Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kor...
Vohnja molder Jaan kaebab mõisniku peale. Vene keisrinnale => vene keskvõim pöördus Liivimaa rüütelkonna poole => 1739 koostas Liivimaa maanõunik, Otto Fabian Rosen nn. Roseni deklaratsiooni : 1) Eestimaal ja Liivimaal võib talupoega müüa, pärandada, vahetada jne. 2) Talupoja maa ja vara kuuluvad mõisnikule. 3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude pärisek...
Peeter I reformid Venemaal * Peeter I suhtus halvasti munkadesse ja nunnadesse, kes tema arvates olid priileivasööjad. Ta püüdis piirata nende hulka sellega, et määras kindlaks iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise. * Valitseja paigutas kloostritesse elama haigeid, rauku ja kerjuseid, nõudes kloostritelt nende ülalpidamist. * Esialgu ilmutas Peeter I leebust ka vene vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. * Levitati kuuldusi, et tsaar on ära vahetatud ja et Peetri näol on maailma tulnud Antikristus. * Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. * Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli. * Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. * Esimeseks Ven...
1) Milliseid reforme hakati ellu viima Türgis 19. sajandi lõpul? Loodi sõjavägi, kristlased võrdsustati moslemitega, loodi uued ministeeriumid 2) Kes olid noortürklased? Sultani vägivallareziimi vastased 3) Miks Türgi impeerium lagunes 20. sajandil? osaleti I maailmasõjas kaotajate poolel. 4) Miks ei suutnud India eurooplaste vallutustele vastu seista? Indias oli mitmeusuline ühiskond, kirev rahvuslik kooseis ja range seisuslik kastikord. 5) Kuidas väljendus Indias rahvuslik ärkamine? 1885. rajati India rahvuskongress, 1906. Moslemi Liiga, 6) Milline oli Jaapani traditsiooniline usund ja kes oli selle pea? Shinto, Jaapani keiser, ehk kõrgemvaimulik 7) Kes oli Jaapani kuulsaim valitseja 19. sajandi lõpul ja millisesse dünastiasse ta kuulus? keiser Mutsuhito, Meiji dünastiasse. 8) Millised ümberkorraldused tehti Jaapanis 20. sajandi algul? Kaotati seisused ja nende eesõigused, anti õigused lihtrahvale...
Valgustus periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustajateks nimetati kirjanike ja haritlasi kes oma teostega püüdsid rahvast harida. Valgustus sai alguse Inglismaalt ja levis sealt ülejäänud euroopasse. Tuntumad valgustajad olid: Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Montesquieu (1689-1755) Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla. Rousseau pli üks prantsuse valgustajatest. Ta pooldas rahvavõimu ning ta arvates peaksid kõik võrdsed olema. Montesquieu prantsuse valgustaja kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Tema põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevanigi demokraatia alusmüüriks. Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ül...
TALLINNA ÜLIKOOL KOHALIK VALITSEMINE SEMINARITÖÖ ........................ Õppejõud: 2014 Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse reforme ja muudatusi on kavandatud pikka aega. Alates 1996. aastast on omavalitsused ühinenud vabatahtlikult ning 1997. aastast on iga uus regionaalminister pakkunud välja kohaliku ja regionaalvalitsemise ümberkorraldamiseks oma kava (Avaliku halduse arendamise alused 1998; Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas 2001; Regionaalhalduse reformi kontseptsioon 2003; Regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähtealused 2007; Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu 2009). Alates 1950. aastatest on hakatud revideerima traditsioonilisi võimuvertikaali toimimise aluspõhimõtteid. Peamised põhjused on olnud järsk heaoluteenuste kasv, valglinnastumine ja sellega kaasnev pendelmigratsioon nin...
SISSEJUHATUS Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. aoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Seega oli valgustus kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, j...
Kes oli ja mis põhjustasid tema algatatud reformid.
Kirik kõrg- ja keskajal 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. See langus jätkus ka järgmisel aastajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima relformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. Investituuritüli (1075-1077) toimus paavst Gregoriuse VII ja Henry vahel. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud. Sell...
Referaat Sisukord · Peeter I 3 · Nimi 3 · Elulugu 4 · Esimesed saavutused 5-6 · Põhjasõda 7 · Pärast Põhjasõda 7 · Administratiivreformid 8 · Reformid 8 · Kasutatud kirjandus 9 2 Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist 1721. aastast kuni surmani. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 168...
Eesti vabariik 1.põhiseadus: 1920. aastatel hakati Eestis looma erakondi, tihtipeale olid nende dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakonna poliitiliste vaadete kohta. Kuna Eesti arenes kiiresti siis loodi esimene põhiseadus. Vastavalt sellele oli meil kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas aga riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatva võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli nüüdsest otsustamisel suur iseseisvus ning kehtestati kodanikuõigused. Neist olulisemad olid kodanike võrdsus seaduse ees, hulgaliselt vabadusi ja õigus eraomandusele. Põhiseaduse halvaks küljeks oli aga see, et see ei kehtinud Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas, seal kehtis kaitseseisukord. Välispoliitika: Eestit tunnustati kui iseseisvat riiki juba 1918.a Prantsusmaa ja Inglismaa p...
Absolutism Absolutism riigivalitsemisvorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Miks tekib? paljudes riikides taheti stabiilsust, taheti ühte inimest, kes juhiks riiki. Reformatsioon ja rahvusriikide kujunemine lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tunnused (olid ka Prantsusmaal) : 1) piiramatu võimuga monarh kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes. 2) alaline sõjavägi kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis 6) kõrgaadli võimu piiramine 7) majanduspoliitikas tuleb merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest maavaradest (kulla...
Rahvuslik ärkamisaeg(1850-1880) · 1816 kaotati Eestis pärisorjus · 1819 Liivimaal · Enne 1850 aastat viidi läbi agraarreformid, mis tähendas, et talupoeg sai nüüd osta talu endale päriseks · Lõuna-Eesti talupojad kasutasid seda väga agaralt · Venemaal kaotati pärisorjus alles 1851 · Venemaal viidi läbi reformid,mis omakorda tähendasid ka reforme baltikumis: talupojad said passi ja õiguse elukohta vahetada,seati sisse kohalikud omavalitsused · Nii tekkiski rahvuslik liikumine intelligentsi juhtimisel, mis oli suunatud igandite(vanade asjade) vastu, ja ka sakslaste vastu, kes olid meie maal peremehed · Ärkamisajale aitas kaas oma keelse kirjasõna teke(Jannseni poolt välja antud Perno Postimees 1857)Pöördus: Tere, armas eesti rahvas! · Rahvusliku liikumise keskuseks oli Tartu (Ülikoolilinn) · Tartu sai ka keskuseks Laulu- ja mänguseltsile 1865 · 1870 Eesti tea...
Austria keisrikoda: Maria Theresia ja Joseph II Mida tõid kaasa suured reformid 18. sajandi lõpul Austrias? Kadri Talvik Click to edit Master text styles Second level Maria Theresia ja Joseph II Third level Fourth level Fifth level Maria Theresia Joseph II Eluaastad 1717-1780 1741-1790 Valitsemisaeg 1740-1780 1780-1790 Tähtsamad muudatused ·Moderniseeris · Kehtestas usu- ja valitsemisajal valitsemiskorda südametunnistusvabadus ·Rajas Schönbrunni lossi e · Ühendas riigi erinevaid · Piiras kirikuvõimu piirkondi ...
Miks Gracchuste reformid olid nurjumisele määratud? Rooma oli seisulik ühiskond, mis oli paljuski ära määratud seadustega. Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade (nobiliteedi) hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintsi linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Nende hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Järgmine seisus oli ratsanikud, samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ratsanikud tegelesid meelsasti kauplemise, rahanduse ja kohtunikuameti pidamisega. Seisuse nimetus tuli algsest kohustuses...
Rootsi aja reformid- Eesti jaoks areng või tagasiminek? 16.-17. sajand oli nii Euroopas kui ka Läänemere ääres rahutu ajajärk. Eesti, kui riik kelle valdused olid ümbritsevate riikide poolt vägagi ihaldatud, oli paljude sündmuste toimumise keskmeks. Pärast Rootsi võimu kehtestamist Eesti aladel, mängis see suurt rolli meie ühiskonna kujunemisel, kuid kas Rootsi ajal toimunud reformid olid Eesti jaoks pigem areng või tagasiminek? Pärast Eesti alade üleminekut Rootsi krooni võimu alla kujunes siinsetest ulatuslikest mõisamaadest Rootsi kuninga ehk riigi omandid. Peale Karl XI võimuleasumist mõistis suur Rootsi riik, et tänu hilistele sõdadele on riigikassa jäänud tühjaks ning 1680ndal aastal alustas ta Balti provintsides reduktsiooni. See kehtestas maksud ka mõisaomanikest aadlikele, kes senini olid neist vabastatud. Johann Reinhold Patkul oli kiusliku loomuga mees, kes ässitas aadlike kehtestatud korra tõttu kuninga vastu. Ju...
2.Tööstusrevolutsioon-manufaktuuride asendamine masinatootmise ja vabrikutega.Peamiseks jõuallikaks James Watti poolt 1765.a konstrueeritud aurumasin. Sai alguse Inglismaalt 1760.ndatel. Tööstuspöörde tulemusena toimunud muutused valdkonniti: *ühiskonna struktuur: inimesed said tööd juurde, talupojad muutusid palgatöölisteks, rahvastik kasvas kiiremini(laastavate epideemiate taandumine, tervisehoiuolude paranemine,mis vähendas suremust), masinatootmine suurendas kaupade tootmist, turg muutus tähtsaks(muidugi oli konkurents ja inimesed pidid hakkama oma toodete kvaliteeti parandama, oli vaja ka palju toorainet),inglismaa hakkas kasutama sütt, tekkisid industriaalühiskonnad, paranesid tööliste elu ja töötingimused, soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme, linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi, kiiresti kasvasid tööstuslinnad, tekkisid uued sotsiaal...
Katoliku kirik ja paavsti võim. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks. Gregoriuse reformid. Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks. Paavsti valimise korda sätestati, 1059 aastal otsustas lateraani kirikukogu, et edaspidi valivad paavsti rooma peapiiskopkonna kardinalid. Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus. Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja konstantinoopoli patriarh micheal cerularius heitsid...
Peeter I 1 . Tähtsamad iseloomujooned Peeter erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised, neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi. Valitsejad ei suhelnud rahvaga, nad olid peaaegu jumalate sarnased. Peeter murdis kõik seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega. Ta kasutas iga võimalust oma teadmiste täiendamiseks. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne- Euroopasse ja omandas seal l...
Tilsiti rahu 1807. Venemaa nõustus prant. vallutustega. Tsiviilkoodeks sätestas inimeste võrduse Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust. Metternichi süsteem-eesmaräk oli seisusliku korra ja düna. Võimu säilita...
Eesti iseseisvumine Sündmused aastatel 1917-1918 Veebruarirevolutsioon · 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. ·Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis · 2. märtsil kasvas massimiiting üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti. · Keskvõimu esindajaks sai kuberneri asemel komissar Tallinna linnapea Jaan Poska. · Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti autonoomia. Jaan Poska Autonoomia saavutamine · 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt. Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat. Ajutine Valitsus andis ...
Suur Prantsuse revolutsioon Reformikatsed Louis XIV määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgoti, kes kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadli ja kiriku. Tema pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja- ja leivakaubanduse. Tuli kehv viljasaak, viljahinnad kasvasid ja kogu asi lõppes jahusõjaga. Tsunftiusunduse kaotamise vastu olid käsitöömeistrid ja sellid, sest nad kartsid vaba konkurentsi puhul kaotada oma privilegeeritud seisundit. Järgmine peakontolör oli Jacques Necker. Riigikassa säästmiseks seadis ta sihiks kokkuhoidmise õukonna luksusliku eluviisi arvelt. See ei meeldinud Marie Antoinette'le ja ebaõnnestus. Siis võttis ta suurte protsentidega laenu, Prantsusmaa oli nüüd võlgades. Otsides teid finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolematuse vaigistuseks, kutsus kuningas üle pika aja (viimati oli 1614) jälle kokku seisuste esinduse generaalstaadid. Seal...
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Christi Oolo 11.a klass Miks olid rahvamassid Hitlerist vaimustuses? Referaat Juhendaja: Erika Rummel Viljandi 2008 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. OLUKORD SAKSAMAAL HITLERI VÕIMULE TULEKU HETKEL 5 2. POOLEHOID LIHTTÖÖLISTE SEAS 6 2.1 1.mai kui ametlik riigipüha ja muutused tööliste kasuks 6 2.2 Moodustati üks suur Riiklik Ametiühing 8 2.3 Majanduse areng ja töötuse vähenemine ...
Absolutismi tunnused · riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. Võrdlus: Valgustatud absolutism: Pandi rõhku haridusele Inimestel oli rohkem vabadust ja õigust teha seda mida nad ise soovivad Riiki pidi juhtima tugev kuningas Parlamentaarne monarhia:. Monarhile kuulub vaid esindusfunktsioon, tegelikult juhib riiki parlament. Preisimaa: Friedrich II- piiras teotöö mahtu, nõuti talupoegadelt vähem tööaega. Aga seda oli võimalik vähendada ainult riigimõisatest ja ametikülades. Koolihariduse areng- soovis, et inimesed oleksid rohkem haritud ja püüdleti sellepoole et kõikidel töölistel oliks mingi haridus. Avaldati koolid...
Mihhail Gorbatsov Kadi Möldri 12b Mihhail Sergejevits Gorbatsov v 2. märtsi 1931 v Stavropol v vene-ukraina segaperekond v õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteadust v kahtlemata üks 20. sajandi vastuolulisemaid isikuid v noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut Poliitika v uskus kindlalt sotsialismi paremusse kapitalismi ees v veidrad harjumused v võime tundide kaupa vahetpidamata rääkida v oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi v eesmärgiks käsumajanduse ning impeeriumi päästmine v kommunistlikud ideed Ametid v 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige v 19851991 NLKP peasekretär v 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees v 19901991 Nõukogude Liidu esimene ja viimane president Tegevus NLKP peasekretärina v 1985. aastal sai uueks juhiks v Laiaulatuslikud reformid v Uuenduspoliit...
Üheks tähtsaimaks ja ulatuslikuimaks liturgilise muusika zanriks kujunes missa. Missa tähendas algselt ainult katoliku kiriku jumalateenistust, mis koosneb kolmest peatoimingust: preestri sisenemisest, leiva ja veini ohverdamisest altaril ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi luge...
Ameerika - Ühendriigid. · Kodusõja algus. Orjanduse küsimuses tekkis Ühendriikides 19. sajandi keskpaigas suur sisepoliitiline kriis. Tugevnesid orjapidajate positsiooni, mis kutsus üles vastutegevuse. 1860. aastal valiti presidendiks orjuse vastase Vabariikliku Partei kandidaat Abraham Lincoln. Teda hinnati kui ausat ja õiglast riigimeest. Lõunaosariigid otsustasid unioonist eralduda ja moodustada uue riigi - Ameerika Osariikide Konföderatsiooni, pealinnaga Richmondis. Võeti vastu enda riigiseadus ja valiti president. Kui sadamas tulistati konföderaalvägesid algas kodusõda. Põhjaosariigis oli rohkem elanike ning neil oli tugevam tööstuslik areng. Lõunaosariiki soodustas hea geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Esialgu ei suutnud Põhjaosariigid erilist vastupanu osutada. · Lincolni reformid ja kodusõja lõpp. Tänu sõjalisele ebaedule pidi Lincoln läbi viima muudatusi. Konföderats...
Kõrg- ja hiliskeskaeg § 13-24 1. Mõisted: a) Feodaalne killustatus- keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. b) Domeen- kuninga välja jagatud maatükk. c) Parlament- üleriigiline rahvaesindus. d) Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. e) Inkvisitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. f) Kirikulõhe e skisma- 1054, kus ristiusu kirik lõhenes Rooma- ja Kreeka katolikuks kirikuks. g) Skriptoorium- ümberkirjutuse ruum, kus mungad kirjutasid raamatuid ümber. h) Dormitoorium- ühine magamisruum munkadel. i) Refektoorium- ühine söögiruum munkadel. j) Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. k) Tsunft- tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad. l) Skraa- igal tsunftil oli oma põhimäärus sk...
Valgustatud absolutism valgustatud absolutismi mõiste • Valgustatud absolutismiks nimetatakse 18. saj. teisel poolel mitmetes Euroopa riikides monarhi ainuvalitsuslikku võimu, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. • Tuntuimad valgustatud monarhid olid: • Friedrich II Preisimaal • Maria Theresia • Joseph II Austrias • Katariina II Venemaal • Valgustatud monarhiks olemise eeldused: • 1) monarh pidi olema igakülgselt haritud, • 2) ta pidi üles kasvama õigete eetiliste põhimõtetega, • 3) tal pidi olema absoluutne võim. Preisimaa 18. sajandi algul • Preisimaa valitsejaks oli Friedrich Wilhelm I (1713-1740) kelle ajal loodi tugev Preisi armee. • Kehtestati sõjaväekohustus. • Sõjaväeline kord ja kuulekus said preisi elulaadi osaks. Preisi valgustatud monarhiks oli Friedrich II Suur (valitses aastail 1740-1786). Reformid: • Kohtutes ke...
Valitsemine 1. Iseloomustage rüütelkonna võimupiire Rootsi aja esimesel poolel. Millistes valdkondades oli rüütelkonna sõna otsustav? Tooge näiteid Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi. 2. Iseloomustage kuberneri võimupiire. Nimetage 3 olulisemat valdkonda, mis olid tema halduses. Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. N...
Nõukogude Liit Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Mihhail Gorbatšov (sulaaeg) (stagnatsioon) (perestroika) Võimuloleku aeg 1953–1964 1946-1982 1985 - 1991 Peamised Hruštšov algatas terroriohvrite Sõjalise võimsuse kasv. Perestroika - teoks said mitme sisepoliitilised rehabiliteerimise, riikliku ja parteilise Venestamine (nõukogude rahva kandidaadiga valimised, reformid süsteemi moderniseerimise. moodustamine kogu impeeriumis mõnevõrra vähenes Kaotas julgeolekuagentuuride vene keele abil). riigiaparaadi tsentraliseeritus ja halla...
Tallinna 32. Keskkool Referaat Mihhail Gorbatsov Koostas: Karmen Jüristo 9b Juhendas: Marek Männik 2009 Mihhail Gorbatsov Mihhail Sergejevits Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Ta algatas reforme ja muutis poliitika läänemaailmale avatuks. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider. Praegune Venemaa president Medvedev on öelnud, et Gorbatsov on mõjutanud maailma ajalugu. Gorbatsov osaleb tänaseni riigi avalikus elus. Elulugu Mihhail Gorbatsov sündis 2.märtsil 1931.a...
KUUSALU KESKKOOL 10.A KLASS Merily Rool Ivan Julm Referaat Kuusalu 2014 SISUKORD: 1. Sissejuhatus...............................................................................lk. 3 2. Ivan Julma noorus.....................................................................lk. 3 3. Ivan Julma valitsusaeg ja abiellumine...................................lk. 4 4. Ivan Julma Reformid................................................................lk. 4 5. Ivan Julm- sõda ja kaubandus.................................................lk. 6 6. Ivan julm- isiklikku....................................................................lk. 6 7. Ivan Julma surm ning troonipärimine..................
Mõisted narodnikud Venemaal levinud sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn. ürgvenelike arusaamade juurde Verine Pühapäev kui 1905.aastal suundusid töölised lastega talvepalee juurde, et üle anda palvekiri tsaarile saadeti nende vastu sõjaägi ja avati tuli. Selle käigus tapeti ligi 5000 inimest. Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine ärkamisaeg Eesti ajaloo ajajärk, mil eesti keeles hakati rääkima, kirjutama ning rahvuslike eneseteadmise ärkamine ning rahvuslik liikumine Aleksandrikool see oli eesti keelne kreisikool, mis rajati rahvusliku ärkamisaja ajal. Nime sai see Eesti pärisorjusest vabastanud Aleksander I järgi. Aastad 1857 Hakkas ilmuma Perno Postimees J. V. Jannseni juhatusel. 1861 Venemaa vabanes pärisorjusest ning paljud talupojad said isikliku vabaduse. 1865 Koidula ja Jannseni juhatusel avatii laulu- , ja mäng...
Totalitaarse ühiskonna tunnusjooned Totalitaarsete riikide eesmärgiks oli kehtiva poliitilise korra muutmine. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku...
Avalik juhtimine. Artiklite ülevaade. Avalik haldus Lõuna-Ameerikas. Mis juhtus viimase 10.aasta jooksul („Public management in South America. What happened in the last ten years?“ (autorid Enrique Saravia ja Ricado C.Gomes). Avalik haldus Põhja-Ameerikas („Public management in North America 1998-2008“ autor Donald P.Moynihan). Lõuna-Ameerika avaliku halduse arengut käsitlev artikkel annab meile ülevaate riigijuhtimise ja avaliku halduse ajaloost Brasiilias. Kuni 19.saj alguseni oli Brasiilia osa Portugalist. 20.sajandi alguses algasid Brasiilias arvukad reformid. 30’ndaltel mõjutas Max Webberi ratsionaal-õigusliku mudel ja USA’s toimunud reformid. Avalike teenistujate karjäärisüsteemis tehti muudatusi ja hakati rohkem tähelepanu pöörama personali koolitamisele. Üldine seisukoht oli, et riigi arengut saab põhiliselt edendada valitsus, ka riigile kuuluvate ettevõtete kasv oli suur. 80’ndaltel algasid uued suunad, need olid demokraatl...
VENESTUSAEG ärkamisaja ja 20saj alguse vahel Põhjused: · vajadus kaasajastada iganenud vene halduskord · rahvusluse tõus · vene riigi julgeoleku huvid Koolireform (kõige tähtsam). Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887.a tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles, peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene ke...
Eesti talupoeg Vene võimu ajal Sellel ajal kinnitati just pärisorjus,mis kuulus Roseni deklaratsiooni.Pärisorjus tähendas seda ,et talupoega võis pärandada,kinkida,müüa,vahetada.Talupoeg ise ,tema maa ja vara kuulusid mõisnikule,talupojale määrati ka koormised ja sunnismaisus.Mõisnik võis veel talupoega ilma kohtuta karistada.Aastal 1765 toimusid kergendused Liivimaal.Talupoeg sai õiguse vallasvarale,ta hakkas viljaülejääki endale saama ja mõisakoormisi piirati,niiet elu muutus natukenegi kergemaks.Peksa hakati ka vähem saama ,kuna peksunorm piirati 30hoobi peale.Talupoeg võis nüüd ka ise mõisniku kohtusse kaevata,kuid seda tehti väga harva ,kuna kardeti peksa saada. 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul hakati mõningates ringkondades taotlema talupoegade olukorra parandamist; sellele aitas kaasa: - üksikute mõisnike soov läbi uuenduste parandada oma majanduslikku olukorda. - valgustusideoloogia levik ...
1929. aasta majanduskriisi põhjused: Esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Riigi toetusel võetu palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu. See oli erinev varasematest, sest Suur tööpuudus, kriis kestis väga kaua, võimaldati kaupu palju toota, kuid neile ei jätkunud piisavalt tarbijaid. Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed: Teostati uus kurss, mille kava elluviimine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Kuidas muutis konveieri kasutuselevõtt tööliste tingimusi? Töö muutus tervist kahjustavaks, võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile ja tõhusamaid töövõtteid. Mida peetakse suure depressiooni põhjuseks? Kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Roosevelti...
Kas Venemaa on demokraatlik riik? Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Selline idee on tänapäeval populaarne. Paljud poliitilised reziimid nimetavad endid demokraatlikeks või siis arvatakse, et esialgu ebademokraatlik valitsemine on vaid üheks staadiumiks teel absoluutse demokraatia poole. Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi. Venamaa pole just kõige parem näide demokraatiast. Üks peamisi põhjusi, miks Venemaal on sügavad ühiskondlikud reformid nii rasked, on see, et Venemaal ei o...
1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu Võim on rahva käes Võim on koondunud ühtselt diktaatori kätte Rahvas valib enda esinduskogu ja see tõttu see kogu Valitseja ise valib kelle ta enda esindajateks teeb jälgib rahva e. Enda valijate huve. Sõnavabadus ...
Veebruarirevolutsioon -1917 veebruaris puhkesid Petrogradis massilised rahutused, mis kasvasid üle revolutsiooniks. -Tsaar Nikolai II loobus oma troonist, ja võim läks üle Ajutisele Valitusele. -Tallinnasse jõudsid rahutused märtsis, kus elas suur hulk vene töölisi. 2.märtsil arenes ülelinnaline treik, kus Punaste lippude all vabastati kõik poliitilised vangid. Rahutused laienesid kõikdesse suurematesse linnadesse, kus asus palju vene töölisi. Väiksetes maakohtades teadvustati revolutsiooni toimumist alles 10.märtsil, mil tähistati vabaduse ja revolutsiooniohvrite mälestuspüha. -Korratused linnades likvideeriti kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus määras kubermangudesse Kubermangukomissarid. Eestimaa Kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska. - Tegevust alustas miilits Autonoomia -Eesti rahvulikud jõud kasutasid hetke vajalike reformide teostuseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koossei...
USA majandus, Teise maailmasõja järel (1945-1970) - majanduskasv Majanduskasv (eriti 1950.-1960. aastail) – Tööstus arenes, loodi uusi töökohti Eeldused: Võidurelvastumine, Marshalli plaan, USA territoorimit sõjategevus eriti ei puudutanud, USA sai tagasi sõjaaegseid laene. USA sai raha Euroopa varustamisest. (Kaasnesid ka probleemid: Majandus korraldati ümber, töötus oli ikka suur. (1970. aasta algus) - majanduslangus Põhjused: Võidurelvastumise kasv, Vietnami sõda (mis võttis eelarvest circa 150 mil $, Nafta hinna järsk kasv See kõik viis inflatsioonini, tööpuuduse suurenemisele, tootmise langus ja hinnatõusuni. Lahenduseks nähti sellele REAGANOOMIKAT- o Riigis alandati makse 25% võrra o Riigivõlga suurendati o Riigieelarveid koostati defitsiidiga o Raha juurdetrükk lõpetati o Vähendati sotsiaalkulutusi USA parteipoliitika Teis...
Venemaa Kirikulõhe-lõheneb õigeusukirik reformi pooldajateks ja vastasteks e vanausulisteks. Paljud vanausulised olid sunnitud põgenema. Osa jõudis ka peipsi äärsetele aladele. Peeter I reformid-sai põhjasõjas lüüa, alustas reforme, värvati uus sõjavägi, ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega, asendati bojaaride duuma, kirik allutati riigile Katariina ll-koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti mis jäi vastu võtmata,katariina ajal kasvasid inimesed kes olid harjunud sõnavabaduse,poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama venemaa uut palet. 18. saj. Lõpul sai Euroopa suurimaks linnaks London. Levis kartulikasvatus, tekkis uus kodanlik perekonnamudelesimene reg. postiüh rajati 1490.a. pooma, veneetsia, brüsseli ja innsbrucki vahel. Ameerika Esimesed kolooniad rajati idarannikule 17.saj. alguses, 18saj oli ameerika idarannikul 13 inglise kolooniat u 2,5 milj valget kolonisti, kõrgeim võim...
Ameerika Ühendriigid Koostaja: Tiina Illi Kodusõja algus ●19. sajandil sisepoliitiline kriis, peamine küsimus orjandus ●1860. Abraham Lincoln ●Lõunaosariigid tahtsid eralduda, moodustasid uue riigi, sellest tekkis sõda ●Sel ajal Põhjaosariigid arenesid tööstuses ning nende elanikkond suurenes Abraham Lincoln Ameerika lõuna- ja põhjaosa Lincolni reformid ja kodusõja lõpp ●Mitmed ümberkorraldused ●lõunaosariigides kaotati orjus ●iga Ühendriigi kodanik sai lääneosas endale maa, haris seda 5 aastat ning sai selle maa omanikuks ●Põhi tugevdas vägesid, lõuna osa sai Euroopa toetusi ●Tekkis toidupuudus, tuli sõda, kestis 4 aastat ●Sõda vaibus kui Lincoln tapeti Gettysburgi lahing oli kodusõja pöördepunktiks Ümberkorraldused Lõunas ●1865. aastal kaotati orjus lõplikult ●Orjadel polnud haridust, neile anti perekonnanimed ●Massilised hulkumised, vargused, röövimised ●Lõuna osa ei leppinud sellega ning loodi mitmeid terroli...
KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus, 7) vaimulike ametisse pühitsemine. investituuritüli- Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel (paavsti ja keisri vaheline tüli). Canossas käik- alanduse sünonüüm, keiser kä...
Maailm 20. sajandil 1.Perioodi üldiseloomustus Kahekümnenda sajandi algul elas maailmas 1,6 miljardit inimest. Maailma juhtivad suurvõimud olid Euroopa, kellele mõjusfäärideks ja asumaadeks oli enamik maailmast jagatud, Jaapan ja Ameeria Ühendriigid. Kujunesid välja koloniaaliimpeeriumid ning suurem osa maakera elanikkonnast elaski koloniaal-või poolkoloniaalsetes maades. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane. Olid suured erinevused arenendud suurriikide ning nende alluvuses olevate koloniaalriikide vahel. Üsna pea tekkisid suurriikide vahele vastuolud asumaade ja turgude tõttu. Valduseid sooviti ümber jaotada ning turgude üle mõjuvõimu saavutada. Ka riikide siseselt oli palju vastuolusid, põhiliselt poliitilisi kuid esines ka tuliseid probleeme valitsevate rahvaste ning vähemusrahvuste vahel. Kapitalistlikes riikides oli vastasseis töölisklassi ja kapitalistide vahel. 20. Sajandi algusest ei läinud kaua aega mööda, kuni algasid sõj...
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-...
Arutlus Ülemaailmne majanduskriis sai alguse 1929. aasta oktoobris, kui USA majandust tabas võimas tagasilöök. Majanduskriisi peamisteks põhjusteks olid maailmamajanduse kohanematus, kaupade ületootmine ja vale majandamine. Kriis jõudis ka Euroopa riikidesse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast. Majanduskriis kestis mitu aastat. Selle lõpuks nimetatakse 1933. aastat, kui Ameerika Ühendriigid hakkasid majanduslangusest üle saama. Ma arvan, et kriisi peapõhjuseks oli see, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Väike osa inimesi sai suurema osa tuludes ja ülejäänul neist ei olnud piisavalt raha kaupade ostmiseks. Kui riik oleks, aga sekkunud ja kehtestanud rikastele suuremad maksud, oleks saanud saadud raha kasutada vaesemate aitamiseks. Nii ei oleks ka ületootmist tekkinud, kuna vaesemate ostujõud oleks suurenenud. Kriisiga kaasnes ka enneolematult suur tööpuudus, nälg, m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
