Olemeegid 1. sissejuhatus: Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid 2. Rajatised Oma onnidest koosnevate "linnade" ümber püstitasid olmeegid hiiglaslikke kivipeasid, mida tuli käsitsi kohale vedada kaugete vulkaanide juurest. Vankrit olmeegid ei tundnud. Peadel olid ees jaaguarimaskid. Arvatakse, et olmeegid pidasid jaaguari oma esiisaks. Kummalisel kombel on need kivist pead pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk- Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. 4. Kiri Kõige tähtsamaks olmeegi leiutiseks on kiri, mis o...
Tallinna Nõmme Gümnaasium OLMEEKIDE KULTUUR Kunsti referaat ******** Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Olmeekide kultuur · Arhitektuur · Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbekunst · Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Kesk-Ameerika hõlmab Praeguse Mehhiko, Honduurase, Belize, Nikaraagua, Guatemaala ja Kostariika. Vanim kultuurrahvas sealkandis olid olmeegid, kelle kõrgaeg oli u. 500 e.m.a. - 1000. m.a.j. Olmeekide päritolu ja nende äkiline tõus on mõneti saladuslik. Oma kultuuri pärandasid nad arvukatele teistele rahvastele, näiteks maajadele, tolteekidele, sapoteekidele, misteekidele. 14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519- 1521 vallutas hispaanlased Hernan Cortesi juhtimiselasteekid...
TUNNUS OLMEEGID MAIAD INKAD Tsivilisatsiooni U 1200 eKr Mehhiko lahe U 1000 eKr Yucatani 12. saj Lõuna-Ameerika algus lõunarannikul, madalikul poolsaarel läänerannikul ja Andide ja Mehhiko kiltmaa mägismaal piirialal Kiri Ei tundnud arvatavasti hieroglüüfkiri Sõlmkiri (quipu) Linnad Väiksed, u 1000 elanikku, Linnad koondusid Linnad olid müüridega linna keskel püramiidtemplite ümber, kaitstud püramiidkujuline tempel, linnades olid kuningate põlluharijad wlasid residentsid ja külades, linnad olid templikompleksid, neid poliitilised ja...
Mille poolest erinesid ja sarnanesid põlisrahvaste kõrgkultuurid Ameerikas varasemate Kõrgkultuuridega mujal maailmas? Kõrgkultuuride tekkimine Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse toob meie ette palju küsimusi. Kuidas inimesed sinna sattusid ning mis viis üldse kõrgkultuuri tekkeni? Uku Masing kuulus kindlalt nende õpetlaste hulka, kes on leidnud, et mõtlemine sõltub keelest, milles me mõtleme. Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Kas sellest järeldades võime mõelda, et ka kõrgkultuurid erinevatel mannertel on teisiti arenenud? Järgnevas töös üritan tuua välja kõrgkultuuride erinevused Euroopas ja Ameerikas. Kuigi areng toimus kohati erinevatel perioodidel mõlemal mandril, võime siiski kohata paljusid sarnasusi, kui ka erinevusi. Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma ...
Olmeegid, maiad ning inkad Päritolu: Olmeekide päritolu on neist kolmest ainsana täielikult teadmata, kuid nad elasid Mehhiko lahe lõunakaldal, maiad elasid Yucatani poolsaarel, I at eKr ning püsisid seal kuni 1697.a pKr, põhirahvaste päritolu kohta selgus puudub ning inkade päritolu pole samuti teada, kuid nad ilmusid 11. sajandil ning paiknesid Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tegevusalad: Olmeegid tegelesid peamiselt maisikasvatusega alepõllenduse meetodil, kaubandusega ning ka keraamikaga. Maiad tegelesid astroloogia, kaubanduse, maisikasvatusega, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö, kalapüügiga. Inkad aga tegelesid käsitöö, kullassepatöö, hõbeda ja pronksi sepistamisega, maaharimisega. Ühiskond: Olmeekidel oli sotsiaalne hierarhia, valdav osa olid vaesed talupojad, alamkiht elas savist või roost valmistatud hütis, põlluharijad elasid külades. Maiadel olid sügavalt usklikud, nad olid rahuarmastavad põlluharijad, ühiskond oli...
OLMEEGID: o 1250-400 a eKr o Ameerikas vanim o Esimesed silmapaistvad linnad tekkisid Mehhiko lahe lõunarannikule o linnad olid väikesed o linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. o suured inimpäid kujutavad kiviskulptuurid. o olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. o tõenäoliselt põhjustas olmeekide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed. Päritolu: teadmata Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad) Ühiskond: sotsiaalne hierarhia: väiksearvuline eliit, valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud Päritolu: rändasid sisse põhja poolt, võtsid olmeekide kultuuri üle, jumal Quetzalcoatl lõi inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuu...
REFERAAT Sapoteegid ja Tolteekide kultuur Olmeekide pärandile toetudes levis sapoteekide kultuur olmeekide asualal umbes 500-1000 pKr. Nad elasid lõuna pool Vaikse ookeani kallast asulas nimega Mitla. Sapoteegid rajasid oma tegutsemisajal mäeplatoole akropolile sarnase linna nimega Monte Albáni, mille hiljem aastatel 1931-33 avastas arheoloog Alfonso Caso. Monte Albáni tähtsaimateks leidudeks on aga avastamisajal väga aareterohketeks kujunenud ligi 150 maa-alust hauda. Hauapanused olid sapoteekidel kullast kui ka vääriskividest annid, mis nüüdseks on muuseumides järelvalve all, kuid hauakambreid võib praegugi vaatamas käia. Täpsemalt olid kambrid valmistatud kivist ja need matkisid koopaid, sest sapoteegid uskusid, et nad on esiajal tulnud maailma koobastest ja kunagi peavad jälle allilma tagasi pöörduma. Kaunistatud olid hauakambrid uhkete ja silmapaistvate seinamaalingutega, ...
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4..Teitihuacani kultuur 11 3.5.Tolteekide kultuur 12 3.6.Asteekide kultuur 12 3.ANDIDE KÕRGKULTUURID 13 4.1. Motsiika kultuur ...
Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur · Riik tekkis 14.saj, pealinn Tenochtitlan(Mexico koha peal)[u. 200 eKr kujuneb Kesk-Ameerika tähtsaimaks linnaks) · Meenutas Veneetsiat sillad, kanalid paiknes saarel · Üle 600 000 kiviehitise, ~300 000 elanikku · Linna keskel võimas tempel ja valitseja palee · arhitektuurist väga vähe järel hispaanlased purustasid kõik(kanalid ajasid ka kinni) · pildid: asteegi madu, vb see linnaplaan ka Olmeekide kultuur · Kesk-Ameerika vanim kõrgkultuur · Mehhiko lahe lõunakaldal kasvatasid maisi · Ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiidid, tipus tempel, paleed, väljakud(I at-st eKr) said hiljem eeskujuks teistele Vana-mehhiko kultuuridele · Kuni 3meetrised basaldist inimpead (meisterlikult raiutud lopsakate vormidega) Sapoteegid ja misteegid · U 500-1000 levis sapoteekide kultuur (olmeekide asualal) arvukalt keraamilisi skulptuure(ilmekalt kujuta...
Sissejuhatus Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Cristoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades, preeriates ja poolkõrbetes,...
Iidne Lõuna-Ameerika kultuur, keda nimetatakse olmeekideks ilmus justkui maa alt ja asustas tänapäeva Mehhiko idarannikut. Arvatavasti pärisid just neilt maajad kalendri ja olmeegid kasutasid ka ratast enne maajasid, st olmeegid elasid enne maajasid. Olmeekidest on ka mitmeid pärandeid: tuntud on nende hiigelsuured kivipead, mis on välja raiutud 10-30 tonnistest kivimürakatest. Kõik kivipead kujutavad eranditult negroidse välimusega inimesi. Kust said olmeegid näha neegrit? Mustade sissevool Ameerikasse algas ju ühes istanduste loomisega Ameerika Ühendriikides. Ometi olmeegid ilmselt austasid mustanahalisi väga. Igatahes mõtlemisainet see kõik pakub.. Sama järsku nagu olmeegid tulid, nad ka kadusid.. Kuhu? Ajalugu on põletatud sõna otseses mõttes. Kui hispaanlased tungisid Lõuna-Ameerikasse, oli selline lahe vend nagu Diego de Landa, kes sai hakkama sellega, et põletas ära tuhandeid maajade käsikirju, piltkirjakogumikke ja hier...
III. AMEERIKA PÕLISKULTUURID Kesk-Ameerika geograafilised ja looduslikud olud Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäestik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Yucatani poolsaarel oli aga põlluharimiseks tarvis metsi langetada ja maad kuivatada. Pikka aega oli väga levinud alepõllundus. Põlluharimine kujunes järk-järgult ja muutus nii Mehhikos kui ka Yucatanis peamiseks elatusallikaks. Peamise elatusallikana kasvatati maisi, millest sai varakult Kesk- Ameerika elanike põhitoit. Tsivilisatsiooni algus II aastatuhandeks eKr oli ulatuslikul alal Mehhikost Yucatanini kujunenud hulgaliselt põlluharijate asulaid. Need linnad olid väikesed ja kuulusid olmeekidel...
Vana-Ameerika kunst Vana-Ameerika kunst Olmeekide kultuur ca 1000 e.Kr. Vana-Ameerika kunst Sapoteegid ja misteegid ca 500-1000 Teotihuacan Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos. u. 1400-1500. Inkade kultuur. Macchu Picchu varemed. u. 1400-1500. Inkade kultuu...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4 Ühikond 4 Kultuur 5 Kiri 6 Religioon 6 Arhitektuur ...
Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221. aastal võttis riigi enda kätese Shi Huangdi. tema valitsusasjast teame Hiina müüri. 209. aastal tuli võimule Hani dünastia, mille tähtsus on Hiina ajaloos nii suur, et osa rahvaid kutsub end...
VANA AMEERIKA KUNST VanaAmeerika Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Suured kunstisaavutused kunstivallas jäävad 16. sajandi algusesse, enne hispaanlaste vallutusi. Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ning mitmekesine. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Sõltuvalt elatusaladest , ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda , nagu näiteks PõhjaAmeerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase baddeini troopikametsad jne. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saab...
Ürgaja kunst 30 000-2000 a. eKr Willendorfi Veenus u. 30 000-25 000 a. eKr (kõrgus 11,9 cm) Inimesi kujutati abstraktsete jumalatena. Materjalideks luu, savi, kivi. Lascaux' koobas u. 16 000-14 000 a. eKr (nim. eelajalooliseks Sixtuse kabeliks) Loomi kujutati väga tõepäraselt ja looduslähedaselt. Tehnikateks süsi, värvimullad ( segatud veega, loomarasvaga, taimemahlaga ), veri. Monistat arvatavasti jumalate ja vaimumaailmaga suhtlemiseks (jahI- ja loomaõnn ), taust ja paigutus polnud olulised. Altamira piison u. 15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujul...
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, ku...
Üldine taust Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. Kultuuril tihe s...
Vana-Ameerika kunst Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud Olmeegi mask riigi ja ehitasid esimesed linnad · Olid nagu sumerid kuid ei leiutanud ratast · Kultuurist on vähe teada · Väikestes külades valmistati keraamikat ja riiet · Rajasid suuri mullast...
INDIA KUNST India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi - küll vanast Mesopotaamiast, küll Vana-Kreekast. Induse kultuur. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas III aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Kunst religiooni teenistuses. Võrreldes Euroopaga esinevad India looduses palju suuremad kontrastid: kõledad ktltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. Indias valitsevad usundid - hinduism, budism, dzainism. Kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Templid ise - peamised vana kunsti mälestusmärgid - meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India skulptuur. Erinevalt egiptuse skultuurist ei ole see staatiline, vaid seda iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zest...
India Hiina Araabia Ameerika põliskultuurid Looduslik Tsivilisatsioon Tsivilisatsioon Kõrbete ja pool- Kesk-Ameerika ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult ning mõlemad ning keskjooksu kollete küllalt erinevates saavad alguse aladel. Põhja poole Mesopotaamia ja piirkondades: Himaalaja ...
Ameerika põliskultuurid Ameerika asustamine Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Eskimod tulid Põhja-Ameerika aladele hiljem. Tuhande aasta eest ulatusid Põhja-Ameerikasse ka viikingite retked, kuid need ei mõjutanud ameerika põliselanikke. Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Kesk-Ameerika tsivilistsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Neid piiras vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas suurte tsivilisatsioonide aeg. Neid võib nimetada Uue Maailma sumeriteks nad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La ...
Arutle ja analüüsi 1. Esimesed tsivilisatsioonid Kesk-Ameerikas olid olmeekide linnad. Linnad olid poliitilised ja usulised keskused. Olmeekidel ei õnnestunudki luua ühtsest riiki, iga linn moodustas omaette võimukeskuse. Enamik elanikkonnast elatus põlluharimisest ja linnades ulatus tavaliselt elanikkond 1000 elanikuni. Kuna olmeekidel polnud oma kirjakeelt siis nende kultuurist ja kommetest me väga palju ei tea aga teatakse, et linna keskel kõrgus enamasti püramiidikujuline tempel. Olmeegid valdasid hästi kiviskulptuuri ning valmistasid palju monumentaalseid inimpäid kujutavaid skulptuure. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid. Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisu...
1Mis on stuupa? Mis kultuuri kuulub? Olmeegid India kultuur. Budistlik kautseehitis. Seda ümbritseb kiistara, 25Kelle dünastia ajal oli india kujutava kunsti klassikaline milles on neli portaali. periood 4-7 sajandil? 2Nimeta India tähtsamad usundid ja jumalad. Nimeta india Guptade dünastia ajal vanim usund. 26Mis on Hiina tähtsaim kiviehitis? Iseloomusta seda. Vanim on hinduism, usundid: budism, hinduism, dzainism. Hiinamüür, 9m kõrgune, 5,5 laiune ja pikkus on 8851.8 m 3Miks tekkis Hiins juba varakult graafika? 27Kuidas nimetati Hiina esimest keisrit, hiina riigi ühendajat? Kuna seal leiutati paber shi huangti 4Kes oli amenhotep iv? 28Milline on valitsemis vorm india skulptuuris. Iseloomu...
Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Ameerika Põliskultuurid Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport Sõj...
E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Jaan Parker 10. klass AMEERIKA PÕLISKULTUURID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport Sõjad ja rahu ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Ameerika põliskultuurid Referaat Koostaja: Eva-Maria Piir Juh. Õp: Sirje Promet Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasi...
Hiina ja Ameerika Hiina Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele. Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Oraakliluud- loomaluudele vajutatud piltkirjatekstid, mille abil ennustati jumala tahet. Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem, tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeteks vaenutsevateks osastisriiki...
'kooli nimi' Põhja-Ameerika indiaanlased Referaat Minu Nimi ** klass Juhendaja: Juhendaja Nimi Koht aastaarv SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Päritolu 4 1.1 Suguharud 4 2. Eluviis 2.1 Riietus 5 2.2 Toit 5 2.3 Elamud 6 2.4 Liikumisvahendid 6 Kasutatud kirjandus 8 2 SISSEJUHATUS Indiaanlasteks nimetatakse Põhja-Ameerikas elavaid tumedanahalisi põliselanike. Nende kombed ja kultuur erinevad päris palju ülejäänud Ameerikast. Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas." ...
Hiina 3500 eKr Usundid: Taoism, konfutsianism ja budism. Taoism õpetus maailma kulgemisest ja sellest avalduvast väest. Konfutsianism õpetus inimese ja ühiskonna harmooniast ja selle saavutamisest. · Esimesed linnad tekivad 3500 a eKr. · Hiinlased leiutasid paberi, püssirohu, portselani, kirja trükikunsti, tindi jms. · Hieroglüüfkiri (2000 märki) arenes välja piltkirjast. · Hiina sai nime Qini dünastia järgi. · Hiina kunsti ja kultuuriõitseaeg oli Hani dünastia ajal. · Kultuuris ja kunstis austatakse väga traditsioone. · 10 000 Zifengi entsüklopeediat · Tangi dünastia naised riigiametites, tarbekunsti õitseaeg. Arhitektuur SUUR HIINA MÜÜR Kiviehitis, mida ehitati 3. saj eKr 15. saj Rajati põhjapiiri kaitseks rändhõimude sissetungi eest. Mõõtmed: 3460 km pikk (alguses 5000 km); 8-16 m kõrge; 6-15m lai Vahitornid ja kantsid iga 3000m järel. Müüri pealt kulgeb tee. Väravad. Ehitatud sav...
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja ...
Lühikokkuvõte filmisisust Mäleta mind - Remember Me on 2010 resisöör Allain Coulter'i poolt vändatud romantiline draama. Filmi kandvaid osasid kehastavad Robert Pattinson, Emilie de Ravin, Chris Cooper, Lena Olin ning Priece Brosnan. Ally (Emilie de Ravin) nägi 11- aastaselt pealt oma ema mõrva New Yorgi metroo platvormil. Nüüd, kümme aastat hiljem, elab ta iga päeva, nagu see oleks ta viimane koos oma detektiivist ülihoolitseva isa Neiliga (Chris Cooper) nende kodus. Tyler (Robert Pattinson) on tujukas ning sihitu 21- aastane noormees, kes elab masenduses oma 7 aastat tagasi enesetapu sooritanud venna teo pärast. Samuti on tal väga keerulised ning teravad suhted oma ärimehest isaga (Price Brosnan). Ühel õhtul satuvad Tyler ning tema parim sõber ja toakaaslane Aidan (Tate Ellington) sekeldustesse, mis lõpeb sellega, et Ally politseinikust isa Tyleri arreteerib. Kättemaksuks selle eest räägib Aidan Tylerile augu pähe, et see Ally südame...
Asteegid oli Mehhiko pinnal elav rahvas 14.16. sajandil. Asteekide rändhõim seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale. Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal. Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi, mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteegi sõjaväe üks peamisi ülesandeid oli võimalikult palju vangide võtmine. Vangid ohverdati Tenochtitlani kesklinnas asuvates hiigelsuurtes püramiid-templites. Inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide...
Vanalinna Hariduskolleegium Vanaaja Usundid Referaat Kaisa Koppel X e klass Ilvar Saar Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Esiajaloo religioon...................................................................................................................... 4 Asteekide ja inkademaa...............................................................................................................5 Muistne Lähis Ida.....................................................................................................................7 Vana- E...
Sissejuhatus Paarikümne aastaga on teadmised maiadest märkimisväärselt või isegi tohutult suurenenud, suuresti tänu ootamatu maiade kirja desifreerimisele. Tänu sellele on mõneti ka inimeste arusaamad maiade kui metsikute vihmametsade elanike suhtes paranenud. Maiasi võib pidada Mesoameerika võimsamaks ja omanäolisemaks rahvaks. Nende kõige mõjukam valitsusaeg jääb vahemikku 200- 900 pKr. Maiad olid võimelised ehitama ainuüksi väikeseid abinõusid kasutades suuri ja uhkeid kivist ehitisi, milleks valdavalt olid paleed ja püramiidid. Üheks grandioossemaks ehitiseks võib pidada Castillo püramiidi Chichèn Itzàs, mille astmete arv moodustas numbri 365 ehk siis 1. aasta. Maiad polnud mitte ainult edukad kunstis, vaid ka astronoomias kui ka matemaatikas. Keerukaid ehitisi tundma õppides saame palju teada maiade kultuurist, samas ka argielust, kuid suuremad teadmised nende tsivilisatsioonist on tekita...
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
