Arvutimängude mõju lastele Richard-Sven Rivik 21. sajand on kahtlemata meedia- ja elektroonikaajastu. Kõik info ja teadmised on olemas internetis. Uudiseid loetakse arvutist või telekast, küsimuste korral otsitakse vastuseid internetist. Aga arvutimängud? Enamik lapsi mängivad arvutimänge, kes rohkem, kes vähem. Kuidas mõjuvad arvutimängud lastele? Arvutimängudest võib sõltuvusse sattuda ja siis hakkab see mõjutama igapäevast elu. Ma ise mängin ka arvutimänge, aga ennem ma alati õpin ära ja teen tähtsamad asjad ära, ehk siis mängin arvutis vabal ajal. Inimene, kes on sattunud sõltuvusse arvutimängudest, ei suuda lõpetada, ta tahab koguaeg arvutis mängida ja ta heidab kõrvale kooliasjad ning sotsiaalse elu. Arvutimängud võivad olla ka vägivaldsed, mis omakorda mõjutavad vaimset tervist, arusaamist reaalsest maailmast ning elust. Kui arvutimängus on vägivald, tulistamine, tapmi...
Keila Gümnaasium Reino Seli 11B ARVUTIMÄNGUD Referaat Juhendaja: Natalia Sidorova Keila 2007 Arvutimängud Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................3 2. Peamised mängukategooriad ................................................................4 2.1. Action ehk märulimängud...............................................................4 2.2. FPS; first-person shooter ehk 3D tulistamismäng...................................4 2.3. RPG; role-playing game ehk rollimäng...............................................4 2.4. Simulatsiooni mängud...................................................................5 2.5. Sportmängud..............................................................................6 2.6. Võidusõitmise mängud........................................
Sugu: M N * · M · N · Other: 1. Kui palju päevas veedate aega arvutiga mängimise peale ? * · a) Vähem kui pool tundi · b) Pool tundi kuni tund · c) 1-3 tundi · d) Rohkem kui 3 tundi · e) Ei mängi üldse arvutiga 2. Mis zanri arvutimänge eelistate ?( nimetage kuni 3 ) * · a) Action (märul) · b) Fps (first person shooter) (tulistamine inimese silmade vaatest) · c) RPG (rollikas, sisaldab tegelase arendamist mängu jooksul) · d) RTS (strategy) (käigupõhine stratreegia) · e) Spordimängud · f) Rallimängud · g) seiklusmängud (point and klick) · Other: 3. Millised mängude nimed allolevast nimekirjast on teile tuttavad ? * · a) Call of Duty · b) Darkisiders · ...
Mario Kallaste Juhendaja: Ahti Noor ARVUTIMÄNGUDE MÕJUD KEILA KOOLI NOORTE SEAS MIKS VALISIN JUST SELLISE TEEMA? Valisin selle teema isikliku huvi tõttu. Arvan, et need võimalikud mõjud, mis tekivad arvutimängijatel, olenevad mängijast endast, mitte arvutimängudest. Mina kui arvutimängude mängijana olen ainult kahjustanud silmi. UURIMISTÖÖ EESMÄRGID JA HÜPOTEES Tutvustada töö lugejatele negatiivseid mõjusi arvutimängude mängimisel. Tutvustada töö lugejatele positiivseid mõjusi arvutimängude mängimisel. Hüpotees: Arvutimängud muudavad noored õpilased passiivsemaks. SISUÜLEVAADE REFERAADI OSAST Negatiivsed mõjud: Kahjustab inimese psüühikat Toob kaasa arvutisõltuvuse Kahjustab ajutegevust Positiivsed mõjud: Arendab inimese oskusvõimeid (sõiduoskus, otsustusvõime) Aitab paraneda isuldist Muudab silmanägemist (kontrasti tundl...
Birgit Grünbaum, Hedy Vihermets, Kadi Kuusküll 6-7 AASTASTE LASTE ARVUTIMÄNGUD Tänapäeva lapsed veedavad arvuti ees küllaltki suure osa päevast ning seepärast on arvutimängudel märkimisväärne roll laste käitumise ja väärtushinnangute kujunemisel Kui lapsel puudub suunav täiskasvanu, võib lapse mänguvalik kujuneda täiesti valeks. Valitakse mänge, mis pole veel eakohased või on lihtsalt vägivaldsed Internetileheküljed www.rahamaa.ee www.lastekas.ee www.mangukoobas.ee www.runescape.com Populaarsemad arvutimängud "Sims" ja "Sims 2" ,,Simcity" 8 "Car Town" ,,Age of Empires" GTA ( ,,Grand Theft Auto") "Battlefield: Bad Company" 1 ja 2 "Battlefield 1942" F1 2010 ("Formula One 2010") "Age of Mythology" Veel arvutimänge "Battle Dawn" "Mirror's Edge" "Combat Arms" "MX vs ATV Unleashed" "Civiballs" "Horse Eventing" "Save the ...
