Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Turupuudujääk ehk mida peaks Eesti turul olema rohkem? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida peaks siis tänases Eestis rohkem turul olema?

Turupuudujääk ehk mida peaks Eesti turul olema rohkem?


Turupuudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. Eesti Vabariik on sellises olukorras olnud. Kõige enam lõi välja see Nõukogude Liidu okupatsiooni all, sel ajal oli turupuudujääk vägagi päevakohane murekoht.
Eesti turg on peale taasiseseisvumist teinud läbi röögatu arengu. Mõeldes minevikus olnud kauba- ja teenustevalikule, siis tuleb suisa ahastus peale. Tühjad poed tühjade riiulitega, ostuvõimalus minimaalne ja valik olematu. Kes ees, see mees. Ja see on kõigest toidukaupade kirjeldus. Lõviosa Eestis müüdavatest kaupadest oli pidevalt defitsiidis ja nende õnnelikel ostjatel läks äraütlemata hästi. Mind ei võinud olla sel perioodil, aga kõik vajalik selgitati juba varajases lapsepõlves ära. Olen sündinud Eesti Vabariigis ja elanud iseseisvas riigis terve oma elu, ma olen saanud asju, mida tahtnud ja saan neid ka edaspidi. Mul on lihtne öelda, et minevikus oli nii ja minevikus oli naa, sest ma pole seda ise omal nahal tundnud .
Mida peaks siis tänases Eestis rohkem turul olema? Esmapilgul kergele küsimusele on ootuspäraselt raskem vastata kui eeldatud. Nagu ennist mainitud, siis Eesti Vabariigi turg on teinud läbi suure-suure arengu. Igapäevaselt tekivad inforegistrisse uusi ettevõtteid, kes osutuvad kas järjekordseteks kaupmeesteks või teenusepakkujateks. Sellessuhtes on turg kui koguaeg arenev ja uuenev üksus.
Alternatiivkaubad tulevad esimesena mõttesse turupuudujäägi puhul. On mitmeid tooteid, mille hind on nii põhjendamatult kõrgeks aetud ja neid saab asendada analoogsete kaupadega, millel on nõudlust palju rohkem kuna nad on soodsama hinnaga. RIMI ja Selveri ketikaubad on ühed parimad alternatiivid eesti turul. Turupuudujääk ei puuduta ainult toidukaupu. Mitmekülgsusest jääb tihtipeale puudu ka hügieenitarvetes, riietevalikus, varuosades ja igapäevastes tarbeesemetes. Riietevalik on küll jõudsalt laienenud , on tulnud uusi tuntuid riidekette (nt. H&M), aga sellegipoolest saaks moeosakonda jõudsalt täiendada . Ülemaailmselt on nii palju erinevaid tooteid, aga see on suisa hämmastav, kui vähe neid tooteid jõuab meie kodumaale.
Mõeldes oma sõpradele ja kaaskondlastele, siis koostasin läbi interneti väikese rahvaküsitluse. Vastuseid oli erinevaid ja seinast-seina, aga üks on kindel: naised teavad, mida naised tahavad. Alustades erinevatest meigibrändidest (Mac, Too Faced jne.) ning lõpetades erinevate moebrändidega. Naiste lemmikuks osutus Primark, mis on Iirimaa riietefirma ja levinud paljudes riikides, aga Eestis mitte. Küsitlejate koostöö oli väga entusiastlik ja nende vastused lausa särasid sellest unelmast, mil ükspäev on Eestis omaenda isiklik Primarki või mõne muu välismaise riidebrändi filiaal . Mehed võtsid asja aga rahulikumalt ning kaalutletult. Õige Eesti mees palub igapäevaselt kõrgemaid jõude, et saaks oma autole parema kvaliteedi- ja hinnasuhtega varuosi, olgu need siis A- või B-kategooria omad. Nagu näha, siis on eesti mees lihtne mees. Lisaks palusid nad samuti natuke paremad riidevalikut ja rohkem välismaiseid joogi- ja toidukaupu.
Uute ja erakordsete toodete/teenuste turuletoomine elavdaks Eesti majandust kindlasti, sest juba täiesti keskpärase riideketi H&M Eestisse kolimisel erututi nii mitmel tasandil, et see oli suisa hirmuäratav. Eesti turul peab eksperimenteerima erinevate toodete ja teenustega , mis on mõeldud ka erinevatele tarbijagruppidele, sest ilma proovimata ei saagi tulemust teada. Praegusel seisul kasutavad eestlased järjest enam internetti, et sooritada erinevaid sisseoste. Põhiline ostukategooria on riided ja isiklikust vaatevinklist võin kinnitada, et hinna- ja kvaliteedisuhe on internetis hulga parem kui praegusel hetkel Eestis. Ning see käib ka tehnikaseadmete ja tarbeesemete kohta, sest lõppkokkuvõttes ostab tarbija täpselt sealt, kust jääb ta kõige enam 'kasumisse', ehk ei maksa hingehinda, saab kvaliteetse eseme koos vajalike järelteenustega.
Tulles punkti, kus on vaja võtta kõik eelnevad seisukohad kokku, võin väita, et olukord on väga lootusrikas. Eesti riik on maailmakaardil ja me pole enam väike Ida-Euroopa riik, kes oli kord võõrvõimu all. Me oleme Euroopa Liidus, majanduslikud partnerid paljude riikidega ja vabakaubandusliku põhimõttega. Eestis laieneb turg igapäevaselt uute toodete ja teenustega. Koostatud rahvaküsitluse järgi oskan väita, et eestlased on väga lihtsad inimesed. Me tahame kõigest uusi riideid , meigitooteid, autovaruosi ja välismaist sööki -jooki. Mina tahan samuti uusi ja erinevaid riidebrände, aga hetkel oleks see ka kõik. Tegu on lihtsa inimesega ja tudengina ei oska ma väga palju tahta, olen kõigest oma elutee alguses. Pikas perspektiivis on ka Eesti ning Eesti majandus oma elutee alguses, sest ~20 aastat ei ole kohe üldse nii pikk aeg.
Turupuudujääk ehk mida peaks Eesti turul olema rohkem #1 Turupuudujääk ehk mida peaks Eesti turul olema rohkem #2 Turupuudujääk ehk mida peaks Eesti turul olema rohkem #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor timofo Õppematerjali autor
TKTK 1. kursuse tudeng, pidime koostama turupuudujäägist kiire essee.

Sarnased õppematerjalid

Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Baas Logistika
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

Mõjukad inimesed on südamlikud ja hoolivad; nad on targad; nad on pädevad; nad on julged ja valmis pakkuma abi väljaspool oma ametialast rolli; enne nõuannete jagamist kuulavad nad su ära; nad on kannatlikud; nad pingutavad rohkem; nad selgitavad protsessi kõiki etappe; nad ei karda tunnistada, et tegid vea; nad on visad; nad ei mõtle ega tegutse nii, nagu oleksid nad teistest paremad; nad on väärikad; nad tunnevad huvi selle vastu, mida sa teed; nad on valmis aitama; nad panevad su tundma, et sinu vajadused on olulised. Me peame analüüsima oma suhteid klientidega, laiendama oma rolli piire, õppima uusi oskusi ning olema valmis kaasama kliente tunnete, kogemise ja käitumisega seotud tegevuste kaudu. AKuivne Kaasamine N?ustamise protsess ja utesemtus

Psühholoogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun