.......................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes....................................................................................................
· Soome Pruudid kannavad kuldkrooni. Pulmapeol tantsib pruut kinni seotud silmadega vallaliste tüdrukute ringi keskel ja asetab neist ühele krooni pähe. · Venemaa Noorpaarile pakutakse erilist pulmaleiba, mis on kaunistatud igavikku ja kahe perekonna ühinemist sümboliseerivate motiividega. Traditsiooniks on, et kes suurema tüki hammustab või murrab, sellest saab perekonnapea. Vene õigeusu tseremoonia ajal pruutpaar kroonitakse ning nad võistlevad, kes astub esimesena valgele vaibale. See, kes astub esimesena, saab püksid jalga. · Indiaanlased Navoho suguharus on traditsiooniline pruutkleit neljavärviline. Iga värv sümboliseerib ühte maailmakaart: must põhi, sinine lõuna, oranz lääs ja valge ida. Tseremoonia ajal on paari näod 4
Tuumperekonna alatüübi moodustab mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos alaealiste lapse või alaealiste lastega. 1.3.1. Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus Tuumperekonna aluseks olev abielu (kooselu) põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel. Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest, suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Suguvõsa ei määra abiellumise aega. Abikaasad kontrollivad ja reguleerivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ning oma võimalustele. Sugulased ei kuulu enam stabiliseeriva jõuna perekonda ega osale pere argipäevas. Nende osavõtt ja toetus on tavaline erakordseil juhtudel, näiteks raske haiguse või õnnetuse puhul. Perekond on bilineaarne, mis tähendab, et mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus. Abilelupaari elukoht ei olene sugulussuhetest.
ühiskondades. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on seotud sotsiaalsete institutsioonide uurimisega. Sotsioloogia juured ja kujunemine teaduseks · Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi · Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam · Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja samas selles ühiskonnas stabiilsena püsida? Inimesed on individuaalselt erinevad. · Hakati uurima teisigi näitajaid: mõrvad, vargused, vägistamised jms. ilmnesid samad iseärasused 5 Sotsioloogia juured ja kujunemine teaduseks
Kõik kommentaarid