Keha tihedus (1)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL

TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING

LABORATOORNE TÖÖ NR.1
Õppeaines: FÜÜSIKA I
Mehaanika Teaduskond
Õpperühm: TI-11b
Üliõpilane: Andrus Rähni
Janis Mäehunt
Egle Kõvask
Juhendaja : P.Otsnik
Tallinn 2003
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine
1)Suur silinder
Tähised
r
h
V
m
D
Mõõtmed,arvutused
12,5
35,4
17368,125mm3
154,620g
8,9*10-3kg/m3
Järeldus: Arvutuste järgi on katsekeha tehtud vasest .
2)Ketas auguga
Tähised
r1,r2
h
V
m
D
Mõõtmed,arvutused
r1=28,1
r2=6,15
6
14163,6765mm3
39,02g
2,7*10-3kg/m3
Järeldus: Arvutuste järgi on katsekeha tehtud alumiiniumist.
3)Risttahukas
Tähised
a,b
h
V
m
D
Mõõtmed,arvutused
a=7,85
b=25,45
39,65
7921,376mm3
62,68g
7,9*10-3kg/m3
Järeldus: Arvutuste järgi on katsekeha tehtud terasest .
4)Kera
Tähised
r
h( diameeter )
V
m
D
Mõõtmed,arvutused
12,225
24,45
7653,061mm3
60,65g
7,9*10-3kg/m3
Järeldus: Arvutuste järgi on katsekeha tehtud terasest.
5)Silinder-toru
Tähised
r1,r2
h
V
m
D
Mõõtmed,arvutused
r1=11,05
r2=13,5
24,7
4667,285921mm3
36,54g
7,8*10-3kg/m3
Järeldus: Võib arvata et tegemist on teistsuguse süsiniku sisaldusega teras.
6)Väike silinder
Tähised
r
h(diameeter)
V
m
D
Mõõtmed,arvutused
5
37,25
2925,608159 mm3
24,08g
8,2*10-3kg/m3
Järeldus: Arvutuste kohaselt võib arvata, et katsekeha on seest õõnes. Aga tiheduselt läheneb see katsekeha messingule.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 171 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

171 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vistens Õppematerjali autor

Keha tiheduse arvutamine

füüsika labor

Sarnased õppematerjalid

docx

Laboratoorsed tööd

kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid, mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Veaarvutus: m dD dm dV D= lnD=lnm-lnV = - V D m V D=D ( mm + VV ) Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 1.4 Töö käik 1.4.1 Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul 1.4

Füüsika

151

pdf

PM Loengud

ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine

Pinnasemehaanika, geotehnika

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused