Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb),algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Sekundaarvärvid ehk 2 astme värvid saadakse põhivärvide omavaheliselt segamisel ja need asuvad värviringis põhivärvide vahel. Teise astme värvideks on roheline- segatud kollane ja sinine, violett- segatud sinine ja punane oranz- segatud punane ja kollane. Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid.
vikerkaart. Oletame, et täht kiirgab tavalist valget valgust (kui on tegmist mingi külma punase tähega, mis kiirgab punast valgust, siis ka vikerkaares on vaid kollased-oranzid-punased toonid, võibolla ka veidi rohelist sinine aga peaks puuduma). Siis on vikerkaar määratud tilkadega. Kui on veetilgad, siis on vikerkaar samasugune. Aga näiteks, kui on mingi muu aine tilgad (metaan, väävelhape jm), siis nende tilkade aine murdumisnäitaja on teistsugune. Teoreetiliselt vikerkaar peaks olema olemas, aga see võib olla laiem (suurem murdumisnäitaja) või kitsam (väiksem murdumisnäitaja) riba. Kaarekujuline aga peaks ta ikka olema. Päikesesüsteemis vikerkaart vist rohkem ei esine. Marsil on atmosfäär ja sobiv valgus, aga ei ole tilkasid, Veenusel on väävelhappe tilgad, ent on kogu aeg nii paksus pilves, et
Punased esemed mõjuvad eriti elegantselt ja efektselt. Punased ja punakaspruunid toonid sobivad põrandavärviks, seevastu laes mõjuvad need raskelt ja muudavad ruumi madalamaks. Suured hõõguvpunased pinnad võivad tunduda liiga pealetükkivana. Psühholoogiliselt mõjub punane ärritav-erutavalt ja olenevalt olukorrast ning inimesest kas aktiviseerib, annab jõudu ja elurõõmu, soodustab suhtlemist või muudab rahutuks ja närviliseks. Soodustab ideede tekkimist, kuid mitte nende täideviimist. Tööks sobivama tõsisema ja rahulikuma õhustiku loovad punase külmemad toonid. Oma stimuleeriva efekti tõttu sobib punane ruumidesse, kus tegevus on aktiivne, nagu näiteks hall, trepikoda, köök või treeningruum. Samas ei pea sugugi kõiki seinu punaseks värvima võib luua vaid üksikuid värviaktsente. Violetne toob samuti pinna lähedale, muudab ruumi jahedaks ja ruumis viibija rahutuks.
SISSEJUHATUS Me elame kogu aeg keset värve, aga ei mõtle just eriti tihti nende olemas oleku vajadusele. Kui hakkame mõtlema, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud värvitud asjad ise üle värvib, siis saame aru, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Kuidas teaksime, millal tohib edasi sõita ja millal peaksime ristmikul seisma jääma? Valisin selle teema, sest oleks huvitav teada saada, kuidas meie meeleolud ju tujud on seotud värvidega meie ümber. Tavaliselt ei mõtle inimesed enne, kui ostavad mõne riide- või mööblieseme selle positiivsele või negatiivsele mõjule. Oleks ju huvitav teada, kuidas on seotud halb uni
1915.a ameerika maaliõpetaja A.Munsell (2500 värvinäidist). Värvitaju uurimisel kasutatakse nn värviruumi mõistet (matemaatiliselt defineeritud koordinaatide süsteem, nim ka värvsusdiagrammiks või värvsuskolmnurgaks) · Põhivärvide rahvusvaheline standard (CIE 1931) lubab kõiki värve kirjeldada kolme põhivärvi kaalutud summana (tegelikkuses pole olemas kolme sellist värvi mis annaksid kombinatsioonides omavahel kõik ülejäänud värvid! - seega on need 3 standard- põhivärvi mitte tegelikud vaid virtuaalvärvid A, B ja C. Aditiivne ja subtraktiivne ja värvide segamine: · Teatud intensiivsustel PUNANE (650 nm), ROHELINE (530 nm) ja SININE (460 nm) on aditiivsed põhivärvid (primaarvärvid). Neid ei saa segamise teel. · Aditiivsed värvid põhinevad valguse omadustel. Aditiivsete värvide segu on alati heledam kui ükski nende individuaalkomp-st. · Summarselt annab põhivärvide aditiivne segu valge valguse.
selge, loogiline süsteem, mille 1980te alguses töötas välja värvipsühholoog Angela Wright. See kehtib sisekujunduse, tootekujunduse, võrgulehekülgede ja kaubamärkide kohta. Süsteemi on edukalt rakendatud 16 aastat ja suured korporatsioonid tunnistavad selle tõhusust, kuna see on aidanud kasvatada müüki ja hoidnud kokku väärtuslikku disainile kuluvat aega. On inimesi, kes väidavad, et see on muutnud nende elu. Seda, et värv mõjutab meie meeleolu ning käitumist, on kaua teatud, aga mitte mõistetud. On levinud eksiarvamus, et värvipsühholoogia on puhtalt subjektiivne ning et puuduvad inimeste reaktsiooni ennustada aitavad objektiivsed kriteeriumid, kuna igaüks reageerib värvidele instinktiivselt ja igaühel on oma lemmikvärv. Kommertsdisainis kulutatakse hulgaliselt raha ja aega tehnoloogiale ja oskusteadmistele
esimesi samme ja tahavad läheneda asjale rohkem paktiliselt. Kogu kursus on jagatud kaheks ning selles peatükis keskendume rastergraafikale ja viime selle läbi Adobe Photoshop CS6 baasil. Kursus sobib, kui plaanid tulevikus näiteks hakata tegelema graafilise- või veebidisainiga, fotograafiaga, mängude loojana jne. Kursuse õpitulemus Selle kursuse läbimisel omandatakse järgmised teadmised ja oskused: vektor- ja rastergraafika olemus ning nende põhilised kasutusalad värvimudelid ja nende kasutamise põhimõtted orienteerumine Adobe Photoshop keskkonnas oskab luua ja ette valmistada graafikat erinevates meediumites kasutamiseks (ekraan, trükimeedia, video jne) Vajalik tarkvara Kursuse läbiviimiseks valisin rastergraafikaga manipuleerimiseks Adobe Photoshop CS6. Arvatavasti saab hakkama ka natuke vanema versiooniga ja tulevikus võib-olla ka uuematega. Aga kui
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid
Kõik kommentaarid