikeaadlike või linnakodanike hulgast · Püüti maksma panna ühtsed ja üldised riigi huvidele vastavad põhimõtted Absolutistliku valitsemiskorraga riigid :
Ameerika õiguskultuuri ja seaduskuulekuse põhimõtete levik. 6.Kirjelda USA kujunemist ja iseseisvumist.5p 7.Iseloomusta USA kodusõda. Millal? Osapooled? Tagajärjed? 3p. 8.Iseloomusta USA riiklikku korraldust. ( seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) 4p 9.Iseloomusta uue maailmapildi kujunemist: renessanss ja humanism. 4p Renessanss- antiikkultuuri taassünd 10.Iseloomusta absolutismi, too näiteid absolutistlike valitsejate kohta. 5p Absolutism - kuninga võim on piiramatu.Kuningas valitseb riiki, teeb kõik tähtsamad seadused ja otsused, mõistab tähtsamatel juhtudel kohut, juhib sõjaväge, määrab ametisse piirkondade asevalitsejad ning valitseb kristlike tavade järgi ja annab aru vaid jumalale. 11. Too välja maadeavastuste eeldused.3p Teadmised, renessaanssiajastu uudsed iseed ja tehnika ( kompass), kartograafia, karavall, kogemused, mauride pärand hispaanias (araabia geograafia ja matemaatika) 12
Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism. Mis on valgustatud absolutism ?
*Rahvuslik liikumine-Suurim kultuurialane ja ühiskondlik liikumine- algas rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks.*Üha suurema tähenduse omandas teadus, hakkas kujunema määravaks tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid seotud edusammud koolihariduses. Tekkis arusaam et haridus on mõeldud kõigile. valitsemises: *absolutistlik monarhia- valitsemisviis, mille puhul kuninga v keisri võim oli piiramatu, absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim.*Vastandina abso.monarhiale hakkas esile kerkima parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadeg.* Parlamentismi rajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel mitu sajandit.* Mõnedes maades kulges võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks.-revolutsioonid. Mille poolest erineb keskajast: Usk jäi ideoloogias tagaplaanile, maailmapildi avardumine, teaduse kiire areng.
järgmiseks tegelikuks riigijuhiks sai kardinal Jules Mazarin, kes valitses noore Louis XIV eest kuni oma surmani 1661. aastal. Richelieu ja Mazarin suutsid oluliselt tõsta Prantsusmaa välispoliitilist prestiizi, sekkudes protestantide poolel Kolmekümneaastasesse sõtta, mille tulemusel sai riik valdusi isegi ida pool Reini. Nii panid kardinalid aluse hilisemale Prantsusmaa domineerimisele Euroopas. Nende ajal kujunes merkantilistlik majanduspoliitika ja range klassitsistlik kultuur, mis avaldus nii kunstis, kirjanduses kui ka muusikas, kus nõuti täpsust, napisõnalisust ja selgust. Domineerima pääses ratsionalism, mille olulisim edendaja oli ilmselt René Descartes. Saksamaa Friedrich II peetakse meheks, kes tegi Preisimaast suurriigi. Seni oli see olnud küll üks Saksamaa suurimaid ja mõjukamaid riike, kuid võrreldes Habsburgide Austriaga nõrk, samuti
tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle
jurist, kirjanik, dramaturg, pealmiseks vastaseks pidas katoliku kirikut (purustage koletis!). Ei tahtnud tööd teha, sõbratar lasi Voltaire'ile enda lossi lisatiiva ehitada, oli 2 korda bastille vanglas. Tema põhimõtte alustalaks oli loodusest lähtumine + inimese vabadus (ehk trüki- ja sõnavabadust) ja omand. Pooldas Valgustatud absolutismi. Valgustatud absolutism- piiramatu võimuga kuningas/keiser juhib lähtuvalt enda valgustatud nõuandjate nõuannetele riiki. (Katariina II ja Friedrich II) Charles Montesquieu - tema rajas võimude lahususe teooria e seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim peavad olema eraldi juhi all. Teda peetakse liberalismi üheks isaks. Ta väitis veel, et ühiskonna areng ja olek sõltub teda ümbritsevatest geograafilistest tingimustest. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) -vastas eitavalt Djoni akadeemia poolt küsitud küsimusele ,, kas teaduse ja kunstide areng on soodustanud kommete parandamist. Leidis, et
korralagedust ja Lääne-Euroopa kombeid (ka rõivamoe). PEETER I: 1672-1725 (valitses 1682-1725) Peeter I kaotas 17.s. lõpul Bojaaride Duuma tähtsuse ja asutas 1711 kõrgeima riigiasutuse Senati. Alustati uute keskasutuste kollegiumide loomist.Seda juhtis president, kelle abiliseks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Kohalikus halduses kehtestes Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli maa jaotatud kaheksaks kubermanguks, hiljem nende arv pidevalt kasvas. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis Peeter endale keisri tiitli ja Venemaast sai keisririik. IMPEERIUM. Vene õigeusu kirikuga sattus suuri riiklikke ümberkorraldusi läbi viies konflikti ka Peeter I. Peeter I tahtis, et kõik bojaarid ajaksid habemed maha ja kannaksid välismaist rõivast. Patriarh oli aga selle vastu. 1721 kaotati patriarhi amet. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod, mille eesotsas oli algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. Kirikus valitses ilmalik võim.
· 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest · Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järelandmisi o Tunnistati õigeks mitu kalvinismi dogmat · Puritaanid olid sunnitud emigreeruma, sest sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kuningavõimuga Puritanismi ühiskondlik kandepind · Kapitalistlik manufaktuur o Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones o Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus · Uus ettevõtlusvorm tähendas töö intensiivistumist
hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Enim tõusid just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Valusamini tabas hindade tõus linnaelanikke, esmajoones palgatöölisi. Vähenesid ka maarendist elatuva aadli sissetulekud. Talupoegadele tuli hindade revolutsioon kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu. Merkantilistliku majanduspoliitika põhijooned ja näited selle konkreetsest rakendamisest varauusajal, merkantilismi erinevus turumajandusest. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu.
muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
