Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Artikkel koolimood (0)

1 Hindamata
Punktid
Kommentaar B.Püve ja J.Püttsepa artikli
Koolimood: kampsun nurka, fliis asemele“ kohta
Lugesin läbi B.Püve ja J.Püttsepa artikli „Koolimood: kampsun nurka, fliis asemele. Minu arust
ei ole koolivorm vajalik, sest ma arvan, et õpilased ei taha koolivormi kanda. Minu arvates tuleks
ikka alguses õpilastelt küsida, kas nad tahavad kanda koolivormi.
Margit Tätte ütleb „ Tüdrukud kannavad väikesi, naba paljastavaid toppe“. See on tõsi aga
vähesed kannavad selliseid toppe. Minu arust on see kole ja ka hakkab sellega kiiresti külm.
Sellega ma ei ole nõus, et teksad on välistatud ja kõlbavad ainult impregneerriidest lohvakad
paljude taskutega püksid. Selliseid pükse ei kanna keegi ja paljud kannavad teksapükse niitüdrukud
kui ka poisid.
See, et poiste T-särkidel on ropud kirjad või paremal juhul metallibändide pildid peal,
sellega ma ei ole nõus, sest koolis ei kanna keegi selliseid T-särke. Koolis kantakse ilusate piltide ja
lahedate kirjadega T-särke.
Sellega ma olen nõus, et koolilapsed on riietuse suhtes sageli tundlikud
nagu maavärinaid registreeriv seismograaf.
See, et õpilased ei taha ühesugused olla, isegi kaksikud tahavad säilitada individuaalsuse.
Sellega ma olen täiesti nõus.
„Kampsun asnedub fliisiga seetõttu, et tänapäeva laste tundliku naha ajab maavillane tõesti
kihelema (eriti kui kampsuni all ei kanta särki, et kõhnemana paista). Sellega ma ei ole nõus, sest
kõik kannavad kampsuni või fliisi all mingit särki. Ega keegi ju sellepärast ei jäta mingit särki
panemata, et kõhnemana välja näha.
Rasmus Lauri
Artikkel koolimood #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rasmus lauri Õppematerjali autor
Koolimood

Sarnased õppematerjalid

Kommentaar B Püve ja J Püttsepa artikle-Koolimood---
1
doc

Kommentaar B.Püve ja J.Püttsepa artikle „Koolimood . . .

rergistreeriv seismograaf" olen ma nõus. Mis ei meeldi seda ikka selga ei pane. ,,Õpilased ei taha ühesugused olla,isegi kaksikud tahavad säilitada individuaalsuse" väitega olen ma nõus. Kõik tahavad olla omamoodi, kuid kujuneb välja nii, et kõik on enamjaolt riietuse poolest väga sarnased. Minu arvates on see seepärast, et poodides on kõik riided väga sarnased. Ainult värv või kiri on erinev. Sellest ajast millal see artikkel kirjutati on paar aastat möödas ning nüüd käivad noored teistmoodi riides.

Eesti keel
Uurimistöö - riietus koolis
14
doc

Uurimistöö - riietus koolis

küünealused puhtad. Sellel ajal ei olnud kampasid ega tõrjujaid riietuse pärast. Keskkooli ajal läksid moodi ka poistel pikad juuksed. Nii nagu kõik asjad, ei suutnud ka koolivorm käia moega kaasas ja selleks ajaks, kui uus vorm koolidesse jõudis, polnud ta enam sugugi moodne. Ega vist saagi moes olla asjad, mis on seljas igal vastutuleval koolilapsel. Moodne oli hoopis see, mis oli kättesaamatu, defitsiitne ja mida teistel polnud. Muudatustega ühiskonnas, muutus ka jälle koolimood. Tänapäeval on riietus erinev ja vabameelne. Koolivormid on ainult mõnedes koolides ­ üldjuhul eliitkoolides. Koolis kantakse selliseid riideid, mis on vanemate rahakotile vastavad. Riietus peab olema puhas, terve ja kooli töömiljöösse sobiv, kõik peavad kandma vahetusjalatseid, kehalise kasvatuse tundides peab olema tavalisest kooliriietusest erinevad spordiriided, üleriided peavad olema koolitöö ajal garderoobis. Tähtpäevaüritustel kannavad õpilased pidulikku riietust

Uurimistöö
Suguvõsa Lepa koolielu läbi kolme põlvkonna
14
doc

Suguvõsa Lepa koolielu läbi kolme põlvkonna

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad....................................................................

Informaatika
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................

Ajalugu
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Raamat Nullpunkt
20
docx

Raamat Nullpunkt

Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate

Kirjandus
Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses
24
odt

Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses

KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" ­ KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" ­ KOOLIKIUSAMI

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun