.......................................................................................................3 1. Kokkuvõte.....................................................................................................................4 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231.................................................................................4 1.2. Autori arvamus teosest „Kapital“...........................................................................4 2. Võrdlus eesti ühiskonnaga.............................................................................................6 2.1. Paralleelid teose ja Eesti ühiskonna vahel..............................................................6 Kokkuvõte.........................................................................................................................7 Viidatud allikad..................................................................................................................8 Lisad.....................
ei maksta palka. Kui osatakse leida sobiv töö, kus kõike rakendada, võib 9 klassiga rahule jääda. Elukestva õppe suur pluss on aeg. Kõik teised õpped on paika pandud kuudes või aastates, kuid elukestev õpe kestab nii kaua, kuni elab inimene. Inimene on elusolend, kes iga päev saab ennast harida õppides ja kogedes midagi uut. Saab öelda, et inimene, kes on harinud ennast ja kohanenud ühiskonnaga võib omanda rohkem teadmisi erinevates valdkondades, kui inimene, kes on koolis õppinud vaid paari põhiainet. Kõik see on suhteline, kuna inimene harib end ise. Ka õppeasutuses saadava hariduse kõrvale saab lisada elukestva õppe. Teatud olukordades võib küll käituda ja lähtuda koolis õpitule, kuid on juhtumeid, kus tuleb rakendada elukestva õppe teadmisi ja kogemusi. Näiteks õpilastele õpetatakse
saada mida klient soovib. Hotell kasutab samuti maatriksmeetodit. See seisneb mingi majandusnähtuse kajastamises. Maatriksmeetodi kasutamine on väga levinud näiteks kvaliteedijuhtimises. Mudelis on viis kriteeriumit eestvedamine, poliitika ja strateegia, töötajad, partnerlus, protsessid , mis suunavad tähelepanu sellele, mida on vaja teha tulemusteni jõudmiseks. Lisaks näitavad neli kriteeriumit töötajate, klientide ja ühiskonnaga seonduvad tulemused ning toimivuse võtmenäitajad mida ettevõtte on juba saavutanud ja mida kavatseb tulevikus saavutada oma suhetes nii klientide ja töötajatega kui ka muudes valdkondades. Maatriksmeetodit on kerge kasutada ja sellega saab kaasata väga palju töötajaid, kuna meetodit on suhteliselt lihtne selgitada. See meetod sobib väga hästi selleks, et tõsta töötajate teadlikkust kvaliteedijuhtimisest. Samas on sellel meetodil ka mitmeid puudusi, eelkõige see,
Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus, kuhu igaüks meist kuulub. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ühiskond on meie omanäoline. Kui poleks inimesi, ei saaks ka ühiskond eksisteerida. Seepärast tuleks mõtiskleda endast kui osakesest ühiskonnas. Seostades end ühiskonnaga, on lihtsam vaadelda ennast kui Eesti riigi kodanikku, kuna tihipeale kaugemal toimuv jääb vaateväljast välja. Kuuldes, et tänapäeva noorus on hukas, unustatud on väärtused ja väärikus ning kadunud tahe, vaatleme tihtipeale teisi, näitame näpuga. Kuid eelkõige tuleks tulla enda juurde, tuletada meelde, millal viimati vanemale inimesele bussis istekohta pakkusime, mis kujundab meie igapäeva elu ja harjumusi ning missugune on meie keelekasutus ning traditsioonid
9.KVALITEEDIEDEND AMINE KVALITEEDIEDENDAMINE Kvaliteediühingud Euroopa Liidus on kaks suurt kvaliteediühingut: Euroopa Kvaliteediorganisatsioon (European Organization for Quality, EOQ) (asut. 1956) Euroopa Kvaliteedijuhtimise Fond (European Foundation for Quality Management; EFQM) (asut. 1988) Euroopa Kvaliteedipoliitika Euroopa Kvaliteedipoliitika (European Quality Policy, EQP) algatas Euroopa Komisjon 1990-ndate aastate alguses. Euroopa Kvaliteedipoliitika eesmärkideks on : Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmine Euroopa konkurentsivõime tõstmine, luues ettevõtetele soodsa keskkonna arenguks Sotsiaalse olukorra ja keskkonna seisundi parandamine. Euroopa kvaliteedivisioon Võidame üheskoos Rakendame Tuginedes edule ...
Kõigil sotsiaalaladega tegelevad inimesed peaksid kaasa aitama sotsiaaltöö professiooni edendamisele ja parandamisele. Sotsiaalala töötajatlele võimaldatakse aina tõhusamaid töövahendeid ja koolitusi, kuid mina leian, et sotsiaaltöös oleks vaja veelgi rohkem näha tulevikus ühiskondliku töö, sotsiaalpoliitika, uurimustöö kasutamist. Ühiskondlik sotsiaaltöö Praeguse sotsiaaltöö fookuses on liialt üksikute riskirühmade juhtumikorraldus, kuid vähem on rahval koostööd ühiskonnaga. Nagu ütlesid Hollandi sotsiaaltööteadlased oma kogumiku (,,Mõtisklusi sotsiaaltööst") esitluses, et on vaja rohkem kogukondlikku sotsiaaltööd, mis põhineb suhete omavahelistel ühendustel. Kogukondlik sotsiaaltöö tähendab ühiskonna arendamise metoodikat, kasutades peamiselt rahvas leiduvate jõudude kasutamist nende endi küsimuste edendamiseks. Ühiskonna sotsiaaltöötaja tegeleb protsesside tekitamisega, kes ei võta tegevuste
19 euroala riigis. Seni viimased euroalaga liitujad: Eesti (2011), Läti (2014), Leedu (2015) ██ Eurotsooni liikmesriigid (19) ██ EL riigid, kes ei ole eurotsoonis: Suurbritannia, Taani; ██ ei kuulu EL, kuid kasutavad eurot ametlikult (Monako, Vatikan, San Marino) ██ ei kuulu EL, kuid kasutavad eurot mitteametlikult (Andorra, Kosovo, Montenegro) ██ ELi riigid, mis Maastrichti lepinguga on lubanud ühineda eurotsooniga Milline Euroopa üks rikkamaid ja heaolu ühiskonnaga riik ei kuulu EL ega eurotsooni? Milline Euroopa üks rikkamaid ja heaolu ühiskonnaga riik ei kuulu eurotsooni? 3
Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga Eestlaste muistse vabadusvõistlusega lõppes ka esiaeg - 1227. aastal, mil Saaremaa ristiusustati. Eestlased kaotasid iseseisvuse ja jäid sajanditeks võõra võimu alla, millega kaasnesid ka võõrad mõjutused, eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Kõige sellega kaasneb ka eestlaste, kui alamklassi õiguste kitsendamine. Arvan, et kõige suuremaks probleemiks eestlasele kujuneski see, et neist said talupojad ning nad ei võidelnud enam oma isesesvuse eest, vaid võistlused toimusid
* Demokraatia valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine * Siirdeühiskond - ühiskonna arengu etapp mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale * Polüarhia kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodaniku ühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 2. Kaasaegse ühiskonna kujunemine, põhijooned, struktuur, korraldus, põhimõtted. 3. Võrrelda tööstus- ja postindustriaalset ühiskonda info- ja teadmisühiskonda (tunnused, iseärasused) Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus
Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus jumalaga tütar 3 1905 Tallinn Võitlus ühiskonnaga Indrek . 4 1920nd Tallinn Võitlus isiklike Indrek+Karin . ad eluprobleemidega 5 20lõpp- Vargamäe Allaandmine Indrek, Andres, . 30algus Pearu NOVELETT- eriti lühike novell August Gailiti kõrval on veel üheks tähtsaimaks novellikirjanikuks Peet Vallak
Juhus määrab ideaalid? Igal inimesel on omad ideaalid, teadvustab ta seda endale või mitte. Sageli aga piisab vaid ühest juhusest ning perfektsus omandab teise kuju. Ideaalide tagaajamine võib viia ühiskonnaga vastuollu, eriti, kui kasutada alatuid võtteid. Kuid igal otsusel on ka oma tagapõhi ja kui seda ei teata, siis ei tohiks ka arvustada. Noor naine plaanib minna kõrgkooli, õppida arstiks. Tema hinnete ja teadmistega on see unistus üsna tõenäoline täide minema. Ühel hetkel avastab ta end kõrvuni armununa ja lapseootel. Kuna raha ka napib, muutuvad neiu eesmärgid koheselt. Tuttavad muidugi laidavad teda
9% Uus-Meremaa elanikest on välismaal sündinud, mis on tingitud lähedasest suhetest Inglismaaga. Uus-Meremaa rahvastikupüramiid: See on Uus-Meremaa rahvastikupüramiid 2010 aasta seisuga. Nagu ka püramiidilt näha võib on tegu heaolu maaga, mis tähendab seda, et eluiga on kõrge ja püramiid on jaotunud peaaegu võrdselt igas vanuseastmes. Kõige vähem on esindatud 5-9 aastased, 30-34 aastased ning alates 69 aastased. Veel kinnitab fakti, et tegu on heaolu ühiskonnaga veel see, et naised ja mehed on püramiidis peaaegu, et võrdselt jaotunud. Rahvaarvu kõigutavaid tegureid on mitmeid: maavärinad ja tsunaamid, sest Uus-Meremaa asub geograafiliselt aktiivses piirkonnas, aga veelkord, kuna tegu on heaolu maaga, siis osatakse nendeks valmistuda ja ennetustööd teha.
Milliseid elemente on meie kultuuris tänu Kreeka kultuurile? Kreeka religioon on olnud eeskujuks ja teed rajavaks elemendiks kõikidele järgnevatele riikidele ja ühiskondadele. Alustades Rooma impeeriumist ja lõpetades tänapäeva ühiskonnaga. Läbi ajaloo säilinud ja kõige tuntumaks elemendiks võiks nimetada meie ajastu olümpia- mänge. Kasvasid nad ju välja kunagisest usupidustustest peajumal Zeusi auks. Palju on Kreeka religioonil olnud pakkuda ka hilisematele religioonidele. Tänu kreeka religioonile muutus suhtumine katoliku kirikusse ja jumalasse. Juba renessanssi ajal ei soositud enam katoliku kiriku, kui süsteemi võimust inimeste üle. Olid ju kreeka jumalad olnud inimlikud, neid võis kritiseerida, sest ka jumalad tegid vigu. Inimesed ei pidanud end jumalatest nii palju madalamaks, neid küll austati ja neile viidi ohverdusi, kuid tervet elu ei veedetud pidevas hirmus teispoolsuse ees. Samuti on kreeka religioonist mõjuta...
ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. · Kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid Eestis. · Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. ,,Tõde ja õigus" Esimene jagu inimese võitlus maaga Teine jagu inimese võitlus jumalaga Kolmas jagu inimese võitlus ühiskonnaga Neljas jagu inimese võitlus iseendaga Viies jagu tagasi pöördumine, alistumine
Noor-Eesti: - vaimne ja kultuuriline liikumine 1905-1915a. - moto:"enam kulturi!enam europalist kulturi! Olgem eestlased,aga saagem eurooplasteks!(Suits 1905). -Eesmärgiks tuua Eesti kirjandusse uusi suundi euroopa kirjandusest. -haridusmetslased-haritlane,kes on saanud formaalse hariduse,kuid kellel kultuurilised huvid täiesti puuduvad, haridus on neile vaid mõnusa elu saavutamise ja karjääri tegemise abinõu. -väljaanded-5 albumit ja ajakirjad. -,,noorte püüded"-üksmeele ja ühistunde puudus on meie rahva needus. Eestis pole leida julgust, ettevõtmist, lootust tulevikku. Üleskasvanud noorsool ei ole tahtmist tegu teha. Keegi ei taha ise vaeva näha. Keegi pole eestlastest kuulnud, euroopale ei ole isegu asja meie kultuuri- rahvust näidata. See mis inimesi kannab ja tõstab on haridus. Sihiks on noort ja julget edendada. -liikmed: kirjanikud: suits,tuglas,grünthal-ridala,aavik. Kirjanduskriitik linde. Muusik tobias. Kunstnikud: triik, koor...
Kunagi ei saa väita, et noorem põlvkond üldse ei loe, aga enamus noortest ei hoia kirjanduse poole. Pole raske arvata, miks see nii on. Tänapäeval on palju pidusid, elektroonikat ning palju muid asju, mis äratavad tähelepanu. Elu on nii palju muutunud, sealhulgas noored. Aina rohkem tekib muid huve, mis juhivad kirjandusest eemale. Samas on raamatutes väga palju õpetlikku, mis aitaks nooremal põlvkonnal edasi areneda. Kurb on mõelda, mis juhtuks ühiskonnaga, kui poleks maailmas kirjandust, mis õpetaks meid paremini elama. Elu muutuks raskemaks, läheks hukka ning keegi ei teaks, mis ühiskonnast edasi saaks. Kirjanduse roll on noorte seas väga tähtis, sest poleks ju muidu tulevikku ilma tarkusteta. Elu muutuks katastroofiliseks. Poleks kasu arvutitest, kuna nendes pole kirjas neid vanu elutarkusi ja õpetussõnu. Seega kirjandus on küll tähtis aga enamus noori suhtuvad ükskõiksusega kirjandusse.
Palju armastusi, Haydn mõjutab palju. 2.1802-1812:Kirjutas enamus sümfooniaid siis.Loomingu kõrgaeg. 3.1813-1815:Kriisiperiood, Viinis oli palju eri rahvusi. Teenis palju, aga ei hinnanud seda, mida tegi. 4.1816-1827:Hiline looming, missa solemnis. Ta oli kurt sel ajal, ta ei saanud enam orekstrit juhatada, kasutas väljendeid mida teised ei tohtinud kasutada. Isiklikelu-teda austati väga, ta oli kui isepäine geenius, kes elas omas maailmas, ega kohanenud ajastu ega ühiskonnaga. Sümfooniline muusika-Sümfooniaid on palju. Kuulsad ka. Klaverimuusika-5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati. Vokaalteosed-Missa solemnis, oratoorium ,,Kristus õlimäel", ooper ,,Fidelio". Kammermuusika-Üks hästi kuulus kammerteos:Septett es-duur op.20 klrnetile, metsasarvele, fagotile, viiulile, vioolale, tsellole ja kontrabassile(1799-1800) Muusika üldiseloomustus-Beethoveni looming juhatab muusikaloos sisse 19.sajandi. Suurim eeskuju romantilise sajandi heliloojate arvates
Missugune poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Poliitiline ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitilised ideoloogiad jagunevad vasakpoolsuseks ja parempoolsuseks, kuid nende sisu muutub koos ühiskonnas muutuvate väärtuste ja vajadustega. Minu maailmavaatele on kõige lähedasem vasakpoolne ideoloogia, seega toetan sotsiaaldemokraate. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.See tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd.Kõige tähtsam ongi ju omandada haridus, mille abil saame endale sobiva töökoha, vajadusel saada ka arstiabi olenemata meie sissetulekust või positsioonist ühiskonnas. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust.See on majanduskorraldus, mille puhul eksisteerivad ...
Neljapäeva õhtupoolikul oli Athena Keskuse pööningusaal täitunud rahvaga põhjuseks Tartu Üliõpilasteatri etendus ,,Kevade ärkamine". Saal oli mõnusalt hämar ning rahvast ei olnud ka üleliia, kõike oli just parajalt, et etendust nautida. ,,Kevade ärkamine" on Frank Wedekindi esiknäidend. Näidend lahkab noorte inimeste seksuaalset tärkamist ning vaatleb teismelisi olukordades, kus nende instinktid ja nende ühiskondlikud ootused vastuollu lähevad. Tegeleasteks on umbes 14 aastased noored, kes avastavd iseendid, uurides maailma, mille moodustab seks, mastrubatsioon, abort ja homoseksuaalsus. ,,Kevade ärkamine" on kirjutatud aastal 1891, siit tuleb ka vastuolu ühiskonnaga, sel ajal oli ju kõige intiimse avaldamine keelatud. Etendus, kogupikkusega 2,5 tundi, on jagatud kaheks vaatuseks. Näidend ise aga koosneb justkui piltideks. Laval toimub üks situatsioon, mis sujuval vahetub teisega. Tegemist on üliõpilasteatriga, seega võis oodata, et ehk...
9. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset, põhimõtteid, arusaamu sõjast ning tooge välja peamised erinevused! 10. Nimetage 1 Teie arvates pöördelise tähtsusega sündmust muistse vabadusvõitluse käigust ning selgitage oma valikut! 11. Millised oli muistse vabadusvõitluse positiivsed ja millised negatiivsed taga- järjed? 12. Millised muutused toimusid Eesti ühiskonnas muinasaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga a) haldusjaotuses b) asustuses c) talupoegade olukorras 13. Millised riigid asusid Eesti alal peale muistset vabadusvõitlust ja millised peale jüriöö ülestõusu? 14. Millistesse kohtadesse tekkisid linnad? 15. Nimeta keskaegsed linnad Eesti alal, millised neist olid hansalinnad? 16. Millised olid keskaegsete linlaste peamised tegevusalad? Millised olid keskaja Tallinnas peamised sisseveo ja väljaveo kaubaartiklid? 17
Teoste võrdlev analüüs Hermann Hesse teose „Stepihunt“ peategelas Harry Hallerit võib võrrelda J.W. von Goethe teose „Faust“ samanimelise peategelasega. Nad mõlemad on väga ühiskonna- ja enesekriitilised inimesed. Nad ei salli seda, kuidas ühiskond on muutunud ja kuidas inimsed on hakanud käituma. Nad ei suuda olla rahul neid ümbritseva ühiskonnaga ja oma eluga. Harry oli alguses kinni selles ajas, kus elas Mozart ja Goethe, sest see oli tema jaoks see ühiskond, kus tema oleks tahtnud elada. Mõlemad tegelased nii Harry Haller kui ka Faust on väga haritud inimesed, kuid nad tunnevad, et nende eludes on midagi puudu. Mõlemad soovivad oma ellu midagi, mis nende üksluist elu muudaks. Nende rutiinne elu on neid viinud masenduseni, ning nad hakkavad oma ellu otsima midagi uut. Faust otsib oma ellu mõtet
Asudes sakslaste poolele kutsus ta oma kaaslasi üles loobuma sakslastele vastupanu osutamast.Oma käitumise motiive püüab Hamsun selgitada oma mälestuste raamatus"Rohtukasvanud rajad".Knut Hamsun suri 1952. aastal. Looming: Knut Hamsuni looming on jätnud kahtlematta sügava jälje Norra ja kogu maailma kirjanduslukku .Romaanis "Nälg" toob kirjanik meieni nälja ja viletsuse okkalise argipäeva.Nälg ei ole teoses sotsiaalne probleem,me ei kohta teoses hala ega arveteõiendamist ühiskonnaga vaid vaid hoopis viletsuses vohavat fantaasiat,inspiratsiooni võimu,nälgivat geeniust. "Victoria" see raamat räägib traagilisest armastusest, inimeste individualistlikkest käitumisnormidest, kuidas suhtutakse ühiskonda, kuidas peab alluma reeglitele ja kogueag ei taheta käituda nii nagu ühiskond tahab, hing vajab enamat, mis talle hea on, aga see pole alati võimalik.Seda teost on peetud uuema aja maailmakirjanduse üheks väljapaistvamaks armastusromaaniks.
mitmekesisus mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. INDETITEET ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne. TOLERANTSUS sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes. KOMPROMISS ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. KONSENSUS üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. SEADUSED on vajalikud, sest need: · Aitavad inimesel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla; · Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu: · Aitavad säilitada korda, stabiliseerida niiviisi ühiskonda; · On riigi tegutsemise aluseks. * Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: · Õigusaktid, mis sisaldavad ülidse iseloomuga käitumisreegleid, kannavad üldakti nimetust; · Õigusaktid, mis reguleerivad üksikuid juhtumeid, kannavad üksikakti nimetust. * Kasulik on meeles pidada järgmisi põhitõdesid:
Nad vastaksid mulle: ,,Jah, me teeme kõik, et leida teie fotoaparaat ning mälestused. Ma sooviksin alati südamerahus helistada sõbrale kartmata, et ta pole röövitud, vägistatud või peksa saanud. Inimesed oleks heatahtlikud ning nad oskaks võtta aega päikesepaiste, vikerkaare ja unistuste jaoks. Igapäev sünniks imesid, mida pole ette nähtud ja igapäev oleks just kui uus üllatus. Kõik inimesed tunneksid end ühtsena universumi, teineteise, looduse ja ühiskonnaga. Maailm, kus iga isikus saab mitmekülgset areneda ja seejuures ta tunnetab, et suurim isiklik areng toimub koostöös teistega. See oleks maailm, kus tegemised omaksid mõtet. Sünni ja surma vastu pole rohtu, ainus võimalus on vahepealset aega nautida. Sellepärast teeksin tervest sellest maailmast oma kodu ja sisustaksin selle armastusega. Kasvataksin õunapuid, mesilasi ja lumivalgeid turteltuvisid. Jagaksin oma rõõme kõigiga,
kuid ei hakka kandma koorma või vastutama millegi eest. Minu meelest juba lapsepõlvest peaks rääkima sellest, kui oluline on tundma huvi ja osalema ühiskonna elus. Osalemist võiks isegi teha kasvatuse prioriteediks. Elu jooksul lapsele saab selgeks: sellest mida ma teen, kelle poolt ma hääletan sõltub minu ja mu perekonna elu ja heaolu. Hea kodaniku mõtte on huvi kodumaa ja kultuuri vastu ja patriotism. Kui räägin ise ennast, siis mul on olemas kogemus ühiskonnaga töötamisest, kasutan oma hääletamisõigust, et muutuda oma riiki paremaks. Eelmisel aastal taotlesin ajateestust läbida. Minu arvates, patriotismi kodeksi kuuluvad sellised asjad nagu armastus, truudus ja soov teenida oma riiki. Patrioot tunneb armastust oma kodumaa vastu, kodanikul on aga õigusi ja kohustusi. Heas kodanikus on kõik ned omadused olemas. Minus on ka kõik need omadused olemas, järelikult võin kindlalt öelda, et mina olen hea kodanik!
Kuningas Louis XIV oli priiskava elustiiliga, ta armastas uhkust ja luksust. Ta kulutas mõtlematult palju raha lõbutsemisele ja ehitustöödele. Ka näiteks Versaille loss ehitati ümber suursuguseks paleeks ning see muutus kuninga peamiseks elupaigaks, kus ta tegi tööd, veetis aega õukondlastega, korraldas etendusi ja vastuvõtte jne. Võib ju tunduda, et selline mõttetu kulutamine on tavapäratu ja kohati isegi koomiline, kuid tegelikult saab seda võrrelda ka tänapäeva ühiskonnaga, kus toodetakse palju ning tarbitakse järjest rohkem. Üha enam soovivad inimesed omada uuemaid ja moodsamaid asju, olgu nendeks siis kinnisvara, autod, elektroonika, riided jne. Oluliseks peetakse moes olemist ning n-ö ajaga kaasas käimist, aga kahjuks unustatakse tihti selle kõrval ära asjade praktilisus ning ka see, kas see kõik on tõepoolest vajalik. Erinevad võimalused on läbi ajaloo ühiskonda nii rikastanud kui ka mitmekesisemaks muutnud
August Kitzberg "Libahunt" autor Andres Martinson. Blog: http://goo.gl/KCgdZ August Kitzberg "Libahunt" Näidendi põhiidee on selles, et oma isikliku õnne eest võideldes ühiskonnaga vastuollu sattunud peategelane hukkub kui ta on ühiskonnast välja tõugatud. Samuti näidatakse ebausu mõju inimeste saatusele. Tiina on oma välimuse ja iseloomu poolest niivõrd erinev oma kasuvanematest ja külarahvast ning see vastuolu viib paratamatult selleni, et ta heidetakse perekonnast (ühiskonnast) välja. Konflikti põhjustab Tiina ja Mari võitlus oma armastatud Marguse pärast. See viib hiljem avaliku vastuoluni pere- ja külarahvaga.
Romaan Romaan on jutustav pikk ilukirjanuslik teos, mida iseloomustab probleemide rohkus ja palju tegelasi. Romaan on jutustava proosa suurvorm, millele on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Romaan keskendub inimsuhetele, isiksuse sisemaailmale ja tema vahekorrale ühiskonnaga. Romaani zanr pärineb keskajast, kasvas välja eeposest. Keskajal tähendas romaan rahvuskeelset teost. Romaan jaotatakse kolme lähte alusel: 1.teema ja ainestiku järgi: rüütliromaan, röövliromaan,kelmiromaan, seiklusromaan, kunstnikuromaan, kriminaalromaan, reisiromaan, armastusromaan,talupojaromaan, ajalooline romaan, psühholoogiline romaan. 2. autorite temperamendist lähtuv: lüüriline(romantiline) ,tendents( esitab
REFERAAT LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Keskaegsete linnade tekkimine 4. Linnade välisilme 5. Müürid ja privileegid 6. Elu linnas 7. Linnakultuur 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga, linnamüüride vahel elas inimeste koguarvust vähem kui kümnendik. Sellest hoolimata etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Linn tähendab tootmist, kaubandust, äri, kirjalikku kultuuri, kogu piirkonda hõlmavat arenenud haldussüsteemi.
ajaloo kt kordamine ptk 20-22 ptk 20 Linnade teke ja linnakultuur Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga Linnamüüride vahele elas vähem kui kümnendik inimeste koguarvust Hoolimata kõigest etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli seda alles 10.-11. sajandist Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine kaubandus käsitöö
ühiskonnas on see täiesti tavaline. Nende ajal olid ühiskond ja moraalinormid teistsugused, sest tänapäeval püüeldakse tolerantsuse ja võrdõiguslikkuse poole, näiteks taunitakse tänapäeval rassismi ja ka omasooiharatesse suhtutakse sallivamalt. Paljude vanemate jaoks on see liiga uus ja võõras lähenemine ning nad ei suuda sellega leppida, et noored ei näe selles midagi imelikku. Sellegi poolest olen ma tänapäeva ühiskonnaga väga rahul ja minu vanemad mõistavad ning toetavad mind igati.
midagi ette ei võta, ei käi hääletamas, ei teosta ideid ja siis pole rahul riigikorraga. Ei tasu hädaldada kui ise ei suuda toimida nii nagu kodanik peaks. Inimesed ei märka seda milline võim nende käes tegelikult on. Eestis on elu väga hea, sest kodanikud on vabad ja saavad kaasa rääkida. Kindlasti pole lihtne kõike saada toimima just oma tahtmise järgi, kuid vähemalt käib ühiskonnas ja riigis pidev areng ning see ongi põhiline. Riik peab arenema ja seda koos ühiskonnaga ning kodanike abiga. Kui rahvas edendab riigis toimuvat, siis muutuvadki võimalused ja eluolu palju paremaks. Miski ei tule lihtsalt, kuid selleks, et üldse midagi toimuks tuleb olla tegus. Iga kodanik peab alustama iseendast. Lihtsalt istuda ja vaadata pealt mis saama hakkab, pole kasulik mitte kellelegi. Eduka riigi võti ongi ühiskonnas, riigi kodanikes. Kui ühiskond on toimiv ja tegus, on
korterisse või lähed paremasse ülikooli. Sunniviisilise rände korral peab inimene oma kodu maha jätma mingil välisel põhjusel. Selleks võib olla sõda, poliitiline tagakiusamine, küüditamine, loodusõnnetus. 11. Mitmekultuuriline ühiskond- see toetab rahvuste, religiooni, tavade paljusust, mitme erineva kultuuri esindajate kooseksisteerimine ühes riigis tähendab, et tegemist on mitmekultuurilise ühiskonnaga ehk kultuuride paljususega. 12. Geograafiline asend iseloomustab riigi asukohta maakeral. Seda on võimalik kirjeldada nii looduse, majanduse kui ka poliitika alusel. 13. Miks on tähtis erinevaid kultuure väärtustada? See on tähtis, sest... Pole aimugi, mõelge ise. 14. Märgi kontuurkaardil maailma suuremad riigid ja pealinnad. Kontuurkaart kaasa. 15. Nimeta maailma suurimad linnad. Tokyo, Guanzhou, Jakarta, Mumbai, Delhi, Manila, New York
Meie- lumehelbekesed Tänapäeva ühiskond on muutunud väga õrnaks ja tundlikuks võrreldes eelmise sajandi ühiskonnaga, sest raamatutes,filmides ja üle üldse igalpool räägitakse rohkem tunnetest ja vaimutervisest. Inimesed püüavad parandada igati elukvaliteeti, näiteks psühholoogid koostöös haridusministeeriumiga arendavad välja kuidas teha nii, et õpilastel oleks parem koolis olla ja et nende vaimne tervis oleks korras, pannes õpetajad raamidesse aina uuemate ja rangemate reeglitega. Lapsed on meil ju väga tundlikud ja õrnad, seetõttu tuleb neid nunnutada nii palju kui võimalik, et nad
televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel
ma tahan end luua, see saab eeskujuks inimkonnale ning see tahe, mille ma oma isiklikku valikusse panen, teenib ka seda eesmärki, et luua inimest kui sellist. Selles mõttes pole minu valik kunagi ainult mind puudutav, lokaalne, vaid on globaalne. Sartre'i eetiline printsiip sarnaneb Immanuel Kanti kategoorilisele imperatiivile. Eksistentsialistid panid suurt rõhku sellele, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga, ühiskonnaga. Eksistentsialistlik mõtleja on sestap angazeeritud (prantsuse keeles engager) mõtleja, st selline mõtleja, kes rakendab oma mõttetegevust ja viib seda ellu nii seoses oma lähedastega, ühiskonnaga, globaalselt jne. Paljud eksistentsialistid on tundnud poolehoidu kommunistliku ühiskonnakorralduse suhtes. ALBERT CAMUS Albert Camus käsitleb end eksistentsiaalselt mõistva inimese suhet ühiskonda, kultuuri.
11 ,,Võrdne pärand" 11 ,,Isa ja pojad" 11 ,,Saakal ja elevant" 11 ,,Jahipistrik ja kukk" 11 ,,Siil ja jänes" ,,Anna Karenina" Romaan kujutab klassiühiskonda, mille ladvik on egoistlik nii suhtumises rahvasse, kui ka oma sisemises ,,kõikide sõjas kõikide vastu". Tolstoi kirjutab üksikisikute kokkupõrkest ühiskonnaga. Autorile on perekond väga tähtis ning selle allakäik annab kirjaniku arvates märku ühiskonna surmatõvest. Tolstoi ei taha piirduda kinnitusega, et teda ümbritsev ühiskond on raskesti haige. Seepärast püüab ta ka haigusele ravi leida.
Elu globaliseeruvas maailmas Oleme harjunud tänapäeva tipptasemel arenenud ühiskonnaga, kus suurem osa suhtlust toimub internetis ja info jõuab meieni vaid mõne sekundiga. On harjumatu mõelda, et maailmas on veel riike, kus taoline süsteem on vaid helesinine unenägu ja kelle areng on meie omega võrreldes jäänud aastakümneid tahapoole. Elame infoajastus, kus kõik püüdlevad selle poole, et elu oleks võimalikult mugav ja lihtne ning kus kaasaegsuse tähenduse määrab kõige viimane leiutis.
Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis.Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis.Töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Looming- Paralleele võib tõmmata Piibliga(Juudit) Palju on autobiograafilist ( ,,Tões ja õiguses"on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu aga on nende naaber J.Sikenberg, härra Maurus on Hugo Treffner,arvatakse et naistegelaste suhete kujutamisel kasutab omaenda kogemusi)Oluliseks peab mõistust ja tundeid.Matsi ja vurle käsitlus. Loomingu I pe...
Osad inimesed siiski tunnistavad, et kui õnne skaalal võrrelda, siis on nad selle tipu lähedal. Kuidas mõned seda saavutavad, kuid teised jälle mitte? Õnne saavutamiseks on vaja tarkust. Inimesed eeldavad, et teadmine kuidas olla õnnelik on neis juba olemas. Nende ülesandeks jääb vaid soovitud õnneseisundi saavutamine. Teenitakse raha, et endale lubada materiaalseid naudinguid. Nähakse vaeva, et pälvida tunnustust ning suheldakse ühiskonnaga, et rahuldada oma sotsiaalseid vajadusi. Ometi pole kõik rikkad, ilusad, populaarsed, hea tervise ning suure tunnustusega inimesed õnnelikud. Neil puudub teadmine, kuidas saavutatud õnnetunne muuta püsivaks eluviisiks. Õnne saavutamiseks on vaja märgata oma ümbrust. Inimesed juhinduvad oma väljakujunenud arusaamadest, ühiskondlikest käitumismaneeridest ning alatedvusest. Selletõttu jääb palju pisiasju märkamata ja võimalusi kasutamata. Selleks, et mitte neid märke maha magada,
leedulased jt. Riigikeel : poola keel (98,2%). Rahvaarv: 38,562,189 (Juuli 2015 est.) Rahvastikupüramiid: Rahvastiku vanuseline jaotus: 0-14 aastaseid: 14.7% (mehi 2,915,674/naisi 2,753,218) 15-24 aastaseid: 11.52% (mehi 2,279,404/naisi 2,163,621) 25-54 aastaseid: 43.56% (mehi 8,471,593/naisi8,326,656) 55-64 aastaseid: 14.54% (mehi 2,645,228/naisi 2,962,305) 65 ja enam aastaseid: 15.67% (mehi 2,362,421/naisi 3,682,069) (2015 est.) *Tegemist on vananeva ühiskonnaga. Keskmine eluiga: kokku: 39.9 aastat mehed: 38.2 aastat naised: 41.6 aastat (2015 est.) Keskmine sünnitaja vanus 29,6 aastat. Sündimus: 9.74 sündi/1,000 inimese kohta (2015 est.) Suremus: 10.19 surma/1,000 inimese kohta (2015 est.) Iive negatiivne: -0.09% (2015 est.) Imikusuremus: 3 surma/100,000 imiku kohta (2015 est.) Asustus. Suurim asustatud ala on Warsaw(pealinn) ,kus elab 1.722 million inimest; teisel kohal on populatsioonilt Krakow 760,000 (2015). 60
1. Miks on seadusi vaja ? Sest need : Reguleerivad inimestevahelist käitumist ühiskonnas. Aitavad säilitada korda ühiskonnas. Aitavad kohaneda ühiskonnaga ja paremini toime tulema. On riigi tegutsemise aluseks. 2. SEADUSED INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD ehk Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid
*1908- ,,Pikad sammud" *1909- ,,Noored hinged" *1910,,Üle piiri" *1915- ,,Poiss ja liblik" *1917- ,,Varjundid" *1917-,,Kärbes III Loominguperiood (1921- 1940) *1921- näidend ,,Juudit" *1922 ,,Kõrboja peremees" *1926- 1933 ,,Tõde ja õigus" *1934 ,,Elu ja armastus" *1935,,Ma armastasin sakslast" *1936 näidend,,Kuningal on külm" *1939- ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Epopöä ,,Tõde ja õigus" Lugu inimese võitlusest I osa -võitlus maaga II osa- võitlus Jumalaga III osa- võitlus ühiskonnaga IV osa- võitlus iseenda ja oma eluõnnega V osa- resignatsioon (alistumine, alla andmine) ,,Tõe ja õiguse" läbiv tegelane on Indrek Paas kelle elukäik vaadeldakse sünnist keskeani ,,Tõde ja õigus" ajastu tegevuspaik peategelased I osa u 1870- 1900 Vargamäe Taluperemehed Mäe Andres ja Oru Pearu
Kuid inimesi on väga erinevaid, seega tekitavad inimesed erineva raskusastmega haigusi, mõned on ravitavad, mõned mitte, tuues kaasa tüsistusi. Inimene on üheks suuremaks vaenlaseks Maale, kuna meie jõud maailma hävitamisel on muutunud samaväärseks loodusjõududega, me oleme sama halvad kui vulkaanid, maavärinad ja orkaanid. Kuid kas me tõesti soovime olla kurjad olevused? Kindlasti mitte, kuid see kaasneb tahtmatult meie areneva ühiskonnaga, me ei kujutaks ette elu ilma autodeta ja kaasaegse tehnoloogiata, milleks on arvutid, televiisorid ning raadiod, kuid just nemad on ühed globaalsete muutuste põhjustajatest. Autode ja tööstuste heitgaasid paiskavad õhku kasvuhoonegaase, mille tagajärel meie kliima soojeneb liustikud sulavad, toimub kõrbestumine. (Kuid kasvuhooneefektil on ka häid pooli, kuna ilma selleta ei eksisteeriks elu, sest Maa keskmine temperatuur oleks seljuhul -18 kraadi
sõitma tohutu kiirusega rongid, mis ehitatakse ookeanide põhja, mandritele ja see kulutab palju vähem energiat. Minu meelest on see utoopia. See kõik on nii kallis. Inimesed kaotaksid tööd teenindusasutustes nagu lennujaam. Seda meie valitsused tahavadki? Filmis on tõtt, lausvalet ja ei teagi enam, mida uskuda. Loomulikult see paneb inimesed mõtlema, mis tegelikult meie ümber toimub. Filmis oli tsitaat: ,,Pole olemas sellist tervist, mis suudaks kohaneda selle sügavalt haige ühiskonnaga." - J. Krishnamurti. Majanduslik orjus on meie ümber. Elamiseks peame tööl käima ja kellegi heaks töötama, et hakkama saada. Usun, et ei tohiks üle mõelda ja elada oma elu edasi nagu ikka. Ainult Jumal saab luua väärtust millemillestkist.
Ministrite voolavus ja valitsuste kestvus Ministrite voolavus peegeldab valitsuses toimuvaid muudatusi, kajastades ka valitsuse stabiilsust. Muudatused on sama olulised valitsuse stabiilsuse indikaatorid kui valitsuse kestvus. Verevahetuse hüpotees väidab, et valitsuses tehtavad muudatused suurendavad valitsuse kestvust, võimaldab sel tulemusrikkamalt tegutseda. Valitsus allub ühiskonnas toimuvatele muutustele ja muutub koos ühiskonnaga. Ajaliselt on püsivam see valitsus, kus on suurem ministrite voolavus. Alternatiivhüpotees, aga väidab, et ministrite voolavus väljendab poliitilist ebastabiilsust ja ministrite võimet mitte teha koostööd. Selle hüpoteesi kohaselt peegeldab ministrite voolavus valitsusesiseseid vastuolusid. Vaadeldes erinevate riikide ministrite voolavust, saame kindlaks teha kumb hüpotees peab paika. Ministrite voolavuse juures mängib olulist rolli ametist lahkunud ministrite tegevusvaldkond
Dramaatika Põhiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teater jaguneb :a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Konflikti liigid: a) saatusega, jumalatega b) teise inmeseg c) ühiskonnaga d) ise endaga Dramaatika kolm põhizanrit:a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Draamat iseloomustavad:a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2
aastail Lääne-Euroopas, Eestisse jõudis 19. sajandi 90-ndatel. Tunnused: 1) taotleb elu tõepärast kujutamist ¤ hoidub elu idealiseerimisest ¤ kujutab olustikku ja miljööd asjalikult ¤ osutab tähelepanu inimpsüühika tõepärasele kujutamisele 2) avab nähtuse olemuse ja põhjuslikud seosed (miks miski on nii, nagu on) 3) toob esile ajastu tüüpilised jooned, väldib juhuslikku ja ebaolulist 4) jälgib ühiskonna ja inimese suhteid ¤ inimese suhet ühiskonnaga kuidas inimene kujundab ühiskonda ¤ ühiskonna mõju inimesele kuidas ühiskond mõjutab inimest 5) kujutab sotsiaalseid vahekordi (alamklass ülemklass) 6) kritiseerib ühiskonda (seetõttu on 19. sajandi realismi nimetatud ka kriitiliseks realismiks) Realismi võrdlus romantismiga Märksõna Romantism Realism Kelle hääl Inimese sisemise Tegelikkuse hääl maailma hääl, hinge ja (realist püüab selgusel
ühiskonnale lapsi, kes oleksid emotsionaalselt vabad ja tasakaalus. Eeldati, et kui kool suudaks kasvatada terveid kodanikke, laheneksid ka ühiskondlikud probleemid. Rõhutades traditsiooniliste vahendainete vajalikkust, erines avatud kasvatus selgelt vaba kooli liikumisest. Avatud kasvatus ei olnud ka ühiskonnakriitiline liikumine, vaid püüdis muuta kooli kasvatus-praktikat koolisüsteemi sees, kohandades õpilast ühiskonnaga. Rothenberg (1989) määratleb Ameerika avatud õpetuse eesmarke, kirjutades, et õpilased peavad koolis "omandama põhioskused, mida keeruline tehnoloogiline ühiskond eeldab. Algkoolis tahendab see lugemise, kirjutamise ja arvutamise õppimist. Rothenberg jätkab, et avatud kasvatuse üheks eesmargiks on panna õpilased lisaks iseseisvalt õppima ja õpetada neile, kuidas huviobjekte leida ja käsitleda. Keskseks lähtekohaks avatud kasvatuse filosoofias on Rothenbergi järgi
11 humanitaar Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ongi hea ning selleks, et keegi põgeneda ei sooviks. Inimesed ei osanutki tol ajal arvata, et kuskil võiks olla parem,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
