Labortöö nr. 1 Treitera elemendid Lõikeinstrumendi geomeetria all mõistetakse tema lõikeosa elementide (pindade ja lõikeservade) kuju ja omavahelist asendit määravaid geomeetrilisi nurkasid. Ehkki erinevate töötlusviiside jaoks kasutatakse erineva geomeetriaga lõikureid, vaatleme alljärgnevalt lõikeinstrumendi geomeetriaelemente treitera näitel. 1. Määra treitera lõikeosa pinnad ja servad. 1. Põhitasand 2. Esipind 3. Peatagapind 4. Abitagapind 5. Pealõikeserv 6. Abilõikserv 7. teratipp Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga. Põhitasand (reference plane) on lõikeserval antud punktis lõikekiiruse vektoriga sihiga risti olev tasand. Põhitasand on pikiettenihke ja ristiettenihke suundadega paralleelne tasand. Risttasand on antud punktis lõikeservaga risti as...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: Metallide lõiketöötluse praktika Transporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Kontrollis: M.Laurits Tallinn 2011 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus : Astmeline võll Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: Õpperühm: Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 15.11.2011 Aruande esitamise kuupäev: 29.11.2011 Hinnang tööle: Tallinn 2011 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera 45...
Lõikeriistad Lõikeriistad on noad, puurid, tangid, peitlid, saed, ketaslõikurid, käärid jne. Lõikeriistade teritamiseks kasutatakse masinaid, aga vahel teritatakse ka käsitsi. Teritusmaterjalid, vahendid ja seadmed http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html Joonis 5.1 Teritamise viis (http://www.youtube.com/watch? v=XIe9tbTngCI&feature=results_main&playnext=1&list=PLCAFBF5E282080836) Tööriistade teritatamiseks kasutatakse lihvimismeetodit. Lihvpinke kasutatakse enamasti detailide pindade lõpptöötlemiseks nende pinnalt õhukese metallikihi eemaldamise teel lihvketastega, samuti toorikute koorimiseks ilma nende eelneva töötlemiseta teistes pinkides, lõikeriistade teritamisel jm. Lihvimiseks nimetatakse pindade töötlemist abrasiivmaterjalidega. Abrasiivmaterjale (kõvad, teravate servadega terad) kasut...
Kõige laialdasemalt kasutatavaks metallide masintöötlemise viisiks on treimine. Sel teel valmistatakse ligikaudu 60% kõigist masinehituses kasutatavatest detailidest. Metallitreipink (joon. 1) on tunduvalt keerukama ehitusega kui puidutreipink. Treipingi põhiosad on säng, kiiruskast, ettenihkekast, trensel, suport ja tagumine tsenterpukk. Joon. 1 Säng on massiivne malmist valatud raam, mis ühendab ülejäänud osi. Sängi olulised elemendid on juhtpind. Neid mööda liigutatakse suportit ja tagumist tsenterpukki. Et nende liikumine oleks sujuv, tuleb juhtpindu kaitsta kriimustuste ja vigastuste eest ning neid perioodilisely õlitada. Kiiruskast sarnaneb ehituselt auto- või mootorratta käigukastiga. Seda läbib õõnes spindel ehk töövõll, millele hammasrataste abil antakse erinevaid pöörlemiskiirusi. Soovitud hammasülekande sisselülitamine toimub kiiruskasti esiküljel asuvate kangide abil. Igale pöörlemiskiirusele vastav ...
1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. ...
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, -taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnit...
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, - taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, t...
1)Keermed M16 – meeterkeere, välisläbimõõt 16 M16*2-meeterkeere, välisläbimõõt 16, samm 2 tr18*4-trapetskeere, välisläbimõõt 18, samm 4 Tr12P4LH-trapetskeere, välisläbimõõt 12, samm 4, vasakkeere 1/2"-tollkeere G2-torukeere, tolli siseläbimõõt 2 2)Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ? Ettenihe freesi käigule, mm. 3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min. n=1000 * V / 3.14*D n=1000*30 /3.14*80=119.4 6)Treitera ei tohi hoidikust välja ulatuda rohkem kui: kuni 1.5 tera keha kõrgust. 7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele: Taganurk α, teritusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. 8)Pinn...
A-PDF Merger DEMO : Purchase from www.A-PDF.com to remove the watermark REVISION HISTORY REV DESCRIPTION DATE APPROVED 2 45 ° R4 O7 48 142 ...
LOENGUMATERJAL METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC TTK AT / TI rühmadele Õppejõud: Mihkel Laurits 2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PI...
esmaspäev, 19. mai 2014, 01:57 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 19. mai 2014, 02:15 Aega kulus 18 minutit 28 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treimisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Vali üks: a. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ettenihkeliikumine kulgevalt piki tooriku telje b. lõiketerale antakse pöörlev pealiikumine ja toorikule piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine c. toorikule perioodiline edasi-tagasi kulgev lõikeliikumine ja lõiketerale piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pi...
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Kodutöö nr.3 Lõiketöötlus Nimi: Tallinn 2009 Töödeldav detail (joonis1.) millel peab töötlema pinnad 1 ning 2 on hallmalmist valatud detail. Töödeltavate pindade lubatud tolerants on toodud rahvusvahelise tolerantsijärguga H12, h12+- IT12/2. Määratud pinnakaredus detaili pindadele 1 ja 2 on 6,3m. Vastavalt pinnakaredusele ning tolerantsile tuleb valida optimaalne lõiketöötlus viis. Kuna mõlemad pinnad, mida peab töötlema on silindri otspinnad (sümmeetrilised) siis valin töötlusviisiks universaalse treipingi ning kasutan treimisel paenutatud otsatera. Otsatreimisel on saavutatav ka soovitud pinnakaredus. (tabel 1 järgi). Kui detaili toodetakse masstootmises siis o...
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Valu valamine, Lõiketöötlus, Keevitamine Referaat Juhendaja: Kristjan Juhani Tallinn 2009 1 Liivvormvalu Esimesel tunnil selgitas meister meile valu valamise, vomide ning mudelite valmistamise teoreetilise osa. Valandi valamiseks on vaja kõigepealt valmistada vaja mineva detaili mudel. Mudeli valmistamisel kasutatakse erinevaid materjale. Lihtsamad mudelid on võimalik valmistada puust ,kuid kasutatakse ka plaste, metalle või ise sulavaid mudeleid. Mudeli valmistamisel on väga oluline jätta valandile töötlusvarud, kuna valandi enda pind ei pruugi olla nii kvaliteetne kui detaili tööks vaja. Keerukamad ning mitte sümmeetrilised mudelid tehakse mitmest osast nö. Kahe poolsed mudeli...
Total 99,92/100 = 99,92% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Respo A. Elastsel deform B. Plastsel deform C. Tõmbe- ja surv D. Tõmbe- ja surv Score: 8/8 2. Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Student Respo ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 16.05.2013 17.05.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline marsruuttehnoloogiline protsess erinevatele pindadele ja erinevatel pinkidel. Valida õiged tööriistad ja tööpingid määratud pindadele, mis vajavad lõiketöötlust. Teha töö etappide joonised koos treiteradega. Töötlemise meetod Detail Lõike...
Töö nr 3: Lõiketemperatuuri määramine treimisel Tööülesanne Määrata loomuliku termopaari meetodil lõiketemperatuur, kasutades juhendaja poolt etteantud töövahendeid ja lõikereziimi piirväärtusi. Muutujateks on lõikekiirus v ja ettenihe f. Lõikesügavus t on konstantne. Katsete korraldamine ja andmetöötlus viia läbi katsete planeerimise teooria alusel. Selgitada vaadeldavate protsessi mõjutavate tegurite olulisus või ebaolulisus ning kas antud katsetamistäpsuse ja valitud mudeli kuju korral on võimalik koostada täpsemat mudelit. Arvutada välja mudeli väljundi usaldusintervallid ning joonistada välja 2 graafikut koos usaldusintervallidega: lõiketemperatuuri T sõltuvus lõikekiirusest v (f=const) ja lõiketemperatuuri T sõltuvus ettenihkest f (v=const). Töö eesmärk Uurida lõikeprotsessi parameetrite mõju lõiketemperatuurile Töövahendid 1. Treipink 2. Treitera 3. Toorik- süsinikteras 4. Nurgamõõ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Teaduskond: Mehaanika Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: M. Laurits Tallinn 2012 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL METALLIDA LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus: Astmeline Võll Praktilise töö nr: LAB001 Üliõpilane: Õpperühm: Õppejõud: Mihkel Laurits Töö valmimise kuupäev: Aruande esitamise kuupäev: Hinnang tööle: 2011/12 õa. Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali nimetus materjal kõvadus treimine paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriis lõikekiiru ettenihe lõikesügavu spindl e siirde sisu t s (V) (...
Tegu on 100p tööga, seega äkki tuleb kasuks. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Vali üks või enam: 1. Tõmbe ja survediagrammil iseloomustab kõverat osa (vt joonist) 2. Tõmbe ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) + 3. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet + 4. Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet Küsimus 2 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Vali üks või enam: 1. Kuulkõvadus 2. Rockwell (teemantkoonus) + 3. Brinelli (kõvasulamkuul) 4. Vickers (teemantpüramiid) + 5. Vickers (karastatud teraskuul) Küsimus 3 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Keraamika põhiomadusteks on Vali üks või enam: 1. väike tihedus võrreldes metallidega, millest tuleneb ka suur eritugevus survel + 2. väga hea termopüsivus + 3. suur kõvadus ja kulumiskindlus + 4. suur painde ja tõmbetugevu...
Tööõpetuse Referaat Puidu Masin Töötlemine Sisukord 1.Mis on tehnoloogiline protsess puidu tööstuses? 2.Ohutus tehnika nõuded masinatega töötlemisel. 3.Treipink(töövõtted,ehitus,kirjeldus). 4.Lintsaag(töövõtted,ehitus,kirjeldus). 5.Höövelpink(töövõtted,ehitus,kirjeldus). 6.Allikad 1.Mis on tehnoloogiline protsess puidu tööstuses? Tehnoloogiline protsesson tootmisprotsessi osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutumine ja selle muudetud olukorra kindlaks määramine ehk mõõtmine. Tehakse vahet toorikute tootmise, mehaanilise töötlemise, koostamise jt tehnoloogiliste protsesside vahel. Tehnoloogilise protsessi läbiviimisel tuleb täita rida abistavaid töövõtteid (tooriku paigaldamine tööpinki, mahavõtmine, tööpingi käivitamine ja seiskamine jne), mis ei muuda tooriku olukorda ja mis seetõttu on abiprotsess. 2.Ohutus nõuded. Puurpiki kasutades peab alati veenduma enne mas...
View Attempt 3 of 3 Title: Praktikum nr 9. Tehnokeraamika tehnoloogia ja omadused Started: Wednesday 16 March 2011 09:55 Submitted: Wednesday 16 March 2011 09:56 Time spent: 00:01:37 Total 99,92/100 = 99,92% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Response A. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) B. Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet D. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab kõverat osa (vt joonist) Score: 8/8 2. Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? ...
Jäta vahele peasisuni Tehnomaterjalid Alustatud Sunday, 4 December 2011, 09:59 PM Lõpetatud Sunday, 4 December 2011, 10:04 PM Aega kulus 5 minutit 36 sekundit Hinne 92,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Vali üks või enam: 1. Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet 2. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) 3. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet 4. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab kõverat osa (vt joonist) Küsimus 2 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Vali üks või enam: 1. Vickers (teemantpüramiid) 2. Kuulkõvadus 3. Rockwell (teemantkoonus) 4. Vickers (karastatud teraskuul) 5. Brinelli (kõvasulamkuul) Küsimus 3 Õige Hi...
Alustatud esmaspäev, 27. aprill 2015, 21:44 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 27. aprill 2015, 21:44 Aega kulus 37 sekundit Punktid 77,00/105,00 Hinne 73,33 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Vale Hinne 0,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on lõikeliikumise – abil iikumise ülesanne? Vali üks: a. töölaua liikumine ÕIGE b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine d. tööriista liikumine Küsimus 2 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline laast tekib hallmalmi lõiketöötlemisel? Vali üks: a. murde b. voolav c. elemendiline d. poolmurde Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. kiirlõi...
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 25 aprill - 1 mai ► E-labor 12: Lõiketöötlus Alustatud reede, 20. mai 2016, 15:10 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 15:32 Aega kulus 22 minutit 13 sekundit Punktid 98/105 Hinne 93 maksimumist 100 Küsimus 1 Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tööriista liikumine Märgista küsimus b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine ...
27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest...
1. Malmi tootmine Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel) Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente) Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid ( kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Kuidas vähendada terase tootmisel süsiniku sisaldust? Vaata küsimus nr. 15 3. 4. Titaani tootmine Titaanimaak rikastatakse kas floatsiooni või magnetrikastamist ehk magnetseparatsiooni kasutades. Järgmin...
Alustatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:10 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:15 Aega kulus 4 minutit 51 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnokeraamika on... Vali üks: a. Portselan b. Keraamilisest materjalist valmistatud treitera lõikeelement c. Põletatud tellis d. Kermised Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on tehnokeraamika omadused võrreldes terastega? Vali üks või enam: a. Teraste sitkusnäitajad on madalamad b. Tehnokeraamika on paremini lõiketöödeldav c. Teraste kõvadus on oluliselt madalam d. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem e. Teraste tõmbetugevus on suurem Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. V...
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht...
Tulemus 76/100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response Feedback A. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist B. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. C. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. E. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel Score: 3/3 2. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Response Feedback A. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) B. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Tõmbe- ja survediagram...
Title: Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus Total score: 97/100 = 97% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student ResponseFeedback A. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel B. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist C. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................2 2. Töötlemismarsruut.................................................................................................................. 2 2.1 Tooriku valik..................................................................................................................... 2 2.2 Baaside valik..................................................................................................................... 2 2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine................................................................................... 3 3. Operatsiooni projekteerimine....................................................................................
Kordamisküsimused "Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia" I METALLURGIA Metallurgia ja pulbermetallurgia 1. Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? Tardlahuses võivad sulami komponendid vastastikku lahustuda üksteises. Keemilises ühendis komponendid reageerivad omavahel ja mehaanilises segus ei lahustu ega reageeri komponendid omavahel. 2. Millised on kristallivõre defektid ja millist mõju nad avaldavad omadustele? *Punktdefektid- vakantsid, omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli *Joondefektid- suurim tähtsus dislokatsioonidel *Pinnadefektid, ruumdefektid- soodustavad punktdefektide moodustumist ja liikumist ning on efektiivseteks barjäärideks joondefektide liikumisele või on nende defektide ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.................................................................... 6 Tegurid, mis mõjutavad treimist............................................................................. 9 Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele............................................................. 10 Laastusurve lõikuri esitah...
Question 1 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metallilõikepinkide, sh. treipinkide põhiosaks, millele kinnituvad ülejäänud pingi mehhanismid, on: Select one: a. säng, alus, raam b. kiiruste kast c. suport d. ettenihete kast Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kammlõikamist iseloomustab keerulise kujuga välispindade saamisel võrreldes nt. freesimisega: Select one: a. kõrge mõõtmete täpsus, tootlikkus,lõikeliikumine antakse lõikekammile b. kõrge mõõtmete täpsus, madal lõikeriistade hind, soovitavalt kasutada üksiktootmises c. lõikeliikumine e. pealiikumine antakse lõikeriistale- lõikekammile, ettenihkeliikumine detailile d. väiksem mõõtmete täpsus ja protsessi tootlikus Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Elekrtrokeemiline töötlemismeetod põhineb jär...
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse ...
Test 5. Lõiketöötlemine Page 1 Jäta vahele peasisuni Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Oled sisenenud kui Regina Metsallik (Välju) Lehekülje viit Õpikeskkonna avalehele / Minu kursused / Tallinna Tehnikaülikool / Teaduskonnad / Mehaanikateaduskond / Materjalitehnika instituut / MTT0010 / 13 May - 19 May / Test 5. Lõiketöötlemine Alustatud Friday, 17. May 2013, 17:44 Olek Valmis Lõpetatud Friday, 17. May 2013, 18:14 Aega kulus 30 minutit 6 sekundit Hinne 39,00, maksimaalne: 40,00 (98%) Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Puurpinkidel teostatakse järgmisi töid: Vali üks: a. töödeldakse silindrilisi välispindu b. tööd...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING PAIDE MASINATEHAS REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Juhendaja: H.Jokk Sisukord Sissejuhatus Oma töö teemaks valisin "Paide Masinatehas". Valiku tegemisel lähtusin mõttest tutvuda tehasega ja saada teada kõike võimalikku asutuse tegevusest. Selle langetamisel ei tekkinud suurt kahtlustki, kuna olen huvitatud tehnikast ja mis olekski parim võimalus, kui uurida oma kodukoha masinatehast. Kõige läbiviimiseks otsustasin läbida mitu etappi, nii küsitleda inimesi, kui otsida erisugust infot ja tutvuda kõigega, mis puudutab tehast. Paljud meist teavad Paide Masinatehast kui tehast, mis tegutseb kodulinnas, kuid enamus ei ole kursis lähedamalt sellega. Töö käigus püstitasin enda jaoks nii mõnegi hüpoteesi ja probleemi. Siiski põhiliseks küsimuseks seadsin fakti, et kuidas on muutunud tehas aastate jooksul. N...
1) Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) ...
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.................
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a)...
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.................
Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus: Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile. Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem. Laeva telgjoone suhtes o...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso KÕVASULAMID e. KERMISED Loengukonspekt aines KÕVASULAMID Tallinn 2004 1 EESSÕNA . Käesolev loengukonspekt käsitleb kõvasulamite e. kermiste koostist, valmistamise tehnoloogiat, omadusi ja kasutamist. On toodud nende omadused ja näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta kõvasulamite mehaanilisi (kõvadus, tugevus, purunemissitkus) ja keemilisi (oksüdeerumist, korrodeeruvust hapetes ja korrosioon- erosiooni) omadusi. Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas praktiliselt puudub. Mõningast informatsiooni kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta on toodud ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2, mllest on soovitav kermiseid puudutav p...
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengu...
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kun...
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikku...
Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on...
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 4...
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
