Kommentaar B.Püve ja J.Püttsepa artikle „Koolimood . . . (0)

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Artikkel koolimood

Kommentaar B.Püve ja J.Püttsepa artikli ,,Koolimood: kampsun nurka, fliis asemele" kohta Lugesin läbi B.Püve ja J.Püttsepa artikli ,,Koolimood: kampsun nurka, fliis asemele. Minu arust ei ole koolivorm vajalik, sest ma arvan, et õpilased ei taha koolivormi kanda. Minu arvates tuleks ikka alguses õpilastelt küsida, kas nad tahavad kanda koolivormi. Margit Tätte ütleb ,, Tüdrukud kannavad väikesi, naba paljastavaid toppe". See on tõsi aga vähesed kannavad selliseid toppe. Minu arust on see kole ja ka hakkab sellega kiiresti külm.

Kirjandus

14

doc

Uurimistöö - riietus koolis

küünealused puhtad. Sellel ajal ei olnud kampasid ega tõrjujaid riietuse pärast. Keskkooli ajal läksid moodi ka poistel pikad juuksed. Nii nagu kõik asjad, ei suutnud ka koolivorm käia moega kaasas ja selleks ajaks, kui uus vorm koolidesse jõudis, polnud ta enam sugugi moodne. Ega vist saagi moes olla asjad, mis on seljas igal vastutuleval koolilapsel. Moodne oli hoopis see, mis oli kättesaamatu, defitsiitne ja mida teistel polnud. Muudatustega ühiskonnas, muutus ka jälle koolimood. Tänapäeval on riietus erinev ja vabameelne. Koolivormid on ainult mõnedes koolides ­ üldjuhul eliitkoolides. Koolis kantakse selliseid riideid, mis on vanemate rahakotile vastavad. Riietus peab olema puhas, terve ja kooli töömiljöösse sobiv, kõik peavad kandma vahetusjalatseid, kehalise kasvatuse tundides peab olema tavalisest kooliriietusest erinevad spordiriided, üleriided peavad olema koolitöö ajal garderoobis. Tähtpäevaüritustel kannavad õpilased pidulikku riietust

Uurimistöö

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2  1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................

Ajalugu

49

docx

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)

Inimeseõpetus

20

docx

Raamat Nullpunkt

Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate

Kirjandus

98

pdf

Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba

Sissejuhatus filosoofiasse

99

doc

Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba

Filosoofia

48

doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus

Kommentaarid (0)