10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
julle
Õppematerjali autor
1. Näpunäiteid värvide valimiseks toidu valmistamisel Looduslikud toorained, mida kasutatakse töötlemata kujul toiduvalmistamisel, on hea valida selliselt, et nende värvid oleksid võimalikult sarnased värviringi värvidega. Värvikompositsiooni lähtekohaks on põhikomponendi värv, millega lisandid siis peaksid sobima. Põhivärvid on üldiselt tugevad ja neid kasutatakse samaaegselt harva, kuna nad konkureerivad omavahel. Tulemuseks on kiire küllastumine. Põhivärvina sinist praktiliselt ei ole. Aga... Joonis 1 Sinine värv toidus Vaata ka alapeatükki ,,Sinine värv toidus" Heaks efekti värvide kasutamisel annab heleda värvitu põhjavärvi kasutamine näiteks salatis, mille taustal puhtad värvid tulevad paremini esile. Heledaid komponente on palju (lillkapsas, mustjuur, pastinaak, pärlsibul, keedetud sibul, valge paprika, hele varsseller, redis, juurpetersell, hiina kapsas jne). Erinevaid värviüh
1. Värvide sobitamine Õnnestunud värvikooslusi võib tekkida mistahes värvidest. Järgnevalt mõningad viisid värvide ühendamiseks ja värvikompositsioonide loomiseks. Meeles tuleb pidada, et ,,värvisilm" tekib ainult ise erinevaid värvikooslusi proovides. Ainuüksi värvide omavahelisi koguselisi suhteid muutes muutub kompositsiooni iseloom täielikult. Värviharmoonia all mõeldakse värvide kokku sobivust. Iga harmoonia sees võib lisaks ,,värvilistele" värvustele kasutada musta, valget ja halli, mis rahustavad kompositsiooni. 1.1 Omavahel sobivad värvikooslused Lihtsaimaks viisiks teada saada, millised värvid omavahel sobivad, on võtta kasutusele värviring (nt Itteni, veel parem aga mõni enama värviga värviring). Võttes aluseks värviringi ja joonistades sellele korrapärase kujuga kolm, neli või kuusnurki, määravad hulknurkade tipud omavahel sobivad värvid. Joonis
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1
Newton ( 1643-1727 ) Värvusõpetuse edusammud. Grav.jõu avastaja. PRISMAKATSE: kolmetahulist klaasprismat läbides lahutab valge valgus vikerkaarevärvi ribadeks e SPEKTRITEKS.:punane, oranz, kollane, kollakasroheline, helesinine, sinine, violetne. Nim. Värvitoonideks. *Värv on informatsioon- see kiirgab välja signaale. *Värvi abil võite pääseda oma hinge salasoppideni. *Värvi sisse on kätketud kood- seda teavad hästi loomade ja putukate maailma esindajad. *Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on liitvalgus mis koosneb paljudest ühesuunalistest kiirtest.Valguse erinevad kiired värvi ei oma, kuid neil on omadus kutsuda esile silmas värviaistingut. Rajas värvusõp. Kahel alusel: 1) objektiivsel e füüsilisel ( kontrollitav, erapooletu ) 2) Subjektiivsel e psüühilisel ( sõltuv kõigest) Nüüd teame, et elektronm
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja ilu osakond ILU 11/1 juuksuri eriala Juuksurikosmeetikat maaletoovate firmade värvitooted Õpimapp Maris Ploom Juhendaja Merike Rosenthal Tartu 2011 Sisukord 1. Goldwell...............................................................................lk 3-10 2. Schwarzkopf.........................................................................lk 11-13 3. Estel......................................................................................lk 14-18 4. Ewald....................................................................................lk 19-20 5. Cutrin....................................................................................lk 21-23 6. Sim........................................................................................lk 24-26 7. Wella......
VÄRVIÕPETUS Kunstilises loomingus on esmase tähtsusega värvi omaduste tundmine ja kasutamine. hele Värviõpetus põhineb päikesevalguse lahutamisel spektriks. (N: vikerkaar). Keha värviks loetakse tema värvust päevavalguses. Põhivärvid on: kollane, punane ja sinine 1. Nendest tulenevad ja need moodustavad kromaatiliste värvide rühma. Kromaatilise värvi iseloomustavad omadused on toon, küllastus ja heledus. Toon saab iseloomustada sõnadega punane, kollne, sinine, nende segamisel saab üha uusi värvitoone. Toon aitab ärve omavahel eristada (oliivroheline, ooker, ultramariin sinine. Küllastus nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka värvi üldises tunnetuses. Väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes, milles avaldub akromaatilise värvi hulk, võrreldes kromaatilisega. Skaalal vastab null neutraa
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. VALGE sümboliseerib puhtust, veatust ja absoluuti. Seostub kõikides värvides enam pühadusega: ohvriloomad on sageli valged. Läänes kannab pruut valget, samas on see Aasias leinavärv. Kummitused arvatakse olevat valged,sest see värv ei varja midagi. Valge lipp tähendab allaandmist ja vaherahu, rahu üldse. MUST läänemaailmas on leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega (must maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põ
Värviõpetus/värvusõpetus VÄRVIÕPETUS ON VÄRVINÄGEMISE JA VÄRVISÜSTEMAATIKA SEADUSPÄRASUSI HÕLMAV TEADUSHARU. · Teadusharuks sai värviõpetus 1923 aastal ja seda Ameerikas, seoses sellegakui avastati värviteraapia · inimese silm võib eristada 180 värvitooni, harilikult aga ainult 30-40 värvi · maailmas on hinnanguliselt 16,5 miljonit erinevat värvitooni · esimese seitsmest värvist koosneva värviringi koostas 1673 aastal Isaac newton · valgus läbides prisma moodustab spektri Põhivärvid ja kõrvalvärvid · punane · kollane · sinine nimetatakse ka primaarvärvideks põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse kõrval- ehk vahepealsed ehk segu hek sekundaarvärvid põhivärvide ja kõrvalvärvide omavahelisel segamisel saame uusi värvitoone, tekivad kõrvlvärvid ehk kromaatilised värvid Ülesanne nr1 1. joonestada kasks ristkülikut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid