TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut EBAPÄRLIKARP (Margaritifera margaritifera) Referaat Koostaja: Helene Urva Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Henn Kukk Tallinn 2012 Sissejuhatus Ebapärlikarpidest (Margaritifera margaritifera) on kuulnud paljud, kuid neist midagi asjalikku rääkida teavad vähesed. Minu hägused teadmised pärinevad ühest huvitavast saatelõigust Osoonis ning 8. klassi bioloogia õpikust. Kui tõelisi pärlikarpe leiab soojaveelistest meredest, siis meie kodumaine ,,peaaegu- pärlikarp" eelistab külma ja kiirevoolulist magevett. Kunagi kohati tavalise, nüüdseks väga haruldase liigi kohta on kuulujutte ja legende ilmselt rohkem kui ühegi teise Eesti limuse kohta. S...
Vladislav Hülged ja meriveised Hülged ja on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja loibadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Lesilas viibivat seltsingut nimetatakse lesinguks. Hülgeid on enim jahedates meredes – Antarktika ja Arktika vetes. Nad kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks: kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. Kõrvukhülged Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki. Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud, merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest nad suudavad oma tagaloibi ettepoole kää...
SINIVAAL PÕHIANDMED Pikkus: isased 25m, emased kuni 30m pikkused Kaal: 80 000-130 000kg Suguküpsus: 4.-5. eluaastal, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5m pikkuseks, emased 23m pikkuseks Poegimine: pole uuritud. Emasloomad sünnitavad poja kord 2-3 aasta jooksul Tiinuse kestus: 340-366 päeva Poegade arv: 1 Häälitsused: kaeblikud, madalad, sagedusel 20Hz, saaki jahtides läbilõikavad viled ja piuksatused Harjumuspärane eluviis: elavad rühmadena. Eluea pikkus: 80 aastat KESKKOND Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Vete kinnikülmumin...
Haapsalu Linna Algkool Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: vaalalised Sugukond: vaguvaallased Perekond: sinivaal SINIVAAL Referaat Koostas : Susanna Ojamäe Õpetaja : Viive Karnau Haapsalus, detsember 2010 SISUKORD: I Sisukord II Sissejuhatus III Teema; 1.Elukoht 2. Kehakuju kohastumine eluks vees 3. Hingamine 4. Toitumine 5. Paljunemine 6. Käitumine 7. Sinivaala püük ja kasutamine IV. Kokkuvõte V. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus KAS TEADSID SINIVAALAST, ET... 2 * Suurim teadaolev isasloom, kellest on kirjalikke märkmeid, oli 31 meetrit pikk. Emasloomad on veelgi pikemad. Kõige raskem registreeritud vaal kaalus 178 to...
Vaalalised Vaalasid on leitud kõikides ookeanides - troopikast jäisest polaarmeredeni. Suurim maailmas elanud loomadest on sinivaal ning väikesed delfiinid ja pringlid. Selles rühmas on kokku 70 vaalaliiki. Hammasvaalad jahivad kalu ja kalmaare kuid hiiglasuured kiusvaalad, kelle hulka kuuluvad sinivaal ja heeringavaal, toituvad veest kalu ja krevetisarnaseid loomi sõeludes. Hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel on kaks. Kuigi ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Enamik vaalalisi on karjaeluviisiga, osa sooritab igal aastal pikki rändeid. Vaalalisi on ka Eesti vetesse sattunud. Vaaladel kehakuju on arenenud voolujooneliseks, mis aitab vees kergemini edasi liikuda. Tugevad külje - ja sabalihased tõukavad neid edasi. Ka uimed on voolujoonelised. Vesi on külm elupaik, seepärast on vaalalistel paks kehasoojust hoidev rasva...
Sinivaal Sinivaal on maailma kõige suurem imetaja.Emased kasvavad kuni 30 m pikkusteks ja isased kuni 25 m pikkuseks.Nenede kaal jääb 80 000-130 000 kg vahele .Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused. Vaalal on suur saba, voolujooneline keha, ujunahad need kõik aitavad tal vees kohastuda. Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilistes vetes ringi ujudes toituvad vaalad kolme liiki vähkidest. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20- 30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaalal on suur kopsumaht mille abil võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates. P...
Sinivaal Sinivaal on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, sugukonda vaguvaalalised ning perekond ja liik on Balaenoptera musculus. Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid. Keskkond: Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid aastaid tagasi vette need loomad toidurohkus. See sundis neid kohanema uute elutingimustega. Vaalalised saavad meres vabalt ringi liikuda. Nad esinevad kõigis ookeanides, kuid kõige rohkem esineb neid Arktika ja Antarktika lähistel. Seal on vaalade jaoks palju planktonit. Kui planktonit ei ole palju, elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile. Paljunemine: Si...
Sinivaal Sinivaal on maailma suurim imetaja. Mõndade väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit. Isasloom on väiksem kui emasloom. See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest. Sinivaal on hävimisohus. Keskkond: Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest.Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Sigimine toimub tr...
VAALAD S I N I VAA L Sisukord 1.Sissejuhatus lk. 3 2.Sinivaal lk. 4 - 5 3.Pildid sinivaalast lk. 6 4.Pildid sinivaalast lk. 7 5.Kasutatud kirjandus lk. 8 Sissejuhatus Esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Kuidas ja miks vaalade esivanemad merre kolisid, ei ole ikka veel selge.Umbes 55 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm kaladest kihavad jõesuudmed. Aastatuhandete vältel nad järkjärgult muutusid, et paremini sobida oma märja koduga.Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha. Kujunes välja tugev sabauim. Esikäpad muutusid uimedeks, millega tüürida ning tagajäsemed kadusid pikkamisi. Kiusvaalad arendasid välja erilise toitumismooduse, kuid ilmselt põlvnevad nad hammasvaaladega ühistest esivanematest. Enamik teadlasi on nõus, et vaaladel ...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK Loomad 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited. 3. Loomorganismi neli põhitalitlust (põhifunktsiooni): näiteid mitmesugustelt loomadelt. 4. Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia (alluvus üksteisele), näiteid mitmelt tasemelt. 5. Loomade teaduslike (mitte eestikeelsete!) nimede moodustamise reeglid liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. 6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid loomariigist. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud enamus hõimkondi, maismaaloomad, imetajad. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid mere- ja maismaaloomadel. Täis- ja vaegmoone putukatel. 9. Sümbioosi vormid: parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näitei...
Mereloomad Merihobu Merihobud on soojade merede lummavad asukad. Tänu seljauimele liiguvad nad vees ringi püstiasendis. Eksisteerib 35 liiki merihobusid: alates pisikestest, 2,5 cm pikkustest kuni 25 cm pikkuse. Neid võib vaadelda madalates, soojades vetes, taimedega läbikasvanud merepõhjas.Tihemini kohtab merihobukesi hoovuste läheduses, mis garanteerivad neile piisava koguse põhitoitu, milleks on plankton. Et vool neid ära ei viiks, mähivad nad oma pikad, spetsiaalselt haaramiseks kohastunud sabad taimede ümber.Nad elavad piki Indoneesia rannikut kuni Austraaliani, piki Euroopa, Aafrika ja Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikut. Mõned liigid elavad Vaikse ookeani Ameerika ranniku vetes. Meritäht Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. meritähed kuuluvad okasnahksete hõimkonda Meritäht näeb enese ümber toimuvat silmadega, mis paiknevad kii...
Pühajärve Põhikool MUDATIGU Referaat Joel Sülde 8.klass Otepää,2008 MUDATIGU ehk MUDAKUKK Liivasel veekogu põhjal lebab sageli tühje teo ja karbikodasid. Aga mõned neist on rasked ja tihedasti suletud. Nende sees on elusad teod ja karbid. Nad hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudatigulaste sugukonda kuulub ligi100 liiki. Mudateol, on keermeline ja terava tipuga kod...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi Järv Referaat Koostaja: Raili Kivisalu Juhendaja:Aija Kosk Tartu, 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avaliku keskkonnahüvise kirjeldus.............................................................................................4 Üldandmed.............................................................................................................................4 Geoloogia...............................................................................................................................4 Elustik..................................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL KERAKALA Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Levik ja paljunemine.................................................................................................................4 3Välimus.....................................................................................................................................5 4Mürgisus....................................................................................................................................7 5Kerakala toiduna.......................................................................................................................8 6Kokkuvõte..........
KALA Kaladega seotud ohud Botulism seda soodustab vaakumpakendamine. Hävib autoklaavis 120C juures. Saasteained raskemetallid elavhõbe, arseen, dioksiinid. Mida vanem suurem ja rasvasem on kala, seda suurem on oht, et on saasteainete oht Parasiidid laiuss. Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65C) Allergeen kalalõhn Kalade toiteväärtus Kõrge toiteväärtusega, sisaldavad asendamatuid aminohappeid Kergesti omastatav Madala kalorsusega sobib dieettoiduks 100g/ 100-130Kcal Lõheroosa karotenoidid antioksüdant Kalade toitainetesisaldus Vett 50-85% Valku 9-27% (enamus täisväärtuslik asendamatud a.h.) Rasva oomega-3 rasvhapped (0,3-35%), oluline närvisüsteemine, vereringeks, ajule Vitamiinid A,D,B-rühma, E, K Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Suguko...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Kalad ja mereannid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................... .......................3 2. Lõhe................................................................................................ ...........................4 3. Merivähk.......................................................................................... .........................5 4. Kasutadud kirjandus..........................................................................................6 Sissejuhatus Kalad ja mereannid on loomad, kes elavad vetes. Nende välimus võib olla väga erinev. Värv võib varjeeruda valgetest/hall...
Arktika Antarktika Taimed Kasvavad vetikad, samblad, Rannikutel ja saarte on samblikud. Jääväljadel taimi ei samblikud, samblad, vetikad. kasva. Väiksed lehed. Vetes on planktonit. Loomad Jääkarud, Kalad, vaalad, hülged, kalad,polaarrebane,morsk,hülged. linnud,delfiinid,pingviinid, Neil on paks karv, rasvakiht, loomplankton, pisivähid, kaitseb looma külma eest, heledat merileopardid. värvi. Inimtegevu peaaegu puudub, polaarjaamad Peaaegu puudub, s polaarjaamad.
Naftareostused Läänemeres, Soome lahes ja Eesti vetes Kerli Kisant EAKI Tallinn 2011 Nafta Koostis: Orgaanilised ühendid (süsivesinikud, happed, vaigud) Väävlit ja lämmastikku sisaldavad anorgaanilised ühendid Vesi Omadused: Vees lahustumatu Veest kergem Läbipaistev kuni must värvus Madalatel temperatuuridel viskoossemad Tuleohtlik Pinnavette satub toornaftat peamiselt inimese käe läbi Tankeriõnnetused; Naftapuurtornide lekked. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad vetesse: sademeveega tänavatelt; laevade pilsiveest; Tööstusheitmetest; jne. Ligikaudne naftakihi paksus (mm) - Ligikaudne naftahulk (l/km2) 0,00004 - 40 Vaevu näha hea valgustuse juures 0,00008 - 80 Näha hõbedavärvilise läikena veepinnal 0,0015 - 150 Näha õrnad vikerkaarevärvid 0,003 - 300 Näha eredad vikerkaarevärvid 0,001 - 1000 Värvid muutuvad tumedamaks 0,002 -...
Mangroovtaimed · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Mangroov · Paari meetri kõrgused · Kasvavad soolastes vetes · Kannatavad hästi soolast vett · 80 liiki mangroove Mangroovide juured · Nende juured on eriti hapnikuvaeses mudas · Et hapniku saada on nende juured osaliselt maapealseteks arenenud · Kuigi nad on soolase veega kohastunud pole see neile vajalik · Ükski teine taim pole nii hästi kohastunud kui mangroov Hall mangroov · Hingamisjuured · Kõige tavalisem Austraalias · Kasvab kõige esimesena veepiiril · Kõige paremini kohanenud mudase pinnaga
( Eneke 4 [Autorite E63 kollektiiv] - Säga lk.14 - Tln.: Valgus,1986 ) Säga on suur mageveekala. Säga elutseb paljudes Euroopa ja Aasia jõgedes. Ta võib kasvada kuni 3m pikkuseks ja kaaluda kuni 300kg. tal on lai pea, mille ülalõual kasvab 2 pikka poiset.Särjal pole soomuseid, teda katab pehme limane nahk. ta sööb kalu, konni, limuseid ja veelindude poegi.Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub. Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala. ( Eesti NSV Kalad [ N.Mikelsaar] - Säga lk.252-255.) Selts: Sägalised, Siuluriformers ;Sugukond: Sägalased, Siluridae Särja seljauim on väga lühike, pärakuuim väga pikk. Rasvauime ei ole.Eesmised ninaavad tagumistest eemal.Rinnauime välimine kiir on muutunud ogaks. Säga, Silurus glanis Li...
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike pika aja vältel ei looju. Kuna pimestavalt valged jääväljad peegeldavad suurema hulga päikesekiirgust tagasi, on Päikese soojendav mõju palju väiksem kui mujal maakeral. Nii lõu...
Eestis elavate limuste suurused Eessõna: Antud teema kohta ei teadnud me eriti midagi, peale selle mis oli õpikus kirjas, et ük maailma suurimaid karpe on Rõõneskarp, mis võib olla kuni 1m pikk. Teod: Mudatigu - koja kõrgus kuni 6 cm ja laius on 2-3 cm Ematigu - koja kõrgus kuni 5 cm ja Karbid Järvekarbid- suurus kuni 20 cm Jõekarbid -suurus kuni 10 cm Rändkarbid- suurus kuni 3 cm Väikestest karpidest leidub Eestis keraskarpi ja herneskarpi, nende pikkus küündib kuni 15 mm-ni. Peajalgsed Eestis peajalgs eid ei ela.Nad elavad soolastes ning soojades vetes.
Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus....
Loodus ei andesta vigu Ajal, mil maailm murrab pead, mida teha lähiajal ähvardava energiakriisiga, on jäänud kahe silma vahele, et vahepeal on saabunud veekriis, mis on kujunenud kõige tõsisemaks tevishoiu- ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Samal ajal, kui vaesuses elav Afganistani perekond peab hakkama saama 10 liitri veega päevas, raiskab keskmine USA perekond 600 liitrit. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapid...
Kala meie toidulaual Kala tähtsus toidulaual · Kalatooteid tarbitakse 3,7korda vähem kui lihatooteid. · Kalasaaduste tarbimine on vähenenud alates 1990ndatest. · Eestlased söövad vähem kala kui põhjamaad ja muu Euroopa. · Teadlased soovitavad süüa 35-40kg kala elaniku kohta aastas, mis teeb ligikaudu 100g päevas. · Kõrgeim keskmine eluiga juhtub olema inimestel saareriikidest nagu Jaapan ja Island, kus kala on peamiseks toiduks. · Kala liigse söömise pärast ei tasu muretseda, küll aga tasuks muretseda liiga vähese kala söömise pärast. Kala toiteväärtus ·Valgud ·Rasvad ·Mikrotoitained Valgud · Kalades olevad valgud sisaldavad kõiki inimese organismile vajalikke aminohappeid. · Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. · Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühend...
Lahustunud orgaanilise aine tähtsus veekogudes Sissejuhatus · Vee hea lahustusvõime tõttu ei ole looduslik vesi puhas, vaid sisaldab ümbritsevast keskkonnast pärinevaid looduslikke aineid, kui ka inimtegevuse tulemusel vette sattunud kahjulikke ning mürgiseid ühendeid. · Eristatakse vees lahustunud orgaanilist ainet (LOA, läheb läbi 0,2-0,45 m poori suurusega filtrist), mis moodustab umbes 90% kogu OA-st ning partikulaarset ehk lahustumatut orgaanilist ainet LOA päritolu LOA võib pärineda väga erinevatest allikatest. LOA-d tekib nii looduslike taimede kui mikroobide lagunemisel, kuid võib sattuda ka vihmavee abil mullakihtidest järvedesse, jõgedesse, ookeanitesse kui ka põhjavette. Samuti võib LOA-d toota insitu: veetaimede vohamine toodab samuti orgaanilist materjali, mis peale taimede lagunemist satub vette. Lisaks fotosünteesivatele organis...
Põhja-Kanada Kanada tundravööndis on jaanuari kekmine temperatuus alla -30 kraadi , juulis +5 kraadi. Taimkatte moodustavad nagu mujalgi tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on mereloomapüük ja kalastus. Eskimod saavad enamiku toidust ja rõivamaterjalidest mereloomadelt. Jahil ja koormate veol on vältimatuteks abilisteks erilised , suured ja tugevad eskimo tõugu koerad. Tänapäeval kasutatakase tundras liikumiseks koerarakendite kõrval üha rohkem mootorpaate ja-k...
VEEKOGUDE TAIMESTIKU KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega liigina, kaldataimena (hein-penikeel); ujulehtedega või kaldataimena (vesi- kirburohi); vee all või kaldataimena (väike konnarohi). Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele. Hüdrofü...
Cephalochordata ehk süstikkalad Süstemaatiline kuuluvus Kuuluvad keelikloomade alamhõimkonda (Subphy. Cephalochordata) Üks klass Leptocardii ja kaks hõimkonda Asymmetronidae (poolsüstikkalalaadsed) ja Asymmetronidae (süstikkalalised) Kahe hõimkonna peale on kokku umbes 25 liiki loomi Anatoomia 6-7cm pikad Elastne seljakeelik Segmenteerunud keha ja lihased Palju lõpusepilusid (kuni 200) Suletud vereringe Süda puudub, vere panevad liikuma veresoonte lihaste kokkutõmbed Veri läbipaistev Seljanärv kogu keha ulatuses Nahk tundlik Eluviis Elavad liivastes põhjades, madalas vees Filtreerivad vett toidu hankimiseks Suudavad ujuda edasi-tagasi Elavad 2-5 aastat Paljunemine Lahksugulised Veesisene viljastumine Viljastatud mari areneb maimudeks Maimud hõljuvad vabalt vees Maimud on asümmeetrilised Läbivad moonde Leviala Elavad troopilistes ja...
Suured maadeavastused 7.klass Varauusaeg • 13.sajandil Marco Polo • Hiina, India • 15.-17. sajandil • Varauusaeg-suurte maadeavastuste ajastu Avastusretke põhjused • 15.sajandil-Poliitiline ja majanduslik olukord • Vahemerel muutus kauplemine keeruliseks • Kaupad muutusid kallimaks • Väärismetalli puudus • Idamaad, eriti India- erakordselt rikkad • Äri- kui ka ristisõjaprojekt Keskaja tehnika uuendus • Kompass- hiinlaste leiutis • 14.sajandi merekaardid • Karavell (väike, kerge purjelaev, millele oli iseloomulik kõrge ahtriosa) • Karakk (15.-17.sajandil) • Galeoon (16.sajandil) Maadeavastajad • Bartolomeo Diaz- Meretee Indiasse; Brasiilia avastamine • Vasco da Gama- Avastas India • Christoph Kolumbus- • Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica,Venezuela • Saarestikku Lääne-Indiaks (indiaanlased) • Amergio Vespucci- ekspeditsioon Ameerika Elu purjelaevas • Riskantsed ettevõ...
SINIVAAL SINIVAAL TUTVUSTUS Maailma suurim imetaja kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit Sinivaal on hävimisohus Maailmamerre on neid jäänud ainult mõned tuhanded Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes Elab 80 aastat TOITUMINE JA PALJUNEMINE Toitub pisivähilistest, 4 tonni toitu päevas energiavajadus on u 1 500 000 kcal Emane sünnitab 23 aasta tagant 6 8 meetri pikkuse järglase Vaalapoeg imeb päevas umbes 90 200 liitrit emapiima. Vaja imetada 78 kuud Iga päev joob väike vaal 400 liitrit piima võtab päevas juurde 90 kg FAKTE Ainus looduslik vaenlane on mõõkvaal Inimeste süül on sinivaalade arvukus vähenenud märgatavalt Sinivaalade küttimine on keelatud, aga paljud ei saa sellest siiamaani aru Sinivaala suu on nii suur, et selle avamine nõuab jõupingutust. Seetõttu sinivaalad suud niisama ei avagi, vaid ainult siis, kui nende l...
REFERAAT HAID Sissejuhatus Haid on väga huvitavad kalad. Nad inimestele pakkunud kõneainet, sest nad on ka inimesele ohtlikud ja omapärased. Paljud hailiigid on suured ja ohtlikud kiskjad. Selles referaadis kirjeldan huvitavamaid hailiike ning annan ülevaate nende paljunemisest. Hailaadsete ülemseltsi kuude seltsi kuulub 20 sugukonda. Maailmas elab kokku 370 hailiiki, kellest igaühel on oma elupaik ja viis. Aga enamikule neist on omane aeglane sigimine ja väike järeltulijate hulk. Seetõttu on need loomad eriti tundlikud hävitamisele ja arvukuse kõikumistele. Paraku satub päevas umbes 3000 haid juhuslikult kalapüünistesse, mitmesugustel eesmärkidel toiduks, medikamentide valmistamiseks, aga ka lihtsalt spordiks või siis supelrandade ohutuse tagamiseks püütakse neid ka otseselt. Olulisel määral on kannatada saanud haide s...
Eesti jõgede ja järvede seisund Koostas: ning selle muutumine viimase kahekümne aasta jooksul Vee tähtsus Eluks esmatähtis komponent Click to edit Master text styles tervele ökosüsteemile. Second level Kasutatakse joogiks, Third level olmes, Fourth level tootmises, Fifth level põllumajanduses. Pinnavee seisundi hindamine füüsikaliskeemilised üldtingimused, fütoplankton, suurtaimed ja/või põhjataimestik, kalad, veereziim, vooluhulk, paisud. Pinnavee peamised seisundi halvedajad Liigne veevõtt. Reostus põllumajandusega seotud tegevustest (eutrofeerumine). Ohtlike ning toksisliste ainete kõrge sisaldus loo...
Island Jaan Paljak 2012 Islandi asukoht Island on saareriik Euroopa loode osas. Island asub põhjapolaarjoone lähedal. Island on üks väheseid kohti maailmas, kus võib aktiivse vulkaani taustal näha virmalisi. Geoloogiline ehitus Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal. Reykjavík q Maailma põhjapoolseim pealinn. q Reykjavíki nimi tähendab "Suitsude lahte" ning arvatakse tulenevat ümbruskonnas levinud kuumaveeallikatest. Veestik Järvi on Islandil vähe. Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on jõed rohkeveelised,talvel jäävad aga veeva...
Politseinike koostöö võimalused siseriiklikul tasandil Politseiniku töö on töö, mis nõuab palju tähelepanu ja hoolikust, ilma vastastikuse abita ei saa. Politseinikud jälgivad seaduste järgmist, registreerivad seaduserikkumisi, püüavad kurjategijaid ja abistavad inimesi. Samuti on politsei tähtsaks ülesandeks koostöö Eesti politsei siseriiklikeks koostööpartneriteks on: 1. Maanteeamet, mille ülesandeks on liiklusohutuse suurendamine, liikluse ja transpordi korraldamine. 2. Piirivalveamet, mille funktsiooniks on merepääste Eesti vetes. (2010.ndal ühines piirivalveamet koos muude politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniametkondadega Politsei- ja Piirivalveametiks.) 3. Maksu-ja Tolliamet, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi ette nähtud alustel ja ulatuses. 4. Eesti Riiklik Autoregistrik...
Delfiin Delfiin on 1-10m pikk. Paljud liigid elavad soojades vetes. Nad elavad karjades. Ujumiskiirus on enamasti 36km/h.Delfiinid toituvad parvkaladest(kilu, heeringas) Delfiinid on võimelised jäljendama helisid. Nad võivad jäljendada ka inimese sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt. ("This Is a Trick") ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu. Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka nende hingamist. Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi.Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav. Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult, kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide pe...
Latikas Eesti vetes elab üle 70 kalaliigi. Täpset arvu ei saa anda, kuna osade harvaesinevate liikide puhul polegi päris üheselt võimalik määratleda, kes on siin juhukülaline, kes püsielanik (olgugi, et väga harva tabatav). Allpool vaatleme põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub.Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed)Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul).Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna ...
Saarmas Margot Laan kirjeldus ● pikkus 80-150 cm ● kaal 3-14 kilo ● nõtke ja liikuv keha ● saba pikkus 30-50 cm ● pruun,tugev ja veekindel karvkate Pilt saarmast Toitumine ● kalad ➢ kogred ● konnad ● puruvanad ● närilised ➢ mügrid ● linde ➢ parte ● vähke Sigimine ● pesakonnas tavaliselt 2-4 poega ● pojad sünnivad kõige sagedamini maist juunini ● suuremalt jaolt sünnivad pojad vees ● umbes 1 aasta pärast hakkab toimuma uus sigimine ● emased saavad suguküpseks 2.- 4. eluaasta vahel ● isased saavad suguküpseks 3.- 6. eluaasta vahel ● tiinus ehk kandeaeg kestab 61-63 päeva Kohastumused ● saarma anatoomia on kohanenud eluks soolases vees, magesvees ja ka maismaal Elupaik ● järsukaldaliste jõgede kaldad ● järve kaldad Levik ● levila hõlmab peaaegu kogu Euraasia ja Põhja-Aafrika ● Eestis elab ta kõikjal mandril ja Hiiumaa,Saaremaa ning Vormsi vetes Arvukus ● Eestis on viimaste andmete...
Lühireferaat Hallhüljes 1. Eesti- ja ladinakeelne nimetus Hallhüljes ja ladinakeelne nimetus halicherus grypus. 2. Elupaik Eestis on elupaigaks Läänemere ulgosa, saarte ja laidude ümbrus. Mujal on elupaigaks Atlandi ookeani põhjaosa. 3. Looma kirjeldus Pikkus 1,5 kuni 2,5 meetrit ja kaal kuni 300 kilogrammi. Emased on isastest terve tsentneri võrra saledamad. Koon on pikk ja sirge. Karvastik suuremalt osalt hall. 4. Toitumine Hallhüljes toitub kaladest. Täiskasvanud hallhüljes tarvitab keskmiselt 7 kilogrammi kalu päevas. Kalade kõrvalt söövad nad veeselgrootuid ja -taimi. 5. Paljunemine Innaaeg on varakevadel. Tiinus kestab 12 kuud. Pojad sünnivad veebruari lõpus ja märtsis. Poegivad Liivi lahe, Saarema...
Devon Üldiselt Devoniks nimetatakse geoloogilist perioodi mis leidis aset Paleosoikumi ajastul ning kestis 419.2 miljonit kuni 358.9 miljonit aastat tagasi. Nimi, Devon, pärineb kohast Inglismaal, kus uuriti esimest korda kivimeid sellest perioodist. Devoni periood on jaotatud kolmeks alakatekooriaks: 1) Varasem Devon (419.2 miljonit kuni 393.3 miljonit aastat tagasi) 2) Keskmine Devon (393.3 miljonit kuni 382.7 miljonit aastat tagasi) 3) Vanem Devon (382.7 miljonit kuni 358.9 miljonit aastat tagasi) Kliima Devoni perioodi kliima oli suhteliselt soe ning ilmselt puudusid kõiksugu liustikud. Temperatuurivahemik ekvaatorist poolusteni polnud nii kõrge kui tänapäeval. Kliima oli lisaks sellele ka väga kuiv ning rohkesti oli põuaperioode, eriti ekvaatorialadel. Keskmine merepinna temperatuur oli 30°C. Keskmises Devonis langes aga temperatuur umbes 5°C võrra. Kui Vanemas Devonis maapinna...
Island Hans-Erik Tõnissoo Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klass Asend Asub Atlandi ookeani põhjaosas Sotimaa, Gröönimaa ja Norra vahel Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel Põhjapoolseim punkt asub Surtsey saarel Loodus Vulkaaniline saar ookeani keskahelikul Tekkinud Põhja-Ameerika ja Euraasia laama piiril 14-16 miljonit aastat tagasi Kõige ohtlikum vulkaan on Laki Kihtvulkaanidest tuntuim Hekla Pisikesi vulkaane esineb tihti, ohtlikke 5-6 a tagant Loomad Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki Enne inimasutuste teket elas maismaal vaid polaarrebane On kohatud 369 linnuliiki Roomajad ja kahepaiksed puuduvad Saart ümbritsev meri on kalarikas Islandi lambakoer Tavaline Islandi talukoer, kes ainuke koeratõug Keskm...
Sisukord I Sissejuhatus II Sinivaal Suurim loom maakeral Sinivaala hingamine Sinivaala toitumine Sinivaalade ränne Sinivaalade paljunemine Sinivaalade omavaheline suhtlemine Sinivaal ja inimesed III Lõppsõna IV Kontrolli oma teadmisi V Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Vaalad on mõistlikud olendid. Nad elavad kaugetel meredel ja veedavad suurema osa elust vee all. Vanade meremehejuttude järgi on nad suure suuga merekoletised, nagu draakonid. Tegelikult on vaalad imetajad, kes väliliselt sarnanevad kaladega, kuid erinevad neist oluliselt nad on püsisoojalised, kopsuhingamisega, emakasisese arenguga, poegade imetamisega ja rahuliku iseloomuga. Teadlased on selgitanud, et esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Umbes 55-70 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm, arvatavasti kiskjalise eluviisiga ürgsõralised kaladest kihavad jõesuud...
TAANI Käthy Kaits MTTp-13 Üldandmed Pealinn Kopenhaagen Riigikeel taani Rahvaarv 5 602 600 KuningannaMargrethe II Sümbloid Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Rahvuslind on kühmnokk-luik. Pinnamood Jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid künkaid, kaljusid ja luiteid. Keskmine kõrgus on 31 m. Künkad Ejer Bavnehøj (170,35 m) Møllehøj (maa kõrgeim looduslik punkt, kõrgus merepinnast 170,86 m) Yding Skovhøj (170,77 m) Himmelbjerget (147 m) Veestik Umbes 65 000 maapealset vooluveekogu. Pikim jõgi on Gudenå (umbes 158 km). Kõige sügavam järv on Furesø (36 m). Kõige suurema pindalaga onArresø (39,5 km²). Kõige tuntum on Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd. ...
JÄRVEKÜLA KOOL KIlu 1//16/2018 Järveküla 2017 Sisukord Kirjeldus Välimus Hulk Elupaik Eluviis Toitumine Arvukus Allikad Kirjeldus Kilu ehk saleda kehakujuga kala.Teatud ka nimedega Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus.Kilud kasvavad nad kuni 4 cm pikkaks Järvekula kool Välimus Kilul on siniroheline selg aga muidu on kilud hõbedat vä- rvi.kilud on 2,5 kuni 4 cm pikka kasvu. Järvekula kool Hulk Kilu ehk saleda kehakujuga kala.Teatud ka nimedega Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus. Järvekula kool Elupaik Kilusid leidub Atlandi ookeani ida osas kirdes aga rohkemalt elavad kilud läänemeres. Järvekula kool Eluviis Kilud ujuvad parvedes mis võivad olla kuna sadasid meetreid kuni mitu kilomeetrit pikad.Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal ...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium ÜMARMUDIL Uurimistöö Koostaja: Alina Fitissova 7A klass Juhendaja: Annika Linnas Tallinn 2012 Contents Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Metoodika............................................................................................................... 4 Uurimisobjekti valimine....................................................................................... 4 Materjali kogumine.............................................................................................. 4 Küsitlus................................................................................................................ 4 Õppematerjali koostamine...........................................................
Veekriis ja veekogude reostumine. Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Näiteks ka väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab n...
Luts Luts on ainus merest magevette elama asunud tursklane. Teda iseloomustab pikk ruljas keha ja konna pead meenutav lai lame pea. Sabaots on külgedelt lamenenud. Sellisena saab ta hästi kivide vahele varjuda. Luts võib kasvada kuni 1 m pikkuseks ja kaaluda 24 kg. Eesti vetes selliseid hiiglaseid küll pole, meil kasvavad lutsud kõige rohkem 54 cm pikkuseks ja kaaluvad 1,5 kg. Luts on puhtuse- ja külmalembene kala. Ta on levinud ainult põhjapoolkeral puhtaveelistes veekogudes. Eestis leidub teda praktiliselt kõigis merresuubuvates jõgedes ja ojades ning ka sisemaa jõgikondades. Lutsu peetakse üldiselt öise eluviisiga kalaks, kes väldib päevavalgust. Sellele vaatamata kasutatakse sportliku kalapüügi korral lutsu peibutamiseks lõkkevalgust. On kindlaks tehtud, et luts orienteerub käitumises peamiselt haistmismeele abil. Seetõttu on ka selge, miks parasiitidest kahjustatud poolpimedate lutsude toitumisvõime pole nõrgenenud. ...
Kambrium Iselomustus Vastab ajavahemikule 542488 miljonit aastat tagasi; Paleosoikumi ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu; Olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid; Kambrium jagatakse neljaks ajastikuks, millele vastavad samanimelised ladestikud- Terre-Neuve, Teine ajastik, Kolmas ajastik, Furong. Kliima ja geograafia Kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe; Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Uued liigid Sell ajal tekkisid peaaegu kõigi tänapäeval elavate hõimkondade varasemad esindajad. Kambriumi alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Ilmusid erinevad veeselgrootud: molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja kambriumi keskel), brahhiopoodid (puuduluksed käsijalgsed), käsnad, ussid ja pa...
JÄRV 5.B Järvede taimed jagunevad ● Kaldataimed ● Kaldaveetaimed ● Ujulehtedega taimed ● Veesisesed taimed ● Vetikad Kaldataimed ● Järve kaldaribal on tavaliselt tihe taimestik ● Nende juured on niiskes mullas ● Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid ● Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp ● Pildil kollane võhumõõk Kaldaveetaimed ● Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees ● Seal kasvavad: hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus ● Pildil on hundinui Ujulehtedega taimed ● Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal ● Ujulehtedega taimed on nt: valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled, roosa vesiroos ● Pildil on roosa vesiroos Veesisesed taimed ● Kasvavad kõige sügavam...
Lühiuurimus Meeled Nägemine Nägemine on üks viiest meelest. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad edasi närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse. Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab ookeani põhjas troopilistes vetes. Nii linnud (taevas) kui ka kalad (vees) neil on tugev sensitiivsus ultravioletile= arvatavasti peavad eristama toitu ja vaenlasi sinisel taustal...Siiani arvati, et süvamere kalad ei erista punast, kuna nii sügavale jõudes on valguskiirest punased pikkused kadunud. Nüüd on avastatud, et osad süvamere kalad floresseeruvad punaselt (lähedalt vaadates) tõe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
