Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ÄMBLIKUD Cristofer Hirs ja Voldemar Ingermann Iseloomulikud tunnused Ämblikul on 8 lülilist jalga Neil on 8 lihtsilma Keha losneb pearindmikust ja tagakehast Ämblikul on lõug tundlad, mis lõppevad terava küünisega Pildid Elupaigad Video https://www.youtube.com/watch?v=zNtSAQHNONo https://www.youtube.com/watch?v=fDTquPeBncM Toitumine, Paljunemine Ämblikud toituvad väga erinevatest saakloomadest, kes võrku satuvad Kompides saaki, teeb ta kindlaks, et see süüa kõlbab Ämblik imeb saagist vedela sisemuse välja Paljunemine võtab neil aega vaid mõni sekund Pärast paaritumist toodad emane koti, kus sees on munad, mida ta kannab endaga kaasas 3 nädalat Kaitsekohastumused Tähtsus looduses ja inimese elus Ämblikel on koht toiduahelas Ämblikud toituvad enamikest kahjuritest inimese elus Huvitavaid fakte Maailma suurim ämblik on giant tarantula Kes võib kasvada kuni 25 sentimeetrit
ÄMBLIKUD Cristofer Hirs ja Voldemar Ingermann Iseloomulikud tunnused Ämblikul on 8 lülilist jalga Neil on 8 lihtsilma Keha losneb pearindmikust ja tagakehast Ämblikul on lõug tundlad, mis lõppevad terava küünisega Pildid Elupaigad Põhiliselt maismaal,maapinnal,põõstes ja osa liike pesitsevad ka vees Video https://www.youtube.com/watch?v=zNtSAQHNONo https://www.youtube.com/watch?v=fDTquPeBncM Toitumine, Paljunemine Ämblikud toituvad väga erinevatest saakloomadest, kes võrku satuvad Kompides saaki, teeb ta kindlaks, et see süüa kõlbab Ämblik imeb saagist vedela sisemuse välja Paljunemine võtab neil aega vaid mõni sekund Pärast paaritumist toodad emane koti, kus sees on munad, mida ta kannab endaga kaasas 3 nädalat Kaitsekohastumused Kui ämblikut ründab kiskja siis ta jätab maha ühe oma kehaosa millest kiskja on kinni haarand Tähtsus looduses ja inimese elus Ämblikel on koht toiduahelas Ämblikud toituvad enamikest kahjurite
ÄMBLIKUD Cristofer Hirs ja Voldemar Ingermann Iseloomulikud tunnused Ämblikul on 8 lülilist jalga Neil on 8 lihtsilma Keha losneb pearindmikust ja tagakehast Ämblikul on lõug tundlad, mis lõppevad terava küünisega Pildid Elupaigad Põhiliselt maismaal,maapinnal,põõstes ja osa liike pesitsevad ka vees Video https://www.youtube.com/watch?v=zNtSAQHNONo https://www.youtube.com/watch?v=fDTquPeBncM Toitumine, Paljunemine Ämblikud toituvad väga erinevatest saakloomadest, kes võrku satuvad Kompides saaki, teeb ta kindlaks, et see süüa kõlbab Ämblik imeb saagist vedela sisemuse välja Paljunemine võtab neil aega vaid mõni sekund Pärast paaritumist toodad emane koti, kus sees on munad, mida ta kannab endaga kaasas 3 nädalat Kaitsekohastumused Kui ämblikut ründab kiskja siis ta jätab maha ühe oma kehaosa millest kiskja on kinni haarand Tähtsus looduses ja inimese elus Ämblikel on koht toiduahelas Ämblikud toituvad enamikest kahjurite
Nad on olulised putukate arvu reguleerijad, ilma nendeta oleks putukaid liiga palju. Nad on olulised lülid ka toiduahelas, kuna nad on ka ise toiduks paljudele looma, linnu, ja putukaliikidele. Võrguniit ja selle teke Ämbliku tagakehas asuvad võrgunäsad. Nendest eritab ta sellist nõret, mis hangub õhu käes peeneks võrguniidiks. Ämblik kasutab võrguniiti: 1) Putukate püügiks 2) Ronimiseks, liikumiseks 3) Kookonite ehitamiseks 4) Väikesed ämblikud toituvad sellest Huntämblikud Click icon to add picture Click icon to add picture Nad on nimetuse saanud selle järgi, et jooksevad ohvrile järele mitte ei püüa neid võrgu abil Täiskasvanud emane: 8 mm; isane 6 mm.
1. Iseloomulikud tunnused Ämblikulaadsed ehk arahniidid on klass, mis kuulub lülijalgsete hõimkonda. Amblikulaadsed on välimuselt väga erinevad, sellesse rühma kuuluvad ämblikud, skorpionid, lestad, puugid, koibikud jt. Peamiselt nad elavad maismaal aga on ka liike, kes elavad vees (lestad, üks ämblikuliik e. Vesiämblik). Ämblikud elavad erinevates kohtades maapinnal, põõsa- ja puurindes, mõned ka hoonetes. Nad ei ela ainult Arktikas ja Antarktikas. Ämblikulaadsete keha on kaheks osaks jagunenud pearindmikuks ehk eeskehaks ja tagakehaks. Pearindmikule kinnituvad jalad, toitumiseks ja kompimiseks vajalikud lühikesed jätked ja silmad. Ämblikud
Tagakehas paiknevad võrgunäärmed, selle nõre sattumisel õhu kätte hangub see peeneks võrguniidiks. Kasutatakse: 1) Püünisvõrgu valmistamiseks 2) Saagi võrgendisse mähkimiseks 3) Kookoni valmistamiseks 4) Liikumiseks Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja kõhtmisest närvitängust, millest lähtuvad närviväädid tagakehasse. Neil on 8 lihtsilma, kompimiseks on lõugkobijad, jäsemed ja üle kogu keha paiknevad kompekarvakesed. Võrku kuduvad ämblikud kasutavad vedelat toitu, seedimine algab väljaspool keha. Vereringe on avatud, erituselunditeks on eritustorukesed, mis suubuvad tagasoolde. Hingamiseks on paljudest lehtedest koosnevad raamatkopsud. Lehtede pinnal toimub gaasivahetus. Hingamiseks on vajalikud ka trahheed, mis viivad õhu siseelundite juurde. Ämblikud valmistavad püünisvõrgu tuginiitidest ja püüginiitidest. Püünisvõrgust lähtub signaalniit. Nad on lahksugulised
LÜLIJALGSED Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest
Ämblikud Grete Veskiväli (Ettekanne koos pildimaterjaliga, vt lõpus) *Ämblikud ehk täpsema seltsi nimetusega ämblikulised on kohastumise poolest ühed maailmaimed, sest nad elavad igal pool meie ümber, isegi arktilises kliimas. Enamus ämblikke on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga. *Ämblikud kuuluvad ämblikulaadsete ehk arahniidide hulka. Ämblikulaadsed kuuluvad arvatavasti vanimate maismaaloomade hulka, sest skorpione on leitud juba ülemsilurist ehk umbes 400 miljonit aastat tagasi. Ämblikulaadsed on näiteks skorpionid, puugid, lestad. Nad on eranditult röövtoidulised ja neil toimub kehaväline seedimine. Nad hingavad kopsudega. Harilikult koosneb nende keha pearindmikust ja tagakehast. Nende tagakeha on kõigil jalutu. *Koibikulised: Keha on kompaktne, ei jagune selgelt pearindmikuks ja tagakehaks nag
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid