Referaat teemal Koolivorm Senini olen koolivormiga kokku puutunud vaid vanu albumeid vaadates ja kuulnud vanemaid sellest rääkivat. Soovin teada, kas ka praegu oleks koolivorm võimalik, mis on sellega seotud plussid ja miinused. Kuidas suhtuvad teised minu eakaaslased sellesse mõtesse ja milline oleks vanemate suhtumine koolivormi taaselustamisse. Samuti püüan selgusele saada, kas vorm tuleks täielikult taaselustada või oleks vajalik vaid mõni ühine element. Huvitav on ka praegu kasutusel olevaid vorme uurida.
Kohustuslik koolivorm Ei taga distsiplineeritust, võrdsust võrreldakse muid asjuEi vähenda vägivalda Mitu komplekti ei ole odavam Kelle raha eest Raske hooldada Kõigile ei meeldi/sobi. 1. Riiete ja värvide suur valik teeb otsustamise lapsevanemale keeruliseks ja ka kulukaks, sest laps võib tahta vormist võimalikult laia kombinatsiooni. Samuti muudab liiga suur valikuvabadus vormiriietuse laialivalguvaks. Tere, kallid kuulajad! Täna sooviksin kõneleda kohustusliku koolivormi miinustest. Vanem põlvkond mäletab kindlasti igavat ja ebamugavat vormi, mida päevast päeva kandma kohustati. Õpilaste rõõmuks loobuti koolivormist kiiresti pärast taasiseseisvumist 1990. aastatel, kuid selle taastasid uuesti eliitkoolid eesotsas Audentese erakooliga. Tänaseks on oma kindel vorm enam kui kümnel koolil ning selle populaarsus aina kasva...
Kohustuslik koolivorm on põhjendatud Kohustusliku koolivormi kohta on palju erinevaid argumente, pooleks poolt ja vastuhääli. Koolid proovivad õpilasi korralikeks inimesteks kasvatada, mis põhjustab konflikti koolivormi pooldajate ja vastuolijate vahel. Kool tahab, et õpilased kannaksid korrektset riietust, nagu korralikes töökohtadel näiteks kontori töötajatel. Olen kuulnud, et lohakas riietus paneb inimesi endid ka lohakalt käituma. Korralikud riided aga samas panevad selles käiva inimese ennast korrektsemana, tublima ja töökamana tundma. Sellest järeldades peaks koolivorm inimeste töökust ja õppimistahet suurendama, kuid see on vaid utoopia. Koolivormi probleem tõstatati väidetavalt sellepärast, et väiksemad lapsed pidavat narrima üksteist firmamärkida pärast. Hiljem saavad nad täiskasvanumaks ja ei pööra sellele erilist tähelepanu. Koolivormiga proovitakse saavutada ka seda, et kõik õpilased tunneksid...
Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008 Kohustuslik koolivorm Eesti koolides Halvad mälestused Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja järjest seavad koolid sisse vormi. Sõjaeelses Eesti Vabariigis aitas koolivorm kaasa koolikesksuse kujundamisele. Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle- eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivor...
KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS Getri Mitt Moestilistika IV Univormide ajalugu Õppida, õppida, õppida! – V.I Lenin • Kaudselt mõjutas Nõukogude aja koolielu kõige rohkem Vladimir Lenin, hiljem Jossif Stalin • Lenin ja Stalin on tuntumad kommunismi rajajat ja edasiviijat • Koolid olid sunnitud neid ülistama • Koolinädal kestis 6 päeva • Koolivorm oli kohustuslik • Keelatud olid ehted, meik. Tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ning poistel ei tohtinud olla pikki juukseid. Reeglite rikkumisel ootas karistus. • AJALOOST • Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Tookord kuulus Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Selle suure riigi juhtide arvates pidid kõik lapsed käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. • Koolivormi juurdumine võttis pikalt aega, e...
Kohustuslik koolivorm on põhjendatud Lugupeetud daamid ja härrad, kallis publikum. Pöördun teie poole kõnega, mis põhjendab kohustuslikku koolivormi kandmist. Enne alustamist palun ma teil mobiiltelefonid välja lülitada või hääletuks sätestada. Koolivormil on palju plusse. Koolivorm on soliidne riietus. Paljud õppeasutused on selle kohustuslikuks teinud, sest see ühendab koolipere ning käib akadeemilise asutuse juurde. Koolivormi kandmine on põhjustanud Tallinna Arte Gümnaasiumis palju vastukaja. Eelkõige on see tingitud sellest, et see võeti vastu alles mõni aasta tagasi. Õpilased olid harjunud riietuma nii nagu tahtsid. Tänapäevaks on see kõik muutunud ning kohustuslikus korras tuleb seda kanda igapäevaselt. See on seadnud piirid eputavatele tibidele ja mitmetele moegurudele. Nad ei saa enam koolis käia nii nagu tahavad, vaid peavad järgima ranget reziimi, sest muidu ähvardatakse ...
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt...
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt...
Koolivormi poolt ja Vastu. Koolivormist on räägitud palju, et seda kehtestada kõikidele koolidele,viimasel ajal on koostamisel uus õppekava ja sel teemal pole enam nii palju hetkel räägitud. Praegu on koolivormid kasutusel ainult erakoolides ja eliitkoolides. Tavakoolides on võimalik osta soovijatel kooliembleemiga meeneid, aga see ei ole kohustuslik. Minu arvates on koolivorm hea mõte ühtlustamaks õpilasi. Igal õpilasel on erinevad rahalised võimalused ja tänu koolivormile ei teksiks probleeme välimuse kallal nii palju, kui praegu. Tänu koolivormile tunneksid õpilased ennast kui ühtne koolipere, nad tunneksid kindlasti rohkem uhkust oma kooli üle. Kooli-koju minnes eristuksid iga kooli õpilased. Koolivormid on erinevad, on kallimaid ja odavamaid, see võib jälle tekitada probleeme õpilastes ja eelkõige vanemates, et mis võimalused kellegil on osta ja kas on võimalik võtta järelmaksu jne. Koolivorm meeldiks pigem nooremat...
--- 10-15 aastat tagasi käisid õpilased veel ringi koolivormiga, mis vaid vähestele meeldis. Mitu põlvkonda inimesi on kasvanud ülesse õpetajate igahommikuse kontrolli saatel, kus vaadati üle, et kas ikka koolivormi juurde kuuluv müts on peas ja, et keegi ei kannaks keelatuid välismaiseid teksapükse. Demokraatia arenguga kadus see mood ära. Eesti taasiseseisvumise järel ei tuntud vormiriietusest ka mittemingisugust puudust. Kes siis tahaks, et iga hommiku keegi kontrollib, mis sul seljas on ja veel vähem tahetakse, et keegi tuleb sulle ütlema, mida sa pead kandma. Meie arvates ei peaks olema ühes demokraatlikus riigis mitte mingisugust kohustust, et sa pead kandma koolivormi, kui sa tahad käia koolis. See, mida kantakse, las jääda ikka iga inimese enda otsustada. + Keegi ei ole kellestki parem, kedagi ei norita halbade riiete pärast - Tänapäeval on lastel mobiilid, i-podid, ja muud elektroonikavidinad, nüüd otsustatakse paremust juba se...
Kas koolivormiga või koolivormita? Koolivorm on üks osa koolielust paljudes riikides. Ka paljud Eesti koolid nõuavad koolivormi kandmist. Sellegipoolest on mõned koolid otsustanud vaba riietuse kasuks. Maailmas on palju erinevaid arvamusi selle kohta, kas koolivorm on hea või halb. Peaaegu kõikides Eesti koolides on olemas oma unikaalne koolivorm, aga väga vähestes koolides on seda kohustuslik kanda. Koolivorme tehakse erinevatest materjalidest ning nad on erinevat värvi. Paldiski Põhikooli vorm on kollane ja must, Keila Koolil sinine ja must, Tallinna Reaalkoolil tumesinine. Kuid kõikidel nendel koolivormidel on ühine omadus, nad näevad välja elegantsed ja ranged. Laste arvamused koolivormist ei lange kokku. Mõned ütlevad, et nendele meeldib vormi kanda, aga teised eelistavad pigem teksapükse ja T-särki. Minu arvates on koolivormil nii plusse kui ka miinuseid. Esiteks, koolivormi kasutusele võtmisega tundu...
Kõne koolivormi vastu Tervist austatud kuulajad. Tegelikult pole ma siin selleks, et teile peale sundida oma arvamust, vaid pigem sellepärast, et avaldada teile oma mõttemaailma uksed teemale "Koolivormi poolt/vastu.,, Minu seisukoht on selles probleemis rohkem "vastu,, poolt. Ma arvan, et paljud jagavad minu arvamust. Kuid miks pole koolivorm nii aktuaalne tänapäeval? Vanasti kandsid kõik koolivormi ja polnud probleemi. Tänapäeval on kõik rohkem arenenum ja mitmekülgsem, kui niiöelda meie vanaemade aeagadel. Praegu on suur-suur valik muid riideid, mida selga panna. Kas tõesti valiksid sina, noor ja rõõmasameelne koolilaps, lõbusa värvilise omanäolise särgi asemel näotu ühesuguse argipäevase koolivormi ? Mina nii ei arva. Sattusin lugema ühte meie koolis käivat noortele suunatud ajakirja tundRuudus. Seal oli ka artikkel koolivormi kohta, mille ma kodus usinasti ka läbi luges...
Lugupeetud klassikaaslased, Meie koolis on tahetud ellu viia koolivormi kandmise idee. Korraldati hääletus ning napilt jäid võitjaks need, kes seda ei soovinud. Leian, et see on väga hea, sest muidu oleksid kõik vanemad sunnitud oma võsukestele koolivormi välja ostma ning majanduslikes raskustes peredele oleks see päris suur hoop, eriti kui arvestada praegust majanduskriisi järgset aega, kus paljud inimesed on oma töö kaotanud ning kes rohkem palka saanud, elavad säästudest, kuid kes enne kuidagi ots-otsaga kokku tulid, on nüüd päris näljapajukil. Mõnel on vaja üles kasvatada lausa kaks, kolm või veelgi rohkem last. Mõelgem nüüd sellele summale, mida need pered välja peaksid käima. Teiseks, koolivorm võib nädala keskel määrduda. Sellel juhul tuleb ilmselt reedeni mustade riietega koolis käia, sest riideid nii kiiresti pesta ja kuivatada ei jõua. Viimaks, koolivorm on väga ebaoriginaalne ning nõukogude, kus i...
Koolivormi head ja halvad pooled Koolivormi kandmine on mõnes koolis kohustuslik, kuid mõnes mitte. Paljudel on koolivormi kohta omad arvamused ja kõigil on isiklikeks arvamusteks õigus. Kuid kas koolivormi kandmine on siiski kasulikum õpilastele või tekitab see just probleeme. Koolivormi kandmine näitab, et inimesed on viisakad. Kui kannad koolivormi siis on see ju puhas ja näeb välja hea. Kui aga koolivormi ei oleks , käiksid lapsed dressidega ja kuna kool on ameti asutus siis ei kõlba koolis käija dressidega. On tehtud katseid, kuidas inimesed suhtuvad teistesse inimestesse lähtuvalt nende riietest. Inimestesse kellel on puhtad ja viisakad riided suhtutakse austusega aga ned, kellel on määrdunud, katkised või vabaaja riided neid ei austata nii palju ja neid hinnatakse teisiti. Kuna kool on ameti asutus võiks seal kanda koolivormi, mis jätab inimestest hea esmamulje. Koolivormid on kallid ja jäävad vä...
School Uniform is a bad thing To start with, school uniforms have many good sides for students. However, uniforms also have bad sides which are particulary involved with financial problems. Each and every person in the world is different, and by making people dress the same, they can't express themselves fairly the way that they would like to. Having school uniforms is not necessary, and there are many reasons to prove it. Some people say that wearing a school uniform stop the bullying, because all children wear the same clothes. But it's not true - the bullys and other evil student will always find another reason to make somebody feel bad - like glasses, pimples or overweight. Second reason that schools have school uniforms is because of the gangs. They believe, when all of the children wear the same clothes, they will not have any gangs. But students communicate with each o...
Tartu Kutseharidus Keskus Iseseisevtöö Ema kooli mälestused Keit Kaal MO09 Tartu 2012 Ema jutustab Minu koolitee algas 1980 aastal Võnnu 8kl.koolist.Eriliseks tegi selle kooli see,et ta asus alevikust väljas,maal. Koolile kuulus väga suur kooliaed.Seal kasvatati kõike-lilli, juurvilju, igasugu puid jne.Koolimaja köeti puudega ,kütjaks oli kooli koristaja. Igas klassi oli umbes 15 õpilast ,nii et õpetajal väga raske ei olnud õpilastega.Kooli söökla asus koolimajast umbes 200 meetrit ,tiigi ääres. Kooli toidud olid kodused ,väga maitsvad,eriti maitses mulle piimakisell ,mille sarnast pole varem saanudki. Koolis tegutses ka kino,seda sai vaadata igal esmaspäeval ja pilet maksis 5 kopikat.Huvitavad olid ka laulmistunnid,klaverit koolis polnud ,nii et laulda tuli akordioni saatel. Koolivorm koosnes sinisest vestist, seelikust ja natuke vähem sinisest vormi pluusis...
Eliitkool Eestis on palju erinevaid koole. Mina olen valinud eliitkooli, mõeldes ennekõike oma tulevikule. Eliitkool kindlustab õpilasi palju parema haridusega. Nimelt arvan, et käies selles koolis on mul peale kooli lõpetamist paremad võimalused edasiõppimiseks mõnes mainekas kõrgkoolis. Samas arvan, et korraliku hariduse võib saada igast koolist. Kõik oleneb ainult õpilasest, kui palju tal on tahet ja vähegi annet. Oma koolist saan kindlasti head kogemused tulevaseks eluks. Kuna õppimine on meie koolis küllaltki pingeline ning ma olen sellega harjunud. Küllaltki head on ka õppemeetoodid. Hea on ka, et on kehtestatud oma koolivorm, mis aitab õpilastel tekitada ühtekuuluvustunnet. Ma ei arva, et koolivorm muudab haridusasutuse mingiks karistusasutuseks, pigem vasupidi. Koolivormi kandmine aitab välistada õpilaste kihistumist, et kes on rikkad ja kes on vaesed. Vaesemate perede lapsed ei pea kannatama oma odavamate riiete pärast ega eri...
Võru Kesklinna gümnaasium Riietus koolis Uurimistöö Koostaja: Marja Kangur Juhendajad: Eevi Tarro Tiiu Ojala -2011- Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Peatükk 1.............................................................................................................................4 Peatükk 2.........................................................................................................................5-7 Peatükk 3.............................................................................................................................8 Peatükk 4.............................................................................................................................9 4.1. .............
Vana aja kool Kooli mindi vanal ajal seitsmeaastaselt. Väiksemate laste elu oli rahulik, neid lasti niisama olla, neid koolijuttudega ei tüüdatud.Aga vaevalt oli laps seitsmeaastaseks saanud, kui täiskasvanud hakkasid talle koolijutte rääkima Kooliasjad Koolikott Koolikotti nimetati ranits Miks vana aja portfellerid kiiresti kulusid? Sest lapsed lasid potfelleritega talvel mäest alla Juuksed punuti kahte patsi, et valus oli, ja sidus valged siidilehvid otsa Koolivorm Koolitüdrukud hakkasid kandma sinist pihikseelikut või seelikut, poiste koolivormiks oli tume ülikond. Nii poisid kui ka tüdrukud kandsid argipäeviti rohekassinist koolipluusi, pidulikeks puhkudeks oli ette nähtud valge pluus, mis tüdrukutel oli rüüsidega. Põll kadus koolivormist, seda kandsid vaid mõne vene õppekeelega kooli õpilased. Vana vormi lubati edasi kanda, kuni see veel kandmiskõlblik ...
,,Pan Kleksi akadeemia." 1.)Kes on peategelane,kui vana ta on,miks ta õpib selles koolis? Peategelane Adam Põikpea on 12.aastane;Ta on selles koolis,sest tal olid kogu aeg kodused tööd tegemata ja lõpuks ajas ta mitmesse kohta tinti peale mis maha ei tulnud.Peale seda otsustasid ta vanemad panna ta sinna kooli. 2.)Kus asub akadeemia;milline on see hoone?Akadeemia asub sokolaadi tänava lõpus;Hoone on neljakordne,mis on ehitatud värvilistest telliskividest. 3.)Millise põhimõtte järgi võtab Pan Kleks oma kooli õpilasi,miks?Kuidas see tava sobiks tavakooli,miks?Pan võtab ainult a-tähega algavaid õpilasi,sest ta ei hakka oma pead tähestikuga vaevama.See ei sobiks tavakooli,sest siis jääksid paljud õpilased hariduseta. 4.)Kuidas nägi välja koolipark,kuhu viisid müüris asuvad väravad?Koolipark oli ilmatu suur ja nägi välja selline:palju nõgusid;orge ja kuristikke;parki piirab kõrge müür.Väravad viisid naabermuinasjuttudesse nt:,...
VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas....
Minu vanaema läks kooli 1 klassi 1957.a sel ajal oli koolilastel lihtne koolivorm. Tüdrukutel koolimüts ja tumesinine kleit. Kleidil pidid olema valged kätised ja valge krae. Pidi olema hoolikas, et need oleksid alati puhtad. Neid tuli sagedasti vahetada. Selleks pidi iga kord krae ja kätised kleidist lahti harutada ja peale jälle tagasi õmmelda. Alguses aitas lapsevanem, hiljem aga sai iga tüdruk ise sellega hakkama. Kleidi peal kanti põlle, mis oli igapäevaselt musta värvi. Pidupäevadel kanti valget põlle. Ilus põll oli selline, millel olid rüüsid ääres. Koolivormi kaunistas oktoobrilapse märk. Hiljem punane pioneerirätik, mis oli kolm nurkne ja setud erilise sõltusega. Roland
Sassi kool Sassi algkooli maja ehitati ümber endisest Sassi mõisa härrastemajast, mis algselt oli ühekordne kivimaja. Koolihoone valmis 1928. aasta sügiseks (10 aastat ehitati). Kui kool avati, hakkasid Sassi 6-klassilises algkoolis käima Sassi, Koksi, Kuiste, Väkra, Kõriska, Männiku, Rahu, Pahna ja Jursi küla lapsed. 1933. aastal suleti Tõnija külakool Rõõsal ja Tõnija lapsed hakkasid samuti käima Sassi algkoolis. Sassi 6-klassiline algkool oli igati jätkusuutlik: 1928./29. õppeaastal õppis koolis 72 õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I klassi 29 õpilast, edaspidi, aastatel 1934 1938, püsis kooli astujate arv vahemikus 21-27. 8 Lapsed õppisid koolis emakeelt, usu- ja kõlblusõpetust, matemaatikat, joonistamist, laulmist, saksa keelt, tööõpetust, võimlemist. Neljandast klassist lisandusid kodulugu, loodusõpetus, tervishoid, ajalugu ja kodanikuõp...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Markos Herm Vm-22 “Nõukogudeaegne elu Eestis” Kodutöö Tallinn 2022 Kuidas oli elu Eestis nõukogude ajal? Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis oli NSV Liidu Liiduvabariik. NSV Liidus olid kõik inimesed võrdsed ei olnud rikkaid ega vaeseid, kodud olid kõigil põhimõtteliselt samasugused ja kui kellelgi midagi uut ja huvitavat oli siis esimene küsimus oli see: “Kust said?“. Inimeste elu oli lihtne elati majas või korteris, linnas või maal. Poodides valdas enamasti kaubadefitsiit, sest nii kui midagi uut tuli siis see osteti kohe ära, mis siis, et seda isegi vaja polnud, parem kaup oli letiall mida siis sai tutvuste kaudu omale soetada, mis poelettidele ei jõudnutki (letialune kaup), defitsiit oli peamiselt suitsuvorst, vetsupaber ja teised tavalised esemed kodudes. Poe letid olid enamasti tühjad aga peo lauad olid siiski toitudest lookas. Isegi kui poes oli kaupa ja kui i...
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........
Koolielu vanasti minu ema ajal Minu ema käis Põhikoolis aastail 1975-1979. Vanasti minu emal oli kooliajal kõigil ühine koolivorm. Tüdrukutel olid pluusid, seelikud, püksid, vestid, jakid ja ka ühesugused mütsid. Poistel olid pluusid, püksid, vestid, jakkid ja ka mütsid. Kooli riietehoid oli minu emal keldrikorrusel, mis oli alati kevadel vett täis . Enne lõuna- söögile minegut tuli koridori peale üles rivistada ja kontrolliti, kas käed on puhtad, siis mindi rivis lõunasöögile. Tuli täita igal aastal ühiskondlikke töötunde koolis. Näiteks kartuleid koorida, koristada, rohida jne. Kui poistel täid olid peas või tegid pahandust, viidi katlamaja ja katlamajas aeti juuksed maha. Igal aastal toimus minu emal klassiekskursioonid, Eesti erinevatesse paikadesse. Käidi ka bussiga Tallinnas teatris ja tsirkuses. Minu emal olid kooliajal ka tantsu-kursused, mis p...
,,Turvaline kool läbi minu silmade´´ Turvaline kool on selline kool, kus on õpilastel hea õppida ja pedagoogidel hea õpetada. Ma valisin selle teema sellepärast, et ma puutun õpilasena kooliga väga palju kokku. Minu arust on turvaline kool selline kool, kus õpilastele on tagatud järelvalve, et kaasõpilased üksteisele liiga ei teeks, nagu meie koolis on õpetajad koridoride peal valvamas vahetundide ajal. Et järelvalvaja ei oleks nagu turvamees, peab õpilastel olema hea kodune kasvatus, et nad kuulaksid pedagoogide sõna ning mis on oluline, hooliksid üksteisest ja ei ründaks üksteist kas verbaalselt või füüsiliselt. Ja kui sa märkad, et kedagi rünnatakse, siis tuleb alati vahele astuda,või vanem isik appi kutsuda, et asi ei saaks hullemaks minna. Turvalises demokraatlikus koolis on tähtsaim lüli koolidemokraatia, kus saadakse kooli veel turvalisemaks teha, näiteks karmistades kooli sisekorra eeskirju. Minu koolis on k...
Kommentaar B.Püve ja J.Püttsepa artikli ,,Koolimood: kampsun nurka, fliis asemele" kohta Lugesin läbi B.Püve ja J.Püttsepa artikli ,,Koolimood: kampsun nurka, fliis asemele. Minu arust ei ole koolivorm vajalik, sest ma arvan, et õpilased ei taha koolivormi kanda. Minu arvates tuleks ikka alguses õpilastelt küsida, kas nad tahavad kanda koolivormi. Margit Tätte ütleb ,, Tüdrukud kannavad väikesi, naba paljastavaid toppe". See on tõsi aga vähesed kannavad selliseid toppe. Minu arust on see kole ja ka hakkab sellega kiiresti külm. Sellega ma ei ole nõus, et teksad on välistatud ja kõlbavad ainult impregneerriidest lohvakad paljude taskutega püksid. Selliseid pükse ei kanna keegi ja paljud kannavad teksapükse niitüdrukud kui ka poisid. See, et poiste T-särkidel on ropud kirjad või paremal juhul metallibändide pildid peal, sellega ma ei ole nõus, sest koolis ei kanna keegi selli...
Kommentaar B.Püve ja J.Püttsepa artikle ,,Koolimood:kampsun nurka,fliis asemele " kohta Lugesin B.Püve ja J.Püttsepa artiklit ,,Koolimood:kampsun nurka,fliis asemele".Seal oli ka Kirjutatud koolivormi kohta. Minu arvates võiks olla igas koolis koolivorm. Siis oleks kõik Riietuse suhtes võrdsed. Artiklis oli kirjas ,,Poiste T-särkidel on ropud kirjad või paremal juhul metallibändide pildid peal". Olen selle väitega nõus, sest poisid lasevad endale T-särgi peale panna selle kirja või sõna mis parasjagu pähe tuleb. Margit Tätte väitis, et ,,Teksad on välistatud, kõlbavad ainult impregneerriidest lohvakad paljude taskutega püksid". Selle väitega ma nõus ei ole. Nüüd käiaksegi peamiselt teksadega koolis, tööl, vabal ajal. Veel ei nõustu ma väitega, et ,,Tüdrukud kannavad väikesi naba paljastavaid toppe".Nüüd käiakse väga harva selliste riietega. Nüüd vist mõeldakse kas tahetakse neerupõletikuga haiglas istuda....
Jaapani haridus Koostaja: Liinu Tuust 12F Haridussüsteem.. Peavad lugu haridusest Üldine koolisüsteem loodi 19.sajandi II poolel 20.sajandi alguseks oli pea kogu rahvas omandanud kirjaoskuse 99% algkooliõpilastest käib riiklikes koolides Vaid 30% keskkooliõpilastest käib erakoolides Haridussüsteem.. 6 aastat algkool (shgakk) 3 aastat alama astme keskkool (chgakk) 3 aastat kõrgema astme keskkool (ktgakk ehk (kk) Ametikoolid Ülikoolid ja kolledzid Eri astmed sisseastumiseksamid Haridussüsteem.. Ettevalmistuskoolid (yobiko) Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab lõpetama hea keskkooli. Koolielu.. Kooliaasta algab 1.aprillil Kooliaasta lõpeb märtsi keskel Vaheajad: Suvel on mõnenädalane vaheaeg 2 vaba nädalat uue aasta paiku Paar vaba nädalat ennem u...
Kolmanda maailma probleemid ja nende lahendamine Kolmandaks maailmaks nimetatakse külma sõja aastate riike, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Nimetus tekkis 19-20 sajandil. Kolmanda maailma riikides oli suur hulk probleeme. Milles need seisnevad? Kes ja kuidas peaks neid lahendama? Esimese probleemina nimetan suurt võlga emamaale ja monokultuuri. Emamaadelt võeti väga suure protsendiga laenu ja nüüd on riigid sõltuvuses endisest emamaast. Mina arvan, et kolmanda maailma riigid peaksid arendama erinevaid majandusharusid näiteks põllumajandust, metallitööstust ja muud, et saaks arendada kaubavahetust. Siis suudaksid nad ka tasapisi võlgu maksta. Suure probleemina nimetan puhta joogivee puudust. Sellega kastetakse põllumaid, puid, põõsaid jms. Arvan, et see on puhta joogivee raiskamine. Kastmiseks sobib ka jõe ja järve vesi või näiteks puhastatud heitvesi...
KODUNE TÖÖ5 1.Millal ja kelle käsul sai venestamispoliitika alguse?(2p) Venestamispoliitika sai alguse 1881. aastal Aleksander III käsul. 2.Kuidas mõjutas venestamine Eesti ...(3p) a)koolikorraldust 1887 kehtestati alg- ja keskkoolis õppekeeleks vene keel. 1892. aastast pidi vene keeles õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku ...
Kas riie rikub meest Juba ammustest aegadest on inimene tundnud vajadust katta ennast riietega. Kas siis vajadusest näiteks külma vastu või lihtsalt näitamaks oma paremust teistest läbi riiete. Mida rohkem aeg on edasi läinud, seda mitmekülgsemaks on muutunud ka riietus. Vanasti olid näiteks kindlad riietusnormid, kuid tänaseks on suuremal osal paikades need palju leebemad või puuduvad ültse. Riietus oleneb suures osas kultuurist ja paokkonnast, näiteks Alaskal või kröönimaal ei läheks sa õue jalas sandaalid ja seljas T-särk, nagu samamoodi ei teeks sa vastupidist Havail või mõnel muul soojal maal. Riietumisel lähtutakse ka aastaajast. Ka traditsioonid on riiete valimisel väga tähtsad, keegi ei vaata su peale halvasti, kui käid ringi natukene paljamalt mõnes liberaalses riigis, kuid seda võidakse halvaks panna islamistlikes riikides. Mõned inimesed joonduvad selle järgi, mis on hetkel nii öelda in.Kui moes on roheline...
ALGHARIDUS KÕIGILE! Kui palju on lapsi kes ei käi koolis? Vaid 87% maailma kooli-ealistest lastest käib põhikoolis. 72 miljonil lapsel pole täna, 21. sajandil, kooliskäimise võimalust. Kõige rohkem on neid lapsi, kes koolis ei käi Saharas ja Kagu-Aasias Miks on neid lapsi palju kellel puudub algharidus? Alghariduseta lapsi on sellepärast juba nii palju, et vaestes peredes on palju lapsi kohati 5-13 last. Suurte perede vanemad on kohati ka ise harimatud, nad ei tea midagi näiteks rasedusvastastest vahenditest. Paljud suurteperede emad Saharas kui ka Kagu-Aasias müüvad oma lapsi või sunnivad neid väga varajases nooruses tööle! Miks lapsed ei saa koolis käia? Vaesus- vanematel puudub võimalus osta koolivorm, kirjatarbeid ning vihikuid. Lapsed peavad tegema rohkesti kodutöid. Haigused Kodu lähedal puudub kool. Kool asub näiteks linnas. Kooli kohad on täis. Milleks üldse haridus? Haridus on meile tähtis, et tänu haridusele saame me tre...
Nõukogudeaegne kool Kallavere Keskkool 7.Klass Carol-Liis Tragel 2014/2015 õ-a Esimesed külakoolid olid madalad talutare meenutavad hooned, väikeste akendega ja õlg katustega. Seal õppisid lapsed vaid kaks kuni kolm talve lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja usuõpetust. Tihti olid lapsed koolis terve nädala ja seepärast oli nädala toidumoon ka kaasas. Tol ajal külmkappe ei olnud ja toitu hoiti sahvris. Toiduks oli leib, kartulipuder või tangupuder, vahest ka tükike liha. Joogiks lähker hapupiimaga. Õppimine toimus pikkade laudade ümber, kus põlesid vaid 1-2 küünalt. Igal lapsel oli väike tahvlike, kuhu ta kirjutas krihvliga. Õpikuid oli vähe ja neid tuli jagada mitme lapse vahel. Ajad möödusid ja koolid muutusid nõukogulikeks. Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Kõik lapsed pidid käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes ...
Nõukogude Eesti kool ja õpilane 19441991 Nõukogude Liidu hümn... (lühiversioon) Õppida, õppida, õppida! V. I. Lenin Kaudselt mõjutas nõukogude aegset koolielu kõige rohkem Vladimir I. Lenin(1870 1924) ja hiljem Jossif V. Stalin(18791953) Lenin ja Stalin on kaks kõige tuntumat kommunismi rajajat ja edasiviijat Lenin muutus NSV Liidu elanike jaoks iidoliks Lenini surma järel ta keha balsameeriti ja pandi rahvale vaatamiseks mausoleumi Moskva Punasele väljakule Koolid olid sunnitud neid ülistama Koolist Kohustuslik oli keskharidus (tasuta) Kooli mindi 7aastaselt Koolinädal kestis 6 päeva Ülesanne oli õpetada lapsi marksismi leninismi vaimus NSV Liidu tulemisega muudeti koolisüsteemis palju saksa keel asendati vene keelega Õppeainetesse tulid sõjal...
Koolisüsteemide võrdlus 20. sajandi alguse Eestis ja tänapäeval Toetudes romanaile A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" II osa Viimase sajandi jooksul on haridus, mis veel sadakond aastat tagasi oli enamjaolt siseriiklik asi, muutnud suurelt globaalseks nähtuseks. 20. sajandi keskpaika saab kõnelda hariduskriisi perioodiks, mis võrreldes tänapäevaga on totaalselt muutunud, mida valgustas ka selgelt A.H.Tammsaare kirjutatud romaan ,,tõde ja õigus" II osa. Antud teosest võis välja lugeda, et suureks probleemiks 20. sajandi alguses oli hariduskriis. Inimestel oli raske omandada haridust, suurelt pidi leppima kõigest algharidusega. Alles aastatel 1949 muutus haridus kättesaadavamaks ja muutus kohustuslikuks 7-e klassi hariduse omandamine. Tänapäeval tuleb noorukil omandada vähemalt põhiharidus või käia koolis, kuniks õpilane saab 17 aastaseks. 20. saj alguses oli tugev erakool (võrdsustatud tänapäeva gümnaasiumiga) kättesaadav vähestele ja ainu...
Minu isa mälestused koolist Minu isa on käinud esimesed 8 aastat Vändra keskkoolis ja pärast seda suundus ta Paide Kutsekeskkooli. Mu isa sai endale sellise hariduse mida ta soovis. Mu isa soovis saada eriala, et ta saaks varakult tööle ja saaks autoload. Ta vanemad panid talle mõned nõudmised. Ta ei tohtinud jääda istuma. Talle keelati võistlused ära kui tal polnud hinded korras. Isa vanemad pidid ka ikka mõnikord koolis käima, sest isa oli teinud lollusi või olid hinded halvad. Kuigi vahetevahel käisid ta vanemad koolis sellepärast, et oli vanemate kokkutulek. Kui isa käis Vändra koolis siis külastasid õpetajad tema kodu aga kui isa läks Paide Kutsekeskkooli siis enam ei külastatud. Kui isa Vändra koolis käis siis oli tal vaja minna ainult 500 meetrit koolini. Ta käis mööda Vändra alevikku. Ta läks kooli oma sõpradega kes elasid temaga ühes ja samas majas. Kuid kui ta oli Paides siis ta elas ühiselamus mis o...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad.................................
Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi laste...
Väärtushinnangud läbi aegade Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad oluliselt koos ajaga. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Väärtushinnangud mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Kuidas on muutunud inimeste väärtushinnangud ajaga? Tänapäeval väärtustatakse liialt raha. Iga liigutuse eest küsitakse hinda, midagi ei saa enam tasuta. Raha on muutunud tihti ka tähtsamaks kui inimsuhted. Ka Jaan Tätte teoses ,,Ristumine peateega" oli Roland nõus Laura suure summa eest maha müüma. Rahal on väga su...
Jakob Westholmi Gümnaasium KASVATUS ERI KULTUURIDES MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA? Tallinn 2011 Kasvatuse saavad inimesed kätte lapseeas, millest suur osa veedatakse koolis. Oma referaadis räägin kommetest ja kasvatusest jaapani koolides ja võrdlen seda eestlaste omaga. Jaapani valisin just sellepärast, et nende metoodika ja koolikasvatus erinevad Eesti omadest väga suurel määral. Nagu paljud eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal kui Eestiski 19. sajandi teisel poolel ja on seega üks vanemaid maailmas. 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu või suurem osa rahvast oli omandanud kirjaoskuse. Jaapanis õpib praegu 99% algkooliõpilastest riiklikes koolides ja ka keskkooliõpilastest käib erakoolides ainult 30%. Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledzites tuleb läbi teha sisseastumiseksami...
Kool annab, kool võtab Üks oluliseim etapp inimese elus on koolis käimine. Inimene peab koolis käima kohustuslikult põhikoolis üheksa aastat, kuid hea hariduse saamiseks peab minema edasi gümnaasiumi või kutsekooli. Tänapäeval on raske elus hakkama saada, kui pole korralikku haridust ning kogemusi, tööandjad ei taha palgata inimesi, kes ei ole seda tööd varem teinud või sellele vastavat haridust saanud. Seega on koolis käimine väga tähtis. Üks peamisi koolis käimise funktsioone on õpetada õpilastele teadust ja tarkust. Need on väga olulised, sest ilma teadmisteta on päris raske elada. Kui midagi juhtub looduses, siis inimene ei pruugi mõista seda, mis juhtus, mille alusel, mida selle ennetamiseks teha saaks jne. Näiteks kui teadus ei oleks nii arenenud kui praegu, siis me ei oleks teadlikud paljudest ohtudest, mis meid ümbritsevad: maa võimalik kokkupõrkamine mõne taevakehaga, igasuguse keemia kas...
PREPPY STIIL Preppyde termin tuleneb keskmisest kõrgema klassi vanemate võsukeste kolledži eelsest ettevalmistusest eliitkoolides. Ivy Leagueí stiilis riietus saavutas Ameerikas populaarsuse juba 1950-ndatel ning 1970-ndate lõpus kujunes välja preppy stiil, mis on viimasel ajal jõuliselt pead tõstnud. Ameerika idaranniku ülikoolide koolivormist välja kasvanud stiil muutus trendiks levides 1980ndate kestel hoogsalt üle maailma. Kelmikad koolitüdrukud vallutavad kontoreid ja linnatänavaid. Kes oleks arvanud, et koolivorm inspireerib moetrende ja muutub kunagi sedavõrd ihaldusväärseks? Nüüdseks on endisest trendist kujunenud ülemaailmselt armastatud klassika. Nohikuprillid, ontlikud seelikud, sviitrid, kaelarätid ja triiksärgid on hooajal taas kuum trendikaup. 1980ndate alguses ilmus Lisa Birchach’i sulest preppy stiili käsiraamat pealkirjaga „Preppy Handbook“. Inimesed vaimustusid kättesaamatust ning ülimalt eksklusiivsest preppy’de...
Gristi Adrat TTP-10 Demokraatia Urmas Lehtsalu Mina ei tunne Demokraatiat oma igapäeva elus eriti aga mõnikord juhtub palju ette.Kuna tegelikult on demokraatia mingisuguse suvalise grupi juhtimise reeglistik, mille puhul kõrgeima astme otsuseid teostavad kõik grupi liikmed nii, et otsuse tulemusi ei mõjuta konkreetse grupi liikme positsioon grupis. Ehk siis ei tohiks meie rahva partei hääletuse valimise tulemusi mitte mingil juhul president üle otsustada. Riiki võib pidada rohkem demokraatlikumaks, mida kergem on otsust läbi viia peale rahva enamuse ühtse arvamuse saavutamist vastavas küsimuses ja mida vähem on rahva vähemusel võimalust sellise otsuse läbiviimist põhjendamatult takistada. Riiki kus demokraatiat ei ole, otsustatakse asju veriste sõdade või isegi revolutsioonidega. Ise käin Saaremaa Reforminoortes ja puutun kokku Demokraatiaga.Seal me ...
Etikett konspekt Kuidas suhelda erineva kultuuritausta, usutunnistuse, kasvatuse, kogemustepagasi ja vanusega inimestega. Selgitada milline koolivorm ja selle kandmise reeglid kehtivad ,,pulmad" etteanded 04.02 ja 10.02 kasuta üht neist meetoditest: intervjuu, ankeetküsitlus, vaatlus, päevik/videopäevik, dokumendianalüüs jne. (pulmakleitide näited läbi ajastute, sõbrannadele küsimustik) kuidas riietutakse, mida süüakse, mis on tabud, välismaal olenevad erinevused, käitumisreeglid, mängud. Saada e-kiri tudengilt õppejõule (sisuks mitteosalemine seminaril) [email protected] TERVITAMINE Noogutus või sõnaline tervitus (vaadatase alati silma, mehed kummardavad, naised noogutavad) Käepigistus (ulatatakse parem käsi, käepigistus on lühike ja tugev, käteldes tõustakse püst, kindad võetakse käest, kui käsi puudub) Naisterahvas võib istuma jääda lauas, kui just ei tule palju vanem inimene tervitama. Põsesuudlus ja embamine (enimlevinud lõuna-euroopa...
Kool 1970 1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht teist oli ka erinev. Üks erinevus oli see, et põhikool kestis kaheksa aastat praeguse üheksa asemel ja keskkool lõpetati seega ka kaheteistkümne aasta asemel üheteistkümnega. Üks õppeaasta lisandus kuskil 80-ndate aastate keskel, siis läksid lapsed vahepeal kooli juba 6-aastaselt. Koolis pidi käima koolivormiga: esimeseks koolivormiks algklassides oli tumesinise pihikseelik ja he...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat 1890-1917 Keiser Nikolai I Gümnaasium Tallinn 2014 1.Õppetöö 1890.aastal muudeti kooli nime Gymnasium des Kaisers Nikolai I ning sellega kaasnes mitmeid ümberkorraldusi. Kõige tähtsamaks kujunes üleminek saksakeelselt õppetöölt venekeelsele. See ümberkorraldus lõppes 1892.aastal, sest siis toimusid küpsuseksamid esmakordselt kõigis aineis vene keeles. Saksa keelt kasutati edaspidi vaid saksa keele ning luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides. Samal aastal piirati ka saksakeelse lektüüri kasutamist. Vene keelne õppetöö ei seganud eestlaseid, kuna neil tuli endiselt õppida ning kaasõpilastega suhelda võõrkeeles. Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Lisaks e...
Kool annab kool võtab Me kõik teame mille pärast me käime koolis ja mida me sealt saame. Me mõistame ka seda, et ilmselgelt peame me midagi kariduse vastu andma. Paljud aga ei mõista, kuidas meie otsused on mõjutatud riigi poolt. Suures plaanis on inimene nagu tööriist, keda kasutavad ja suunavad juhid nii, et jätkuks süsteemi korrapärane ja vigadeta töö. Nimelt propageerib riik vastavalt neid erialasid, mille oskajaid meil parajasti vaja läheb. Statistika näitab, et viimasel ajal valitakse aina vähem matemaatika eksamit, samuti on langenud keskmine punktide arv. Arusaadavalt on tegu raske eksamiga, milleks valmistumine ei ole kindlasti lihtne ja kiire protsess. Järgmisest kooliaastast muutub kohustuslikuks matemaatika riilik lõpueksam gümnaasiumi lõpus. Miks säärane otsus vastu võeti? Põhjus on väga lihtne, Eesti riik vajab inimesi kes oleksid tugevad reaalainetes ja siirduksid tulevikus vastavatele töökohtadele, ho...
"Laste heaoluga seotud valupunktid Eesti ühiskonnas". Eesti,nagu pajud teised Euroopa riigid,püüdleb üha enam heaoluühiskonna staatuse poole. Meie riik pidavat olema rohkem heaoluühiskond,kui Soome, kuid sellegi poolest on meil veel palju probleeme, mis vajaksid rohkem tähelepanu. Mina võtan oma essees tähelepanu alla laste heaoluga seotud valupunktid meie vabariigis. Esiteks valin teemaks hariduse. Kõik kuni 17-aastased lapsed on kohustatud käima koolis aga on palju selliseid, kes sellega hakkama ei saa. Osadel puudub motivatsioon õppimiseks või ei saada aru koolis käimise vajadusest. Selliste laste peale vaadatakse viltu või lüüakse käega. Nii juhtub, et halbade hinnetega õpilased käivad küll koolis, kuid jäävad tihti istuma ja lihtsalt ootavad kuni 17 saavad, et siis tööle minna või niisama "loorberitel lõsutada". Miks selline olukord tekkinud on, võin ainult oletada. Vanematele ja õpetajatele tuleks õpetada, kuidas lapsi motivee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
