· õppevahendid saab ise valmistada · oluline on kord, igal asjal oma koht · katkiseid mänguasju ja õppevahendeid ei tohi laste ümber olla · päev algab individuaalse tegevuse perioodiga · ei õpetata, vaid õpitakse FREINET PEDAGOOGIKA · õpetaja roll on võimalikult vähe rääkida · lähtutakse õpilase individuaalsetest võimetest ja vajadustest · õpilane seab ise oma õppetööle eesmärke · kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja võrdväärsus · töö toimub 1-2 nädalaste perioodidega · klassitegevuse kohta peetakse eluraamatut · klassis reeglid, eraldi nurk, mis on mõeldud vestluse jaoks · igal õpilasel kooliga seotud mingi kindel ülesanne, mille eest ta vastutab
• Muljete jäädvustamine, kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine • Süvendatud huvi inimese siseelu vastu • Konflikt ümbritseva maailmaga, mäss jõuetus, äärmuslikud emotsioonid • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus Arnold Schönberg (1874-1951) • Loomingus erinevad etapid Melodraama “Kuu-Pierrot” (Pierrot lunaire, 1912), naishäälele ja kaheksale instrumendile –atonaalse perioodi tippteos • Atonaalsus – kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist • Kasutab siin kõnelaulu (Sprachgesang) • Dodekafoonia ehk seeriatehnika- (dodeka 12) kompositsioonimeetod, mis põhineb 12 heli täielikul võrdväärsusel • Alban Berg • Anton Webern Serialism – peale helikõrguste on matemaatilise täpsusega organiseeritud ka muud väljendusvahendid “Viis pala orkestrile” Schönberg, Berg, Webern – Uus Viini koolkond! Matemaatiline kord!
1913) • Eelistab väikseimaid koosseise • Antonaalsus – tonaalsuse puudumine – helide sõltumatus põhihelist • Lühiooper „Ootus“ („Erwartung“) - hirmuunenägu • Melodraama „Kuu-Pierrot“ („Pierrot lunaire“) • Kõnelaul (Sprachgesang) – meloodiline rääkimine • Antonaalsuse lõpp • Kas on võimalik vältida tonaalsust kuid nautida muusikat? III seeriatehnika periood (1923-1936) • Dodekafoonia – kaksteisttoontehnika – nootide võrdväärsus • Kromaatiline helirida on 12 nooti – ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud • Op. 25 Alban Berg (1885-1935) • Austria helilooja • Hakkas oma isa ja venna julgustusel muusikat kirjutama (umbes 100 avaldamata lugu) • Aeglane ja kõhklev helilooja Looming • Ooper „Wozzeck“ • 137 proovi, et Berliini Riigiooperi lavale saada • Ei kasuta vaid juhtmotiive tegelastele, kuid ka iseloomustavaid juhtkõlasid
kasvatuse nagu vend. Naised ja religioon Usk võimaldas naistel arendada oma rituaale ja rahuldada võimuambitsioone vastukaaluks meeste maailmale. Riitused jaotati vastavalt soole : tütarlaste riitused keskendusid emaduseks ja koduhoidmiseks valmistumisele. Ühiskond väärtustas naist ema ja abikaasana. Rooma perekond Naise õiguslik seisund Arvati, et armastus on orjus, aga sõprus vabadus ja võrdväärsus. Liberaalne pärimis ja abieluõigus andsid naisele võimaluse ühiskonnas tegutseda ja mõju avaldada. Lahutus oli igaühe eraasi kumbki abikaasa säilitas õigused oma varanduse üle ja vastutas eraldi oma võlgade eest. Naise haridusvõimalused Käidi algkoolis Poisid ja tüdrukud õpetati koos või sarnaselt. 15.eluaastast hakkasid posiste ja tüdrukute elud muutuma Naiste intellektuaalseid saavutusi ei peetud olulisteks
Kasutab eelmiste sajandite muusikavorme Harmoonia muutub lihtsamaks, Muusika peab olema selge -nimeta mõni helilooja Arthur Honegger Louis Durey 5. Ekspressionism -iseloomusta muusikat (mida püüab edasi anda) Helilooja enda tunnete ja mõtete völjendamine Äärmuslikud emotsioonid seeriatehnika/dodekafoonia kompositsioonimeetod, kus kõik 12 heli esinevad korrapäraselt täpselt sama palju atonaalsus kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist -kes kuuluvad "Uude Viini koolkonda"? Schönberg + tema õpilased Alban Berg ja Anton Webern 6. George Gershwin -millises linnas elas ja tegutses? Brooklyn -milliseid muusikazanre kirjutas (laulud, muusikal, (lühi)ooper, orkestriteosed) Jazzrütmid Improvisatsioonilisus bluesilik harmoonia -nimeta 2 kõige olulisemat teost Porgy&Bess Rhapsody in Blue 7. Avangardism -mida tähendab avant-garde? Eelvägi
efektiivse palga teooria 7. Mis on hõivepoliitika? Kui tulemuslik see Eesti riigis on? tööpuuduse vähenemine ja tööhõive suurendamine, töötusest põhjustatud sotsiaalsete ja majanduslike pingete tekkimise vältimiseks. 8. Mis on sotsiaalpoliitika eesmärgiks? Kuidas see riigi poolt saavutatakse? tagada inimestele sotsiaalne turvalisus kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu vähendada klassivastuolusid tagada õiglus ja võrdväärsus 9. Kirjeldage Eesti Vabariigis kehtivat pensionisüsteemi. 1. sammas: Riiklik pension 2. sammas: Kohustuslik kogumispension 3. sammas: täiendav kogumispension 10. Mis on sotsiaalse sidususe eesmärk? ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendmine sotsiaalsuhete, sidemete ja suhtlemise tugevndamine. 11. Too välja sotsiaalhoolekande liigid. Sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus
Samas kui Riigikogu liikmetele on loomulik , et nendele hüvitatakse transport, kallid lõunasöögid, vajadusel eluase kui nad seda ainult soovivad. On Riigikogu liikmeid, kes kasutavad kuluhüvitis vastavalt vajadusele, kuid samas on ka neid, kes kasutavad antud võimalust ära ja parandavad läbi selle oma elukvaliteeti. Samas on ka Riigikogulasi, kes kasutavad kõiki riigi poolt pakutavaid hüvitisi, kuid nende panuse võrdväärsus riigikogu töösse on kaheldav. Eesti rahvas tunneb ennast tihtipeale seetõttu petetuna. Eesti Vabariigi rahvas on valinud heas usus ja tahtes Riigikokku inimesi, kes peaksid tegema oma tööd Eesti Vabariigi heaolu parendamiseks ja arendamiseks ning olema igas mõttes Eesti rahva heaolu eest väljas. Meedias kajastunud faktid lubavad arvata, et valitud inimesed ei tegele oma kohustustega rahva ees, kas seda siis mitte ilmumisega Riigikogu istungitele või mõnel muul põhjusel
· Muljete jäädvustamine, kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine · Süvendatud huvi inimese siseelu vastu · Konflikt ümbritseva maailmaga, mäss jõuetus, äärmuslikud emotsioonid · Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus Arnold Schönberg (1874-1951). Loomingus erinevad etapid Melodraama "Kuu-Pierrot" - naishäälele ja kaheksale instrumendile atonaalse perioodi tippteos Atonaalsus kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist Kasutab siin kõnelaulu. On muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist. Serialism - peale helikõrguste on matemaatilise täpsusega organiseeritud ka muud väljendusvahendid "Viis pala orkestrile" . 7 6. Hilisromantism 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19
tekkivad võlasuhted. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõiguse normidega reguleeritakse isikutevaheliste varaliste ja mittevaraliste suhete tekkimist, lõppemist ja muutmist ning võlaõiguse üldpõhimõtteid ja üldaluseid, millele on rajatud varaliste hüvede ümberjagamine ja vastavate nõuete tekkimine. Võlaõiguse tunnused: 1. Võlaõiguse subjekte iseloomustab võrdväärsus (koordinatsioonisuhe). 2. Võlaõigus reguleerib selliseid tsiviilõiguslikke suhteid, mille lahutamatuks osaks on ühe või mitme poole poolt võlgnetav kohustis. Võlasuhte sisuks ongi mingi teo tegemise (tegemisest hoidumise) kohustus. 3. Võlasuhe saab tekkida ainult selliste kohustuste baasil, millel on mingi materiaalses maailmas mõõdetav väärtus. Võlasuhe. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. VÕS §2 (1) Võlasuhe on õigussuhe,
väljumisel, sakslased ühe korra, osa aafriklasi aga väldivad kätlemist, omistades sellele halba tooni. Ebameeldivaks peetakse niisket, mis sageli reedab närvilisust, ning külma ja lõtva kätt, mida peetakse iseloomutuse ja jõuetuse tunnuseks. Samuti erineb kätlemine meeste ja naiste vahel. Meestevahelist kätlemist peetakse sümboolseks võitluseks, mille käigus proovitakse välja selgitada omavahelist suhtetüüpi (dominantsus, alistuvus, võrdväärsus). Naised, kes mehelikule käepigistusele vastab samaga, üritab teavitada oma soovist olla võrdväärne partner, mitte alluda. Samas kaaslannale sümpaatiat avaldades surub naine õrnalt teise naise mõlemat kätt, mis on märgiks siirusest ja suhete lähedusest. 2. ZESTID Zestiklastrid koosnevad hulgast üksikliigutustest, mis kõik annavad edasi teavet inimese hetkemeeleolu kohta
Summaindeksi puuduseks on suured tõlgendusraskused, kui algskaalad ei kujuta endast kindla mõõtühikuga (etaloniga) intervallskaalasid. 3. Tõsiseks probleemiks indeksite moodustamisel on küsimus algtunnuste võrdväärsusest. Kuigi kõigi algtunnuste võrdväärsuses võib sageli kahelda, on nende omavaheliste kaalude või koefitsientide kindlaksmääramine veelgi raskem, mistõttu harilikult võetakse koondtunnuste moodustamisel aluseks algtunnuste võrdväärsus. 4. Edasiseks analüüsiks on vajalik koondtunnuste skaalade lühendamine ja normeerimine. Koondtunnused moodustuvad erineva arvu algtunnuste alusel, tavaliselt kõigubalgtunnuste arv 3st 15ni, esineb ka mitmekümnest algtunnusest koosnevaid superindekseid. Koondtunnuseid, mille puhul maksimaalne kogutud punktide arv läheneb 10le või on üle 10, on raske tõlgendada, pealegi on vastajate jagunemine enamasti
sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika on vajalik, sest ühiskonnas on palju sotisaalseid konflikte. Sotsiaalprobleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis
Konkreetsemalt toimus see järgmiselt. - Põhikoolis määratleti üsna täpselt nõudmiste tase, mille saavutamist õpilastel igal klassiastmel eeldati. Sellele vastavalt juhendati koole ja õpetajaid. - Asuti kujundama uut pedagoogilist kultuuri noori selekteeriva ja kihistava kultuuri asemele pidi tulema võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse vastutuse kultuur. - Suunati ressursse õpiraskustega õpilaste eriõppesse, et saavutada õpitulemuste võrdväärsus. Ehkki koolireformi alustasid uusvasakpoolsed poliitikud, rakendati eelkirjeldatud hariduspoliitilised ja pedagoogilised põhimõtted ellu tsentristlike liberaalide juhtimisel. Lõpuks olid ka poliitilised parempoolsed sisuliselt selle reformi taga. Soome sukeldus 1990. aastate alguses OECD-maade sügavaimasse majanduskriisi. Riigi võlg kasvas plahvatuslikult, kuigi kulusid püüti kärpida. Lastega perede positsioon tulude jagamises nõrgenes 1990. aastail oluliselt
30 aastat. Rooma perekond Roomas oli kaks ühiskonnanägemust: meeste kodanikuühiskond ja meestevahelisel lojaalsusel põhinev ühiskond.Seadustes või kommetes polnud selget jaotust avaliku ja eraelu vahel. Iga linn oli jagunenud kaheks kihiks: ülemkiht, kes andis, ja rahvas, kes võttis vastu. Rooma linn oli jõudeinimste, mittetöötava klassi ja kõrgete isikute elupaik. Roomas räägiti palju sõprusest. Arvati, et armastus on orjus, aga sõprus on vabadus ja võrdväärsus. Perekond on antiikaja suguvõsadele ülesehitatud ühiskondades alati tähtis olnud. Naise õiguslik seisund "Naine on pärija, tal on isaga võrdne õigus laste lugupidamisele, ta võib teha testamenti, kaasavara abil pääseb ta abielu sundusest; ta võib abielu lahutada ja oma meele järgi uuesti abielluda.Kuid naine iseseisvub üksnes negatiivses mõttes, sest tema võimetele ei pakuta mingit tegelikku rakendust. Tema majandusulik sõltumatus
· majandusarengu edendamine 1. parandada elukvaliteeti ühiskonnas 2. parandada üksikisikute ja rühmade elutingimusi 3. parandada ühiskonnasiseseid suhteid (Leppik). Sotsiaalpoliitika eesmärgid üldisemalt: · Poliitilised - klassivastuolude leevendamine ja rahvuslikud eesmärgid, rahvuse ühtsuse saavutamine. · Eetilised - õiguslikus, õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus · Majanduslikud - majandusliku arengu toetamine (Leppik). Sotsiaalpoliitika ühiskondlikud funktsioonid on: · Poliitilise võimukasutuse legitimeerimine õig(s)ustamine · Tööjõu taastootmine · Mittetöötava elanikkonna ülalpidamine · Humaanne abistamine · Ühiskonda kohandamine · Normide kinnistamine (Leppik). 3.2. Sotsiaalpoliitika kaks tahku
majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja käitumisteadustest. Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel. Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus Kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu Vähendada klassivastuolusid Tagada õiglus ja võrdväärsus 9. Sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaaldemokraatlik (paks riik) Juhtmõtteks solidaarsus. Peamine heaolu pakkuja on riik. Sotsiaalhüvesid saavad kõik, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Tasuta haridus, arstiabi, vajaduse korral sotsiaaltoetusi. Kõrged maksud, enamasti astmeline maksusüsteem, mis vähendab majanduslikke lõhesid. Skandinaavia Liberaalne (õhuke riik) 2 põhiväärtust: Inimesed on vabad ja võrdsed
eesmärkide saavutamiseks. See on riigi sekkumine ühiskondlikesse suhetesse, et tagada kodanike heaolu. See on valdkond, mis seob endas erinevaid aspekte sotsioloogiast, politoloogiast, majandusest, õigusteadusest, psühholoogiast ja käitumisteadustest. Sotsiaalpoliitikal on eesmärkideks: 1. poliitilised eesmärgid - klassivastuolude leevendamine ja rahvuslikud eesmärgid, rahvuse ühtsuse saavutamine, 2. eetilised eesmärgid - õiguslikkus, õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus, 3. majanduslikud eesmärgid - majandusliku arengu toetamine. Eesmärgid võivad olla kas ühiskonnakesksed või üksikisikukesksed. Sotsiaalpoliitika eesmärkideks (Marshalli järgi) on vaesuse kaotamine, võrdsuse tagamine ja heaolu maksimeerimine. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on ühiskondliku heaolu arendamine, mis toimub nii riigi valitsuse, maa- ja linnavalitsuste kui ka valdade haldusaladel. 1. Tagada inimestele sotsiaalne turvalisus 2
Sotsiaalpoliitika Sotsiaalpoliitika on heaoluriigis sotsiaalse süsteemi kujundamise instrument, msi ei eira turumajanduse põhimõtteid. Solidaarsusprintsiip - indiviidi heaolu eest kannab vastutust kogu ühiskond ja riik. Riik peab tagama hüvise õiglase jaotuse ja samal ajal põhiseadusliku vabaduse. Eesmärgid: tagada inimeste turvalisus, sotsiaalne; kollektiivse sekkumisega tagada individuaalne majanduslik heaolu; vähendada poliitilisi klassivastuolusid; tagada tuleb õigus ja võrdväärsus - eetiline. Instrumendid on fiskaalpoliitika ja maksusüsteemi kehtestamine. Sotsiaalpoliitika mudelid: - sotsiaaldemokraatlik - liberaalne 41. NB! Kasuks tuleb referaadi meeldetuletamine 42. NB! Kasuks tuleb Eesti üldise majanduskeskkonna tundmine 19
linnatänavad jne). Ühiskondliku hüve tootmist ei saa finantseerida selle konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksete kaudu. Järelikult, kui ühiskondliku hüve (nt puhta õhu) tootmist vajalikuks peetakse, tuleb raha selle jaoks saada mitte konkreetsete tarbijate vabatahtlike maksetena, vaid mingil muul teel (nt üldkohustuslike maksudena). 10. Sotsiaalpoliitika eesmärgid Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu, näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus ja ebameeldiv vaadata, seda enam ühistranspordis taluda. See rikub inimeste meeleolu, tervist. Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma. Poliitilised (klassivastuolude leevendamine, rahvuse ühtsuse suurendamine)