Arvutimängud 9.a klass 2012 Mis on arvutimäng? · Arvutimäng on mäng, mida mängitakse arvuti poolt simuleeritud mänguuniversiumis, kus mängija ülesanne on täita mingeid eesmärke. Mis liiki arvutimänge on olemas? · First Person Shooter ehk esimeses isikus tulistamismäng · Platvormimäng · Rollimäng · Strateegiamäng · Arkaadmäng · Simulatsioon · Seiklusmäng · Mõistatus ehk pusle · Interaktiivne fiktsioon Arvutimängude ajaloost · 1958 - William Higinbotham ''Tennis for Two'' · 1961- esimene mõjuvõimas arvutimäng - ''Spacewar!'' · 1969 - leiutas Ralph Baer mängukonsooli - brown box · Peale seda on arvutimängud maailma vallutanud Arvutimängude negatiivne mõju · Agressiivsus · Reaalsustaju kadumine · Vägivalla jäljendamine · Füüsilise vormi nõrgenemine Arvutimängude positiivne mõju · Oskus arvutit käsitseda · Loogiline, strateegiline mõtlemisvõime · Visuaalne k...
Tapa Gümnaasium Arvutimängusõltuvus Uurimustöö Tapa 2012 ARVUTIMÄNGUSÕLTUVUS KUI HAIGUS Arvutisõltuvus on äärmuslik arvuti kasutamine mis häirib igapäeva elu. Arvutimängusõltuvus väljendub inimeses, kes mängib päevast päeva arvuti mänge, isoleerides ennast vanematest, sõpradest ja muust sotisaalsest elust ja täielikult keskendub arvutimängudele. Sõltuvuses olev inimene ei pööra tähelepanu sündmustele, mis toimuvad päriselus. Praegult ei ole ametlikku diagnoosi arvutimängusõltuvusele, kuid see on kindel, et ...
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mäng...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Taury Peterson ARVUTIMÄNGUD Referaat Juhendaja: Mario Metshein Haapsalu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Peamised mängukategooriad........................................................................................................ 4 1.1.Action ehk märulimängud .................................................................................................... 4 1.2.FPS; first-person shooter ehk 3D tulistamismäng................................................................. 4 1.3.RPG; role-playing game ehk rollimäng............................................
1. ARVUTIMÄNGUDE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED MÕJUD INIMESTELE. Kas arvutimängude mängimisel esineb rohkem positiivseid või negatiivseid tagajärgi? Mitmed uuringud tõestavad, et vägivaldsed arvutimängud mõjuvadki noortele mänguritele agresiivselt, aga kõik arvutimängud ei ole ühesugused. Arvutimängude mõju inimesele sõltub täielikult mängu sisust. Uuringud on näidanud, et advekaatselt üles ehitatud sotsiaalsed mängud võivad tõsta mänguri julgust, astuda üles kellegi uskumuste kaitseks ja tugevdada valmisolekut teiste aitamiseks. Samuti nii öelda tulistamismängud ei oma ainult tumedaid külgi, ka need arendavad nägemisteravust üksikasjade nägemiseks ja reageerimiskiirust. Paljud lapsevanemad näevad videomänge, kui ajaraiskamist või tegevust, mis hävitavad aju. Meedia koos mõningate ekspertidega on väitnud, et põhjus miks noored muutuvad vägivaldseteks või käituvad ekstreemselt ühiskonnavastaselt on just arvutimängudes. Aga paljud teadlas...
Arvutimängud - poolt või vastu? Tanel Altmets 8.a Tänapäeval jaguneb arvutikasutamine kaheks: arvuti kui töövahend ja arvuti kui ajaveetmisvahend. Iga päevaga lastakse müüki järjest graafilisemaid ja kaasahaaravamaid arvutimänge. Sellega kaasneb palju probleeme, kuna paljud mängud on vägivaldsed, oodates mängijalt ainult kiiret reaktsiooni. Kuna taolisi mänge reklaamitakse ning mängitakse palju, siis tekib mõte, et võiks arvutimängud üldse ära keelata, aga see pole probleemile lahenduseks, sest keelatud vili on alati magusam. Võimalikult reaalse tunde loovad mängude graafika, heli kvaliteet ja alles seejärel mängu sisu, kuigi ka see pole vähemtähtis. Arvutimänge mängides võib unustada aja ja muud kohustused ning just see mängude omadus on paljudele saanud mõjuva...
Virtuaalmaailma ohud. Kuigi internet on loonud tohutult palju uusi võimalusi kaasnevad internetiga paraku ka suured ohud. Viruaalmaailmas viibides kaob ajataju. Seepärast jääb ka palju tähtsaid asju tegemata. Virtuaalmaailmast võib saada sõltuvuse, vahel ei suudeta internetist ära tulla. Raisatakse mõtetult aega, pigem võiks minna loodusesse ja hoolitseda oma tervise eest. Arvutimängud tekitavad väga kergelt ja väga kiiresti sõltuvust. Arvutimängud viivad inimesed elulistest asjadest ja probleemidest eemale. Kaob elu- ja surmavaheline seos. Paljud netimängud annavad mängijale mitu elu, mis tegelikus elus võivad probleeme tekitada. Päris elus ei saa peale autoga avariise sattumist sõber uut elu ja tapetud sõber ei ärka ellu. Päris elus ei saa eksimusest hoolimata algusest alata. Internetist leitav info võib mõjuda halvasti psühhikale kui külastatakse sobimatu sisuga lehekülgi. Sobimatu sisuga lehed on in...
Essee : ,,Me peame rääkima Kevinist", Lionel Shiver ,,Me peame rääkima Kevinist" on nukker, kuid aus tõlgendus sellest, millises maailmas me hetkel elame. Loomulikult ei ole alati kõik nii must-valge nagu selles loos, aga see meenutab meile, et peame alati olema valmis ootamatusteks. Lugu leiab aset Ameerikas, kuid koolivägivald on ka meie igapäevases elus aina süvenev nähtus ning põhjanaabrite juures toimunud koolitulistamine Jokelas, ei jätnud külmaks vast mitte kedagi. Õpetajana peaksin olema vaimselt valmis kriisiolukordadeks, aga emana ei oskaks ma ealeski käituda ei ühes ega teises olukorras, mis selles teoses ette tulevad. Õhku jäi küsimus ja jääb alati sellistel juhtudel - kes on süüdi ? Lapse turvatunne ja usaldus maailma vastu saavad alguse hetkest, mil ta siia ilma sünnib ja ema käte vahele võetakse. Kevinit ja tema ema lahutas sellest hetkest saadik, aga sügav kuristik, mille vahe...
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Me kõik teame, mis on arvuti, kuna see on peaegu kõigis kodudes praeguseks juba olemas. Arvuti on väga detailselt koostatud masin, mis on seitsmekümnendate paiku leiutatud ning kuni tänaseni üritavad erinevad teadlased üle maailma täiendada seda tehnoloogiaavastust, lisades sellele üha võimsamaid ning keerukamaid lisafunktsioone, mis nende arvates igal inimesel, kes vähegi kasutab arvutit, võiks teha ta elu kergemaks. Arvutil on väga palju plusse. See võimaldab meil teha tööd, nii kodus kui ka kontoris, mis on vägagi mugav. Käivitamiseks on vaja kõigest ühte nuppu ning juba hakkavad sinu kasutamisvõimalused tõusma. Sa saad teha esitlusi, arvutada, otsida internetist infot, kuna infohulk on internetis sama suur kui entsüklopeediates, kui mitte rohkem. Rohkem võib aga selle pärast olla, et uuemad uudised, faktid jms trükitakse kohe arvutisse. Pealegi on palju...
5. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS. Küsimustik läks edukalt, küsitletud sai 51 noort inimest kellest 31 olid meessoost ja 20 naissoost. Päevas ei mängi arvutiga üldse 20 tütarlast, kes vastasid küsimustikule, aga 25 noormeest mängib päevas arvutimänge pool tundi kuni tund, 12 poissi mängib 1-3 tundi ning 4 poissi mängib arvutiga päevas rohkem kui 3 tundi. Kõige rohkem eelistatakse mängida rallimänge (53% vastanudest), millele järgevad "Action" ehk märulimängud ja spordimängud, millele järgnevad (õiges järejestikkuses): Fps-, RPG, RTS- ja seiklusmängud. Kõikidest mängudest oldi kuuldud, mis oli nimekirjas antud, millest kõige populaarsemad olid "Need for Speed", "Super Mario" ja "NBA 2K12". Esimesed arvutimängud Kunda noorte elus olid enamasti kõikidel erinevad, ainukesed mängud, mille nimed kordusid olid "Colin McRae Rally" ja "Super Mario". Küsimusele, mida mängite praegu kordus tüdrukute poolt vastus, et ei mängigi, kuid poiste populaarseim vast...
Head lapsed kasvavad vitsata? Aga mis saab siis, kui laste kasvatamisel ei olegi enam mingeid reegleid ja isegi lasteaiaealised jõmpsikad võivad teha ja öelda, mida ise tahavad? Mis saab siis, kui lapsevanemad arvavad, et lastest hoolimine tähendab olla neile paks rahakott, millega omakorda võimaldatakse enda lastele head elu? Rohkem mänguasju, komme ja vähem karistamist ning pahandamist. Mõeldes enda lapsepõlvele, tulevad mulle meelde toredad mälestused, mis on seotud nii perekonna kui ka sõpradega. Minu naabriteks olid sugulased, kelle peres kasvas ka kaks minuealist last- mängukaaslased olid mul alati olemas. Siiamaani on tore meenutada ja naerda, et mida kõike me korda oleme saatnud. Nädalavahetuseti olin väga tihti ka vanaema juures. Ta viis mind igale poole ja ostsis head-paremat, õigupoolest lausa hellitas mu ära- seda muidugi mitte tänapäeva mõistes. Suviti olin tihti maal . Võin öelda,...
Artikli analüüs XI A klass Artikli pealkiri: Miks me mängime? Autor: Tiina Jõgeda Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress 30. jaanuar 2012 Probleem, millele artikli autor keskendub: Lapsed veedavad liiga palju aega arvutimänge mängides. Vanemad muretsevad, et lapsed võivad jääda sõltuvusse arvutist, unustades oma kohustused ja isegi söömise, tekitades psüühikahäireid. Inimesed jäävad kinnisemaks ja eelistavad virtuaalmaailma ränga reaalsuse üle. Autori põhiseisukohad, näited: Netifolkloori klassika räägib poisist, kes tundide viisi arvutis automänge mängis ja otsustas siis oma isa auto võtta ning sellega sama asja teha. Posti sõites aga ei tulnud ette ,,New Game''. Internetimängudes nagu Second Life võib samuti tekkida kokkupõrkeid reaalsuse ja virtuaalsuse vahel. See on mäng, mis...
Tarkvara · Tarkvara jagatakse kahte suurde rühma. · Süsteemtarkvara e. süsteemne tarkvara. Süsteemtarkvara · Operatsioonisüsteem-tarkvara, mis vahendab arvutikasutaja käske ja korraldusi arvuti riistvaras · Utiliidi-abiprogrammid, mis aitavad arvuti tööd korrastada. · Draiverid-programmid, mis õpetavad arvutit tema lisaseadmeid kasutama. Rakendustarkvara · Tekstitöötlustarkvara · Elektroonilised tabelid · Andmebaasisüsteemid · Graafikapaketid · Interneti tarkvara · Arvutimängud · Esitlustarkvara · Jne. Rakendustarkvara · Jagatakse kasutusõiguste järgi · Kommertstarkvara-tohib kasutada ainult ostetud koopiat. · Jaosvara(Shareware)-teatud ajal tohib kasutada tasuta · Vabavara(freeware)-võib vabalt kasutada, ei tohi müüa Tarkvara piraatlus · On igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine,kasutamine,tootmine, ja müük, mis on keelatud autoriõiguse ja...
Kunda Ühisgümnaasiumi õpilaste teadlikkus arvutimängude mõjust Arvutimängude positiivsed mõjud. Juhendite järgimine. Käe-silmakordinatsioon. Resursside haldus ja logistika. Multitasking. Püsivus. Arvutimängude negatiivsed mõjud. Agressiivsus. Liigne ajakulu. Halb mõju tervisele. Akadeemilised tulemused. Faktorid, mis teevad hea mängu. Eesmärgid. Süzee. Graafika. Mängitavus. Heli. Miks mängitakse arvutimänge? Põnevus. Interaktiivne tegevus. Ajaviide. Võimete proovilepanek. Kõige rohkem illegaalselt allalaetud mängud. "Call of Duty: Black Ops". "Battlefield 3". "Crysis 2". Kõige rohkem müüdud arvutimängud läbi aegade. "The Sims". "StarCraft". "Myst". Küsimustiku analüüs. Arvutimänge mängivad Mängib regulaarselt 39% arvutimänge Ei mängi regulaarselt ...
Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. 3000 aastat ekr -Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. See leiutati arvatavasti Mesopotaamias. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Abakus 1642- Leiutati järgmine tähtis masin ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. Selle aparaadiga sai ainult liita. Blaise Pascal 1694-Täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Gottfried Wilhelm von Leibniz 1820-aastal hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad - kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, ...
Arvuti - ajaraiskaja või abivahend Pea kõik inimesed puutuvad oma elu jooksul kokku arvutiga. Mõned kasutavad arvutit abi saamiseks teised meelelahutajana. Kas arvuti on ajaraiskaja või abivahend? Arvan, et arvuti on abivahend, sest tänu arvutile on osad tööd märkimisväärselt lihtsamad. Näiteks ei pea raamatupidaja enam kõike käsitsi kirjutama ning paberihunnikutest õiget paberit otsima. Enam ei pea kirjanikud raamatuid käsitsi kirjutama, nad saavad nüüd need lihtsalt arvutisse trükkida. Arvutist saab leida vajalikke andmeid ning informatsiooni. Õpilased saavad nüüd raamatukogus istumise asemel internetist infot leida ning see on õppimise aega vähendanud. Näiteks kui enne arvuteid pidi teatud informatsiooni leidmiseks terve raamatu läbi otsima siis nüüd piisab ainult küsimuse kirjutamisest otsingumootorisse ning vastus on teada. Tänu arvutile on õpilaste elu kergemaks muutunud. Samas on võimalik a...
Liikumine tervendab maailma Samal ajal kui arengumaades ning üldiselt vaesemates maailma piirkondades nälgib päevas surnuks sadu kui mitte tuhandeid inimesi, võitlevad arenunud maad liigse rasvumise ja vähese liikumise vastu. Kuid kuidas leevendada ületarbimist ning juurutada tervislikemaid eluviise? Kuna heaoluriikides ning arenenud maades üldiselt on inimeste peamiseks vajaduseks mugavus. Ning seda igas valdkonnas. Just mugavus on see, mis paneb inimesed sööma rämpstoitu, sõitma isegi lühikesi vahemaid autoga ning üleüldiselt võimalikult vähe pingutama.Igapäevaselt luuakse lisaks olemasolevatele abimeestele järjest uusi, mis võimaldavad teha igapäevatoimetusi veelgi energiasäästvamalt. See on ühelt poolt hea, kuid samas vähendab igasugust liikumist pidevalt. Seetõttu tuleks inimestel hakata oma mugavustsoonist kas või pisut välja astuma. Viimasel ajal saab vähest liikumist tähendada just laste seas. Miljonid arvutimä...
Arvuti - abimees või ajaraiskaja? Enamik inimesi teab, mis on arvuti ning oskab ka seda kasutada. Aina enam kasutatakse arvutit tööl, koolis, meelelahutuseks. Inimestele üldiselt meeldib arvuti. Aga kas arvuti on ikka nii hea? Kas elu oleks parem ilma arvutiteta? Nende ja paljude teiste küsimuste üle on kaua vaieldud. Arvutil on nii mitmeid plusse mõne raamatu või muu seesuguse ees: nimelt arvutiga on võimalik teha erinevaid esitlusi, otsida internetist infot. Internetist võib leida sama palju teavet kui entsüklopeediast, kui vahest isegi mitte rohkem. Internetti laetakse uued uudised ja faktid väga kiirelt üles, mis aitavad meil olla maailmas toimuvaga kursis. Juhul kui sul ei ole käepärast kalkulaatorit, siis on see arvutis kohe olemas ning võimaldab igasuguseid tehteid teha. Sama lugu on näiteks veel kella, kalendri või muu seesugusega. Arvutil on samuti ka omad miinused. Ma usun, et en...
Peamised probleemid liikumisõpetuses Viitsimatus ja motiveerimatus. Tänapäeva laste füüsiline aktiivsus on hakanud järjest vähenema. Kindlasti võime tuua selle põhjuseks aina kõrgemale areneva tehnoloogia televiisorid, arvutid, mobiilid. Tuntud on ju fakt, et multifilmid ja arvutimängud on lihtsamini leitavad lapsehoidjad. See kõik aga õõnestab tervisliku eluviisi rolli lapse kasvamis- ja arenemisprotsessis. Perekondades, kus lapsevanemad ei väärtusta liikumist ning sportlikku eluviisi, ei oska ka laps ennast ise selle kõige poole suunata. Antud juhul peab selle töö ära tegema lasteaed või kool. Lasteaias - koolis aga ei oska sellised lapsed keskenduda, liikumistegevustes kaasa lüüa, sest neil puudub motivatsioon ning tihti väidetakse, et lihtsalt ei viitsi. Motiveerimatust võib ka põhjustada ülekaalulisus, teistest maha jäämine, nõrgem olemine või ärevushäired. Laps, kes ei ...
Milleks mulle raamat? On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. Raamatutele on tekkinud mitmed uuemad ja mõndade arust paremad viisid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Viimaseid on eesti keeles suhteliselt vähe (nt. Kivirähu ,,Rehepapp" ja ,,Mees, kes teadis ussisõnu") , kuid ing...
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Stella Toomsoo Tänapäeval kasutab enamik inimesi arvutit. See on info- ja teabevahend, mida on lihtne tarvitada ning hea võimalus materjali otsida. Saab tuua välja erinevaid põhjusi raali headest ja halbadest kasutamistest. Kas arvuti on siis abiline või ajaraiskaja? Kindlasti on see teabevahendina väga kasulik. Seda kaasa võtta tööle või kooli on lihtne ning muudab tegeva töö mugavamaks. Arvutis on sellist infot, mida pole isegi teabekirjanduses. Seda kõike on väga palju, mis lihtsustab näiteks materjali otsimist. Üks suur veebileht, kus on palju teateid, on vikipeedia. Sealt võib leida peaaegu kõige ja kõigi kohta midagi, kuid seal ei ole kõik alati tõde, millega tuleks arvestada. Arvuti on ka infovahendina väga mugav ja kiire. Saab olla kursis kõigi maailmas toimuvate olukordadega. Lugeda on seda või...
Milleks mulle raamat? ,,Lugemine pole mõtlemine enese, vaid kellegi teise peaga," on öelnud Arthur Schopenhauer, saksa filosoof. On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. ,,Lihast ja luust" teostele on tekkinud mitmed interaktiivsed alternatiivid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Vii...
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Arvutimaailm ümbritseb meid kõikjal. Üha enam kasutatakse arvutit igapäevaelus nii tõhusa tööriista kui ka meelelahutajana. Kas arvuti on siis abivahend või ajaraiskaja? Ühest küljest on arvuti abivahend. Sest suur osa inimestest puutub kokku arvutitega tööalaselt ja paljusid töid on hulga mugavam teha arvuti kaasabil. Arvuti on ka infoallikas, kust saada erinevat informatsiooni kiirelt ja käepäraselt. Samuti on kompuuter, sealhulgas ka internet vägagi hariv, sest praeguseks on sealt võimalik saada väga palju õppematerjale ning olemas on ka erinevad portaalid, kus treenida mälu, õppida kaardiülesandeid ja muud kasulikku. Arvuti on ka hea suhtlusvahend, mille abil saan pidada kirjavahetust sõprade ja tuttavatega, olenemata, kui suur on meie vahemaa. Kuigi peab tõdema, et on ette tulnud olukordi, mil suhtlen sõpradega arvuti abil ka siis, kui nad on mu kõrval. Tei...
• demagoogia – kõnedes, arutluses jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine Nt. demagoogiavõtted: argumentum ed hominem, kus näidatakse ennast heas valguses ja teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat. ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneser...
Arvutimaailm muudab inimest Terve elu on inimesed üritanud oma elu lihtsamaks teha. Selleks on targad inimesed mõelnud välja erinevaid teid, kuidas inimeste elu lihtsamaks teha: tolmuimejad, lennukid, raadiod, telefonid ja arvutid. Arvutitehnoloogia on maailma märgatavalt muutnud, nii paremuse kuid kahjuks ka halvemuse suunas. Miks, siis ikkagi arvutimaailm inimesi muudab, sealhulgas ka mind? Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. Seda näitavad kõik uuringud. Noored raiskavad enda elu, rikuvad silmi, rühti ja kõike seda tühise arvutis istumise pärast. Kindlasti kannatab inimese vaimne pool ja suhtlemisoskus. Pidev suhtlemine Facebookis või messengeris võib rikkuda keelekasutust, teeb selle lohakaks, minul õnneks seda probleemi pole. Arvutimängud võivad rikkuda mõttemaailma, sest enamik mängudest on tapmisega seotud. Nii võib juhtudagi ühel päeval, et nooruk ...
Arvustus 17. detsember 2013 käisin Võru Kultuurimamjas „Kannel“ vaatamas etendus „Netis Sündinud“. Autor: Kristiina Jalasto Etendus oli väga põnev, kaasahaarav ja rääkis sellest, mis ohud meid internetis valitsevad ning kuidas tuleks internetis käituda. Internetis suhtlusportaalides võõrastega suheldes peab olema väga ettevaatlik, kuna sa ei tea, milline see inimene seal teisel pool on ning tihtipeale võõrastega suheldes võid petta saada. Internetis arvatakse, et kõik, mida ülesse laetakse on anonüümne aga tegelikult on võimalik kõik ära tuvastada nagu näidendiski, kus pandi õpetaja kohta vale informatsioon internetti aga süüdlased saadi ikkagi teada. Etenduse sõnum või idee oli, et noored teaksid, mis ohud internetis meid ümbritsevad ja kui palju halbu inimesi ja kurjategijaid internetis leidub, kes tahavad raha välja petta või mõnitada teisi inimesi. Minu arust jõudis idee väga hästi vaatajateni, sest näitlejad mängisid väga hästi ...
Hiire leiutas douglas Engelbart 1963.a. Arvutihiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Eriti mugav on kasutada seda graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav. Tavalisim on 23 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. On kolme tüüpi hiiri: · Mehaaniline · Optomehaaniline · Optiline Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Selliseid hiiri kasutati siis, kui arvuti leiutati. Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta...
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Iga inimene teab mis on arvuti, sest väga paljudel on see kodus olemas. Üha enam kasutatakse erinevatel töökohtadel ja meelelahutuses arvutit ning selle üle, kas see on hea või halb on kaua vaieldud. Kas arvuti on siis meie abiline või ajaraiskaja? Arvutil on väga palju plusse. Sa saad sellega teha tööd kodus, kui ka kontoris, mis on väga mugav ja hea.Arvuti võimaldab teha erinevaid esitlusi, arvutada ja otsida internetist infot, sest seal leidub sama palju teavet kui entsüklopeedias, kui isegi mitte rohkem.Internetti laetakse uued uudised ja faktid väga kiirelt ja operatiivselt üles, mis aitavad meil olla maailmas toimuvaga kursis. Juhul kui sul ei ole käepärast kalkulaatorit, siis on see arvutis kohe olemas ning võimaldab igasuguseid tehteid teha. Arvutil on samuti omad miinused nagu näiteks televiisoril. Aegajalt avastame end arvuti tagant ,kui kätte o...
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Iga inimene teab mis on arvuti, sest väga paljudel on see kodus olemas. Üha enam kasutatakse erinevatel töökohtadel ja meelelahutuses arvutit ning selle üle, kas see on hea või halb on kaua vaieldud. Kas arvuti on siis meie abiline või ajaraiskaja? Arvutil on väga palju plusse. Sa saad sellega teha tööd kodus, kui ka kontoris, mis on väga mugav ja hea.Arvuti võimaldab teha erinevaid esitlusi, arvutada ja otsida internetist infot, sest seal leidub sama palju teavet kui entsüklopeedias, kui isegi mitte rohkem.Internetti laetakse uued uudised ja faktid väga kiirelt ja operatiivselt üles, mis aitavad meil olla maailmas toimuvaga kursis. Juhul kui sul ei ole käepärast kalkulaatorit, siis on see arvutis kohe olemas ning võimaldab igasuguseid tehteid teha. Arvutil on samuti omad miinused nagu näiteks televiisoril. Aegajalt avastame end arvuti tagant ,kui kätte o...
TARKVARA JA KASUTAJALIIDESED Riistvara suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Jaguneb üldjoontes kaheks: süsteemitarkvara(operatsioonisüsteemid) ja rakendustarkvara. Operatsioonisüsteem: käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb arvuti ja teiste programmide juhtimisega, jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Rakendustarkvara Üldjuhul kõik ülejäänud programmid, mis arvutis asuvad: Tekstitöötlus (MS word, OpenOffice.org Writer) Tabeltöötlus (MS Excel, OpenOffice.org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Ga...
Internet on tänapäeval hädavajalik Internet töö jaoks- Interneti kasutab peaaegu iga inimene. Internet töö-, mängimise-, sõpradega suhtlemise- ja muu sellise jaoks. Kuigi enamus inimesi kasutab interneti töö jaoks, eriti just kontori inimesed. Nad töötlevad faile, saadavad E-maile, kirjutavad protokolle jne. Eestis ma arvan kasutab iga kolmas või isegi iga teine inimene internetti töö jaoks. Õpetajad panevad hindeid Ekooli, sest see on nende töö. Ajakirjanikud kirjutavad artikleid. Kui aga õpilaste töö, siis see on vist õppimine, nt kui on vaja teha referaati, uurimustööd, kirjandit või muud sarnast asja ,siis ikka kasutatakse internetti, näiteks asjade otsimiseks. Kui aga jäätakse inglise keeles õppida ja sa ei tea mingeid sõnu ,siis kasutad Google tõlki, mida võib ka nimeta õppimiseks ehk siis õpilaste tööks. Internet mängimiseks- Iga laps on kasvõi kordki elus mänginud arvutimänge või siis mängulehekülgede...
Mäng - Kindel definitsioon puudub o Mängul on funktsionaalne eesmärk eluks ette valmistada o Mäng on lihtsalt käitumisviis - Iseloomustab see, et mäng motiveerib kui tegevus ise. - Mängu võimaluste puudumine pidurdab arengut - Seda oskavad kõik lapsed, tänapäeval pigem mureks see, et täiskasvanud ei oska enam mängida. - Reaalsus mänguga ei seo. Mängus puudub reaalne aeg, koht ja isik. Mäng loob teise reaalsuse. - Mäng võimaldab regresseeruda ning tundeid paigutada, konflikte lahendada. - Mängus ületab laps oma tegeliku vanust ja igapäeva tegevust ( Võgotski) - Esimene mäng on iseenda keha ja häälega. Tasapisi hakkab imiku mäng ülekandumine teisele isikule nt emale - Mäng muutub suhtlusvahendiks psühhomotoorsed mängud - Kõnearengu seisukohal on mäng väga oluline - Mäng muutub vastavalt arengule keerulisemaks ja mitmekesisemaks - Väikelapse eas meeldivad esemed mida saab kä...
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Teg...
Karin Kaugeranna LÕ-12 Väikelapse kõne, keele ja tunnetustegevuse areng Kokkuvõte Kõne on valdkond, mis integreerib kõiki teisi valdkondi ning seega on kõne õpetamise roll tähtis täita kõikidel lapsega tegelevatel inimestel. Ei piisa ainult lapsega koos tegutsemisest, vaid sellest tuleb ka rääkida, et lapsel areneks verbaalne suhtlemine. Väikelapse puhul on muidugi oluline ka mitteverbaalne suhtlus, eriti neil, kes on arenguprobleemidega, sest see loob aluse ja eelduse, et lapsel tekib normaalne kõne oma eale vastaval ajal. Et selline varajane sekkumine ka vilja kannaks, peavad kõneliselt abistama last nii vanemad, hooldajad ning kõik õpetajad, kes lapsega tegelevad, võtmeisikuks on ka lasteaias tegutsevad log...
Näilised ja tegelikud väärtused On kahte tüüpi väärtusi ühed on näilised ja teised on tegelikud, kuid see on iga inimese enda otsustada mis on tema jaoks oluline. Mõnede jaoks tunduvad ühed väärtused näilised ,kuid teistele on need jällegi tegelikud ,sest inimesed on kõik erinevad. Minu isiklik arvamus on see ,et nooremad inimesed peavad kõige aluseks raha ehk siis väärtustavad raha kõrgelt, kuid vanemad inimesed pige väärtustavad pere. Siit tulenevalt ütleksin et raha on üks põhilisi näilistest väärtustest ,sest sul võib olla palju raha, kuid see ei taga seda ,et inimesed sind austaks ja armastaks. Pere aga on see mis jääb alatiseks inimesele toeks. On ka teistsuguseid väärtusi, näiteks mõni inimene teeb kõvasti trenni ja see arendab teda edasi, kuid samas mõni teine peab väärtuslikumaks mingisugust arvutimängu või midagi sellist, kuid arvutimängud tulevad ja lähevad aga see oskus mida sa endale arend...
Meedia Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste tulemustest kuni poliitiliste ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus meid mõjutab. Tänapäeva Eestis kasutatakse meediat iga päev propagandavahendina. Igal endast lugupidaval organisatsioonil ja rühmitusel on inimene, kes inimesi mõjutab. Selles pole midagi halba sest parteid peavad saama ennast kusagil reklaamida ja inimesel peab jääma võimalus valida endale meelepärane partei või liit. Riiklikud televisiooni- ja raadiojaamad peaksid jääma poliitiliselt igal juhul sõltumatuks, sest just nende suure vaatajas- ja kuulajaskonna tõttu on kerge rahvast mõjutada ning neil ei tohiks välja kujuneda omi eelistusi. Vastasel korral muutuksid meediakanal...
Tänapäeva noorte elu Räägin, kuidas tänapäeva noored oma vaba aega veedavad ning kuidas on elu muutunud võrreldes kunagise ajaga. Kuidas on noorte elu muutunud, kui polnud selliseid huvisid nagu, arvutimängud ja lõputud joomingud. Tänapäeval ei väärtustata haridust niivõrd nagu vanasti. Eelistatakse tööd kooli asemel, et teenida suuremat elatist välismaal väiksema haridusega. Algul ei mõisteta seda, kui oluline on tegelikult haridus ning hiljem kahetsetakse, et kooli ära ei lõpetatud. Tänapäeva noorte elu põhineb joomisel, pidutsemisel, arvutidel, telefonidel jne, võrreldes sellega kuidas vanasti oli, on väga palju muutunud. Paljud noored ei pea enam koolis käimist peamiseks ja puudutakse igast erinevatel põhjustel näiteks, ei jõuta kooli kuna eelmine päev on pidutsetud ja kui lihtsalt ei viitsita. Tänapäeva noorte plussid on näiteks see, et paljudele meeldib tegeleda tehnikaga. Saavad hakkama sellega, neile ...
Sisukord SISUKORD......................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................2 1.TARKVARA JAGUNEMINE SÜSTEEMI- JA RAKENDUSTARKVARAKS...................................3 2.TARKVARA JAGUNEMINE KASUTUSÕIGUSE ALUSEL................................................................5 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Üheks levinumaks tarkvara jagunemise viisiks on need lahterdada süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Teisek...
Virtuaalmaailm tänapäeval ja tulevikus ning mis on selle voorused ja ohud Virtuaalmaailma kuulub praegu väga palju inimesi, see tähendab, et umbes 30 miljonit inimest kasutab iga päev virtuaalset maailma. See arv on tegelikkuses tohutult suur, kuid tänapäeval on juba võimatu ilma arvutita ja virtuaalse maailmata olla, kuna sealt saab väga palju infot ja kiiresti vajalikku otsida. Mida saab virtuaalses maailmas korda saata? Tänapäeval on paljud vanaisad-vanaemad ehk pensionärid ära õppinud virtuaalse maailma kasutamise just sellepärast, et nende lapsed või lapselapsed on neid nö tagant utsitanud. Sealt saab ju kätte ka sellist infot, mida ajalehtedes pole. See võibki põhjus olla, miks paljud enam ajalehti koju ei telli. Internetis ju ei kulu nende peale nii palju raha, kui päriselus. Mõnes mõttes on see odavam, kui loeme ajalehti-ajakirju või muud kirjandusega seotud teemasid Internetis, kuid inimesed v...
MULTIMEEDIA KASUTAMINE ÕPPETÖÖS Tiina Puusalu 2010 MULTIMEEDIUMI MÕISTE Multimeedium (ka multimeedia, ingl. k. "multimedia") termin, mis väljendab mitme erineva infoedastusviisi (näiteks teksti ja heli) koos kasutamist. Ka ,,puhas" tekst on meedium. Lisame siia heli, pildi jm ja kasutame neid koos ehk väljastame infot kasutades kompleksselt mitut erinevat vormiteksti, hüperteksti, pilti, animatsioone, heli, videot ja saamegi multimeediumi. MULTIMEEDIUMI RAKENDUSED Multimeediumi suurteks rakendusaladeks on näiteks komplekssed teabesüsteemid, õpitarkvara, entsüklopeediad, veeb ning arvutimängud. MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID visuaalsed: pildid ja illustratsioonid ; graafilised kujundid ja sümbolid; videod ja animatsioonid Kuuldavad (audio): helifailid, MP3 failid jms; MIDI muusikafailid (Musical Instruments Digital Interface) kombitav : mitmed seadmed (peamiselt mängukonsoolid...
Närvisüsteemi häired 1. Alkoholi tarvitamine. Alkohol on närvisüsteemi mürk. Alkoholi tarvitamine toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurendaes need nähud süvenevad, lisandub tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekkivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning looligiline mõtlemine. 2. D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada osteoporoosi teket. D-vitamiini on vaja stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. 3. Neuroloogilisi häireid iseloomustavad kangus/jäikus, treemorid, takistatud liikumine ja koordinatsiooni puudumine. Need tulenevad geneetilistest häiretest, infektsioonidest, elustiilist, ajukahjustustest, alatoitumisest, seljaaju vigastusest ja ...
Eksamiteks valmistumine Kerli Tagel, Maria Sarova, Marina Dudkina, Marta Leen Volar, Tiina Braun 2017 Asjad, mida teha eduka eksamisoorituse huvides Mõtteerksuse suurendamine (mõistatused, viktoriinid jne) Vaimse vastupidavuse suurendamine Füüsilise vormi parandamine Õige toitumine Kehakella eksamite ajaga vastavusse viimine Kirjutuslaua ja ümbruse korrastamine Hästi magamine Aktiivne kordamine Asjad, mida ei soovita teha Alkoholi ja muude uimastite tarvitamine Energia vähemolulistele asjadele kulutamine (TV, arvutimängud jne) Liiga kaua õppimine Oluliste teemade vältimine Passiivselt materjali lugemine Huupi õppimine Ettevalmistustööd Info kogumine Infotöötlus (materjali analüüs ja töötlemine) Infootsing ja edastamine Info kogumine Salvesta kõik veebiaadressid, millega tutvumist sinult võidakse eeldada Hangi varasemate aastate eksamite ja näidisküsimuste/-vastuste k...
1. Tarkvara erinevad liigid Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. 1.1 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamispro...
Meedia ja vägivald Meedia on informatsioonikandjate ühine nimetus: kõne, telefon, heli- ja videolindistused, paber, ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon, arvutimängud, internet. Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. Viimaste aastate jooksul on Eestis paljud lapsed sattunud julma vägivalla ohvriks, kus süüdlaseks oli nooruk. Siinkohal tekib küsimus, et mis ajendas inimesi sellisteks jõhkrateks tegudeks? Kas väärastunud mõttemaailm või oli eeskujuks hoopis mõni nähtud film, uudis vms? Vastust nendele küsimustele teavad ainult asjaosalised ise, meie saame ainult avaldada oma arvamust. Päev enne selle õppeaasta algust näitas ETV Ilmar Raagi filmi ,,Klass" ning paar päeva hiljem pussitas Pärnus Rääma koolis 15-aastane poiss oma klassivenda. Miks noormees seda tegi? Minu arvates sai nooruk idee filmist, sest ta oli ...
Rakvere Reaalgümnaasium Mari-Liis Nõlvak 8.A klass Millega sisustavad noored oma vabaaega? Eestikeele uurimustöö Juhendaja: Tiiu Leet Rakvere 2006 SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS............................................................ Error: Reference source not found KUIDAS SISUSTAVAD NOORED OMA VABA AEGA.Error: Reference source not found KÜSITULUS.................................................................. Error: Reference source not found KOKKUVÕTE.......................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Meie töö hüpoteesiks on see, et noored veedavad liiga palju aega internetis olemisele. Viimasel ajal on veel eriti kõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
