Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 aastal sulase pojana. Ta pidi enda perega palju mööda Lõuna-Eesti talusid ringi rändama ning tänu sellele jäi talle külge palju erinevaid murdeid. Ülikoolis õppis Eesti filoloogiat ning hiljem töötas kooliõpetajana, mille kõrvalt tegeles pidevalt enesetäiendusega. Ta osales väga tihedalt igasuguses kirjanduslikus tegevuses. Ta kuulus ,,Siuru" rühmitusse, oli ajalehe ,,Uus Eesti" toimetuse liige ning ajakirja ,,Varamu" toimetaja. Henrik Visnapuu on üks olulisemaid 20. sajandi luuletajaid. Ta on teinud suure panuse Eesti isamaalisesse luulesse. Tema esimesed värsid ilmusid 1908. aastal ,,Postimehes". Visnapuu looming on selgelt mehelik ning ta stiil erineb teistest märgatavalt. Ta ei hooli eriti keelereeglitest ning tihtipeale mõtleb ka ise uusi sõnu. Algperioodil on ta luule spontaanne, kerge ja kirglik. Henrik Visnapuu esimene luulekogu ilmus 1917 aastal ning selleks oli Siuru väljaanne ,,Amores...
Sissejuhatus Martin Luther oli üks mõjukam ja vastuolulisem inimene reformatsiooni liikumises. Tema tegevus murdis Rooma katoliku kiriku uutesse kristluse sektidesse ja lõi käima seal reformi. Silmapaistev teoloog, tema soov inimesi panna lähedamalt tundma jumalat viis ta tõlkima Piiblit inimeste keelde, märkimisväärselt muutmas kirikujuhtide ja nende järgijate suhet. 1. Martin Lutheri elulugu Martin Luther sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis, Saksamaal. Tema vanemad, Hans ja Margarette Luther, olid küll talupoegliku päritoluga, kuid isa Hans oli edukas kaevurina ja maagi sulatajana. 1484. aastal kolis pere Mansfeldi, kus Hans pidas maagimaardlaid. Hans Luther teadis, et kaevandus on raske äri ja sellepärast tahtis ta, et tema paljulubaval pojal oleks parem elu ja et temast saaks advokaat. 7-aastaselt alustas Martin kooli Mansfeldis. 14-aastaselt läks ta põhja Magdeburgi kooli, kus jätkas õpinguid. 1498. aastal naasis t...
Karl Martin Sinijärv Helina Romatsov IIIHU Elulugu 4.juuni 1971 Tallinna 2. keskkool, Tartu Ülikool "Eesti Ekspress" ja "Liivimaa Kroonika" Eesti Kirjanike Liidu esimees "OP!" saatejuht Looming "Kolmring" (1989) "Vari ja viisnurk" (1991) "SürWay" (1992) "Neli sada keelt" (1997) Looming Suhted sajandialguse vooludega Sõnade maailm Tekstide kiire muutumine Uusromantiline stiilikiht Angloameerika kultuur ja hard rock Looming Romantilisus Vaev ja ahastus taevas Igatsus rahu järele Luulenäiteid http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#. UtWFU_QW1HU Kasutatud kirjandus Eesti kirjanduslugu" Koolibri, 2001 "Varjatud ilus haigus" Eesti Kostabi Selts, 2000 "KünnapRoosteSinijärv", Näo Kirik, 2008 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/sinijarv_karl http://www.runoajelu.com/eesti/KarlMartin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Martin_Sinijärv Tänan k...
Marss Agnes Tael 9b Üldandmed Läbimõõt: 6750 km Nimi vanarooma Aasta pikkus: 687 Maa sõjajumala Marsi järgi päeva Kaks kaaslast Kaugus Maast: 55400 (Phobos;Deimos) mln km Telg umbes sama Pinnatemperatuur: +25 kaldega, mis Maalgi kuni -125 kraadi ilmnevad aastaajad ja Gravitatsioon: 38% Maa kliimavöötmed omast Asub päikesest 2,5 korda kaugemal kui Maa On päikesesüsteemi neljas planeet Marsi kliima Pinnatempratuur võib tõusta päeval isegi plusskraadidesse Langeb öösiti alla 100 kaadi Marss Marsi atmosfäär Süsihappeaas 95% Lämmastik 3% Argooni 2% Hapnikku 0,3% Atmosfääri tihedus 100 korad suurem Maa omast Rõhk 160 korda väiksem Suured tolmutormid Marsi pinnamood Meenutab punakat kivikõrbe On "mandrid"(heledamad alad) ja "mered"(tumedamad alad) Päikesesüsteemi ...
Mitu planeeti on universumis ja mitu kuud neil on? Iseseisevtöö Tauno Tikko K-2 Olustvere TMK 12.01.2011 Planeedid ja nende kuud. Merkuur Merkuuril ei ole kaaslasi ega kuid . Tal puuduvad need. Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa Maal on ainult 1 kuu mis taevakehale peale paistab. Marss Marsil on 2 kuud ( Phobos Kreeka keeles , hirm ) ja ( Deimos Kreeka keeles , ahastus ) . Jupiter Jupiteril on 63 kuud neist neli suuremat on Io , Europa , Ganymedese ja Callisto . Saturn Saturnil on 18 kuud , kaugemast lähemale : Phoebe , Iabetus , Hyperion , Titan , Rhea , Helena , Dione , Kalypso , Telesto , Tethys , Enceladus , Mimas , Janus , Epimetheus , Pandora , Prometheus , Atlas, Pan . Uraan Uraanil on 27 kuud Neptuun Neptuunil on 13 kuud , 7 väikest ja Tr...
Ekspressionism Hõlmab 20. Sajandi esimesi aastakümneid Esimesed ilminguid Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine Huvi inimese siseelus toimuva vastu Inimese konflikti ümbritseva maailmaga Edvard Munchi maalil ,,Karje" on kujutatud naist, kelle nägu muunutab surmahirm Ahastus, lootusetus, surmahirm Arnold Schönberg 1874-1951 Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. Sajandi 1 poolel muusika arengulugu Iseõppija Looming: 1 periood- tonaalne helikeel (kuni 1905) Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" (võtab kasutusele kvartharmoonia) Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" 2 periood- atonaalsus(loobub helistikust) Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks" (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine) Melodraama ,,Kuu-Pierrot" Naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATNONAALSE PERIOODI TIPPTEOS Kõnelaul- vokaaltehn...
Noor-Eesti: - vaimne ja kultuuriline liikumine 1905-1915a. - moto:"enam kulturi!enam europalist kulturi! Olgem eestlased,aga saagem eurooplasteks!(Suits 1905). -Eesmärgiks tuua Eesti kirjandusse uusi suundi euroopa kirjandusest. -haridusmetslased-haritlane,kes on saanud formaalse hariduse,kuid kellel kultuurilised huvid täiesti puuduvad, haridus on neile vaid mõnusa elu saavutamise ja karjääri tegemise abinõu. -väljaanded-5 albumit ja ajakirjad. -,,noorte püüded"-üksmeele ja ühistunde puudus on meie rahva needus. Eestis pole leida julgust, ettevõtmist, lootust tulevikku. Üleskasvanud noorsool ei ole tahtmist tegu teha. Keegi ei taha ise vaeva näha. Keegi pole eestlastest kuulnud, euroopale ei ole isegu asja meie kultuuri- rahvust näidata. See mis inimesi kannab ja tõstab on haridus. Sihiks on noort ja julget edendada. -liikmed: kirjanikud: suits,tuglas,grünthal-ridala,aavik. Kirjanduskriitik linde. Muusik tobias. Kunstnikud: triik, koor...
Ekspressionism Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 ... Hõlmab 20. sajandi esimesi aastakümneid. Esimesed ilmingud Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides. Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Huvi inimese siseelus toimuva vastu. ... Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. Edvard Munchi maalil "Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu. Ahastus, lootusetus, surmahirm... ... Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised. I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. Arnold Schönberg (18741951) Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu. Iseõppija Looming I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline p...
Henrik Visnapuu 8. klass Kanepi Gümnaasium Jaan Jalas Sünd ja surm · Sündis 2. jaanuaril 1890, Helme vallas. · Suri 3. aprillil 1851, Ameerikas. Elulugu Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Looming · Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu ...
Marss Koostas: Kadri Jõgi 2010 Andmed: · Kaugus Maast: 55400 mln km · Läbimõõt: 6750 km · Aasta pikkus: 687 Maa päeva · Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min · Pinnatemperatuur: +25°C kuni -125°C · Gravitatsioon: u 40% Maa omast · Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s · Paokiirus: 5,0 km/s Marss · Päikesesüsteemi neljas planeet · asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa · saab seepärast 2 korda vähem soojust · Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet · hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal · Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune · Marsil ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed · Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi · Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. · Pooluste piirkonda...
Puhtsüdamlik ülestunnistus Armastan Teid kuigi ei mõista, Hoolimata, et see töö ja vaev on vastutasuta, Ja selles õnnetus rumaluses hõiskan: Olen Sul jalge ees, kasuta! See vanusele mul mitte kohane, On aeg, on aeg mul olla targem. Kõikide nende joonte kohaselt, On's see sära nimega armastus... Veel valgem. Teieta igavus võtab must võimust haigutan, Teieta isegi särataevas näib kurb ja süda täis valu, kannatan. Pole jõudu öelda: Soovin, Mu ingel, kuidas Teid armastan! Kui kuulan, vahel toast mu kõrvu kostab Te kleidisahin, Vahel Te kerge sammuke, ülistan! Kuid, hetkel, mil mu kõrvu paitab Te hääl Nii üllas, ingellik, süütu. Mu mõistus, järsku, siin ja sääl, Käib paljalt...
Maa-tüüpi Planeedid Andri Nael 11.05.2012 Merkuur ·Nimi tuleneb Vana-Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt ·Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km ·Pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood on 87 Maa ööpäeva ·Temperatuur kõigub -173°C - 427 °C · Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute ·Magnetväli on olemas, see on Maa seas. Selle läheduses on viibinud omast 100 korda nõrgem diporaalne ainult kaks kosmoseaparaati magnetväli. · Merkuuril ei ole kaaslasi ega rõngaid. Veenus Veenust tunti juba ammu nii Babüloonias, Vana- Kreekas ning ka Vana-Roomas.Oma nime on Veenus saanud vanaroo...
Sünopsis: "Hotel Rwanda" Filmi ajalooline taust Rwanda genotsiid leidis aset aprilli teisest nädalast kuni juuli kolmanda nädalani (s.o umbes 100 päeva jooksul) 1994. aastal Ida-Aafrikas asuvas väikses Rwanda Vabariigis. Rwanda genotsiidi uurides on teadlased tunnistanud erinevate põhjuste koosmõju – sisemised pinged, välised mõjud ning psühholoogilised faktorid viisid tapatalguteni, milles kaotas 100 päeva jooksul elu kuni 1 miljon Rwanda elanikku, s.o 5–10% kogu elanikkonnast. Põhiliselt tapeti etnilisi vähemusi – tutsid. (https://et.wikipedia.org/wiki/Rwanda_genotsiid) Sünopsis Filmi “Hotel Rwanda” tegevus toimub aastal 1994, mil hutu ja tutsi rahvaste vahelised konfliktid arenevad sõjani. Filmi peatgelane, Paul Rusesabagina (Don Cheadle), on Rwanda hotelli manager. Paul ise on hutu, ent ta naine, Tatiana (Sophie Okonedo) on tutsi rahvusest. Alguses tundub elu Rwandas rahulik, ent olukord muutub üha ärevamaks, kui president mõrvata...
JUHAN LIIV Juhan Liiv sündis Kodavere kihelkonnas. Haridus 3 aastat Naelavere külakoolis ja Kodavere Kihelkonnakool, Hugo Treffneri kool. Huvi kirjanduse ja kirjanikuameti vastu tärkas tal Virumaal, Triigi- Avispeal , kus ta abistas oma kirjamehest venda . 1885. a alustas Liiv tööd ajakirjanikuna vahelduva eduga ajalehtedes : ,, virulane" , ,, olevik" ja ,,sakala". 1892. loobus ta ajakirjanikutööst, kavatsedes hakata vabaajakirjanikuks. Lühikese ajaga valmisid : jutustus ,, vari ,, , juttude kogu ,, kümme lugu ,, ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas veel mõnda aega kirjanikuna Alatskivil ( jut. ,, käkimäe kägu ,, ja ,,nõia tütar ,,. Kuid siiski oli haigus arenenud nii kaugele et ta paigutati närvikliinikusse. Järgnevalt kadus ta avalikusse eest ligi 10.neks aastaks. Haigusaastad tähendasid liivile kodudust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil, ning läbielatu ja tunnetu luulendamist. Tähelepanu ja tunnustus innustasidki L...
zizzle E.Vilde, J.Liiv, A.Kitzberg 1. Vilde elust 5 fakti. Vilde oli esimene elukutseline kirjanik.17.aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse ,,Kurjal teel". Sündis 1865.a Simuna kihelkonnas Virumaal. Teiseks teoseks oli ,,Musta mantliga mees"-eesti esimene kriminaaljutustus. Vilde suri 26.12.1933. 1917 kui Vilde naasis tagasi eestisse hakkas ta tööle teater ,,Estonia" dramaturgina" 2. Miks Vilde oli sunnitud Eestist teatud aja eemal viibima? Kuna ta võttis osa 1905.a revolutsioonisündmustest st. Aktiviseerus poliitiliselt ning oli seetõttu sunnitus eestist lahkuma.Elas välismaal poliitilise pagulasena. 3. Vilde romaanid Mahtra sõda, ,,Prohvet Maltsvet", Külmale maale" , ,,Mäeküla Piimamees" 4. Vilde näitekirjanikuna ( pealkirjad ) ,,Tabamatu ime", ,,Pisuhänd", ,,Side" 5. Juhan Liivi elust 5 fakti. J.Liiv sündis 30.04.1864 Alatskivi vallas, Tartumaal. Kuna...
Henrik Visnapuu Looming Henrik Visnapuu sündis Viljandimaal 2. jaanuar 1890. Ta oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Visnapuu töötas õpetaja, ajakirjaniku ja vabakutselise kirjanikuna. Tuntuks sai Visnapuu alles siis kui liitus Siuru rühmitusega. Marie Underi kõrval oli ta Siuru rühmituses üks kesksemaid luuletajaid. Visnapuu eluaegne ja ainus tõeline sõber oli August Kairit, koos reisisid nad Venemaal ringi. Visnapuu looming on futuristlik ja väljendusrikas, kasutas suhteliselt äärmuslikku sõnavara. Põhiteemad millest Visnapuu kirjutas olid ajaluule, armastus, loodus, kodu ja kodumaa. Tema luuletused on filosoofilised. Visnapuu varasemas loomingus on tunda uusromantislikke kuid ka modernseid voole. Eriti iseloomulik on nukrus tema noorusluulele. Ta kasutas Lõuna-Eesti vorme ja seesütlevat vormi . Võttes eeskujuks muusika, kasutas sõnu ja refr...
NIKOLAI TRIIK Kai Leola 12. klass ELUKÄIK Sündis 7. augusti 1884 Tallinnas rätsep- meistri perekonnas 1901-1905 õppis Stieglitzi kunsttööstuskoolis (revolutsioonis osalemise pärast eemaldati koolist) Seejärel A. Laikmaa ateljeekoolis 1906 Peterburis Josef Braszi ateljees 1906 kevadel Soome Kunstiühingu koolis 1906 abiellus Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga 1906 lõpus täiendas end Pariisis ELUKÄIK Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus juhatas aastani 1911 ajakirja Noor-Eesti kunstiosakonda Alates 1913 töötas Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kursuste ja alates 1914 kunsttööstuskooli juhatajana 1919-1921 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja 1921-1940 Tartu kunstikool "Pallas" (alates 1930 professor) 1940 siirdus tagasi Tallinna Suri 12. augustil 1940 Tallinnas Nikolai Triik on maetud pereko...
Andestamise kunst Tere, lugupeetud õpeteja ning klassikaaslased. Alustan oma kõnet Nelson Mandela sõnadega "Vimma pidamine on nagu mürgi joomine lootuses, et see sinu vaenlase tapab." See lause sobilik on väljendamaks, viha pidamise kahjulikke mõjusid jms??, sest viha, mida sa kellegi vastu tunned, ei tee talle vähemalgi määral kahju, see kahjustab vaid sind. See rusub vaid sinu tervist. MIS ON ANDESTAMINE Kuid mis üldse on andestamine? Andestamise puhul ei tasu unustada, et andestamine ei tähenda väära käitumisega leppimist. Andestamine tähendab armastada iseennast, sest me anname endas vabaks masenduse, viha ja haiget saamise valu. See on kingitus, mille teed iseendale. MILLEKS ANDESTADA MIKS SEE NII RESKE ON KUIDAS SIIS IKKA ANDESTADA Üks okkalisemaid asju, mis meil elus ette võib tulla, on kurjusele heaga vastamine ning andestamatu andestamine. Kuigi, andestamine - see on kõige lahkem asi, mida iseenda heaks teha. Kui aga...
Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 (1995).Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste). Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. ...
Kuressaare Gümnaasium LUULEKAVA SÜGISEST SÜGISESSE MARIE UNDERI JA HENRIK VISNAPUU LOOMINGU PÕHJAL Mart Kolk 11c Kuressaare 2009 Sügisest sügisesse Nüüd laskub laialt minu aia üle must vihmapuistav sügispilve sülem ja tuuleteed käind risti läbi puu ning okstes huiganud ulguv tormisuu.(Under 1904:28) Päev päevalt sügavamaks muutub puna, kui ohvritules põleb värihaab. Tuul hingab kolletust. Nii otsa saab, mis rõõmsalt rohetas ja õitses tuna.(Visnapuu 1950:467) Õitsev suvisügise puna kadunud laste palgetelt. Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt. Vares mustatiivuline longus aiaväraval. Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku. Tuul raskelt rabab räi...
MIKS ? Vaadatud film tekitas minus mitmesuguseid negatiivseid tundeid. Nähes jõhkraid otsuseid, mille inimesed on ellu viinud ja mis on toonud kaasa paljudele meeletuid kannatusi, jäävad õhku küsimused, millele vastuseid leida on raske. Maailmas on palju erinevaid inimesi ning igalaühel neist on oma arusaamad elust ja ühiskonnast. Kuid on keeruline aru saada nendest, kelle maalimapilt on nii kitsas, et nende jaoks eksisteerivad ainult ühesugused inimesed ning kõigil teistsugustel elamisõigust pole. Vaadates tänapäeva küllaltki vabamaailma tekib lausa ahastus sellise väärmõtlemise peale, mis aastaid tagasi uue ühiskonna loomise alusteks olid. Oleks siis asi mõtlemisega piirdunud. Kuidas said veel sellised inimesed võimule ning miks nende otsustel nii palju toetajaid oli, et jõhkrad teod suudeti ellu viia? Minevikus on olnud palju ainuvalitsejaid, kes on saavutavad oma võimu vägivallaga või pi...
Mars Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapni...
Ka kriisiolukorras võib jääda edukaks Hetkel valitseb terves maailmas majanduslikult raske olukord, mis on enamus edukatele inimestele on mõjunud rängalt. Kui mõned aastad tagasi avanes paljudel võimalus luua enda ettevõte või teenida lihtsat raha, siis nüüdseks on neid tabanud ahastus- mis saab edasi? Raskes olukorras pole kunagi mõtekas käega lüüa vaid tuleb mõelda sellele, kuidas saaks seda leevendada. Kriisiolukorras jäävad ellu vaid need, kes suudavad mõelda välja midagi sellist, mida tarbija pole veel kogenud või kui kaupa suudetakse hästi müüa ning reklaamida. Praegusel tarbijal on oluline, et talle pakutav kaup oleks võimalikult madala hinnaga, mis tähendab seda, et tootja peab oma kulusid võimalikult hästi kontrollima või võtma kasutusele uue tootmis meetodi. Näiteks, kui talunik kasvatab mõnda kultuuri, millele tavaliselt kulub palju ressursse, siis üldiselt hakatakse aretama uut sorti, mille kasvatam...
Maa-rühma planeedid Nimi Kool Aasta Päikesesüsteem · planeedid (sise- ehk Maa-tüüpi planeedid ja välisplaneedid) · asteroidid · komeedid · planeetide kaaslased · teadmata koguses meteoorset ainet Maa-tüüpi planeedid · = kiviplaneedid = Maa-sarnased planeedid · koosnevad peamiselt silikaatkivimitest · enamasti tahked koostisosad · kihiline ehitus · läbimõõt, keskmine tihedus ja mass on sarnased · väike kaaslaste arv · aeglane pöörlemine Merkuur · Päikesele kõige lähemal · suuruselt kõige väiksem planeet · asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa · tiir ümber Päikese = 88 Maa ööpäeva · 1 päev Merkuuril = 179 päeva Maal · läbimõõt 4897,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) · pindala 75 miljonit km2 · mass 3,301×1023 kg · pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti · keskmine orbitaalkiirus 47,88 km/sek · kaaslased puuduvad · Merkuuri on võimalik vaadelda aastas 2 või 3 perioodil · p...
Andmed Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min 22,67 sek Pinnatemperatuur: +25 kuni 125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s Paokiirus: 5,0 km/s Nimetus vanadelt roomlastelt Punakas värv tuleneb vett sisaldavatest rauaoksiididest Atmosfäär Hõre 95% süsinikdioksiid Lämmastikku ja argooni kuni 2% Hapnikku 0,3% Veeaur moodustaks 0,02 mm paksuse veekihi Rõhk muutub 600650 Pa piires Temperatuur 73 kuni +16°C piires 80 kg kaaluv inimene on Marsil vaid 30 kg raske Marsil raskusjõud 2,7 korda väiksem Soodustab hiiglaslike taimede ja loomade arengut Vastasseisud Orbiit on ellips, mitte ringjoon Vastaseisud u. 23 aasta järel Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel Maast alla 60 miljoni kilomeetri Suurim kaugus Maast kuni 400 miljonit ...
,,Faust" I osa I osa alguses kohtame Fausti tema gooti stiilis kabineti vaikuses. Meie ees on teadusjünger, kes pärast kauaaegset askeetlikku endasalgamist peab mõrult tõdema inimesele pile midgai teada antud. Neid pettumis mõtteid väljendab ta oma kuulsas monoloogis. Monoloogis väljenduv ahastus haihtub, Faust elab üke seesmise kirgastumise ja tunnistab oma vaimusugulust sellega, kes kuulutab. Fausti otsimis rahutus selgineb veelgi teise teadlasetüübi Wagneri najal, kes tuimas rahulolus sulgub oma kabinetti nagu tigu karpi. Taas kisub faust kõhklustesse. Teda vapustab maailma kurjus, mis pesitseb inimestes. Meeleheites ulatub käsi mürgipeekri järele, ent peatub oamti meenuvad elu kaunidus ja inimväärtused. Olla või mitte olle, - see küsimus on ka Goethe kangelase kellele. Mis on õieti olemise algus? Olemise algus on tegu! selle tõega läheb Faust uude ellu, saatjaks Mefistofeles. Viimane ...
Juhan Liiv Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid...
Tennesse Williams "Klaasist loomaaed ja teisi näidendeid" 12.d Gustav Adolfi Gümnaasium Autorist ja ajastust · Thomas Lanier Williams III; · isa müügimees, ema kirikuõpetaja tütar; · õde Rose häbelik, saadeti hullumajja; · tegelased väga tihti autobiograafilised; · psühholoogilised näidendid; · tabuteemad- homoseksuaalsus, verepilastus, armukadedus); · ülemlaul kehale ja seksuaalsusele; · II maailmasõja järgne ahastus. Põhiteemad · ideaalid, unistused, illusioonid vs jõhker, proosaline tegelikkus; · kunstihingega unistajad vs füüsiliselt muserdatud inimesed; · näidendi keskpunktis- tundlik, närviline, ahistatud naine; · inimesi jälitab- sotsiaalne ümbrus, sisekonfliktid või mingi koomiline saatus? "Klaasist loomaaed" · Amanda Wingfield (ema)- keskklassi sügav vaimne orjastatus, elust muserdatud; · Laura Wingfield (tütar); · Tom Wingfield (poeg)- ...
20 saj I poole luule Modernistlik luule 1920.aastate murdeluules leidub näiteid futurismist, lisandusid kubism ja konstruktivism. Kujutavast kunstist tuntud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid jaa kollazitehnikas ülesehitust võib täheldada luules ja kujutavas kunstis. Johannes Barbarus (1890-1946) Julge eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline Intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav laad. ,,Geomeetriline inimene" võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil ,,Multiplitseerit inimene" Eeskuju prantsuse kubistidelt-konstruktivistidelt Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud, konstrueeritud. Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse sriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus j...
20. sajandi kunstiteos Mina valisin oma kunstiteoseks Paul Delvaux’i õlimaali "Magav Veenus", mille kunstnik sai valmis aastal 1944. Maal jäi mulle silma kui külastasin Kumu Kunstimuuseumis näitust, kus eksponeeriti Delvaux’i teoseid. Mind köitis maalides peituv müstilisus ja ilu, mis tegid teosed väga meeldejäävaks ja elavaks. Paul Delvaux elas aastatel 1897-1994, ta oli Belgiast pärit sürrealist, kelle maalide tunnuslikeks elementideks ja meeldejäävateks kujunditeks on öised stseenid, müstilised somnambuulsed naisfiguurid ja antiikse arhitektuuriga linnakeskkond. Oma maalidel kujutab Delvaux isiklikke kinnisideid ja teda lakkamatult saatvaid mälestuslikke kujundeid, mis on sageli pärit juba tema lapsepõlve ajast. Tema töödes on kombineeritud klassikaline perfektsus, millega kaasneb erootiline ja kohati vaevav või ahastust tekitav atmosfäär. Tema tööde lahutamatuks osaks on paljad naised, kes on ku...
Gümnaasium Kevad Luulekava Marie Underi & Henrik Visnapuu loomingu põhjal 2015 Ammu juba lähenevat tunti kevadet kui lambanahas hunti, (Under 2007: 510) pani hellvalge särgi ihu pääle roosilise õitsva ihu üle. (Visnapuu 1982: 44) Paneb aralt maale ühe talla, teine tald jääb õhku kumisema (Visnapuu 1982: 50) ripsmed kokku suruda kui okkad, mitte näha valgust kui sa lokkad (Under 2007: 510) Kuidas saaks neid heldeid kiiri kiita? nende taga näed ju tuleriita (Under 2007: 510) Kõik põõsad suitsesid. Mu juus täis tuult. (Under 2007: 450) Paneks maha oma koorma teele, aga raske mälestus jääb meelde (Under 2007: 510) Mu meel läeb härdaks, niiskust nõrgub laugel õrn aimus küllusest, mis veel kaugel, (Under 2007: ...
KAEBAJA Olen elanud vaesuses terve elu. Matit, kelle juures me elanud oleme, mäletan juba sellest ajast, kui ma oma elu meenutada oskan eputavana, vastikuna ja ennekõike kadestamisväärselt rikkana, minu ema oli tema juures teenija ning isa hoidis tema suurt aeda korras, mistõttu lubati meil seal elada ning seal süüa. Lisaks oli Matil veel minust 3 aastat noorem poeg, Karl, kes oli üks ühele koopia oma isale. Veel elas selles majas Mati abikaasa Kati, kes minuga kokku ei puutunud, kuid kohtles mu ema väga vastikult, järeldasin seda sellest, et igakord kui Kati tahtis mu emaga rääkida tuli ema nuttes toast välja ja pärast ei rääkinud mulle murest, kuid isa rääkis, et Kati ärvardavat meid siit välja ajada. Sellest algas minu viha nende perekonna vastu. Olin talunud 20 aastat enda ja oma pere alandamist. Ühel päeval, kui mind oli jälle linna saadetud pererahvale toitu tooma, kuulsin ma juhtumisi kahe inimese vestlust, kus osalesid minuvan...
Põhikool Referaat PÄIKESESÜSTEEMI PLANEEDID – MARS, SATURN JA NEPTUUN 4 klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2018 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................…............................... 3 1. Planeet Marss ..................…………………………….................................... 3-4 2. Planeet Saturn .............………………...................................................... 5 3. Planeet Neptuun ....................…………………………….............................. 6 Kokkuvõte ......………………………………...................................................... 6-7 Kasutatud kirjandus ................................................................................ 7 Sissejuhatus 2 Valisin päikesesüsteemi planeetidest ref...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FILOSOOFIA ISESEISVAD KÜSIMUSED Mõdriku 2011 1. Iseloomusta Platoni tunnetusõpetust e.kuidas tekivad teadmised? Platon pooldas hingede rändamise teooriat. Tunnetamine on kui meeldetuletamine,anamnees.Platoni arvates peaksid tõesed arvamused muutuma teadmisteks tänu suunavatele küsimustele. ,,Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti."(Platon) 2. Kes olid küünikud, kuidas nad väljendasid oma suhtumist? Vana-Kreeka filosoofiline koolkond. Rajajaks Sokratese õpilane Antishenes( u435- 370 eKr). Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga, teine muutub revolutsionääriks, kolmandat valdab ag...
Vaene Liisa Liisa talutüdruk, ta isa oli väga töökas tegi talus kõik, mis vaja, et peret üleval pidada. Kuid ühel päeval Liisa isa suri, neid tabas vaesus, sest keegi sulastest ei teinud oma tööd korralikult kui ülevaatajat ei olnud, maa ei kandnud vilja ja Liisa ema nuttis päevast päeva. Liisa ja ta ema ainukeseks väljapääsuks oli sukki kududa ja lilli müüa. Sestap läkski Liisa ühel hommikul Moskvasse, et lillede pealt pisut raha teenida. Moskvas kohtas ta aga noormeest, kes oli aadlisoost ning pakkus Liisa ilu ja neitsilikkust märgates Liisale lillede eest ühe rubla, ent Liisa ei võinud seda vastu võtta ning küsis ikka viit kopikat. Noormees andis küsitud raha ja alustas Liisaga vaikset juttu, ta küsis kus Liisa elab ning palus, et Liisa ei müüks oma lilli kellelegi teisele vaid talle. Järgmisel hommikul tuli Liisa taas Moskvasse ning otsis turuplatsilt sama noorhärrat kuid ei leidnud, temalt sooviti mitu korda lilli osta ent tüdru...
Merkuur · Päikesele lähim planeet · Päikesesüsteemi väikseim planeet. o Läbimõõt: 4879,4 km (38,252% Maa omast) o Pindala: 75 000 000 km2 · Orbiit: o Pikkus: 360 000 000 km o Ühe täistiiru aeg ümber Päikese (ehk ühe aasta pikkus): 88 Maa ööpäeva o Kiirus: 47,88 km/s · Vaadeldavus Eestis: o Kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. On nähtav tavalise pikksilmaga ja palja silmaga. Paistab oranzi värvi tähena. Silmapiiri lähedal. Järgmine üleminek Päikesest: 9.mai 2016. · Nimi: o Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). · Värvus: kollane või tumehall. Veenus · Sarnasus Maaga...
Arenguteooriad: aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid; põhimõtteliselt kontrollitavad; üldistatavad PREFORMATSIOONI teooria (17-18saj) A. Leeuwenhoek spermatosoide sees juba kvalitatiivselt valmis inimene, emakas hakkab kasvama kvantitatiivne areng. MATERIALISTLIK-SENSUALISTLIK NAVISTLIK looduslähedus J.LOCKE tabula rasa teadvus on PUHAS LEHT J. ROUSSEAU- sündides on laps HEA(kristlik väärtus) - KK+kogemused= teadmiste allikad Lastel oma viis näha ja tunda. Keha ja vaim -sünnipärane uudishimu (Preyer) harmonilised. *füüsilise karistuse vastu Tunnetusteooria: teadvuses ei ole midagi, mida varem pole o loodus = ühiskond. Looduse ees kõik olnud meeltes. Taju: märgid, ideed,seosed võrdsed. Ühiskond rikub inimest see ühtlustab ASSOTSATSIOONID: t...
Marie Under- "Valitud luuletused" Henrik Visnapuu- "Mu armastus ja ahastus" Pille. (Kool) XI klass 2009 Marie Under ja Henrik Visnapuu · Marie Under: · M. Under- sünd.27. märts 1883. · Käis aastatel 1893-1898 saksa tütarlaste erakoolis. · Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. · 1902. aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna. · Henrik Visnapuu: · Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890. · Visnapuu õppis Reola vallakoolis. · Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. · Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. · Kevades ei saa nad kumbki loodusluulest üle ega ümber. · Nii Visnapuule kui Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise aeg, kuid teema käsitlus on erinev. · Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus k...
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkon...
MODERNISM & POSTMODERNISM - Lugejaskond teisenes - tegu polnud enam eeskätt aristokraatlike ja jõukate lugejatega, vaid üha suurenes töölis- ja keskklassist pärit lugejaskond. - Inimest hirmutas maailmakorra lagunemine ja oma juurte kaotamise tunne ning tema ahastus otsis väljendust ka kirjanduses. - Vormi ja sisu loob autor nüüd oma reeglite järgi. Puudub klassikaline kompositsioon (algus, keskpaik ja lõpp). Kirjanik loob teksti oma meetodite järgi, näiteks kasutab unenägusid, motiive, sümboleid jne. - Luulest kadus traditsiooniline värsimõõt, seda asendab vabavärss või vabarütm. - Puudub seos teksti osade vahel, teksti aeg on segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. - Muutub vaatepunkt. Jutustaja ei ole enam kõiketeadev. Jutustus võib olla mitmete inimese, ka loomade vaatepunktist. - Sisemonoloog, teadvuse vool. - Tekst sarnaneb spontaanse argikõne...
Camuse romaan „Katk“ lugu saab alguse sellest, kuidas Alzeerias Orani linnas hakkab massiliselt rotte surema ning lõpuks saab sellest katk. Järk-järgult saab tõvest kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus , mis paiskab ohvrid kannatustesse, hullustesse ja kaastundesse. Esmalt kirjeldatakse linna inetuna, millega tutvumise tuleb tundma õppida kuidas seal töötatakse, armastatakse ja surrakse. Omapärasem linna juures on see, et seal on vahel väga keeruline surra, sest haige tunneks seal ennast üksikuna ja ilma toetava abita. l osa Raamat algab üksiku kõledust tekitava vihjega, kuidas raamatut kõige kesksem tegelane doktor Bernard Rieux astub ühel aprillikuu hommikul oma kabinetist välja ja astub peaaegu peale lõpnud rotile. Algselt ta ei osanud sellest mingit numbrit teha, mis siis et ta nägi samal õhtul oma maja trepikojas rotti, kellel poolavatud suust tilkus verd. Päevad möödusid ja rotid tulid karjadena tänavatele, tehastesse jne igale p...
Turupuudujääk ehk mida peaks Eesti turul olema rohkem? Turupuudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. Eesti Vabariik on sellises olukorras olnud. Kõige enam lõi välja see Nõukogude Liidu okupatsiooni all, sel ajal oli turupuudujääk vägagi päevakohane murekoht. Eesti turg on peale taasiseseisvumist teinud läbi röögatu arengu. Mõeldes minevikus olnud kauba- ja teenustevalikule, siis tuleb suisa ahastus peale. Tühjad poed tühjade riiulitega, ostuvõimalus minimaalne ja valik olematu. Kes ees, see mees. Ja see on kõigest toidukaupade kirjeldus. Lõviosa Eestis müüdavatest kaupadest oli pidevalt defitsiidis ja nende õnnelikel ostjatel läks äraütlemata hästi. Mind ei võinud olla sel perioodil, aga kõik vajalik selgitati juba varajases lapsepõlves ära. Olen sündinud Eesti Vabariigis ja elanud iseseisvas riigis terve oma elu, ma olen saanud asju, mi...
HIV ajalugu ERR uudisteportali vahendusel võib arvata, et AIDSi põhjustav HI-viirus hakkas inimeste seas levima 20. sajandil, kuid teadlased on juba ammu teadnud, et ahvide ja inimahvide hulgas on viirus märksa kauem eksisteerinud. Ajakirja PLOS Pathogens selle aasta esimesel poolel avaldatud uuringus selgus, et Aafrika primaatidel on lentiviirused, mis põhjustavad immuunpuudulikkust ning mille hulka kuulub ka HIV, väga levinud. Varasemad geeniuuringud on näidanud, et HIV'i "sugulasviirused" tekkisid mõnikümmend tuhat aastat tagasi, kuid osa teadlasi kahtlustas, et nende ajalugu võib olla pikem. Seattle'is asuva Washingtoini ülikooli ja Fred Hutchinsoni vähiuuringukeskuse teadlased uurisid HIV'le sarnaste viiruste geenimarkereid primaatidel, sh simpansitel, gorilladel, orangutanidel ja makaakidel. Geenimuudatused, mis on tekkinud Aafrika ahvide ja inimahvide immuunsüsteemis, viitavad sellele, et ...
Küüditamine Vaevalt oli vene enamlus Eestis võimu haaranud kui algas vägivaldeesti rahva kallal. Algas ajajärk, mida meenutades igaüks veel praegu tunneb ihul külmavärinaid ja hinges võigastust. 1491.14. juuni oli Eesti jaoks samasugune nagu teised suveööd. Peredes lõpetati igapäevased toimetused. Vanemad panid lapsed magama ning seadsid siis ka end unele. Keegi ei osanud sellel hetkel arvata, et järgnevate tundide jooksul ärgatakse tuhandetes eesti kodudes ukselt kostva ägeda kloppimise peale. Ukse taga seisid püsside- ga sõdurid ning teejuhina kohalikud kommunistlikud tegelased. Une pealt üles aetud inimestele teatati, et nad on mõistetud eestist väljasaatmisele ning peavad oma kodudest viivitamatult lahkuma. Asjade kokkupakkimiseks anti tavaliselt aega tund. Ei aidanud siis vanemate ahastus ega laste nutt. Alanud oli eestlaste väljasaatmine Siberisse ehk küüditamine. Küüditamise läbiviija oli NKVD (narodnõi...
Kirjandus 20.sajandi I poolel 1.Tõusu aeg. -1905.a alustas tegevust N.E rühmitus, mis esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi uuendusi. -1906.a hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja-kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. -1906.a esimene eesti õppekeelega keskkool(Tartus) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümn. -1906.a rajati Tartus(Vanemuine) Tln.(Estonia) teatrid. -1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum(talletada rahvakultuuri) 2. *Proosas-ühiskonnakriitiline realism *luules-vararomantist *uusromantism *individualism 3.kõik 1.punktis välja toodud 4-5. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatuk...
Marss Kaugus Maast: 55-400 milj km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: ca 40% Maa omast Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muut...
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
Pulmonoloogilise haige juhtumiuuring 1. Selgita emfüseemi patofüsioloogiat. Emfüseemi definitsioon: terminaalsetest bronhiooiidest distaalsema ohuruumi pöördumatu alveoolivaheseinte suurenemine destruktsiooni tagajärjel. Emfüüsem ehk kopsupuhitumus põhjustab gaasivahetuses osalevate alveoolide hulga vähenemise. Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega gaasivahetust oluliselt ei paranda, sest sellega saavutatav kõrgem hapniku osarõhk alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Samal ajal eraldub organismist rohkem süsinikdioksiidi, kui seda ainevahetuses tekib, arteriaalse vere CO2 osarõhk ja sisaldus veres langeb, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja sellega kaasuva peapöörituse tunde. Pat. : 1. Tsentrilobulaarne emfüseem 2. Panlobulaarne emfüseem 3. Paraseptaalne emfüseem 4. Ebaregulaarne emfüseem Et. : ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ2-6 KJ Milana Brattsik Irina Dudenkova Jekaterina Jepisina VANURIIGA Arengu psüholoogia Gruppitöö Õppejõud: Tatjana Vetstomova Kohtla - Järve 2008 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................3 Ettevalmistus vananemiseks ..............................................................................................3 Vananemisega seotud mõisted........................................................................................... 3 Enamlevinud periodiseerimine......................................................
Gustav Suits Sündis 1883.a. Tartus. Õppis Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas ja Helsingi Ülikoolis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Töötas Eestis Tartu Ülikoolis kirjanduse professorina. Suri Stockholmis, kus elas alates 1944.a.-st. Kirjutas põhiliselt luuletusi. Esikkogu "Elu tuli" ilmus 1905. Eeskujudeks võib pidada E.Leinot ja S. Petöfit. Seal on esindatud inimese sisemine rikastumine, täiuse püüd, usk paremasse inimesse, tema võimesse maailma paremaks muuta, tule hävitav mõju. Võitlev paatos, aadetele truuks jäämine. Kogu "Tuulemaa" ilmus 1913. Suitsu maailmapilt on muutunud. Esikkogu võitlusvaim on asendunud murega kodu ja inimeste pärast. Tule sümboli asemel on tuul, mis kustutab leegi. Teemad: inimeste pettumused, unistused, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusesse, luuletused jagatud nelja aastaaja vahel. Kogul " Kõik on kokku unenägu" on tugel seos ajaloosündmuste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
