Ämblikud KENDRA-SHERIL JOASOON 8.A 2018 Kehaehitus · Ämbliku keha on kuni 10 cm pikk · Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast · Neil on 8 lülilist jalga · Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele · Ämblikutel on lõugtundlad, mis lõppevad terava küünisega Toitumine ja seedeelundkond Ämblikud toituvad väga erinevatest saakloomadest, kes võrku satuvad. Ämbliku seedeelundkond läbib kogu keha, ning eritamiseks on peened torukesed Hingamine Hingab läbi raamatkopsude avatud vereringe https://youtu.be/08WoRKw1VyQ Paljunemine Emas ämblikud hoiavad oma poegi enne koorumist kookonis. Kookoni koos munadega kinnitavad nad kas oma tagakeha lõpul paiknevate võrgunäsade külge või võrku, kuhu see jääb 2-3 nädalaks, kuni munad arenevad. Tähtsus looduses ning inimese elus Looduses: Ämblikel on koht toiduahelas Inimese elus: Ämblikud toituvad enamikest kahjuritest Inimestele toiduks Kasutatu...
Mürgised ämblikud Mürgiseid ämblikuid leidub paljudes kohtades peale Eesti Ameerikas ühed ohtlikumad mürgised ämbikud on must lesk, pruun erak, ja hulkur ämblik Neid ämblikuid leidub seal kõkjal, olgu siis põllul, siseruumides jn... Ämbliku hammustus võib põhjustada raskemal korral surma kui ka erinevaid sümptomeid, milleks on: Sügelus või lööve Valu on hammustuskohal Lihasvalu või krambid Punakas lillaks värv või blistril suurenenud higistamine hingamisraskused peavalu Iiveldus ja oksendamine palavik külmavärinad Ärevus või rahutus Kõrge vererõhk Ämblikud hammustavad inimesi ka enesekaitseks Ämbliku mürk võib sisaldada nekrootiline ained, neurotoksiinidega ja aineid nagu serotonin Serototiin on ka inimesel sees, mis tekitab sulle und, meeleolu, isu ning head mälu On siis tavaliselt 20 liiku ämblikuid, kelle hammustus v...
Ämblike võrgust Kindlasti oled metsas kõndides jooksnud suurtesse ämblikuvõrkudesse, mis kleepuvad riiete külge. Selliseid suuri ratasvõrke koovad saagi püüdmiseks ristiämblikud. Peale toidu hankimise on ämblike võrguniidil ka teisi eluks vajalikke rolle. Võrguniiti kasutavad ämblikud sigimiseks, levimiseks ning ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks. Ristiäm blikud koovad ratasvõrku Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest. Võrgunäsasid on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev. Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sa...
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestu...
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
Muretsemiseks pole põhjust Ma usun, et kui tahta hästi elada, siis peaks võimalikult vähe muretsema ja igast väiksest asjast rõõmu tundma. Kuigi on palju asju, mis muretsema panevad ning meie rõõme röövivad, tuleb osata neid lahendada või siis vältida. Ja kui seda oskad, siis muutub elu kohe palju paremaks ja elamisväärsemaks. Muretsemiseks annavad põhjuseid paljud tegurid, kuid kõige enam hirm, ärevus, stress ja süütunne. Ka neid mõjutavad omakorda paljud tegurid. Kuna kõiki probleeme, mis muretsemiseks põhjusi annavad, on pea võimatu vältida, tuleb neid analüüsida. Näiteks, kui ema muretseb hirmsasti oma lapse pärast, kes kohe abielluma hakkab. Ta kardab, et äkki noortel ei lähe kõik hästi, võib-olla lähevad lahku, või mida iganes. Aga kui ta mõtleks, et tema muretsemine ei aita midagi ja kõik juhtub hoolimata sellest kas ta muretseb või mitte, siis oleks ta palju õnnelikum, kuna murekoorem on väiksem. Kõ...
Click icon to add ehituskunst, kus ämblik tuulega kõikudes oma niidiga kõikudes võrku koob. Erinevatel picture võrkurlastel on ka võrk erinev, leidub ka liike (mitte Eestis), kes võrku ei koogi. Ristämbliku närvisüsteem on koondunud pearindmikusse ning koosneb pea ja rindmikutängust ning viimasest tagakehasse kulgevatest närvijätketest. Lisaks nägemismeelele on neil hästi arenenud kompimismeel. Eriti tundlikud on ämbliku jäsemed, mis lõpevad võrgu
koodi kinnitamine. Lisaks võib neid kasutada ka veebilehtedelt kindla info leidmiseks, näiteks e-mailide kogumine spämmi saatmise eesmärgil. 4.1. Tööpõhimõte Veebiämblikel on alguses nimekiri URL-idest, mida ta peab külastama. Iga kord, kui ta külastab ühte URL-i, tuvastab see kõik lehel olevad hyperlingid ja lisab need oma URL- ide nimekirja. Kõiki linke külastatakse kindlate reeglite alusel ning veebiämbliku käitumine oleneb nende reeglite kooskõlast: · valiku reegel, mis määrab, milliseid lehti alla laadida · taaskülastamise reegel, mis määrab, millal kontrollida lehtedes toimunud muudatusi · viisakuse reegel, mis määrab, kuidas vältida lehtede ülelaadimist · paralleelsuse reegel, mis määrab, kuidas kooskõlastada ämblike vahelist tööd. 4.2. Näiteid Nimekiri avalikest veebiämblikest: · Yahoo! Slurp Yahoo Searchi ämblik.
Veaohtlike sõnade käänamine REASTIKUNE ASTMIK Ainsuse ja mitmuse omastavas - Reastikuse astmiku; reastikuste astmikute Ainsuse ja mitmuse osastavas - Reastikust astmikku; reastikke astmikke Ainsuse ja mitmuse seesütlev - Reastikus astmikus; reastikes astmikkes Ainsuse ja mitmuse ilmaütlevas - Reastiku astmikuta; reastikke astmikuteta KIRGLIK ARGLIKKUS Ainsuse ja mitmuse omastavas - Kirgliku arglikkuse; kirglikkute arglikkuste Ainsuse ja mitmuse osastavas - Kirglikku arglikkust; kirglikke arglikkuseid Ainsuse ja mitmuse seesütlevas - Kirglikus arglikkuses; kirglikes arglikkustes Ainsuse ja mitmuse ilmaütlevas - Kirgliku arglikkuseta; kirglikke arglikkusteta ÕNNELIK ÄMBLIK Ainsuse ja mitmuse omastavas - Õnneliku ämbliku; õnnelike ämblike Ainsuse ja mitmuse osastavas - Õnnelikku ämblikku; õnnelikke ämblikke Ainsuse ja mitmuse seesütlevas - Õnnelikus ämblikus; õnnelikes ämblikes Ainsuse ja mitmuse ilmaü...
Vähilaadsed Heliis Põder ja Grete-Janette Teesalu 8.A klass Võru Kesklinna Kool Vähid · Lüliline keha · Kitiinainest kest · Lülilised jätked · Puhta veega veekogud · Väikekalad, surnud organismid, vetikad · Lahksugulised · Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku · Vetikad, karbid, surnud organismid · Muneb · Meenutab ämblikku (liikumine) · https://www.youtube.com/watch? v=qoCiTkQnVWg Huvitav teada · Krabide suurus variee...
Hiidämblik Lololo siin nimi Ämblikud · Teadust, mis uurib ämblikke nim arahnoloogiaks · Maailmas on u 50 000 ämblikuliiki · Eestis elab u 520 ämblikuliiki · Ämblikud on väga tähtsad putukate arvukuse reguleerijad · Nad on toiduks paljudele lindudele, sisalikele ja pisiimetajale · Vaid pooled ämblikud koovad saagi tabamiseks võrgu · Ämbliku niit on 40 korda peenem kui juuksekarv ja viis korda tugevam kui sama läbimõõduga teras Dolomedes fimbriatus e hiidämblik · Eesti rabade suurim ämblik · Ei koo võrku saagi püüdmiseks · Püüab saaki seda luurates või jälitades · Elab veekogude kaldataimestikus · Püüab saaki veepinnalt · Võib kinni püüda isegi väikesi kalamaime Välimus · Suur pruuni-kollakasvöödiline ämblik · Karvased vetthülgavad jalad, mis võimaldavad liikuda veepinnal · Emased kasvavad kuni 22mm suuruseks, millest jalad 70mm · Isased kasvavad 10-13m...
krevetid). 6. Too näiteid erinvatest vähkidest. Jõevähk, homaar, langust, Hiina villkäppkrabi, taskukrabi, erakvähk, tõruvähk, sõudik, vesikirp, keldrikakand ja krevetid. 7. Millised on vähkide kaitsekohastumused? Vähid on osavad maskeerujad. Näiteks: Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elevate käsnakeste tükikesi, mis kasvatab krabi keha pinnale kolooniat. 8. Iseloomusta ristämbliku sise- ja välisehitust. Siseehitus: Ämbliku närvisüsteem on koondunud peamiselt pearindmikusse. Peaaju on väike. Erituselnuditeks on tal eritustorukesed, mis asuvad tagakehas. Sooltoru on lühike ning seedenõresid eritab maks (millega ta ohvrit kehaväliselt seedib). Esmase söödud saagi säilitab ta pugus. Ämblik hingab trahheede ja raamatkopsudega. Vereringe on avatud ning sarnaneb jõevähi omaga. Välisehitus: Ämblikul on kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha
1. Lülijalgsete rühmad, nende esindajad.Putukad(mesilane), ämblikud(hiiglinnutapik) ja vähid(jõevähk) 2. Lülijalsetele iseloomulikud tunnused (3) Kitiinainest kest, lüliline keha, lülilised jätked 3. Vähi välisehitus jõevähi näitel, kehaosade ülesanded. Tagakeha (kinnituvad ujujalad), kaks liitsilma, sõrad (enesek. toidu haaramisesks), seljakilp (kaitseb), kaks paari tundlaid (kompimi, haistmi, maitsmi- seks), käimisjalad, ujujalad ja uim 4. Võrdle vähke ja ämblikke leia sarnasused ja erinevused. Ämblikul: 8 lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või ämblik. Vesikirp, haug, saarmas - taimhõljum,jõevähk, inimene - hiir, ämblik, madu 6. Ämbliku välisehitus, kehaosade ülesanded. 8 Lihtsilma (valguse muutust, liikumist), pearindmik, tagakeha, võrku tootvad näärmed, jätked (süstib mürki). 7. Putukate rühmad ja neid iseloomustav...
Hendrik Mägi 4.A klass Tarantel (Lycosa) Tarantel kuulub huntämbliklaste sugukonda, mis jaguneb perekondadesse Pardosa ja Lycosa. Huntämbliklased on oma nimetuse saanud selletõttu, et nad jälitavad oma saaki, mitte ei püüa seda võrgu abil nagu teised ämblikud. Nad toituvad putukatest, teistest ämblikest, väikestest roomajatest, konnadest ja isegi väikestest lindudest. Huntämbliklane valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks. Elupaik Tarantlid elavad maakera soojades osades, näiteks Lõuna-Euroopas, Austraalias, Lõuna- Aafrik...
· krabi-, hunt- ja hiidämblikud kasutavad passimisstrateegiat Nägemine · nägemismeel suhteliselt ebatäiuslik · paremini näevad päevase eluviisiga liigid · neil on kaheksa lihtsilma · eristavad valguse tugevust, suunda ja suurte objektide liikumist · parimad nägijad on hüpikämblikud Paljunemine · Isased ilmuvad välja paaritusajal, mille lõppedes emane isase tavaliselt ära sööb. · Paaritumisel mängib tähtsat osa ristämbliku võrk, sest emasämblik tunneb isase ära erilise "võrguvärina" järgi. · Ristämblike püünisvõrke märkame sagedamini suve lõpul, sest siis on kevadel koorunud noored saanud täiskasvanuks. Hiidämblik · Hiidämblik elutseb peamiselt niisketes kohtades, näiteks kalda- või veetaimedel. · Toitub vees või veekogu ääres elavatest putukatest ning suuremad isendid võivad mööda taimi vette ronida, et kalamaime püüda. Uskumused
Abiellumise tavad ning abiellumise mõiste Mis on abielu? Juriidilineisikute vaheline suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Kahe(monogaamia), kolme(polügaamia) inimese vahel Traditsiooniline struktuur Läänemaailmas- ühe mehe ja ühe naise suhe ja selle funktsioonid hõlmavad seksuaalset suhtlemist, ühist vastastikust sõltuvust ja ressursside, eesmärkide ja väärtuste jagamist. Abielu liigid Vabaabielu-ametlikult registreerimata kooselu. Fiktiivabielu-abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita Külalisabielu-eri elukohtades elavate inimeste suhe- osaliselt ühine majapidamine, jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kooselu vormid Monogaamia- 1naine-1mees Bigmaamia-1mees-2 naist,1naine-2 meest Polüandria-1naine-mitu meest Polügüünia-1mees-mitu naist Eestis Registreeritud abielu on võ...
Allergia-organismi tavaliselt erinev tundlikus mingi kehavõõra teguri suhtes Allergilise haiguste sagedamuse põhjused: 1.Suurenenud keskkonna saastatus. 2.Säilitusaineid sisaldavad toiduained. 3.Lemmikloomade pidamine korterites. 4.Pakettaknad ilma ventilatsioonita. 5.Imikute lühiajaline rinnatoitumine ja toite segude kasutamine. Kui vanematel ei ole allergiat, siis lapse haiguistumise risk on 10-20 % Kui ühel vanemal on allergia on risk 50 % Kui mõlemad on allergikud on risk 75 % Allergia on suures osas pärilik haigus, ega võib tekkida ka elujooksul. Peamised allergeenid: 1.Allergeenid, mis levivad sissehingatava õhuga 2.Toiduallergeenid 3.Ravimid ( antibiootikumid , valuvaigistid) 4.Putukamürgid (sääsed, mesilased, herilased) 5.Keemilised ained ( olme keemia , ehitus ja viimistlus materjalid) Ülikiire reaktsioon, mis tekib sekundite jooksul ( elule ohtlik) Sagedamini esinevad allergilised haigused: Hingamisteedes: Allergiline ast...
TEE NAGU MINA! Musitseerimises omandatakse kõigepealt kuulamisoskus, järgneb äratundmine ja lõpuks kordamine. Kui laps juba teab, kuidas kuulata, on ta valmis mängima oma esimese pilliga oma kehaga. Ta saab kasutada palju erinevad rütme ja järele teha palju erinevaid liikumisi. MEELESPEA Toas või õues Laste arv piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik Ei määri Mida laps õpib? See mäng õpetab lastele tegevuse jäljendamist: laps õpib kõige kergemini midagi ise tehes ning kõige lihtsam viis midagi teha on seda jäljendada. Mida teha Näidake talle, kuidas oma keha rütmiliselt liigutada. Ta võib käsi plaksutada, jalgu trampida, näppudega peopesale koputada, kingaservi kokku taguda, punni puhutud põski plaksuga tühjaks lüüa, lahtise või kinnise suuga keelega laksutada. Et laps saaks oma kehaga rütmi jäljendada, võib alustada ükskõik millise heliga neist. Alguses kasutada lühikeste pausidega lihtsat rütmi, hiljem võib tasapisi üle minna vah...
Bioloogia kontrolltöö: Limused ja Lülijalgsed 8.klass · Limusete rühmad +N Teod, Karbid, Peajalgsed. N: Vööttigu, Rõõnekarp, Hiidkalmaar · Limuste ühised tunniused. Pehme keha, mantel, jalg, lubjaainest koda mis võib olla muundunud või kadunud. · Tigude välisehitus. Ohtude eest kaitsev koda(nälkjatel kadunud), limanäärmeteja jalg, kahe paari kombitsatega pea. · Miks limused eluslooduses vajalikud? Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogus...
Kabala Lasteaed-Põhikool Referaat Vihmametsade loomad ja taimed (Koolibri) Koostaja: Kevin Ekart Juhendaja: Ülli Toomemäe Kabala Lasteaed-Põhikool 2013 SISUKORD Koolibri (Cynathus latirostris) Koolibri veedab peaaegu kogu oma elu õhus. Ta lehvitab õhus nii kiiresti tiibu, et suudab ühe koha peal seistes lillelt nektarit korjata. Koolibri kasutab päeval väga palju oma energiat ja sellepärast langeb ta öösel tardumusse. Cynathus latiorostris elutseb rohkem põhjapool kui enamus koolibri liike. Ta pesitseb Mehhikost kuni Arizionaseni Ameerika Ühendriikides. Koolibri eelistab kuivi ja kiviseid piirkond ja ka kõrbesid. Tihti leiab neid kanjonitest ja sügavatest jõe orgudest. Koolibri Cynathus latirostris veedab suurema osa päevast õhus, seetõttu vajab ta hulgaliselt energiat sisaldavat toitu. Õienekta...
Ämblikud Grete Veskiväli (Ettekanne koos pildimaterjaliga, vt lõpus) *Ämblikud ehk täpsema seltsi nimetusega ämblikulised on kohastumise poolest ühed maailmaimed, sest nad elavad igal pool meie ümber, isegi arktilises kliimas. Enamus ämblikke on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga. *Ämblikud kuuluvad ämblikulaadsete ehk arahniidide hulka. Ämblikulaadsed kuuluvad arvatavasti vanimate maismaaloomade hulka, sest skorpione on leitud juba ülemsilurist ehk umbes 400 miljonit aastat tagasi. Ämblikulaadsed on näiteks skorpionid, puugid, lestad. Nad on eranditult röövtoidulised ja neil toimub kehaväline seedimine. Nad hingavad kopsudega. Harilikult koosneb nende keha pearindmikust ja tagakehast. Nende tagakeha on kõigil jalutu. *Koibikulised: Keha on kompaktne, ei jagune selgelt pearindmikuks ja tagakehaks nagu ämblikel. toituvad väikestest nii elusatest kui surnud putukatest, öise ...
Minu muljed ja mõtted Bastioni käikude külastamisest Minule meeldis väga seal all, sest ma polnud varem külastanud veel Bastioni käike. Ma mäletan, et giid ütles, et need käigud on juba 450. aastased. Ja, et need on tehtud kindla mõttega Tallinna linnale. Mind küll jäi kummitama küsimus, et kuidas need käigud siis täpsemalt tehti ? Käigud olid tegelikult oodatust väiksemad, ma arvasin, et need on palju laiemad ja avaramad. Küll aga olid käigud puhtad ja hästi valgustatud, ja seal oli soe ka ning isegi seal oli korralik ventilatsioon ja WC. Väga põnevad olid need laealused, kus oli kondents kogunenud. Miinus oli jällegi see, et kahuri pilud olid kinni müüritud. Kõige üllatavamaks oli see, et meie giid ütles, et Bastioni käikudes elasid veel 2004. aastal kodutud ning, et Bastioni käigud olid üleni prügi täis, lisaks sellele elab Bastioni käikudes Eesti kõige suurem ämbliku liik ja, et neid ämblikud elavad ainult kahes Eestimaa ko...
ÄMBLIKUD nimi klass kool Sisukord 1. ÜLDINE INFO ÄMBLIKE KOHTA Ämblikulised (Araneae) ehk rahvakeeles ämblikud on ämblikulaadsete selts, kus on umbes 30000 liiki ja Eestis üle 520 liigi. Teadusharu, mis uurib ämblikuid, nimetatakse arahnoloogiaks, vastavat eriteadlast aga arahnoloogiks. 2. VÄLISEHITUS JA KUIDAS ÄMBLIKUD SAAKI PÜJAVAD Ämblikud on lülijalgsed. Ämblikutel on kaheksa jalga, putukatel neist erinevalt on kuus jalga. Nende keha on 110 sentimeetri pikkune ja koosneb kahest osast: pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga, mille valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on...
Haldjakuninganna Käisin 01.11.2012 vaatamas Henry Purcelli semi-ooperit ,,Haldjakuninganna" Tartu Sadamateatris. Ooperi aluseks oli Shakespeare'i ,,Suveöö unenägu". Osades olid Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karmen Puis, Maria Kallaste, Mati Turi, Simo Breede, Märt Jakobson, Maarja Mitt, Maarius Pärn, Tanel Jonas, Markus Luik, Robert Annus, Julia Kaskovskaja, Laura Quin ja Janek Savolainen. Esitati palju erinevaid aariaid. Ooper oli natuke segane, sest väga palju erinevaid tegevusi toimus samal ajal, aga samas oli kõik see ülesehitus ja tegevus väga huvitav. Minu arvates olid kõige tähtsama osaga seal 4 näitlejat, kes tegid valmis kõik konstruktsioonid ja detailid samal ajal kui tegevus toimus. Nad olid nagu töölised, kes kõik valmis pidid sättima, samas nad olid osa etendusest. Üks nendest töölistest oli Maarja Mitt, kes pälvis ka selle eest parima naiskõrvalosa preemia ning teine oli Mark...
Huntämbliklased Huntämbliklased (Lycosidae) on ämblikuliste seltsi kuuluv sugukond, mis jaguneb perekondadesse Pardosa ja Lycosa. Tuntakse umbes 1200 huntämbliklaste (Lycosidae) sugukonda kuuluvat liiki. Jahtimine Oma nimetuse on nad saanud tänu sellele, et ajavad pidevalt saaki taga ja ei püüa saaki võrgu abil. Toituvad peamiselt putukatest ja teistest ämblikest. Ämblik valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks. Ehitus Suurimate liikide pikkus võib olla üks kuni kaheksa sentimeetrit. Huntämblikel on kokku neli paari silmi: paar väikseid silmi, mis vaatavad üles, kaks suurt on suunatud ettepoole, ülejäänud neli silma vaatavad ette ja külgedele. Neil on lõugtundlad, mida nad kasutavad saagi surmamiseks. Peapiirkonnas aset...
Referaat Karakurt - mürgiämblik KARAKURT (Latrodectus tredecimguttatus) on maailma kõige mürgisem ämblik. Ta kuulub nn musta lesega samasse gruppi. Ka must lesk on väga mürgine ämblik. Karakurt on väike, ainult 1-2 cm pikk. Talle on iseloomulikud pikad jalad. Isased on emastest väiksemad. Värvuselt on nad sametmustad, seljal 13 punast täppi. Täpid võivad mõnikord olla ka oranzid või kollakad. Karakurt elab steppides ja rohumaadel. Kõige sagedamini võib neid leida kivide alt. Karakurte leidub Kesk-Aasias, Kaukaasias, Krimmis ja Vah...
Häälikusüsteemid "Keel ja ühiskond" X klassile Mare Hallop KiNG 30.10.2012 Häälikuline koosseis Kõigis keeltes vokaalid ja konsonandid Enim häälikuid 141 (x keel LAafrika khoisani keelkond) Kõige vähem 11 (6 k, 5 v) rotokase keeles UusGuineas Keskmiselt konsonante 23, vähim 6, enim 96 Keskmine vokaalide arv 9, vähim 3, enim 46 Rääkimist võimaldab vokaalide ja konsonantide vaheldumine Eesti keeles 20 konsonanti, 9 vokaali Inglise k 25 konsonanti, 6 vokaali, vene k 32 kons, 6 vok Konsonandid Hääldamisel 3 häälduselementi: Moodustusviis (mil määral õhu liikumine takistatud) Moodustuskoht (koht, kus sulg või ahtus tekitatakse) Helilisus (kas häälepaelad vibreerivad või ei) + häälduse peenendamine palatalisatsioon (l,n,s,t) Eesti keele kons...
Inimese ja ämbliku armu ja pereelu võrdlus Nagu teada on nii inimesed kui ka ämblikud lahksugulised, mis tähendab seda, et on nii emasorganism kui ka isasorganism. Inimeste ja ämblike paljunemises ja pereelus on palju sarnasusi kui ka erinevusi. Vastupidiselt inimestele saavutab enamike ämblikulaadsete puhul isane suguküpsuse varem kui emane. Sigimisperioodil, mis on ämblikel tavaliselt soojadel kuudel soovivad isasämblikud saavutada emase poolehoidu sooritades erinevaid kurameerimisrituaale. Erinevad ämblikud olenevalt liigist tantsivad, liigutades jäsemeid ja lõugkobijaid, tiirlevad ümber emase ja võtavad sisse erinevaid asendeid. Tihti juhtub ka nii, et tantsimisest hasarti sattunud isane demonstreerib oma liigutusi hoopiski teiste isaste ees. Harilikult lõppeb see aga süütu kokkupõrkega. Peale tantsimise köidetakse veel emase tähelepanu võrku väristades, enda jõuline trummeldamine vastu rin...
HELID JA INIMKÕRV MIS ON HELI? Heli tekkimiseks peab olema midagi, mis võngub. Selleks võib olla trumminahk, kitarrikeel, häälepaelad - võimalusi on väga palju. Võnkuma saab hakata ka õhk, kui ta surve all läbib avaust. Võnkumine kandub edasi õhu- või veeosakestele, isegi puidule või metallile - ka seal on osakesed, mis võnkumisest haaratud saavad. Väikesed õhuosakesed - molekulid - pressitakse võnkumise mõjul teatud suunas kokku. Need osakesed panevad omakorda liikuma neist eespool asuvad osakesed, samal ajal, kui nad ise tahapool asuvast hõrendusest (kuna enamus osakesi võnkuja survel oma ruumiosast minema peletati) tagasi kistakse. Nii tekibki võnkumine, mis ahelreaktsioonina levib keskkonnas - õhus või vees. Kui õhuosakeste võnkumine meie kõrvani jõuab, kandub võnkumine meie trumminahale, sealt läbi luukeste süsteemi sisekõrva. Seal võtavad meelerakud võnkumise vastu ja tõlgivad meie ajule arusaadavasse elektriliste impulsside keel...
TAPA GÜMNAASIUM Andrus Kivirähk Laste kirjanikuna Uurimustöö TAPA 2008 Sisukord 1. Elu-ja isikuloolised andmed 3 1.1 Töökohad 3 1.2 Tema lemmikud 3 2. Teosed 4-5 2.1 Loomingu paremik 5 2.2 Näidendid 6 2.3 Filmistsenaariumid 7 3. Tunnused/ Preemiad 7 4. Minu valitud teosed 7 4.1 "Kaelkirjak" kokkuvõte 8 4.2 "Kakand ja kakand" kokkuvõte 8 5. Andrus Kivirähk l...
Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde? Epistemoloogia üks valdkond on teadusfilosoofia. 2. Mis on...
Kordamine Inimese talitluse regulatsioon Lk 90-143 1. Mis on homöostaas? Miks on see vajalik? Mille abil seda hoitakse? Vastus: Homöostaas on organismi püsiv sisekeskkond. Organism üritab seda peamiselt närvide ja hormoonide abil säilitada. Vajalik, sest see tagab selle, et organismi biokeemilised protsessid toimiksid. 2. Kuidas ja mille abil rakud omavahel suhtlevad? Vastus: 1) Hormoonidega, mis liiguvad küll veres, kuid mõjutavad teatud rakke 2) Närvirakkude signaalidel põhineb lihasrakkude töö, aistingud ja mälu 3) Rakud mõjutavad oma kuju muutes lähedase naaberraku tööd (nt valged verelibled) 4) Kasvufaktoril on signaallained (eritab tsütoplasma), mis kiirendavad või pidurdavad rakkude kasvu) 3. Kesknärvisüsteemi ehitus. Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine? Vastus: Koosneb pea- ja seljaajus ja juhib kogu organismi elut...
Bioloogia Elu omadused 1. Elusorganismidel on rakuline ehitus 2. Keeruline organiseeritus 3. Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga o Hingamine, toitumine, eritumine jne 4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond. 5. Paljunemine o Suguline o Mitte suguline (pole vaja sugurakke) 6. Kasvamine ja areng, vananemine ja surm 7. Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond ...
1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtme...
KUTSEKESKKOOL HENNO KÄO Referaat Juhendaja: 2011 HENNO KÄO ELULUGU Henno Käo sündis 10.01.1942 Saaremaal Laimjala vallas taluniku pojana. Suri 2 juulil 2004. On õppinud Audla algkoolis, Kahtla 7-klassiliseskoolis, Orissaare keskkoolis. 1963 lõpetas Tartu Kunstikooli dekoraatori erialal. Õppinud lühikest aega Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1975-78 Villu Tootsi kalligraafiakoolis. Töötanud "Tallinnfilmis" nukufilmide kunstnik- lavastajana ning Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis kunstnikuna, alates 1982. a-st vabakutseline kirjanik ja kunstnik. Kirjanike Liidu liige a-st 1991. Lastekirjandusse tuli 1982. a. raamatuillustraatorina. On illustreerinud üle 30 teis...
Saku Gümnaasium MERKUUR Referaat Juhendaja: .......... Koostas: ........ 9. klass ....2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .........................................................................................................................3 .............................................................................................................................................3 Merkuurist üldiselt...............................................................................................................4 Märgatav sarnasus Kuuga....................................................................................................5 Merkuuri iseärasused .....................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Jürgens 021K MEREANNID referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 HOMAAR ..............................................................................................................................5 SEEPIA.................................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Mereand on üks enim kõneainet tekitav ning populaarne toiduaine , ilma milleta ei eksisteeriks Vahemaade arenenud toidukunsti meisterlikkust. Mereandide saab kas vihata või armastada , vahepealset varianti pole. Mina isiklikult jumaldan me...
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Suik PERUU VABARIIK Referaat Juhendaja: Annereet Paatsi Tartu 2015 Sisukord 1. ÜLDANDMED.............................................................................................................4 2. LOODUS.......................................................................................................................5 2.1 Liigirikkus...................................................................................................................5 2.2 Looduskaitse................................................................................................................5 3. KULTUUR JA INIMASUSTUS...................................................................................6 4. Asukoht ja kliima.......................................................
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest...
* Võimatu on puudutada keelega omaenese küünarnukki. * Üle 2500 vasakukäelise sureb igal aastal paremakäeliste tarvis valmistatud esemete läbi. * Pikim registreeritud lend mille kana on läbinud kestis 13 sekundit. * Elektritool mõeldi välja hambaarsti poolt. * Prussakas võib elada nädala ka ilma peata kuni lõpuks sureb lihtsalt nälga. * 25% inimestest pole kunagi kasutanud telefoni. * Thomas Edison, elektripirni leidur, kannatas pimedusekartuse all. * Keskmiselt 100 inimest lämbub igal aastal pastapliiatsi tõttu. * Tigu võib magada kolm aastat. * 11% kõigist koopiamasinatest lähevad rivist välja seetõttu, et inimesed istuvad neile oma kehaosade kopeerimiseks. * Kui Barbie oleks elu suuruses siis ta mõõtudeks oleks 392333 (pikkus, puus, buubs). * Kui kõik hiinlased kõnniksid sust mööda ühes reas siis see rida ei lõppeks kunagi, sest lapsi sünnib liiga kiiresti juurde. * Võimalus saada surma läbi sampanja korgi on suurem kui mürgise äm...
13.09.10223 (2010) Leib on toidu ema Liisa Kaasik Praegu võime pea igast kodu- toidu- ja naisteajakirjast lugeda näpunäiteid ja soovitusi, kuidas kodus leiba kypsetada. Kuigi poelettidel mitmekesistub leivavalik aiva enam, ei ole neist kodukypsetatud leivale võistlejat. Kyllap on leivakypsetamises midagi igiomast meie rahvale, mistõttu nii paljud perenaised koju leivapoju hangivad. Ahjusooja leiva lõhn kodus, selle maitse suus, äratab ellu mälestused meie esiaegadest, mil leib see kõikse peamine toit ja eluallikas oli, kirjutas Maakodus Liisa Kaasik. Leivategu on tänase kiire elu juures ehk liigagi aeganõudev ettevõtmine alates leivajuuretise ehk kohetuse käimapanekust leibade kypsemiseni. Kogu selle pika tegevuse vältel on perenaine mõtetes valmivate leibadega. Kui hakkasin ise juuretisest leiba kypsetama, tajusin leivateo erilist vaimsust....
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, ...
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv MIKS LIHTS...
Saaremaa Ühisgümnaasium Ilmar Laabani elu ja looming Referaat Autor: Evelin Varris 12a Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ...........................................................................................................6 2.2. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945"................................................ 6 2.3. ,,Rroosi Selaviste"....................................................
Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elus...
annaabi.ee 
