PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS klass NIMI Värvide omadused ruumis referaat Juhendaja: õpetaja nimi Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Me elame koguaeg keset värve, aga ega me neist just palju ei mõtle. Kui hakkame mõtlrma, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud asjad, mis aslgul värvilised ei olegi, ise üle värvib, siis jõuame äranägemisele, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Me mõtleme värvidele siis, kui remonti teeme või riideid ostame. Kui teeme toa ühte värvi, näeb ta suurem, kui teist värvi, siis väiksem, kui värvime lae heledaks, siis on tuba kõrgem, kui tumedamaks, siis madalam. Mõnda värvi riided teevad meid paksemaks, teised pikemaks. Värvide omadused Sinine viib ...
REFERAAT Värvide mõju inimesele 2008 Värvid kultuurides ja usundites Värvused on valguse elav keel, mis on inimese ümber olnud juba muistsetest aegadest. Neile on omistatud palju sümboolseid tähendus. Värvitaju mõjutavad kvaliteedid (kogemused, hoiakud ja hinnangud) pole mõõdetavad. Määramatus ongi see, mis võimaldab värvide mõju sõnaliselt kirjeldada ja poeetiliselt väljendada. Meie hinnang värvidele sõltub nii selles, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus meie kultuuris. Värvide eelistamise, meeldimise ning trendivaliku võivad määrata nii rahvus, sotsiaalne või usuline grupp, isiklik päritolu ja seltskondlik ajalugu, kui ka looduskeskond ja kliimatingimused. Seetõttu võivad erinevates geograafilistes vöötmetes paiknevate ehituste ja interjööride värvilahendused olla mõjutatud inimese füsioloogilistest kohanemisprotsessidest päikesevalgusega. On leitud, et troopilist...
Referaat Kollane Tallinn 2009. SISUKORD: 1)Sissejuhatus.......................................................................................................3 1.Värvi sümbol......................................................................................................4 2.Millega värv assotsieerub.Värvi optiline mõju...................................................4 3.Värvi ajalugu.......................................................................................................5 4.Värvi mõju inimesele..........................................................................................6 5.Värv ruumis.........................................................................................................8 6.Huvitavaid fakte värvi k...
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl...
1. Fovism (ptk 6, lk 42-45) Ametlik kunst on lõhenenud, kõigutas usku ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse, mida klassitsism ja akademism olid kuulutanud. Kunstis palju erinevaid stiile ja voole. Kunst on pidevas muutuses. 1903. aastal Pariisis Sügissalong, uuendusi soosiva züriiga näitused · Eksponeeris 20. Sajandi uuendusi · Tagasivaatena postimpressionismi tööd 1905 kunstnike rühm (oli ühtne kuni aastani 1907) Sügissalong · Joonistus tinglik · Lastepärane · Värvid eredad, puhtad · Kantakse lõuendile erinevate suurustega laigud · Foofid metsik (maalid mõjusid jõuliste, metsikutena) · Kujutasid kunstniku meeleolu · Värvid vastupidised loodusele (puutüved punased,, taevas roheline jne) MATISSE (Foovide kuningas) · Kunstniku meeleolu edasikandmine, teoses pole midagi jutustavat · Tähtis liikumine ja dünaamika, aga jäädvustas vaid üht hetke · Tähtsad värvid ja lõbustamine · Olenemata värvide ,,mets...
Värvid Villu Pilvar Värvid meie ümber mõjutavad meid ka siis, kui me neid ei näe nii väidavad teadlased. Nimelt tehti Venemaal pimedate inimeste abil uuringuid, kus neile anti katsuda sama kujuga ja samast materjalist valmistatud esemeid ning kästi neid kirjeldada. Näiteks punast eset kirjeldasid nad kui kõva ja sooja, sinist aga külma ja libedana. Kuidas värvid meile mõjuvad? Punane Värv, mis tekitab iha ja kirge, suurendab energiavoogusid ning söögiisu. Olenevalt toonist võib mõjuda väga intensiivselt, mistõttu pikaajaliselt punases toas viibimine võib mõjuda väsitavalt. Oranz Toob ruumi soojust ning sära, kui kasutada väikestes kogustes. Liiga suured oranzid pinnad muudavad aga närviliseks ja inimene ei oska sellist tooni ruumis puhata, vaid tahab pidevalt tegutseda. Kollane Kollane tundub pehmem kui punane ning oranz, kuid...
Fovism · ''Kristus eeslinnades'' · muutus usk ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse · kristlik stseen ''Õhtumaal'' · rahvas harjus erinevate stiilide ja vooludega · ''Salongis'' · kadus ühiskonnakriitika · moodsa kunsti arengus tähtis züriiga näitused Futurism Pariisis 1903 Sügissalong Itaalia · eksponeeris uuendusi, mälestusnäitused post- · uue ja vana kontrastid impressionistide loomingust suurem tähtsus · noortele traditsioonid tõkkeks ja koormaks uudsus · 1905 noored kunstnikud · enneolematu kärakas enesereklaam rahvakogunemistel · joonistus tinglik, värvid puhtad segamata · olulisim Filippo Tommaso Marinetti värvid hoogsate erineva suurusega laikudena · futuristlikud manifestid, esimen...
Kompositsioon KOMPOSITSIOON tuleb ladinakeelsest sõnast "composito", mis tähendab koostamist , seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist. Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: · joonkompositsioonid · pinnakompositsioonid ·...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL VÄRVID ARHITEKTUURIS REFERAAT TEEMAL ,,Värvid ja arhitektuur" Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA-11 Kehra 2010 Värvikogemus............................................................................................................................. 3 Värviaisting ............................................................................................................................ 3 Värviteooria ................................................................................................................................ 4 Artur Schopenhauer ................................................................................................................ 4 Isaac Newton .......................................................................................................................... 4 Vassili Kandinsky.............
Värvid Ruumis Kaili Kilk Värvid ruumides Violetne Must Helesinine Hõbedane Tumesinine Punane Roheline Hall Roosa Pruun Valge kollane oranz Valge sümoliseerib puhtust, täiuslikkust Mulje värskusest ja minimalismist. Sobib vannituppa ja kööki Ei sobi laste- ja söögituppa Punane Eluenergia Stimuleeriv, erutav,suurendab inimestes kirge. Sobib elutuppa, ning väikeses koguses ka magamistuppa. oranz inspiratsioon, loomingulisus Sobib koridori, söögi-ja elutuppa. Ei sobi väikestesse tubadsse ega magamistuppa. Tekitab söögiisu. Kollane stimuleerib mõttetegevust. Sobib kasutada ruumides, kus on vaja tegeleda aktiiivse mõttetööga. Sobib koridori, kööki ja aktsendina lastetuppa. Ei sobi puhketuppa ega vannituppa. Helesinine rahustav ja jahutav Sobib puhkuseks ja lõd...
1. Aisting ja taju. Mis mõjutab taju, adaptatsioon, sensoome isolatsioon (kui taju on piiratud), tajuvead, taju antropomorfism. Taju omadused. Taju- püsivus (tajume järve järvena, vahet pole kas see on jääs või ei) Aisting- Adapatsioon- kahanemine või selle tulemusel ärritajaga kohanemine Sensoorne isaltsioon- pimedas kõnnid koju ja näed, et eemal tumedas seisab mees, tegelikult oli põõsas. Taju antropomorfism- Tajuvead- olukord, kus inimeste mõtlemine ja laused on vastuolus. Taju omadused- 2. Maitsmine, haistmine, kuulmine: ultra- ja infraheli. Maitsmine on oliuline ainete söögi ja joogikälblukuse hindamisel. (Magus, kibe, soolane, habu ja vürtsine) Haistmine on organismi võime tajuda erinevaid lõhun (Lõhn, haid, aroom, lehk) Kuulmine on arganismi võime eristada helilained nende amplituudi ja sageduse järgi. Võimaldab...
Kuidas linnud kahvatumaks läksid Kunagi ennemuistsel olid linnud väga värvilised. Nad olid värvilised juba sünnist saati. Mitte ühelgi linnul ei olnud midagi halli, musta või valget. Varblased olid sinise ja kollase kirjud, varesed olid punased roheliste sabadega, ja kõige kirjum oli leevike. Ta kõht oli erkroosa, tiivad olid erkrohelised, saba oli erkkollane ja pea oli lilla. Nad olid kõik kaugel dzunglis asustamata saarel. Seal saarel olid ainult linnud ja loomi polnud. Kõik linnud olid väga targad ja kõige targemad olid just kasvult kõige pisemad. Linnud pidasid sünnipäevi, nimepäevi, jaanipäevi, jõule ja muid tähtpäevi. Siis tuli neile uus tähtpäev: Halloween. Sel päeval nad mängisid, nikerdasid kõrvitsatest peletisi, laulsid ja hirmutasid üksteist. Ühel aastal, nimelt sellel kolmandal Halloweenil, hirmutati eriti palju. Kõigepealt tehti nalju, siis hakati selja taha hiilima ja lõpuks hakati...
SISSEJUHATUS Me elame kogu aeg keset värve, aga ei mõtle just eriti tihti nende olemas oleku vajadusele. Kui hakkame mõtlema, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud värvitud asjad ise üle värvib, siis saame aru, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Kuidas teaksime, millal tohib edasi sõita ja millal peaksime ristmikul seisma jääma? Valisin selle teema, sest oleks huvitav teada saada, kuidas meie meeleolud ju tujud on seotud värvidega meie ümber. Tavaliselt ei mõtle inimesed enne, kui ostavad mõne riide- või mööblieseme selle positiivsele või negatiivsele mõjule. Oleks ju huvitav teada, kuidas on seotud halb uni seina või voodipesu värviga või kuidas peita riietega üleliigseid kumerusi. Peale selle referaadi valmist tahaksid osata analüüsida värve enda ümber ja värvide mõju enda elule. Tahan kunagi ...
Akrüülmaal Referaat Sisukord Sissejuhatus 1. Akrüülvärvid 1.2 Akrüülvärvi omadused 2. Akrüülmaali aluspind 2.2 Pindade ettevalmistamine 2.3 Haakuvuse kontrollimine 3. Akrüülmaali kuivamistingimused 3.2 Vahendite puhastamine ja värvi eemaldamine Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Akrüülvärvid Vesivärvide perekonna kõige noorem võsu on akrüülvärv. Kuna jutt on vesivärvist, siis loomulikult on akrüül vees lahustuv. Kuna jutt on noorimast vesivärvide seas, siis on akrüül oma loomuselt igati tänapäevane ja moodne. Nimelt on akrüül sünteetiline plastvärv ning tema eluiga sai alguse alles eelmise sajandi 60-ndail aastail. Akrüülvärvi toonid on eredad ja silmatorkavad ning tänu oma keemilisele koostisele on akrüül ka elastne, heade katteomadustega ning mittepleekiv. Akrüüli saab veega lahjendada, kuid ainult enne maalimist. Kui...
SISSEJUHATUS Meid ümbritsev värviline maailm on iseenesest mõistetav, et inimesed sellele oma igapäevases elus erilist tähelepanu ei pööra on täiesti loomulik reaktsioon. Igapäevane elukeskkond- ehitused, ruumid oma sisustusega, loodussektor oma taimestikuga- ei sunni pidevalt analüüsima mõne üksikobjekti värvi mõju meile. Seda seepärast, et meie vaateväljas on korraga hulk erineva kuju, suuruse ja värviga erinevast materjalist objekte. Domineerivad värvikiirgused neutraliseeruvad vastastikuses toimes tänu meie nägemissüsteemi ehitusele, mis tagab ka meie pilgu liikuvuse. Valgus muutub päeva jooksul, erinevad valgused esitavad objekte varjundi võrra heledama või tumedamana külmema või soojema toonivarjundiga. Inimene teadvustab värvimulje siis, kui teda on köitnud mõni objekt või nende kooslus, samuti ka siis, kui peab tegema valiku ainult värvi järgi täiesti ühesuguste objektide hulgast. Välismaailma värvinähtuste vastuvõtuks ja tead...
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
Algselt pilkenimetus, lähtekohaks Cezanne'i looming. Püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Geom vormid!! Kubismi rajasid Picasso ja Braque. Pablo Picasso 1881- 1973 Hispaaniast Muutis pidevalt suunda, töötas mitmes laadis korraga o 1. Nooruses oli klassitsistlik- realistlik ja traditsioonitruu o 2. Sinine ja roosa periood- sümbolism o 3. Hilisem looming- kubism Algselt köitis Pariisi Montmartre'i ja selle naudingute- ja pahaderohke ööelu, hiljem pettumus ja masendus, inimelu süngete külgede kujutamine. Sinine periood (1901-1904) sõbra enesetapu pärast o kujutanud naisi karikatuurselt, umbusk, kohati suhtus naistesse halvasti o õnnetud, muserdatud inimesed on maalitud hallikas ja sinakas koloriidis o vägivaldne inimese anatoo...
Kuressaare Ametikool Ärikoolituse osakond Arvutiteeninduse eriala Referaat: Kompositsioon Juhendaja: Maila-Juns Valdre 3.1 Väljendusvahendid: Tekstuur (ld. textura kude, ühendus) koostisosade omadustest tingitud ehituslaad, lähedane mõistele faktuur; kunstis viitab peamiselt teose vormi (näiteks välispinna) omadustele pind 1) Ruumi kahemõõtmeline osa või kahemõõtmeline kujund. 2) Asjade väliskiht (pealmine kiht). 3) Tasapinnalise kunsti alus. joon Ühe mõõtmega vorm. Suurema tähtsusega jooned on on sirgjoon ehk sirge, mis tähistab põhilisi orienteerumissuundi; regulaarne kõverjoon on ring. Mõistest "joon" tulenevad mõisted "pind", "keha" jm. Punkt Rangelt võttes saab sellega tähistada üksnes asukohta pinnal või ruumis,...
Kunstiretsensioon Sattusin suvel juhuslikult Põltsamaa lossi ning otsustasin külastada sealset muuseumi ja kunstigaleriid. Taieste autoriks oli Jaan Luik, kelle töödest olid esindatud nii skulptuurid kui ka graafilised teosed. Näitusepaigaks oli Põltsamaa lossi kõrvalhoone (eeldatavasti kunagise talli) ärklikorrus, mis oli veel poolenisti välja ehitamata ning jättis seetõttu endast pooliku ja viimistlemata mulje. Samuti oli selles ruumis üsna hämar ning tolmune, mistõttu oli kunstiga tutvumine veidike häiritud. Aga siiki- lõpp hea, kõik hea. Jaan Luik omandas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis skulptor-pedagoogi hariduse ning töötas hiljem erinevates koolides kunstiõppejõuna. Tema kodulehe andmetel töötab ta siiani Soomes Imatra Kõrgemas Kunstikoolis külalisõppejõuna. Näitusel oli väljas umbes 7 skulptuuri, mille peamiseks materjaliks oli pronks, mõnedel juhtudel ka kips. Nagu ühele korralikule skul...
KUMU ehk Eesti Kunstimuuseum Esiteks tahan kohe ära mainida, et mulle tohutult meeldib KUMU asukoht. Eriti mõnus on jalutuskäik läbi pargi ning karge õhk, mis lööb mõttet selgeks ning meeled kunstile avatuks. KUMU hoone on suurepärane kunsti väljapanekuks. Juba eemalt tekitab selle olemus paraja aukartuse ning ega sisenedes see tunne ei kao. Fuajee on avar ja suursugune, ent vastupanuks on väljapanekute ruumid suhteliselt väikesed, tekitades intiimse kuid pingelise õhkkonna, kus mõtted suunduvad rännakutele, mis aitavad mõista kunstnikku ja tema teoseid. Olen ennegi KUMUs käinud, mistõttu sealsed püsiväljapanekud olid mulle juba tuttavad, ent ikka ja jälle on hea silm peale visata Eesti kunstile ning tuletada meelde ajalugu. On ju KUMU Eesti tähtsaim kunstimuuseum, sest võtab kokku kogu Eesti kunsti ajaloo ning koondab tähtsamaid teoseid läbi aegade. Lemmikuks on saanud skulptuuride ruum. Meeldib ruumi ko...
Eesti kunstiakadeemia Getri Mitt Moestilistika I kursus Värvipsühholoogia Referaat Juhendaja Alvar Reisner Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. Värvimõjud 4 2. Värvipsühholoogia 9 3. Värviteraapiast 20 4. Kokkuvõte 21 5. Kasutatud kirjandus 22 2 3 1.Värvimõjud Värvimõju kujutab endast radikaalselt erinevat lähenemist värvipsühholoogiale: see on selge, loogiline süsteem, mille 1980te alguses töötas välja värvipsühholoog Angela Wright. See kehtib sisekujunduse, tootekujunduse, võrgulehekülgede ja kaubamärkide kohta. Süsteemi on edukalt rakendatud 16 aastat ja suured korporatsioonid tunnistavad selle tõhusust, kuna see on aidanud kasvatada müüki ja hoidnud kokku väärtuslikku disainile kuluvat aega. On inimesi, kes väidavad, et see on muutnud nende elu. Seda, et v...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium 12a klass Maili Trees ''VALGE'' Referaat Juhendaja: Hille Randveer Tallinn 2007 Sisukord: Sissejuhatus 2 Valge sümbolina, millega see assotsieerub, optiline mõju 3 Aastaajad 4 Astronoomia 5 Bioloogia 5 Geograafia 6 Meelelahutus 6 Mütoloogia ...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Värviteraapia Karoliine Lumila G1L juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................. 2 Mis on värviteraapia ja värviteraapia Eestis................................................................ 3 Ajalugu ........................................................................................................................ 4 Värvide psühholoogia ................................................................................................. 5 Värv punane ............................................................................................................. 6 oranz ................
Tuleviku Lasteaed Jevgenia Pavlova Natalja Kass Kela 2 AÜ Tuleviku lasteaias esikohal on alati laps,tema tervis,tema arendamine ja sisemaailm. Tuleviku lasteaias: Hommik algab sõnadega: " Lasteaeda käime pisaradeta!" Laps valib endale ise tegevus. Ta tunneb ennast Isiksusena ja peab lugu teisest, tunneb rõõmu mitte ainult omadest,vaid ka teiste edude pärast. õpetakse täiskasvanuid (lastevanemaid ja õpetajaid ) mängima. on teemade ja ainete keskkond, kusjuures mitte ainult funktsionaalne, vaid ka funktsioneeritav. Toitumine. Toitumiseks on vaja kindlasti spetsiaalset ruumi. Mugavad lauad, ilusad nõusid, võõraste asjade puudumine. Toit peab olemi mitmekesine, rikkalik. Avarad magamistoad Korralikud tualettruumid valgusrikkas,avar,mugav, kaasaegne pallaslastele,kus igaüks vastuvõetav,armastatav õpetajate poolt. Ruumid on varustatud kaasaegse tehnoloogiatega, mänguasjad on tehtud ökoloo...
Must ruum Valge ruum-Valge on puhas, laitmatu, vaikne, aus, selge, terviklik ja kerge. Puhas valge värv on kõigist värvustest kõige ebaloomulikum. Sellega võrreldes on piim sinakas, munakoor kreemjas ning suurem osa muid valgeid toone rohekad. Valged ruumid tunduvad külmad ja puhtad, kuid vastavalt kujundatult mõjuvad need ka suursugustena. Eraldi asuvad valged pinnad sobivad eredamates värvides piirkondade eraldamiseks, kuna nii tuleb viimaste eredus paremini esile. Laitmatule ja puhtale valgele värvusele võivad alternatiiviks olla selle erinevad delikaatsed varjundid. Ühtlase valgustatuse korral loovad need ruumis meeldiva kerge õhkkonna Roheline ruum-Roheline värvus sümboliseerib lootust, rahu, ohutust, innustust, värskust, loodust ja elu. Rohelisega seostub esmajoones loomulikkus ja värskus. Rohelised ruumid mõjuvad rahustavalt ning need isegi summutavad müra. Seepärast sobib roheline magamistuppa ja lõõgastumiseks mõeldud ruumide...
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Jugatrükk Referaat Tallinn 2015 Ajalugu Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833. aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avause omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878. aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951. aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960. aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse. Laengut mitte kandvad tilgad...
SISEJUHATUS Värvid ümbritsevad meid sünnihetkest alatest. Me koguni sünnime teatud värvuse sees, mis saadab meid kogu elu. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puudutame, kui ka kõigest, mis meid ümbritseb. Värvus on meie olemuse lahutamatu osa, kuigi enamasti me sellele ei mõtlegi. Aga teisalt ei ole me suutelised jääma värvide suhtes ükskõikseks. Nad mõjutavad me kõigi kodust keskkonda, nagu ka vabriku, kontori, kooli või haigla miljööd. Küsimused ja kontseptsioonid värvide kohta mis need on, kuidas me neid tajume, mida need tähistavad või väljendavad, mis teeb nad meie jaoks nii kütkestavaks, kuidas saavutada nende omavahelist kooskõla- on huvitanud inimesi läbi aegade. VÄRVIRING Värviring on lihtsaim värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse enamasti vaid värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses a antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heleduses. K...
ERGONOOMILINE BÜROO. RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED. TAIMESEADED. Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ERGONOOMILINE BÜROO.................................................................................................4 1.1. Milline töölaud on hea?....................................................................................................4 1.2. Kontoritool.......................................................................................................................4 1.3.Kuvar.................................................................................................................................5 1.4.Klaviatuur, hiir................
Kubism (kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes) nähtava maailma lagundamine algosadeks (teemade ring piiratud: muusika instrumendid, natüürmordid, maastikud jne), objektide kujutamine geomeetrilistena (kuup, silinder), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist), ühte pilti ühendatud objekti erinevad vaated, tagasihoidlikud ja tuhmid värvid (hallid, pruunid, tumerohelised), eeldus eelkäijaks oli Paul Cézanne, järgiti Cezanni loomingut, mindi pidevalt lihtsustamise suunas, eesmärk vabastada teos jutustavast sisust, püüe leida looduses nähtavates esemetes nende põhivorme ja püsivaid struktuure, vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklis...
NUTISEADMETE KAHJULIK MÕJU SILMADELE OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Sisukord 1. Silm 2. Nägemine 3. Sinine valgus 4. Kuiva silma sündroom 5. Maakula ealine degeneratsioon 6. Silmade kaitsmine Silm Paariline meeleelund, mis võimaldab nägemist Nägemine Võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis Valguskiired langevad läbi pupilli võrkkestale Võrkkestale tekib kujutis Sinine valgus Lühike lainepikkus Kõrge energia Kiirgub ekraanidest Kahjustab võrkkesta Kuiva silma sündroom “Sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist” Vähene pilgutamine Maakula degeneratsioon Võrkkestas asub kollatähn ehk maakula Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine Sinine valgus kahjustab võrkkestas valgustundlikke rakke N...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Triin Tõnisson 105 308 EAKI Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2 TTÜ Tartu Kolledz Looduslikud värvid ehituses Referaat Õppeaines säästev ja keskkonnasõbralik ehitamine Juhendaja: K. Akermann Tartu 2011 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Triin Tõnisson Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Looduslikud värvid ehituses....................................................................................
TAPA GÜMNAASIUM Sandra Paulus 11.b klass KUIDAS VÄRVID MÕJUTAVAD INIMEST Uurimistöö Juhendaja: Eve Allsoo TAPA 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.VÄRVIDE AJALOOST.......................................................................................................... 4 2.PROFIILIVÄRVID..................................................................................................................6 2.1 Sinine isiksuse tüüp..........................................................................................................8 2.2 Roheline isiksusetüüp..........................................
Nimeta neli kvant arvu, mis iseloomustavad aatomit. (iseloomusta) n-peakvantarv (suvaline täisarv) l-orbitaalkvantarv (iseloomustab elektroni liikumishulga moment) m1-magnetkvantarv 8iseloomustab elektrooni liikumishulga suunda) m2-magnetkvantarv (iseloomustab elektrooni pöörlemist) Mida kujutab endast Balmeri seeria? Balmeri seeria kujutab endast energia kiirgumist mistahes 9-st kvantolekust 2. Kvantolekusse. Kvandi kiirgamisel tekivad erinevad värvid. Nt. 9 kvandilt 2. Mines tekib violetne värv jne. Sõnasta Bohri postulaat 1)Aatom võib olla statsionaarses olekus püsivalt, mitte neelates ega kiirates energiat 2)aatom kiirgab või neelab energia kvandi, kui ta läheb ühest statsionaalsest olekust teise Milliste järelduste põhjal koostas Rutherford oma aatomi mudeli? 1)Aatomis peab olema väga palju vaba ruumi 2)Aatomi mass on koondunud väga väiksesse ruumi ossa Selgita pauli keeluprintsiip Kahel elektronil ühes ja samas aatomis ei tohi oll...
LÄÄNE-EUROOPA KUNST 1920-1940 Sissejuhatus 20. sajand oli revolutsioonide ja maailmasõdade sajand. Kunstis toimus suur areng. 20. sajandi alguses pöörati sõna kunst täiesti pea peale. Hakati leiutama uusi kujutusviise ja arusaamu. Hakkas kasvama kunstiga äritsemine. Uusi ideid tuli juurde ka arhitektuuris. 20. sajandi lõpu kunsti on sageli nimetatud postmodernismiks. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. Fovism Tekkis 1905 aastal Prantsusmaal. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Fovismi kunstnike hakati kutsuma foovideks. Fovistid: Henri Matisse (1869 - 1954) Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958) André Derain (1880 1954) Henri Matisse Elurõõm (1905 1906)...
Elementaarosakeste füüsika 1. Kiirendid. Osakesi kiirendavad elemendid nioobiumist raadiolaine resonaatorid. Kiirendatakse laetud osakesi elektrone ja prootoneid, vahel ka nende antiosakesi positrone ja antiprootoneid. Elektrilaengut saab ainult elektriväljaga kiirendada. Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Laetud osakesi kiirendatakse elektriväljaga. Kiirendamisel korvatakse massi puudujääk kineetilise energiaga. Kiirendites koondatakse, kallutatakse ja kiirendatakse osakesi. Sirgeid kiirendeid nim lineaarkiirenditeks, ringikujulisi aga tsüklilisteks kiirenditeks. 2. Kvargid ja kvarkide(antikvarkide) laengud. Mateeriaosakeste tabel jaguneb kaheks leptonid ja kvargid. Kvargid on tugeva vastastikmõjuga osakesed. Kvarkide arv universumis on jääv. St, nad ei teki ega kao, vaid muutuvad üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel. raskemad kvargid muutuvad iseeneslikult kergemateks nii, et eraldub...
Dadaism ja Metafüüsiline kunst Grete Rebane Anette Kopp Dadaism ❖ Tekkis Zürichis 1916 - 1922 ❖ modernistlik kuntstivool ❖ kuntsnikud ja kirjanikud ❖ levis trükistena, tehti kollaže, etendusi Kunstnikud ❖ Francis Picabia ❖ Max Ernst ❖ Hans Arp ❖ Marcel Duchamp ❖ Kurt Schwitters ❖ Man Ray Marcel Duchamp ❖ Henri-Robert-Marcel Duchamp ❖ 1887-1968 ❖ prantsuse-ameerika kunstnik ❖ postipressionistlik, kubistlik, fovistlik stiil ❖ vanem vend Jaquese Villion ❖ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavassoriga ❖ 1954 Alexina Sattler Fontään ❖ 1917 ❖ 360x480x610 mm ❖ sanitaartehnika ja emailvärv Trepist alla tulev akt ❖ õlilõuendil ❖ 1912 L.H.O.O.Q 1919 Jalgratta ratas 1913 Hans (Jean) Arp ❖ 1887 - 1996 ❖ maalikunstnik, skulptor, kirjanik. ❖ üks dadaismi rajajatest ❖ 1917 hävitas kõik oma maalid ja...
Tallinna Tehnikakõrgkool Referaat värviõpetuses VÄRVID INTERJÖÖRIS Melissa Riso EA-11 Õppejõud: Katrin Laanoja Tallinn 2009 Tallinna Tehnikakõrgkool Sissejuhatus Värv on see mis muudab kõige põhjalikumalt ruumi ilmet. Värvil on inimestele nii võimas mõju, et seda saab kasutada isegi teraapiliselt. Paljude ühiskondlike hoonete siseviimistlus on tehtud just seda silmas pidades, niisamuti peaks seda arvestama ka oma kodu loomisel. Lisaks meeleolu muutmisele kompenseerib efektiivne värvikasutus negatiivseid mõjureid , nagu loomuliku valguse puudumine ja kohmakad proportsioonid. Värv on väga emotsionaalne ja isiklik asi . Tavapäraselt esindab iga spektiosa erinevaid meeleolusid. Paljude värvide võimsate seo...
Kunsti ajaloo kontrolltöö Villu Abstraktsionism 1910.aastal jõudsid paljud kunstnikud ise abstraktsionismini. Abstraktsionismi on väga palju erinevaid liike. Abstraktsionistidele oli reaalsus teisejäguline. Oluliseks muutub kunstniku tunnetus ja emotsonaalsus. Värvid plätserdati lõuendile. 1910.aastal loodi Saksamaal rühmitus Sinine Ratsanik, mille peameheks oli Vassili Kandinsky. Vassili Kandinsky (1866-1944) Jõudis kõikidest kunstnikest esimesena puhta abstraktsionismini. Leidis, et motiiv ja süzee on teoses häirivad tegurid ja kõige olulisem on üldsus. 1910.aastal maalis esimese abstraktse akvarelli (seda peetakse abstraktsionismi sünniks). Sellel olid kujutatud hoogsad värvilaigu. Põhiliselt maalis väikemõõtmelisi teoseid ja tema lemmikuks tehnikaks oli akvarell. Talle on iseloomuli...
Jugatrükk Ajalugu Jugatrükk on tilkade suure kiirusega kandmine läbi mikroavade alus-materjalile eesmärgiga luua kujutis. Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833 aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avavuse omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878 aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951 aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960 aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse....
Konspekt aines „Säästlikud keskkonnatehnoloogiad“ 1) märgaladele ja reoveele (erinevad liigid, bakterite roll+joonised puhastitest) 2) teiseks oli sisekliima, kuidas saab mõõta head sisekliimat ja ventilatsiooni, õhuvahetust + värvid (Kõik see oli üks küsimus) 3)passiivmaja iseloomustus (numbrilise täpsusega andmed) 1) Tavatehnoloogia reovee puhastuses- sissevool--)mehaaniline puhastus---)bioloogiline puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----)väljavool Tehismärgalad võivad olla erinevat liiki : taimestik pinnasfiltrid horisontaalse filtratsiooniga, taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid. Taimede tähtsus: keskkonna loomine mikroorganismidele, pinnase õhutamine, pinnase dreenimine. Tehismärgalade positiivsed omadused: koormuste kõikumiste suhtes vähetundlikud, väikese energiatarbega, väikeste hoolduskuludega, ehitatavad kohalike ressurssidega, võimalik toota lisaressurssi, ökoloogilise...
1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid Intensiivsus Et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Ärrituse minimaalselt toimivat tugevust nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib veel samalaadne aisting nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve k...
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiire...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer TÖÖKOHA ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1ERGONOOMIKA........................................................................................................4 2TÖÖKOHA FENG SHUI.............................................................................................5 2.1Hoolitsus isikliku ala eest......................................................................................6 2.2Treenitus vähendab hädasid...................................................................................6 2.3Värvid päikeseliseks..............................................................................................6 2.4 Pisiasjad paika....
1. Valguse olemus Newtoni ja Huygensi teooria kohaselt. Dualism . Teooria kirjeldab valgust kui osakeste voogu, mis levib sirgjooneliselt, selgitab teravate varjude tekke, kuid ei suuda seletada, miks valgusvihud lähevad üksteisest läbi ja osakesed ei põrku ega haju. 2. Valguse kui elektromagnetlaine ehitus, valguse lainepikkuste vahemik?Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. 3. Mis on lainefront- pind, mis eraldab laine poolt juba häiritud ruumiosa sellest ruumist, kuhu aine pole veel jõudnud., lainekiir-, monokromaatilisus-ühevärvilist, kindla sagedusega ja lainepikkusega valgus- ehk elektromagnetlainet. ja lainepikkus-kas vahemaa, mille laine läbib ühe võnkega või perioodi jooksul või kahe naaberlaineharja vaheline kaugus.. 4. Mis on tasal...
Sisearhitektuuri eriala on põnev väljakutse Kes pole juba lapsest saati unistanud oma tuba ümber kujundada nii, nagu ta ise tahab? Tänapäeval on olemas selline amet, sisearhitekt, mis võimaldab seda teha nii enda kui ka teiste inimeste toas. Minule endale meeldib ka just see amet selle tõttu, et ma saan enda silma järgi sisustada tube. Sisearhitekti ülesanne on kujundada ruumi kõige otstarbekamalt ja muuta see terviklikuks. Ta peab leidma sobiva lahenduse arvestades erinevaid tegureid tellija soove, tervisekaitse- ja tuleohutusnõudeid, keskkondlikke ja ehituslikke võimalusi. Kõigepealt võtab arvesse tellija soovid ja joonestab neid arvesse võttes projekti. Sisearhitekt peab valima ka materjalid, värvid, mööbli ja valgustuse. Ta käib koos tellijaga kauplustes sisustuselemente valimas ja kujundataval objektil töö valmimist jälgimas. Töö on vastutusrikas ruumi kujundus ja materjalid mõjut...
SISUKORD Tallinna Tehnukaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool ÜLESANNE KORTERELAMU PROJEKTI KOOSTAMISEKS õppeaines Arhitektuur projekt I VARIANT 2 Projekteerida kaasaegne mere lähedusse sobiv korterelamu, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala (asukoht on lisatud detailplaneeringu väljavõttel). Hoonealune pind 14x21,5 m (vastavalt detailplaneeringule) Käesolevas kursuseprojektis võib hooneid vajadusel laiendada siseõue poole kas osaliselt või kogu ulatuses 4 m võrra (kuni hoone- aluse krundi piirini). Korruste arv 3 (sh. 2 täiskorrust) Kõrgus maapinnast max 10 m (kõrgus parapeti servani või katuse harjani) Tulepüsivusklass TP2 Katus kaldkatus (ühe või kahepoolne) või horisontaalne katuslagi üliõpilase valikul. Elamu projekteerida keldrita. Sõltuvalt plaanilahendusest võivad osaliselt 1.korrusel paikneda panipaigad korteritele. Soovitav on projekte...
Tartu Katoliku Hariduskeskus Brigita Maria Raave Kirg Tasakaal ja Lootus Loovtöö projekt: kunstiteos Juhendajad: kunstiõpetaja Elis Mets kunstnik Niina Frienberg Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus Töökäik Tekkinud raskused Kokkuvõte Kasutatud allikad 1 Sissejuhatus Käesolev loovtööks koosneb maaliseeriast, kus on kolm 50x60cm maali, pealkirjadega „Kirg”, „Tasakaal” ja „Lootus”. Maalidel on kujutatud ühte ja sama portreed erinevas koloriidis. Maalidel on kasutatud kolme põhivärvi, kuid taustade puhul on värve segatud. Portreedel on mängitud värvi heletumedusega, valguse ja varjudega. Juhendajad on Elis Mets ja Niina Frienberg. Eelmisel aastal õppisin Tallinnas Rahumäe põhikoolis, käisin seal kaunite kunstide klassis, mis tähendas, et lisa...
Sümbolism ja juugend 19. ja 20. sajandi vahetus Sümbolism Pettumine kaasajas teaduse ja tehnika arengu pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Jagunemine: a) sümbolism b) juugend Sümbolistid põlgasid realismi ja impressionismi. Nende maalitavad teemad olid mitmetähenduslikud rõhutasid elu müsteeriumit. Sümbolistid käsitlesid meelsasti suuri ja igavesi teemasid (sünd, surm, armastus, erootika, üksindus, elu ringkäik, loodus). Sümbolistidel oli esmatähtis sisu, mitte teostus. Sümbolism ei ole stiil vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool. Osad sümbolistid lõid nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teised aga pühendusid õuduspiltide loomisele. Juugend Juugend tekkis tarbekunsti stiilina. Juugend ilmneb esmalt inglise rühmituses Arts and Crafts Movement. ,,Prerafaeliidid" tahtsid loobuda kõrgrenessanssi mõjust. Võtsid eeskujuks...
I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid A) Pahtlilabidad, loodid, pahtlipang, segisti, lihvimistald, rullid 4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata lai...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium ROOSA Triin Tarand 12 A Tallinn SISUKORD Sissejuhatus 3 Värvi sümbol 4 Millega värv samastub. Värvi optiline mõju 5 Värvi ajalugu 6 Värvi mõju inimesele 7 Värv ruumis 8 Huvitavaid fakte 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjal ...