10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ladvanaator
Õppematerjali autor
seemnehoidlasse. Munad asetab kiritigu mulda. 4. Tigude mitmekesisus ja tähtsus, too näiteid. Enamik tigudest toitub taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Teod töötlevad ümber suure osa taimsest massist. Teod ise on toiduks paljudele loomaliikidele, kui ka inimestele. Teod aitavad kaasa parasiitusside levikule. Nt. nakkuse maksa-kakssuulase, mis võib kaasa tuua kogu karja hukkumise. Osa tigudest elab vees, osa maismaal. Suurimad Eestis elavad kojaga teod on viinamäeteod. Eesti magevetes elavad teod on nt. mudatigu, sarvtigu, labatigu. 5. Iseloomusta järvekarbi suurust, toitumist, vereringet, hingamist ja närvisüsteemi. Järvekarpide suurus sõltub toitumisest ja vanusest, enamasti 5-15 cm. Nad saavad toitu vee filtrimise kaudu. Veest sõelutakse välja pisiorganismid (ainuraksed ja vähikesed). Vereringe on neil avatud, süda asub selgmisel poolel. Närvisüsteem on lihtne, koosneb närviväädist.
.............................................................................................................13 Kokkuvõte........................................................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................15 Molluskid Karbid Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad , jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Tavaliselt koosneb nende koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb isendi sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. Mantliõõnes asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused. Karbid on eranditult vee-elulised, elutsedes nii mere- kui ka magevees. Mõned
......................... 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 2 KOORIKLOOMAD · Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. · Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki. · Pärisvähiliste hulka kuulub ka Eestis elav jõevähk. · Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. · Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. · Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. · Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. · Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas.
SISSEJUHATUS Käesolev töö on tehtud referaadina. Töö eesmärgiks seadsin vaadelda limuseid, millistesse klassidesse nad jagunevad ning milliseid alamklasse leidub. Samuti annan ülevaate milline on limuste tähtsus, millised nad välja näevad, millest toituvad ja kus elavad. Limused on ka sellepärast huvitav hõimkond, et nende põlvnemises on veel palju ebaselget ja see nõuab veel palju täpsustamist. Mina võtsin töös aluseks põhiliselt klassikaliste vana süsteemi. 1 ÜLDISELOOMUSTUS Limused ehk molluskid moodustavad selgesti piiritletud loomarühma. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: teod ehk kõhtjalgsed, soomuslimused,
Neid võib kasutada salatites, suppides ja hautistes. 4 3.1 AUSTRID Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Tuntud armuroog. Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. EPL kirjutab, et Eestisse tuuakse Prantsusmaalt kaht sorti austreid, igal neljapäeval on meie austritega kauplevates restoranides ja poodides eelmisel päeval püütud Beloni või Fin de Claire sorti austrid, 20100 grammi rasked. Värske austri poehind on 2545 krooni tükk sõltuvalt sordist ja suurusest. Lisaks toorelt ehk elusalt söömisele kasutatakse austreid toiduks töödeldult ja ka konserveeritult
Kontrolltöö - Selgrootud Limused Tunnuseks on nende keha ümbritseb eriline nahakurd ehk mantel. Limused jagunevad: 1) Teod (kiritigu); 2) Karbid (järvekarp); 3) Peajalgsed (hiidkalmaar). Teod Kiritigu - Keha katab õhuke lubiainest koda, mis moodustub mantli eritisest. Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ning nendest lähtuvatest nä
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha;
Kambrium oli Paleosoikumi vanim ajastu; algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi. Mõningate uurijate arvates võisid need kõrgelt arenenud närvisüsteemi ja rohkearvuliste haarmetega olendid olla ühed tolle aja suurimad röövloomad. Eesti settekompleks on väga rikas mitmesuguste kivististe poolest. Tuntumad Eesti kivistised on käsijalgsed (Brachiopoda), trilobiidid (Trilobita), nautiloidid jne. Nautiloide võib leida tihti Põhja-Eesti paekalda jalamilt. Eestis on nautiloidide skeletiosi leitud Ohesaare (ka Ohessaare) pangalt, mis asub Sõrve poolsaare läänerannal, Jämaja küla lähedal. Laevukesed kuuluvad vanimate peajalgsete hulka, neljalõpuseste klassi. Need kõrgeltarenenud merelimused on oluliselt muutumata vastu pidanud üle viiesaja viiekümne miljoni aasta. Laevukesed erinevad kaheksajalgsetest selle poolest, et nad on kojas peidus. Nad on ainsad ellujäänud väliskojaga peajalgsed ning neist teatakse suhteliselt vähe
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid