kuvad, oranzikaskollased. Söödav värskelt. Haavariisikas Kübar noorel seenel kumer hiljem lamenev. Pruunika varjundiga lillakashall. Jalg kõva, kaetud valge kirmega Eoslehekesed paksud ja kollakad. Piimmahl püsivalt valge ja põletavalt kibe Söödav kupatatult. Kollariisikas ehk võiseen Kübar on kollane, kleepuv, kollakaspruunide ringidega. Serv laialt sisse rullunud, karvane. Jalg lühike, kollakas, kaetud süvistatud laikudega, õõnes. Eoslehekesed tihedad, laskuvad, kollakad. Söödav kupatatult. Kaseriisikas Kübar on nõgus, ümarate allapainutatud servadega, kaetud vatjate karvadega, kuiv. Jalg on tugev ja kõva, algul seest täis, hiljem õõnes, samuti kahvaturoosa nagu kübargi. Lõikekohalt eritub rohkelt valget piimmahla ja see ei muuda õhu käes värvi. Eoeslehekesed veidi roosad. Söödav kupatatult. Tavariisikas
Mass [g] Materjali [mm] [cm3] Tihedus [kg/m] Jrk nr nimetus pikkus laius kõrgus a b h m V 1 kivivill 187 136 46,5 194 1150 1689 normaalbe 2 toon 134,3 136,3 134,7 5887 2460 2393 õõnes silikaattell 3 is 119 88,3 248,7 3617 2608 1381 4 mullklaas 90,3 142,7 39,7 67 521 128 Õõnes keraamili 5 ne tellis 248,3 85,3 66,5 2150 1410 1525 mullbetoo 6 n 100,2 100,2 98,3 875 985 888
Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Keskõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Kuulmetõri Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuulmisteravus Kuulmisteravus sõltub suuresti inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaravatel sagedustel. Vanemas eas aga langeb koos sensoorse tundlikkuse üldise kahanemisega ka kuulmisteravus. Kuulmiskahjustused Väga tugevad helid võivad põhjustada valuaistinguid või viia kuulmiskahjustustele Umbes 120-detsibelline heli tekitab kõrvas valu (ka
2) Gaaside transport O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2. 3) Sisemine e koehingamine kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk
Inimesed taipasid, et vajutise all lähevad riided sirgeks ja eriti hästi veel kuuma vajutise all. Vanad pärslased osanud oma plisseeritud moerõivastust kuuma metalli abil voldiliseks töödelda. Laiemaks kombeks sai triikimine alles 17. Sajandil Pressrauda kuumutati lahtisel tulel või ahjul, pressraud võis olla ka seest õõnes ja sellesse paigutati kuumad sõed. Esimesed olid läbini metallist ja neid kuumutati lahtisel tulel või ahjul. Teistel oli sisemus õõnes ja sellesse paigutati tules kuumutatud metallpolt või koguni hõõguma puhutud puusöed. Poltide sissepanekuks oli triikimisvahendil tagaküljel hingedel ukse või üles-alla käiva luugiga suletav avaus. Polte oli kaks ja neid kuumutati kordamööda, ikka üks rauas ja teine sedaaegu tules. Süterauad käisid pealt lahti ja neil oli tagumine luugike üksnes kuumuse õhutamiseks. Ka raua külgedel olid tihtipeale augukeste või kolmnurksete sakkide read, ikka selleks, et kuumusel tõmmet oleks
ja kasvatas hiire seljas kõrva. Keskkõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Inimese väikseimad luud Kuulmetõri Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. tasakaaluelund kuulmiselund Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks
Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv- õhuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuidas heli meieni jõuab: Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained Panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu Võimendavad need ning annavad edasi teole Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu
ja neid on söödud, hoolimata teravast maitsest. Lastel tuleb sageli mõte mängida ilusate õitega. Kui seejuures satub taimemahla sõrmedele ja lapsed sõrmi lutsivad, võibki tekkida mürgistus. Ägeda mürgistuse ravi Maoloputus ja aktiveeritud süsi Forsseeritud diurees ja hemosorptsioon Sümptomaatiline ravi: bensodiasepiinid, krambivastased ained, antiarütmikumid Harilik mürkputk (Cicuta virosa) 50 120 cm kõrgune taim. Vars sile ja õõnes, lehed kaheli- või kolmelisulgjad, saagja servaga. Risoom on jäme, muguljas, sügisel õõnes,kambriteks jaotunud. Valged õied on koondunud paljude kiirtega liitsarikaks. Õitseb juulis ja augustis. Suhteliselt haruldane taim, kasvab märgades kohtades järvede ja jõgede ääres ning soostunud aladel. Harilik mürkputk Sisaldab väga mürgiseid parasümpaatilist närvi- süsteemi kahjustavaid aineid tsikutooli ja tsikutoksiini. Tsikutoksiin on ka tugev GABA retseptori agonist.
· 4- osaline `quad-lock' süsteem · EPS · Erinevad tooted: · Seinadele · Vahelagedele, lamekatustele MADALENERGIA EHITUS Wolf- termomoodul · Neopoor · Erinevad tooted: · · Vundamendile · Põrandale · Seinadele · Vahelagedele · Katusele AS REIDENI PLAAT EPSterm plokk · Neopoor · Erinevad tooted: · · Vundamendile · Seinadele THERMOMAJAD · Ülikerge õõnes raketisplokk · EPS, neopoor ja peripoor · Tooted: · Seinadele EELISED · Lihtsam ehitada · 3- 5 korda kiirem ehitus aeg: · Ei vaja eraldi vundamenti · Paigaldus ei vaja suuri masinaid · Lisa soojustust ei ole vaja paigaldada · Puuduvad kõiksugu erinevad keerulised sõlmed · Pikk kasutusiga ei idane ega mädane · Odavam ehitada Tänan Teid tähelepanu eest!
asetsevad oksad. Harakkuljus Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Metsmaasikas Metsmaasikas on 520 cm kõrgune. Ubaleht Ubaleht võib madalaveelises soomülkas või seisva veega kraavis moodustada tihedaid kogumikke. Soopihl Lehekesi on tavaliselt kummalgi pool leherootsu kaks. Nagu maasikalgi, on ka soopihlal pähklikesed suure kumera kujuga lihaka moodustise peal. Vesiputk Kogu taim on kollakasroheline. Vars õõnes, tugevasti harunev, alusel jämenenud ning sõlmekohtadest juurduv. Pilliroog Pilliroog on meie suurim kõrreline. Pilliroost rajatakse väikseid kergeid ehitisi, samuti tehakse neist majapidamises tarvilikke tööriistu ja nõusid. Mustikapuhmastik Mustikapuhmas on 1540 cm kõrge, tõusva või püstise varre ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega.
Kaseriisikas Kaseriisikas on söögiseen. Kaseriisikas vajab kupatamist; toorena on kibe ja mürgine. Ladinakeelne nimi torminosus tähendabki seda, et põhjustab seedeelundkonnatöö häireid. Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvab kaasikutes ja kase segametsades, vahel sümbioosis haavaga, juulist novembrini . Kaseriisikas on roosa, harvem kollakasoranz või helepruun, vanemana veidi pleekinud, kontsentriliste tumedamate rõngasvöötidega kübaral. Kübar on nõgus, ümarate allapainutatud servadega, kaetud vatjate karvadega, kuiv. Kübara läbimõõt on 512 cm. Jalg on silindriline, 36 cm kõrge ja 12 cm jäme, väga tugev ja kõva, algul seest täis, hiljem õõnes, samuti kahvaturoosa nagu kübargi, vahel samuti kergelt karvane. Lõikekohalt eritub rohkelt valget piimmahla ja see ei muuda õhu käes ...
Asünkroonmootori karakteristikud erineva toitevoolu sageduse korral Asünkroonmootori elektromagnetilise momendi ja voolu kõverad eri tööreziimides Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse ja libistuse valemid Asünkroonmootori ringdiagramm võimalik leida kõik mootorit puudutavad näitajad Sagedusmuunduriga asünkroonmootori karateristikad Asünkroonmootori mehaanilised karakteristikad olenevalt rootori tüübist A õõnes rootor, B- tavaline, C süvauurdega, D kahemähiseline (2 võre üksteise sees) Võimsate asünkroonmootorite kasutatakse süjuvkäiviteid
Sõnajalgtaimed 1 2 Osjad · Osjade lehed on taandarenenud. Konnao · Vars on roideline, lüliline, seest õõnes. si · Võsu tipus areneb eospea. Põldosjad 3 Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed.
Oliivipuu Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda.Looduslikult levib ta Vahemere-äärsetel alade. Õlipuud annavad saaki kuumade suvede ja mahedate talvedega kliimas. Riikidest näitkes Lõuna-Hispaania, Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Kreeka, Türgi, Argentiina, Austraalia. Oliivipuu tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Oliividest saadakse külmpressimise teel kolme sorti oliiviõli
Güiro on Kuuba päritoluga rütmiinstrument. Guirot kasutasid juba Antillide indiaanlased oma rahvamuusikas. Sõna "güiro" tulebki Antillide põlisrahvaste tainode keelest. Guiro on kuivatatud õõnes pudelkõrvits, mis on ühest otsastavatud ja mille ühel küljel on palju parallelseid sälke, mida siis pulgakesega kraabitakse. Selle pulga nimi on pua. Tavaliselt ei ole sälgud sümmeetrilise kujuga. See võimaldab mängides tekitada nii pikki kui lühikesi helisid. Sagedamini on guiro valmistatud nii, et puad ülespoole tõmmates tekivad pikad helid ja allapoole tõmmates lühikesed. Guirot mängitakse nii, et seda hoitakse vasakus käes, kusjuures pöialt hoitakse heliava taga,
keha katmine, organismi kaitsmine väliskk. mõjude eest. 2.Närvikude koosenb närvirakudest.ül ärrituste vastuvõtmine, erutuse edasisuunamine, analüüsimine. 3.Lihaskude rakud on pikad, kitsad ja kokkutõmbevõimelised. Lihaskude jaguneb kolmeks: 1)vöötlihaskude moodustab enamuse skeletti lihastes. Tõmbuvad kiiresti kokku ning väsivad, alluvad tahtele. 2)südamelihaskude asuvad südames, lihased töötavad automaatselt ja ei allu tahtele. 3)silelihaskude asuvad veresoonte ja õõnes elundite seintes, ei allu tahtele. 4. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja raku vaheainet on palju. Sidekude jaguneb komleks: 1)rasvkude varuainete talletamine, sooja hoidmine, siseelundite kaitsmine. 2)luu ja kõhvkude organismi toestamine ja kaitsmine. 3)veri ainete transport, organismi kaitsmine.
Menstruatsiooni kestus on 35 päeva Menstruaaltsükli kestvus on 2135 päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli (mitmendal?) 1216 päeval. 2 Fertilisatsioon on viljastumine Lunaarkuu = 4 nädalat Raseduse kestus on 10 lunaarkuud = 40 nädalat 11. Munajuha tuba uterina Asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Funktsioon Toimub viljastumine. 12. Emakas uterus Asend väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid * sisemine limaskest e. endomeetrium * keskmine lihaskest e. müomeetrium * välimine serooskest e. perimeetrium funktsioon: toimub loote arenemine ja kust ta raseduse lõppedes väljutatakse 13. Tupp vagina Asend ülemisse otsa ulatub emakakaela tupeosa
· Macaroni jämedad torukujulised pastad · Mafaldine lainelise servaga pastaribad · Mezze penne rigate tricolori itaalia lipuvärvides penned · Orecchiette kausikujuline pasta · Penne lisce viltuse lõikepinnaga torupasta · Penne rigate ribiline viltuse lõikepinnaga torupasta · Pennoni rigati suur ribiline viltuse lõikepinnaga torupasta · Peperini pastaterad · Perciatellini õõnes spagetid · Pipe rigate ribilised kõrred · Puntalette riisiterakujuline pasta · Rigatoni jämedad torupasta jupid · Ruote pastarattad · Spaghetti integrali täistera spagetid · Spaghettini peenikesed spagetid · Stelline väikesed tähed · Tagliatelle keras lintnuudlid · Tagliatelle verdi kuivatatud spinatimaitselised keras lintnuudlid · Tomato spirali tomatimaitselised spiraalid
4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja luukude, veri: kaitseül. Närvikude organismi erinevate osade regulatsioon, ärrituse vastuvõtmine, edasi juhtimine, analüüs. koosneb närvirakkudest. Lihaskude kokkutõmbumisvõimeline, lihaste moodustamine, spetsialiseerunud liigutuste tegemisele
Bioloogia 30.03.2012 Loote areng Sügoot e. Viljastatud munarakk Lõigustumine Vahetult viljastmusele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. Moorula Moolurast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rakuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta Lootekestad Ajutised prganid, mis tekitavad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e. Vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e
N.Munasarjad- toodavad naissuguhormoone. Munajuhas ühenduvad munasarja emakaga. Munajuhas toimub munarakku viljastumine. Emakas lihaseline õõnes elund, kus areneb ja kasvad loode kuni sünnituseni. Tupp- ühendab emakat väliskeskonnaga. Kõik liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suura osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega.
Teraviljad Andreas Preisfreund, Ken Saaver, Marko Meigas, Sten Nirgi Oder (Hordeum vulgare) Välimus ● Juurestik mõnevõrra väiksem ● Püstine kõrs on õõnes ja teistest teraviljadest mõnevõrra lühem ● Lehtede alusel suured kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja üheõielised pähikud ● Viljaks on sõkaldega teris Kasvutingimused, -ala ● Põhja-Ameerikas ● Kesk-Aasia ● Aafrika Sarvel ● Andid ● Ida-Euroopa ● Kasvavad, kus kliima ei sobi teiste teraviljade kultiveerimiseks või kus kasvatustingimused pole soodsad sooldunud pinnase tõttu ● Oder talub vähest sademete hulka (alla 300 mm) ja
Luua Metsanduskool MEPK I Hanna-Eliise Lepp ÕITE KIRJELDAMINE Kaunis kuldking Asümmeetriline suur õis Kollane õõnes huul Lamedad õiekatte lehed, lillakaspruuni värvi Õite alusel kandelehed Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas
Harilik haab Kelly-Krette Kase Kivilinna Gümnaasium 10a Tutvustus Populus tremula( ladina keeles) Pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik Ainus Eestis looduslikult kasvav puu paplite perekonnast Metsa nimetatakse haavikuks Rahvapäraseid nimetusi: mädapuu, hundipuu, närvepuu Välimus Noorelt tüvi rohekas või hallikas ja vanemalt tumehall Tüvi on sirge Läbimõõt kuni 1m Kuni 40m pikkune Oksi vähe, aga tugevad ja hargnenud Lehed ümmargused või rombjad 3-5 cm harva ka 10 cm, lihtlehed Välimus Õied ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar Lehed värisevad tänu pikale ja lapikule leherootsule. Liikumine aitab valgust püüda ja soodustab taimauramist Paljunemine Seemnetega, enamasti siiski vegetatiivselt Kahekojaline puu, ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied Kasvab üksikult ...
1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad Silikaattellis - tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev...
mõjuda. Putk kõrvetab ja tekitab raskelt paranevaid vesiville, kui teda palja käega murda või katsuda või minna putkedest paljaste säärtega läbi. Kui kogemata on putkega kokkupuude olnud, peaks minema arsti juurde. Äärmuslikul juhul võib karuputkega kokkupuutunu ka teadvuse kaotada. Surma võivad tuua Eestis kasvavad mürkputk ja surmaputk. Iseloomustus: kaheaastane rohttaim, juur käävjas, seest täis. Vars ümmargune, oksine, seest õõnes, pealt sooniline, paljas, alumises osas kaetud punakate täppidega ja sinaka kirmega. Kõrgus 80-150 cm. Lehed suured, leherootsud on seest õõnsad. Õied valged, koondunud 10-15 kiirelisse liitsarikasse. Taim on vastiku hiirekuse lõhnaga. Kasvukoht: prahipaigad, teeservad, tarade ääred, salumetsade servad jt. Õitsemise aeg: juuli-august Esinemine: Eestis suhteliselt harva Kasutatav taimeosa: kõrge mürgisuse tõttu ei kasutata.
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood
Iseloomustus Omapärase, isegi eksootilise õie tõttu kergesti äratuntav. Õis ehk king on umbes 4-6cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest.Taimel on 1-3 õit, tavaliselt on 2. Kõrguseks on tal ~ 20-50cm (harvem ka 80cm). Õis Ühe sümmeetriateljega suured õied on kuni 10 cm suurused. Õiel on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, meenutavad teritunud paela. Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õitseb mai lõpust juuli alguseni. Õitel on nõrk vanillilõhn, mis meelitab ligi väikeseid putukaid. Putuktolmleja.Õis on tolmendavate putukate jaoks lõks: kingakujulisest huulest pole muud
1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki kolme külge kolm korda (a, b, h), seejärel arvutati iga külje jaoks keskmine mõõt. Mõõdeti väljalõigete suurused. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutati keha maht valemiga (1) ning väljalõigetega kehade puhul lahutati sellest maha väljalõike suurus. Seejärel kaaluti kehad laboratoorsel kaalul täpsusega 0,01 g. Peale seda arvutatakse keha tihedus arvutusvalemiga (2). Mõõtmis ja arvutustulemused on toodud tabelis nr...
Enamasti jäävad pidama vöötlihaskiudude vahele. · Annelida (rõngussid) nende keha siseõõs on kaetud millega? Enamus on lülilised, lühikesed. · Vihmauss kareda pinnaline, roosakas värvus, sest punane veri kumab läbi naha. Phylum Hemeichordata - Ussilaadsed mereloomad. Hemikordaatide ja kordaatide ühisjooned: mõlemal neeluavad. Hemikordaatidel puudub seljakeelik ja õõnes selgmine närviväät. Lukisussid elavad U-kujulistes urgudes, toituvad detriidist. Neeluavad ainult toidu välja filtreerimiseks. Sulgpeased koloniaalsed, sessiilsed, ühel perekonnal olemas neeluavad. Phylum Chordata keelikloomad, kalalaadsed veeloomad (47% kaasaegsetest loomadest) Keelikloomade 4 põhitunnust: · Seljakeelik lihastoeks olev elastne väät, ülesandeks lihase kokkusurumine
sajandil Sailendra dünastia valitsemisajal, kuid täpselt pole teada milline valitseja selle ehitada laskis. Peaaegu tuhat aastat seisis Borobuduri tempel mahajäetuna keset dzunglit. Templi avastasid 19. sajandil inglased. Tempel koosneb astmeliselt tõusvatest terrassidest, millest alumisi kaunistavad reljeefid ja Buddha kujud, ülemistel ringikujulistel terrassidel kerkib aga 72 kellakujulist stuupat, milles igaühes istub igavesti naeratav Buddha kuju. Kogu kompleksi kroonib suur õõnes stuupa kompleksi keskel. Borobuduri templit võib tõlgendada kui teed, mille tõeline usklik peab läbima kirgastumise otsinguil. Palverändur liigub aeglaselt ülespoole ühelt terrassilt teisele - maise maailma madalatelt astmetelt vaimumaailma tasemetele. Kompleksi keskel asuv õõnes stuupa tähistab nirvaanat, kuhu kõik püüdlevad. Taj Mahal
Asünkroonmootori karakteristikud erineva toitevoolu sageduse korral Asünkroonmootori elektromagnetilise momendi ja voolu kõverad eri tööreziimides Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse ja libistuse valemid Asünkroonmootori ringdiagramm võimalik leida kõik mootorit puudutavad näitajad Sagedusmuunduriga asünkroonmootori karateristikad Asünkroonmootori mehaanilised karakteristikad olenevalt rootori tüübist A õõnes rootor, B- tavaline, C süvauurdega, D kahemähiseline (2 võre üksteise sees) Võimsate asünkroonmootorite kasutatakse süjuvkäiviteid
1. Miks nõuab Kjelli ja Nordströmi arvates pöörane ära pidevat eristumise otsingut? Organisatsioon on edukas vaid juhul, kui ta teeb midagi, mis on unikaalne ning totaalselt uus. Aga ka unikaalne tuleb olla uutmoodi, sest vanale asjale uute detailide lisamine ei too kunagi maksimaalset kasumit. Seda hakatakse lihtsalt ülikiiresti kopeerima. Ja peamiseks eristumise viisiks on kujunenud mõistus ning inimesed. See, kuidas neid juhtida, määrab ära, kas saabub edu või mitte. Samas tuleb alati silmas pidada fakti, et see, mis on täna unikaalne, on homme lihtsalt minevik. 2. Mida mõtlevad autorid öeldes, et AS Pöörane on ,,õõnes"? Keskendumisest ühele äritegevusele organisatsioonis ei piisa. Tuleb vaadata oma organisatsiooni sisemusse ja leida see ala, milles kõige paremad ollakse. Sageli selgub, et tegelikult ollakse parim hoopis teisel alal kui senini arvatud on. Nõnda ongi AS Pöörane kena väljast, aga tühi seest. Sest tegelikult o...
rakkud etuumad ühinevad.viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. *Raseduse/suguhaiguse vältimine-Kasutada erinevaid vahendeid nt-spriaal-takistab viljastumist kuika idulase pesastumist emakasse,hormoontabletid-pärsib munarakkude valmimist ja vabanemist munajuhast.kondoom-ei lase spermidel tungida suguteedesse. 3)Lootekestad on ajutised organid, pareminikaitseb loodet vesikest,loode ujubki vedelikuga täidetud õõnes, kaitseb igatepidi.Sellele kohale emaka seinas, kuhu idulane pesastus, kujuneb platsenta, see on lootekest,mille kaudu on ema ja arenev organism omavahel seotud.Loodet ühendab platsentaga nabanöör,milles on suured veresooned, toimub sellekaudu ainevahetus. *kahjustavad tegurid-ema haigused,osa viirust suudab tungida verest arenevasse idulasse ja teda kahjustada.(ohtlik-punetised), kui naine haigestub punetistesse 3 kuu jooksul, kui on
eemaldage lukukoja kaas. 4. eemaldage taandurmehhanism 5. eemaldage gaasikolp, lukk ja lukuraam. 6. eemaldage gaasitoru ja laesäär 7. hoidke vasaku käega kinni laesäärest, parema käe pöidlage suruge üles laesääre ühendusmuhvi fiksaator. Vasaku käega lükake laesäärt ettepoole, kuni see vabaneb kaitseseadest. SÕDUR EI TOHI RELVA ROHKEM LAHTI VÕTTA ! Ballistika: Siseballistika on ballistikaharu, mis käsitleb kuuli liikumist relva raua õõnes ja teisi rauaõõnes toimuvaid protsesse. Välisballistika tegeleb kuuli lennu probleemidega. Lask on kuuli väljapaiskumine laskurrelva rauaõõnest paiskelaengu põlemisel tekkinud gaaside toimel. Paiskelaeng on püssirohulaeng, millega kuul paisatakse ettenähtud algkiirusega rauaõõnest välja. Püssirohi põleb alguses muutumatus ruumis, tekib kõrge rõhk ja temp. Kuul hakkab liikuma mööda rauda. Pärast kuuli rauast väljumist kutsuvad
-> Aitab liikuda. Kehaõõnsus on tsöloomilaadne e vedelikuga täidetud kehaõõnsus Keha peal 30-100 rõngakest Kaetud köbrukestega Halb liikumisvõime Lont Neel või on sisse tõmmatud Tundub nagu oleks üles paistetanud. Sissetõmmatav Kasutatakse edasiliikumiseks. Londil on kleepuva liimainega toru, mida kasutab saagi püüdmiseks. Selja projektsioonid avalduvad londil Saba Seest õõnes Respiratoorne organ Kemoretseptor Söömine ja seedimine Predaator Toitub bakteritest ja pehmekehalistest selgrootutest. Mõni liik sööb hõljumit. Suus on kutiikulast moodustunud hambad. Täielik seedetrakt- suu, neel, lühike ja sirge magu ning aanus sabaosas. Vere- ja õhuringe Puudub Gaasivahetuse jaoks organeid ei ole. Kuid kehaseinas olevate lihaste kokkutõmme paneb kehas olevad vedelikud ringlema.
Kaunis kuldking Cypripedium calceolus ÕIS Õied on kuldkingal suured( ligi 10 cm),neil on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, neid kutsutakse ,,kingapaeladeks" Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paljunemine Putuktolmleja Ø
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused
Tagajala põlv on maas. Pea kui kehapikendus on otse. Käskluse ,,valmis" asendis on puusavöö õlgadest pisut kõrgemal ja kõik neli toetuspunkti (käed ja jalad) võrdselt koormatud. Käskluse ,,start" korral jookse stardipakkudelt edasi nii, nagu jookseksid õlgadest ja pealaest läbi, asetades tõukejala pöia (varvas üles) enda alla toele. Püüa liikuda nii, et tekib tunne, nagu kukuks pikali. Joosta tuleb kogu aeg kõrgel päkal, varbad enda poole, selg on nõgus, kõht on õõnes ja pinges. Käed töötavad nii, nagu karatekad lõhuvad laudu. Kuna jooksu juhivad käed, tuleb kätetöö harjutusi teha paigal, kõndides, liikumisel ning erinevas rütmis. Pärast jooksu kindlasti teha jõuharjutusi jalgadele, kätele ja kerele (kõht, selg ja küljed). Alles peale neid harjutusi alustada painutuste ja venitustega, mis ennetavad hilisemaid võimalikke vigastusi. Kui selle reegli vastu eksitakse, võib tekkida lihaserebestus. 4×100 meetri teatejooks
Suur sirmik Harilik murumuna Macrolepiota procera Lycoperdon perlatun Kasvukohad: Rohtunud valgusküllased kasvukohad: Kasvab üksikult või väikeste männikuservad, metsalagentikud, teeääred ja rühmadena metsades ja raiesmikel maantevallid. Tundemärgid: Hariliku murumuna viljakeha on Tundemärgid: Kübar 10- 30cm läbimõõdus, pirnikujuline, seene pinnal kergesti lahti tulevad noorelt munajas, hiljem kellukjas- sirmjas laia teravad körbud. Noore seene sisemus on valge, madala kühmuga, lõpuks lame. Jalg 15- 20cm vanemal seenel sisemus koltub, muutub kõrge, 1,5- 2cm läbimõõdus, silindriline, kiuline, rohekaks ja lõpuks pruuniks tolmuks. Eosed õõnes, aluse suunas kergelt jämenev. paiskuvad välja seene tipus avanevast august. Korjamisaeg: Ju...
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Flööt Annabel Kaur 5.c 2018 Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Tänapäeval kasutatakse flööti ka džäss- ja rokkmuusikas – neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Partituuris noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule viiulivõtmes. Suur flööt noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on transponeerivad muusikainstrumendid: pikoloflööt noteeritakse tavaliselt kas in C (kõlab kirjutatust oktav kõrgemal), in Des või in Es; altflööt noteeritakse kas in G, in F või in Es bassflööt noteeritakse kas in C või in B kontrabassflööt noteeritakse in G. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja...
6)Väike silinder Tähised r h(diameeter) V m D Mõõtmed,arvutused 5 37,25 2925,608159 mm3 24,08g 8,2*10-3kg/m3 V = r2 h 24,08 10 -3 kg kg D= -9 = 8230,767311 3 8,2 10 -3 3 2925,608159 10 m m Järeldus: Arvutuste kohaselt võib arvata, et katsekeha on seest õõnes. Aga tiheduselt läheneb see katsekeha messingule.
lähtuv loodustunnetus.luuletaja suhe loodusega on vahetu ja tundlik, tema maastikud täis liikumist, hääli ja värve. Nende taga aimub püüd mõtestada maailma ja elu. Seejuures iseloomustab luuletaja värssi liivilik ja haikulik lühidus ning täpsus. Viivi luige looduslüürika on napisõnaline ja kujundlikult täpne. Ta lasteluule on linnalapsekeskne. Ta tõi luulesse tagasi laste argielu ning nende probleemirohke maailma, mida oli vahepealsetel aastatel asendanud õõnes õpetlikkus. Viivi luige tee proosa juurde on olnud pikk. Ta alustas seda lastele mõeldud Leopoldi-lugudega ning jõudis 1985. aastal romaanini ``Seitsmes rahukevad'' , mis on 80-ndate eesti proosakirjandse sügavamaid teoseid. Ja siin on ka tema mõned luuletused: Metsmesilane Vaata, ta kais Igas sinises käokinga õies! Ta hääl on vasest, vanast rohelisest vasest, aga ära teda puutu las ta läheb oma majja. Kummalisse varjupaika samblast ja meest. Kodumaa Tükk mälu on käes
Kreeklaste juht Odysseus lasi Epeiosel ja Athenal valmistada puust hiigelsuure hobuse, kuhu ta oma parimate võitlejatega sisse ronis, et hävitada Trooja. Ülejäänud kreeklased lahkusid laevadega merele. Troojalased arvasid, et see hobune on kreeklaste kingitus. Paljud tahtsid seda kinki linna viia, kuid oli ka hoiatajaid, eelkõige õnnetusekuulutaja Kassandra. Kassandrat ei uskunud muidugi keegi peale Poseidoni preestri Lakooni, kes lennutas kuju pihta oda, demonstreerides, et see on seest õõnes. Apollon kartis, et tema plaan hävitada Trooja, nurjub ja saatis merest välja kaks hiigelmadu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi, valu ja piinu annavad edasi skulptuuri käe- ja rinnalihased. Ka on näha valu Lakooni näol. Tajutav on poegade rabelemine, et end lahti päästa. Ka Lakooni keha hoiakust ja käte asendist võib välja lugeda, kuidas ta soovib nendest suurtest madudest vabaks pääseda.
Valmistatakse · Taigent · Õlut · Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimused sobivad seentele kasvamiseks? 2.Millest koosneb kübarseente viljakeha? 3.Miks moodustavad seened viljakehi? 4.Kus valmivad seente eosed? 5.Kuidas lagundajad seened toitu hangivad? 6.Mille poolest erinevad pärmseened teistest seentest? Leia söögiseened õpikus lk 80 ... 81 · riisikad: jalg seest õõnes, eraldab (enamasti) kibedat piimmahla kupatada! · pilvikud: jalg õõnsuseta · puravikud: kübara alaküljel on eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine)
Vahelaed ja põrandad Tallinna Ehituskool Kaspar Liivak R:12 31.03.12 Sisukord Vahelaed....................................1 Mis on Põrand ? ..........................1 Nõuded vahelagedele.....................1 Liigitus lagedel.............................1 Puitvahelaed.................................1 Põrandad......................................5-7 Vahelaed Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatakse materjali järgi: raudbetoonist, terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Põrandad Põrandad on hooneosad, mis toetuvad vahelagedele ja võimaldavad vastu võtta vahelaele tulevaid koormusi Nõuded vahelagedele - peavad olema: · tugevad; · jäigad; · vastama tulepüsivusnõuetele; · helipidavad; · soojuspidavad · veetihedad Asukoha järgi: · keldrivahelagi · korrusevahelagi · pööninguvahelagi Vahelaed liigitatakse valmistamise viisi järgi: · monteeritavad · monoliitsed · ...
kuid Kesk-Euroopas tunti seda juba 19. saj. Iirimaa turbamuuseumis säilitatakse puuvillast ja turbavillast tehtud kangast, mis on olnud kingituseks kuninganna Viktoriale 1835 aastal. 1870 – 1920 aastatel arendati väikestes KeskEuroopa ettevõtetes turbavilla tootmist, kuid sellest ajast pärineb patent ainult turbavilla eraldamise tehnika kohta. Valmistati temast vaipu, tekke ja rõivaid. Omadustest omab suurimat tähtsust halb soojusjuhtivus, mille tingib õõnes kiuehitus. Lambavillast peetakse teda kaks korda soojapidavamaks ning ka niiskus imamisvõime poolest ületab ta lambavilla. Turbavill ei elektriseeru ega sisalda baktereid. Kiud on hügieeniline ning ta seob endaga ja neutraliseerib kehapinnalt eralduvat higi, soolad ja lõhnad. Villpeakiule tuleb täiteaineks lisada 50% lambavilla, siidi või puuvilla. Valmistatakse turbavillast kraasvatti tekkide, patjade ja vattrõivaste
Võrkkest-tekib kujutis, nägemisretseptorid(kolvikesed-tajuvad värve, kepikesed-must-valge) Soonkest-toidab, veresooned. Ripskeha-muudab läätse kuju. KUULMINE: tasakaalu-ja kuulmiselund-kõrv. KOOSNEB: 1. väliskõrv 2. keskkõrv 3. sisek. Väliskõrv: kõrvalesta ül. on püüda helilaineid -> kuulmekäiku, selle lõpus on trummikile mis kaitseb mikroobide ja külma eest. Keskkõrv:õhuga täidetud õõs, kus on kuulmeluud-trummikilelt saadud heli võimendamine Sisekõrv:ühes õõnes kuulmis, teises tasakaaluelund. Tigu-võnkumine tekitab närviimpulsi TASAKAAL-kui keha asend muutub, hakkavad liikuma kristallid ja vedelik, mis ärritavad vastavaid meelerakke. MAITSMINE/HAISTMINE/KOMPIMINE: selleks, et maitset tunda on vaja sülge ja retseptoritega varustatud maitsmispungasid keelel. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse osasse, kus eristatakse maitset(soolane, magus, kibe, hapu) Ninaõõne ülemises osas asuvad haistmisrakud
Hõre roomatt Pilliroomatti toodetakse kaheks erinevaks otstarbeks krohvialuseks matiks (hõre matt) ja kasutamiseks sisekujunduses ning aias (tihe matt). Hõre roomatt on ühekordne ja punutud roostevaba peenikese traadiga Hõredat roomatti paigaldatakse krohvi alusmatiks nii lakke kui seina, see seob ideaalselt krohvi (soovitavalt kasutada savi või lubikrohvi) ning seda on lihtne paigaldada Krohv kuivab hästi, kuna pillirookõrs on seest õõnes, mis tagab hea õhu liikumise. Tihe roomatt Tihedat roomatti kasutatakse põhiliselt piirdeaiana, samuti on sellega võimalik katta ka lihtkonstruktsiooniga ehitisi. Veel kasutatakse roomatti sisekujunduses dekoratiivelemendina. Seda saab paigaldada nii puidule (palk, laudis) kui ka kiviseintele. Rooplaadi, roomati ja pajumati paigaldus
mõttelisest pikendusest altpoolt või üle tõkke, mis ei asu tema rajal. Jooksu peakohtunikul on õigus diskvalifitseerida sportlane, kes tema arvates ajas tõkkeid käe või jalaga tahtlikult maha. Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermööt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. Teatevahetusala on 20 m pikk Eraldi radadel toimuvates teatevahetustes tohib võistleja teatevahetuse hõlbustamiseks asetada oma rajale sammumärke. Selleks tohib kasutada ainult isekleepuvat teipi, Mitmeringilise võistluse käigus tohib üks võistkond kasutada kuni kaht varuvõistlejat Hüpped Kõrgushüpped
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