Need on lihtsalt juriidilised abstraktsioonid, mis aitavad seletada lepingu sõlmimise protsessi ning lepingu sõlmimise käigus tehtavaid tahteavaldusi. 15. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Vastus: Võlaõigust on nimetatud ka kohustisõiguseks. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõiguse tunnused: 1.Võlaõiguse subjekte iseloomustab võrdväärsus (koordinatsioonisuhe). 2.Võlaõigus reguleerib selliseid tsiviilõiguslikke suhteid, mille lahutamatuks osaks on ühe või mitme poole poolt võlgnetav kohustis. Võlasuhte sisuks ongi mingi teo tegemise (tegemisest hoidumise) kohustus. 3.Võlasuhe saab tekkida ainult selliste kohustuste baasil, millel on mingi materiaalses maailmas mõõdetav väärtus. Võlaõigussuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha
protsess. Seetõttu oleks õpetajal vaja leida õige tee iga õpilaseni. Kuid terve klassiga töötades pole see võimalik. Ka pole võimalik etteprognoosida klassis toimuvaid sündmuseid. Õpetaja peab reageerima kiiresti muutuvatele ja samal ajal toimuvatele sündmustele. Praktikas tuleb õpetajatel leppida metoodiliste lahendustega, mis kindlustavad enamiku õpilaste õppimise parimal viisil. 3. Õppemeetodite klassifitseerimine kui probleem. Lähenemisviiside võrdväärsus ja paljusus õpetamise lõppeesmärkide saavutamisel pole ainus põhjus, mis teeb otsustamise õppemeetodite sobivuse üle keeruliseks. Ka õppetöö erinevaid etappe (uus materjal, kontrollimine) saab korraldada erisugustel viisidel ning jõuda ühesuguste tulemusteni. Seetõttu võib õppemeetodite ja võtete sobivust analüüsida õpetamisülesannete või tunnietappide vajadusest lähtuvalt. 4
teostamisel täielikku sõltumatust teistest riikidest. Oma kodanike elu ja vara austamist välisriigis. Selle reegli rikkumise puhul on tal õigus teostada diplomaatilist kaitset. 82. Riikide võrdsus tähendab, et formaalselt eksisteerivad suveräänsed riigid võrdõiguslikult üksteise kõrval ning arvestavad üksteise õigusega. Võrdsus tähendab ka võrdsust hääletamisel ja muudes otsustamisprotsessides ning sõltumatust teistest riikidest oma ülemvõimu teostamisel. Võrdväärsus hääletamisel tähendab, et kõikide riikide hääl on võrdse osakaaluga, olenemata riigi suurusest. 17. Vastatsikkuse printsiip. 83. lähtub riikide suveräänsuse ja võrdõiguslikkuse printsiibist. Vastastikkuse printsiip on see, mis ühelt poolt mõjutab riike täitma täiesti vabatahtlikult ilma igasuguse sunnita rahvusvahelise õiguse reegleid, aga teiselt poolt on vastastikkuse printsiip seotud ka rahvusvahelise õiguse loomisega. Nimelt jõutakse rahvusvahelise õiguse
Impulss- ja hüppekajad- Impulsskaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss 8(t). Ideaalne impulss moodustub piirväärtusena lühikesest impulsist selle kestuse lähendamisel nullile nii, et impulsi pindala säilib ühikulisena. Ideaalse impulsi põhjustatud süsteemi väljundreaktsioon Laplace'i kujutiseks osutub ülekandefunktsioon, millest tuleneb impulsskaja ja ülekandefunktsiooni võrdväärsus süsteemi omaduste kajastajana. Piirväärtusest järeldub, et hetkel t=0 omab impulsskaja hüppe siis, kui ülekandefunktsioonil on nulle ühe võrra vähem kui poolusi. Kui aga ülekandefunktsioonil on nulle ja poolusi võrdselt, siis tekib impulsskaja koostises väljundis 8-impulsiga proportsionaalne komponent. Piirväärtusest tuleneb ka, et aja piiramatul kasvamisel saab impulsskaja jääda nullist erinevaks ainuüksi siis, kui ülekandefunktsioon omab poolust s=0
valitsusel tuleb selle tootmisse sekkuda. 10. Sotsiaalpoliitika eesmärgid Kaugeltki mitte kõik majandusteadlased ei suhtu sotsiaalpoliitikasse pooldavalt. On avaldatud isegi arvamust, et sotsiaalpoliitikal pole majanduslikku õigustust ja on vaid poliitilised põhjendused (näiteks koguda laiskade hääli). Tänapäeval domineerib siiski arvamus, et sotsiaalpoliitika eesmärgid, kui parteipoliitilised rumalused välja arvata, on järgmised. Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu, näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus ja ebameeldiv vaadata, seda enam ühistranspordis taluda. See rikub inimeste meeleolu, tervist, ... Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma. Poliitilised (klassivastuolude leevendamine, rahvuse ühtsuse suurendamine).
juurdepääs igaühele riiklikud Sotsiaalkindlustus Solidaarsus: võrdne Sots. Eraõiguslikud, non- Kollektiivsed (Haigekassa) juurdepääs kindlustusmaksed profit läbirääkimised kindlustatule palgalt (sotsiaaldialoog) Erakindlustuse Võrdväärsus: mida Kindlustusmaksed Eraõiguslikud, for- Konkurent, väike riigi süsteem maksad, seda saad vastavalt kliendi profit (osaline ka non- regulatsioon. “riskantsusele” profit) 16 Kas avalikkuse (public) THS’s olek on kohustuslik? JAH, sest externalities (kõrvalmõjud)
Võidutses 1925.a Pariisi dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitusel. 1. Juugend ja rahvusromantism 20 sajandi alguse esindusarhitektuuris /soomlased ja venelased/ Riia Polätehnilises Instituudis või Saksamaal õppinud arhitektida loomingus segunesid hilisjuugend, Põhjamaade uusklassitsism ja saksa nn heimatstil. Juugend Uus projekteerimismeetod – seestpoolt väljapoole Fassaadide võrdväärsus Nurgalahendused Materjali eheduse printsiip Rahvusromantism: Soome rahvusromantism Vene “põhjamaine modern” Heimatstiil ARHITEKTID: Ettevalmistus: Riia Polütehniline Instituut Saksamaa erinevad õppeasutused Üksikud Peterburi koolitusega Sajandi alguse rahvusvahelised konkursid: osalesid Soome ja vene arhitektid
ulatuse järgi, mil määral neis rõhutatakse indiviidi mina-kontseptsioonide samasust (horisontaalne dimensioon) või erisust (vertikaalne dimensioon) ning sõltuvust (kollektivism) või sõltumatust (individualism). Horisontaalsetes kultuurides ei soovi inimesed silma paista, ennast tahetakse näha nagu teisi, väärtustatakse võrdsust ja üheväärsust. Vertikaalsetes kultuurides soovivad inimesed olla teistest erinevad ning nad üritavad silma paista ja olla edukad, võrdväärsus ei ole kõrgelt hinnatud. 52. KULTUURIDIMENSIOONID. VÕIMU DISTANTS (G.HOFSTEDE´I JÄRGI). Võimudistants näitab inimestevahelisi sõltuvussuhteid ühiskonnas. Kollektivistlikud kultuurid on enamasti suurema võimudistantsiga kui individualistlikud kultuurid. Suures plaanis on erinevus sõltuvuses keelest. Need maad kus räägitakse romaani keeli (hispaania, portugali, itaalia, prantsuse)
iseloomustada ulatuse järgi, mil määral neis rõhutatakse indiviidi mina-kontseptsioonide samasust (horisontaalne dimensioon) või erisust (vertikaalne dimensioon) ning sõltuvust (kollektivism) või sõltumatust (individualism). Horisontaalsetes kultuurides ei soovi inimesed silma paista, ennast tahetakse näha nagu teisi, väärtustatakse võrdsust ja üheväärsust. Vertikaalsetes kultuurides soovivad inimesed olla teistest erinevad ning nad üritavad silma paista ja olla edukad, võrdväärsus ei ole kõrgelt hinnatud (Triandis,1985). Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon (Markus&Kitayama, 1991) Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus inimeste seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega. Kultuuriline eesmärk on sobida teistega, täita oma kohust ja rolli interpersonaalsetes suhetes
-horisontaalstruktuur – eluvormide ruumijaotus horisontaallõikes Taimekooslus ja keskkond Taimekooslus oleneb kasvukoha tingimustest, kuid ühtlasi ka kujundab neid ümber luues kooslusesisese keskkonna. Loodusliku valiku tulemusel vastab kooslus kasvukohale, nii säilivad kõige paremini omavahel ja keskkonnaga kohastunud organismid. Kasvukoht On oluline kasvukoha ja koosluse vastavus kui ka kasvukohtade võrdväärsus taimse produktsiooni saamisel. Keskkonnategurite kompleksis on üks või mitu juhtivad tegurit. Juhtiv tegur – see keskkonnategur, millest suurimal määral oleneb koosluse koosseis, struktuur ja produktiivsus. Kooslust kirjeldavad tunnused Koosluse koosseisu ja ehituse määravad keskkonnategurid, koosluse varasem arengulugu ja mitmesugused juhuslikud asjaolud. Liikide kohta määratavad tunnused: esinevus – liik esineb või ei; ohtrus; arvukus – isendite arv; katvus; sagedus
üksteise kõrval ning arvestavad üksteise õigusega.. Faktilised asjaolud (nt juurdepääsu puudumine meredele, loodus - ja maavarade puudumine) võivad riigi seada sõltuvusse teistest riikidest ning mõjutada tema õiguslikku seisundit. Samas peavad õiguslikud piirangud olema riigi poolt vabatahtlikult heaks kiidetud.Võrdsus tähendab ka võrdsust hääletamisel ja muudes otsustamisprotsessides ning sõltumatust teistest riikidest oma ülemvõimu teostamisel. Võrdväärsus hääletamisel tähendab, et kõikide riikide hääl on võrdse osakaaluga, olenemata riigi suurusest. Rahvusvaheliste tülide lahendamine. ÜRO põhikirja art 2 (3) paneb liikmesriikidele kohustuse lahendada rv tülid rahumeelselt. Koos jõu kasutamise keeluga rv tavaõiguses on printsiip ajapikku laienenud kõigile riikidele. Tavaõiguse normi tekkimist tõendavad näiteks ÜRO 1970. a deklaratsioon, Manila dekl, Nicaragua Case. Printsiip kohustab riike bona fide
vaja leida õige tee iga õpilaseni. Kuid terve klassiga töötades pole see võimalik. Ka pole võimalik etteprognoosida klassis toimuvaid sündmuseid. Õpetaja peab reageerima kiiresti muutuvatele ja samal ajal toimuvatele sündmustele. Praktikas tuleb õpetajatel leppida metoodiliste lahendustega, mis kindlustavad enamiku õpilaste õppimise parimal viisil. Sageli saab ühtede ja samade õppe-eesmärkideni jõudmiseks kasutada erinevaid meetodeid. Kuid lähenemisviiside võrdväärsus ja paljusus õpetamise lõppeesmärkide saavutamisel pole ainus põhjus, mis teeb otsustamise õppemeetodite sobivuse üle keeruliseks. Ka õppetöö erinevaid etappe (uus materjal, kontrollimine) saab korraldada erisugustel viisidel ning jõuda ühesuguste tulemusteni. Seetõttu võib õppemeetodite ja –võtete sobivust analöösida õpetamisülesannete või tunnietappide vajadusest lähtuvalt. Õppemeetodite paljususes ja rakendusvõimalustes on kergem orienteeruda
Riigikogu poolt võeti 16.oktoobril 2001 vastu Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus, mis jõustus 01.07.2002 Võlaõiguseseaduse nime all. Võlaõigussuhete mõiste, tekkimise alused ja printsiibid Võlaõigust on nimetatud ka kohustisõiguseks. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõiguse tunnused: 1. Võlaõiguse subjekte iseloomustab võrdväärsus (koordinatsioonisuhe). 2. Võlaõigus reguleerib selliseid tsiviilõiguslikke suhteid, mille lahutamatuks osaks on ühe või mitme poole poolt võlgnetav kohustis. Võlasuhte sisuks ongi mingi teo tegemise (tegemisest hoidumise) kohustus. 3. Võlasuhe saab tekkida ainult selliste kohustuste baasil, millel on mingi materiaalses maailmas mõõdetav väärtus.
annaabi.ee 
