Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Marss (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Andmed
Kaugus Maast: 55­400 mln km
Läbimõõt: 6750 km
Aasta pikkus: 687 Maa päeva
Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min 22,67 sek
Pinnatemperatuur: +25 kuni 125 kraadi
Gravitatsioon: u 40% Maa omast
Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s
Paokiirus: 5,0 km/s
Nimetus vanadelt
roomlastelt
Punakas värv tuleneb
vett sisaldavatest
rauaoksiididest
Atmosfäär
Hõre
95% süsinikdioksiid
Lämmastikku ja argooni kuni 2%
Hapnikku 0,3%
Veeaur moodustaks 0,02 mm paksuse veekihi
Rõhk muutub 600650 Pa piires
Temperatuur 73 kuni +16°C piires
80 kg kaaluv inimene on Marsil vaid 30 kg
raske
Marsil raskusjõud 2,7 korda väiksem
Soodustab hiiglaslike taimede ja loomade
arengut
Vastasseisud
Orbiit on ellips, mitte ringjoon
Vastaseisud u. 23 aasta järel
Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel
Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel
Maast alla 60 miljoni kilomeetri
Suurim kaugus Maast ­ kuni 400 miljonit kilomeetrit
Marsi pind
Punakas kivikõrb
Mandrite ja merede vahe keskmiselt 3 km
Väiksemaid kraatreid on tasandanud tuul
ja liivatormid
Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe
küünib 14. kilomeetrini
Olympus Mons
Suurim mägi
päikesesüsteemis
24 km kõrgem
ümbritsevast platoost
Jalami diameeter
üle 500 km
Äärena ümbritsetud
6 km kõrgusest kaljust
Kraatri diameeter 65 km
Tharsis
Tohutu kühm Marsi
pinnal
Läbimõõt ~4000 km
Kõrgus ~10 km
Valles Marineris
Päikesesüsteemi
suurim kanjon
4000 km pikkune
27 km sügavune
Hellas Planitia
Kraater
lõunapoolkeral
Tekkinud kokkupõrke
tagajärjel
Üle 6 km sügavune
Läbimõõt 2000 km
Selgeid tõendeid
erosioonist, suurtest
üleujutustest ja
väikeste jõgede
süsteemidest
Erosioonikanalite
vanus ~4 miljonit
aastat
Mõlemal poolusel
asuvad jäämütsid
Kihilise struktuuriga
Põhjapoolusel
süsinikdioksiid
sublimeerub täielikult
Pikematel
laiuskraadidel võib olla
pinna alla peidetud
jääd
Marsi kaaslased
Phobos (kr. k. hirm) ja Deimos (kr. k. ahastus)
Mõlemad on halli värvi
Tolmune pind, mis on täis erineva suurusega
kraatreid
Elulugu pole teada ­ Marsi poolt haaratud
asteroidid? Endisaegse Marsi rõnga jäänukid?
Phobos
Kujult kui lömmilöödud kurk
Keskmine läbimõõt 22 km
Satelliidi tihedus 2,1 g/cm³
Orbiidi raadius vaid 9370 km
Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha
kolm tiiru ümber planeedi
Tõuseb läänest, loojub itta
Deimos
Orbiidi raadius 23000
km
Ühe täistiiru
tegemiseks ümber
Marsi kulub 30 h 17
min ja 55 sek
Keskmine läbimõõt
vaid 13 km
Marsi uurimine
Mariner4 (1965)
Mariner6 (1969)
Mariner7 (1969)
Mariner9 (1972)
Viking1 (1976)
Viking2 (1976)
Pathfinder (1997)
Mars Global Surveyor (1997)
Mariner4 edastas Maale üle 20 foto
Mariner6 ja Mariner7 201 fotot
Mariner9 üle 7300 foto
Parim missioon Vikingite poolt
4. juuli 1997 Pathfinder ­ teadlaste poolt
tehti enneolematuid samme
Mars Global Surveyor hakkas Marssi
kaardistama märtsis 1999
Mars Global Surveyor Vaade Marsi pinnale maandurilt
Viking Lander 1
Kasutatud kirjandus
Eesti Entsüklopeedia 6. köide "Valgus" Tallinn 1992
Universum, koostanudtoimetanud Rein Veskimäe, Tallinn 1998
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mar
s.html
http://www.folklore.ee/tagused/nr6/kanalx.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Marss
http://images.google.ee
http://vaatleja.obs.ee/node/142
Vasakule Paremale
Marss #1 Marss #2 Marss #3 Marss #4 Marss #5 Marss #6 Marss #7 Marss #8 Marss #9 Marss #10 Marss #11 Marss #12 Marss #13 Marss #14 Marss #15 Marss #16 Marss #17 Marss #18 Marss #19 Marss #20 Marss #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mammu121 Õppematerjali autor
Ülevaade Marsist - andmed, kaaslased, pind. Infot Marsi uurimisest.

Sarnased õppematerjalid

Planeet Marss
13
ppt

Planeet Marss

Mass: 6,4219 x 1023 kg Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24h 37min Pinnatemperatuur: +25 ° ..­ 125° Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esmane kosmiline kiirus: 3,6 km/s Paokiirus: 5,0 km/s Sarnasused Maaga Mõlemal esinevad aastaajad ja kliimavöötmed Pea samasugune teljekalle Marsil leidub ka jääd kui ka pilvi Esineb ka kasvuhooneefekt Põhja- ja lõunapooluse ümber on "polaarmütsid" Erinevused Maaga Marss asub Päikesest 1,5x kaugemal kui Maa Marss saab päikeselt 2x vähem soojust kui Maa Marsil on kaks kaaslast erinevalt Maast- üks kaaslane Kuu Marsil ei ole globaalset magnetvälja Suuruselt jääb Maale alla ligi 2x Rõhk Marsil on ligi 150x väiksem kui Maal Ekspeditsioonid Marsil Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsiooni eesmärk on leida märke kunagisest elust. Mariner4 (1965);

Füüsika
Planeet Marss
6
doc

Planeet Marss

ÜLDISED FAKTID Marss maa suhtes Marsi ja Maa vaheline kaugus muutub 400 miljonist kuni 55 miljoni kilomeetrini. Kuna Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, siis pole kõik vastasseisud - hetk, mis Päike, Maa ja Marss asuvad umbkaudu ühel sirgel - ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, alla 60 miljoni kilomeetrikaugusele. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Lähima seisu korral on Marsi heledus peaaegu võrdne Veenuse omaga, kaugeima seisu puhul - Põhjanaela heledusega. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Marsi sarnasused Maaga Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht

Füüsika
Marss
8
doc

Marss

Referaat Marss Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B Fakte Marsi kohta Marss, neljas ja kõige rohkem uuritud planeet, on mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on piklikum; kui vaadata Maa ja Marsi orbiite nii, nagu nad ruumis paiknevad, näeme, et nendevaheline kaugus võib ulatuda 56 miljonist kilomeetrist kuni saja miljoni kilomeetrini

Füüsika
Marss
5
odt

Marss

Referaat Marss 2010 Üldandmed Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja asub maast 55-400 mln km kaugusel. Marss asub Päikesest keskmiselt 227,920,000 km kaugusel so. 1,5 korda kaugemal kui Maa. Marsi läbimõõt on 6750 km so. umbes pool Maa läbimõõdust. Pöörlemisperiood erineb Maa omast 3 % ja telje kalle on 23,5 kraadi ning seetõttu esinevad ka Marsil aastaajad ja kliimavöötmed kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam Ööpäeva pikkus on Marsil 24 tundi, 39 minutit ja 35 sekundit ning Marss teeb ühe tiiru ümber päikese 687 Maa päevaga

Füüsika
Marss
8
doc

Marss

MARSS referaat Sisukord: 1. Üldised andmed 2. Marsi pind 3. Marsi kaaslased 4. Kas Marsil on elu? 6. "Mars Pathfinder" 7. Lühikokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad.

Füüsika
Marss
40
docx

Marss

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Marss Referaat Merili Mätas MT-12 Pärnu 2014 Sisukord: 1.Üldised andmed 2.Marsi pind 3.Marsi kaaslased 4.Kas Marsil on elu? 5."Mars Pathfinder" 6.Lühikokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad.

Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas
Marss
5
rtf

Marss

Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes: Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Üks huvitav kõrvalmärkus neile, kes soovivad rajada kolooniaid Marsile -Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi.. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju

Geograafia
Punane planeet Marss
3
doc

Punane planeet Marss

Punane planeet Marss Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Oma värvi tõttu, mis meenutab verd, anti talle nimi antiikaja sõjajumala järgi (kreeklastel Ares, roomlastel Marss). Marss oli Zeusi ametlik Herast sündinud poeg. Marsi lühi kirjeldus: · diameeter on 6794 km; · pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; · mass on 6,4219 x 1023 kg; · keskmine tihedus on 3,95g/cm3; · raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; · keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); · sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d; · sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m;

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (1)

crystella353 profiilipilt
crystella353: väga hea ;)
17:16 28-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun