26.märts demonstratsioon Petrograadis (mässu tipp) Eesti muudeti kubermangudeks, kubermangukomissaariks sai Jaan Poska 30.märts autonoomia (osaline iseseisvus) Veneametnikud asendati eestlastega, keeleks eesti keel, moodustati Maapäev (Maanõukogu) Septembri lõpul tulevad sisse sakslased Oktoobris võtavad enamlased kubermanguvalitsemise üle (Poskalt Kingissepale) 15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19.veebruar erakorraliste volitustega moodustati Eesti Päästekomitee (Konik, Päts, Vilms), koostati iseseisvusmanifest 23.veebruar Pärnus ,,Endla" rõdul loeti ette iseseisvusmanifest 24. veebruar moodustati Ajutine valitsus, peaministriks Päts, manifest kanti ette Tallinnas, Paides, Viljandis 3.märts sakslased said oma alla kogu Eesti 11.november Ajutine Valitsus taas võimul 21.november täielik võimu ülevõtmine sakslastelt
1.Kes on varem rääkinud EV võimalusest? Juhan Liiv, Andres Dido 2.Millal olid Eestis võimul punased (bolsevikud)? 10.1917 24.01.1918 3.Kes teatas esimesena avalikult, et Eesti võiks end iseseisvaks kuulutada? Jaan Poska 4.Milliseid liitriigi variante arutati? Balto-Skandia, Eesti-Soome unioon, Eesti-Läti kaksikriik 5.Millal kuulutas maanõukogu end kõrgeimaks võimuks (de jure iseseisvaks)? 15. november 1917 6.Miks saadeti Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon? Et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse 7.Millal algas sakslaste pealetung idarindel? 18. veebruar 1918 8.Mis juhtus kalendriga 1.veebruaril 1918 (punaste võimu ajal)? Tuli uus kalender(ukj järgi oli 14. veebruar) 9.Kes kuulusid Päästekomiteesse? Konstantin Päts, Jüri Vilms 10.Millal kuulutati välja EV? 24. veebruar 11.Millise dokumendiga? Manifest kõigile Eestimaa rahvastele 12.Kes olid dokumendi põhiautorid?
eestlased oli selle vastu ja taastaid põrandaaluse Omakaitse. Eestlastel oli valida kas leppida Saksa okupatsiooniga või astuda iseseivuse eest välja, ning Omaitse koostas välisdelegatsiooni Lääne-Euroopale, tuvustamiseks meie olukorda. Selle tulemusena Prantsusmaa ja Suurbritannia tunnistasid Eesti iseseisvust. Baltihertsogriiki ei loodud ja võim võeti üle 11.nov. Ajutise Valitsuse poolt. Eestalsed kasutasid oma viimase võimaluse päästa oma iseseivsus kirjutades välisdelegatsioon ja see kandis vilja. Eestased tegutsesid sihikindlalt ja ei jätnud mingit võimalust kasutamata, et päästa oma iseseisvus, mis on igale riigile tähtis . Eesti pinnal toimus Vabadussõda , oli sõda kus Eesti väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Venemaa vastu, 1919.aastal sakslaste vast Landeswehri sõjas, kus Eesti aitas Lätil sakslaste vastu võidelda ja saavutati võit 23juuni Võnnu all, mida tähistatkase Eestis Võidupühana. Vabadussõda lõppes 2.veebr
Sakslased hõivasid 8. oktoobriks kogu Lääne-Eesti saarestiku. Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse kasv. Nad avaldasid survet sotsialistlikele parteidele, väites, et nende liidrid ei ole huviatud rahu peatsest saabumisest. Enamlaste kätte läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine. Tehti ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. Sakslaste sõjaline edu tõstatas Eesti iseseisvumise küsimuse. J. Tõnisson pidas vajalikuks saata Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon, mis tutvustaks Eesti probleeme sealsetele poliitikutele. 1 §10. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis Enamlased moodustasid 1917 oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, eesotsas Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. 23.10 saatis SRK komissarid Tallinna asutustesse ning Punakaardi salgad hakkasid tänavatel patrullima. 26.10 alustas SRK riigivõimu ülevõtmist. 27.10 vormistati dokument, mille kohaselt
EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA 1918-1938 I EV tunnustamine iseseisva riigina Peale iseseisvuse väljakuulutamist oli tähtsamaks küsimuseks Eesti Vabariigi tunnustamine välisriikide poolt. Maapäeva poolt moodustati välisdelegatsioon, mida juhtis Jaan Tõnisson. Valiti saadikud, kes lähetati erinevatesse riikidesse. 1918 mais tunnustasid Inglismaa ja Prantsusmaa EV-d de facto, kuid Eesti saatus pidi otsustatama I maailmasõja järgsel Pariisi rahukonverentsil. Tunnustamise vastu oli eelkõige Prantsusmaa, kes soovis Vene impeeriumi taastamist. 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga tunnustas esimesena EV-i de jure Nõukogude Venemaa 1920 tunnustasid EV-d veel Soome ja Poola
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26
Eesti iseseisvumise küsimuse tõstatas lisaks muule ka sakslaste sõjaline edu. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja-Revolutsioonikomi- tee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Esimesed sammud Eesti iseseisvaks kuulutamises astuti 1918. a jaanuaris. Moodustati välisdelegatsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale. Saksamaa asus pealetungile, aktiveerusid baltisakslased, enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. 19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee, koostati Iseseisvusmanifest, millest nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril moodustati Eesti Panga hoones Päästekomitee liikmete poolt Eesti Vabariigi ajutine Valitsus. Loeti ette ka Iseseisvusmanifest ning sellega oligi Iseseisev Eesti
Tallinnas Eesti rahvuslipud Saksa Keisririigi omadega algas Saksa okupatsioon. · Omavalitsusasutustes anti võim baltisakslaste kätte · Eesti seltsid ja erakonnad keelustati · Eesti rahvusväeosad ja omakaitse saadeti laiali · Arreteeriti ja lasti maha enamlasi · Eesti juhtivad tegelased saadeti asumisele Ida-Preisimaale · Ametlikuks keeleks Eestis sai saksa keel · Mõisad tagastati endistele omanikele · Algas toiduainete väljavedu Saksamaale Samal ajal saavutas Eesti välisdelegatsioon Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnustuse Eesti iseseisvusele. 1918. aasta sügisel kukkusid Keskriigid sõjaliselt kokku, 11.nov. sõlmiti Compiegne´i vaherahu. Samal päeval alustas tegevust Eesti ajutine Valitsus lõppes Saksa okupatsioon. Samal ajal alustas Venemaa pealetungi läände, et viia ellu maailmarevolutsiooniidee. Eesti jäi punaarmee teele. 5. Eesti Vabadussõda · Vabadussõda algas 28. novembril 1918 kui enamlased vallutasid Narva ja
Tallinnas Eesti rahvuslipud Saksa Keisririigi omadega algas Saksa okupatsioon. · Omavalitsusasutustes anti võim baltisakslaste kätte · Eesti seltsid ja erakonnad keelustati · Eesti rahvusväeosad ja omakaitse saadeti laiali · Arreteeriti ja lasti maha enamlasi · Eesti juhtivad tegelased saadeti asumisele Ida-Preisimaale · Ametlikuks keeleks Eestis sai saksa keel · Mõisad tagastati endistele omanikele · Algas toiduainete väljavedu Saksamaale Samal ajal saavutas Eesti välisdelegatsioon Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnustuse Eesti iseseisvusele. 1918. aasta sügisel kukkusid Keskriigid sõjaliselt kokku, 11.nov. sõlmiti Compiegne´i vaherahu. Samal päeval alustas tegevust Eesti ajutine Valitsus lõppes Saksa okupatsioon. Samal ajal alustas Venemaa pealetungi läände, et viia ellu maailmarevolutsiooniidee. Eesti jäi punaarmee teele. 5. Eesti Vabadussõda · Vabadussõda algas 28. novembril 1918 kui enamlased vallutasid Narva ja
Ka kultuurivaldkonnas toimus saksastammine. Balti hertsogiriik kuulutati välja novembris 1918, kuid oli juba hilja. Compiègne`i vaherahu, mis lõpetas Esimese maailmasõja, sõlmiti 11. novembril 1918. Saksamaa alistus. Rahulepingu kohaselt hakkasid sakslased vallutatud aladelt, sh. Eestist, lahkuma. 11. novembril 1918 tuli taas kokku Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Täielikult oli võim sakslastelt üle võetud 21. novembriks. Lääne-Euroopas tegutsenud Eesti välisdelegatsioon oli teinud head tööd juba maikuus 1918 tunnustas Eestit de facto Inglismaa, varsti ka Prantsusmaa ja Itaalia. Rahulikku aega oma riigi ülesehitamiseks oli siiski vaid paar nädalat. Juba novembri lõpus algas Vabadussõda, kus Eesti Vabariik kaitses oma iseseisvust Nõukogude Venemaa rünnaku vastu.
Asustati Eesti Kaitseliit, mille eesotsas olid E. Põdder ja J. Pitka. 27. novembril 1918 võttis Eesti Vabariik vastu otsuse võidelda oma iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa kallaletungi korral. 2. Välispoliitika Esimese maailmasõja kestel kuulus Eesti territoorium Tsaari-Venemaa koosseisu. See tähendas seda, et Eesti riigil kui sellisel puudus otsene välispoliitika. Saksa okupatsioonikuudel jäi iseseisva Eesti järjepidevust kehtestama Eesti välisdelegatsioon, kes nägi vaeva, et saada oma maa isesesvusele ka lääneriikide toetust. Venemaa Keisririigi liitlasmaa Prantsmaa valitsuse palvel saadeti 1916-1917 saadeti Prantsusmaale Vene korpus, mille koosseisus oli 44 500 meest. Eestlasi võitles Vene korpuses ja leegionis kokku 500 ringis, neist üle poole langesid. Kui Prantsusmaa mais 1918 andis Eesti Vabariigi iseseisvumisele de facto tunnustuse, viidi 300-meheliseks kasvanud üksus juunis Bordeauxsse ja tunnistati Eesti kompaniiks.
oskuslikult ära. Tekkis soodne moment omariikluse saavutamiseks, 1918. aasta 18. veebruaril algas sakslaste pealetung ning venelased olid taganemas. Iseseisvusmanifesti ametlik väljakuulutamine toimus 24. veebruaril Tallinnas. See kuupäev on ühtlasi ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise päev. Juba 25. veebruari keskpäevaks olid Saksa väed tunginud Tallinna ning algas Saksa okupatsioon. Okupatsioonikuudel kehastas Eesti järjepidevust välisdelegatsioon, kes nägi vaeva, et saada Eesti iseseisvusele lääneriikide toetust. Novembrirevolutsiooni tulemusena sõlmis Saksamaa Antandiga 11. novembril Compiegne'i vaherahu. Saksmaa pidi enda poolt okupeeritud alad vabastama. 13. novembril anti Eesti valitsuse esindajaile üle võim Põhja- Eestis. Lõplik võimu võimu üleandmise leping tehti Saksa peavoliniku August Winnigi ja Eesti Ajutise Valitsuse volinike vahel Riias 19. novembril. Selle lepinguga tunnustas Saksamaa de facto Eesti valitsust
Majandusreformid algasid pankade natsionaliseerimisega, seejärel riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid; asutati ette valmistama elamute ülevõtmisi. Enamlaste poliitika tekitas rahva seas järjest suuremat rahulolematust ning nende toetajaskond hakkas vähenema. (Laur 1997: 41, 42) Sama aasta jaanuaris astuti esimesed reaalsed sammud Eesti iseseisvaks kuulutamise poole- loodi kontakte välisriikide saatkondadega Petrogradis ja moodustati välisdelegatsioon. Ka baltisakslased olid aktiviseernunud ning enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra, algas mõisnike arreteerimine ja väljasaatmine. Samal ajal algas Saksa armee üldpealetung. Vene sõjavägi oli lakanud olemast, Punaarmee oli aga liialt nõrk, et sakslastele vastupanu osutada. (Laur 1997: 42) 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts juhina, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. Samuti koostati Iseseisvusmanifest,
Võim Eestis läks Saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse. -Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Enamik tööstusettevõtted lõpetasid tegevuse, kasvas tööpuudud, langes elatustase ja hinnad tõusid. - Kultuurieesmärgiks kuulutati põlisasukate saksastamine. -Asjaajamiskeeleks sai saksa keel. -Võimult kõrvaldatud Ajutine Valitsus kutsus üles avaldama okupantidele passiivset vastupanu. -Välisdelegatsioon oli teinud oma tööd- saadi De facto tunnustamine Suurbritannia ja Prantusmaa valitsuse poolt. Baltisakslased püüdsid luua Saksamaaga tihedalt liitunud, kuid vormiliselt iseseisvat Balti Hertsogriiki. Hertsogriigi loomine venis, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele alati poolehoiuga. - 1918. aasta novembris kukutati keiser ning võimule pääses sotsialistlik valitsus. - 11. nov 1918. kirjutati alla Compiégne'i vahetahule. 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku
Päts saadeti Ida-Preisimaale vangi. Venemaale põgenes ka Laidoner. Keeleks sai saksa keel, mõisad ja muu omand tagastati omanikele, põllumajandussaadusi saadeti Saksamaale, tehased soikusid, tööpuudus suurenes, linnad olid näljas. Rüütelkonnad arendasid tegevust ühinemiseks Saksamaaga kutsuti kokku maakogud, seejärel Eesti- ja Liivimaa ning Riia maanõukogu (see otsustas luua Balti hertsogiriigi personaalunioonis Saksamaaga- ametisse pandi valitsus ja sõjajõude formeeriti). Välisdelegatsioon sai aga iseseisvusele toetust Suurbritanniast ja Prantsusmaalt. 1918 vajusid Keskriigid kokku ja Saksa liitlased alistusid. Nov. puhkes Saksas revolutsioon, kuulutati välja vabariik 11.nov. sõlmiti Antantiga Compiegne'i vaherahu, alustas uuesti tegevust Eesti Ajutine Valitsus (PA oli aga samal ajal alustanud pealtungi läände). 21.nov. võim sakslastelt üle võetud. Vabadussõda : Maa oli laostatud, riigiaparaati, sõjaväge, relva- ja moonavarusid polnud.
sõnadega. ,,keelan-käsen, poon ja lasen" · K. Päts saadeti Ida-Preisimaale vangilaagrisse, J.Laidoner lahkus Venemaale · Ametlikuks keeleks sai taas saksa keel. Saksakeelne õpetus viidi sisse koolidesse · Algas põllumajandussaaduste ulatuslik väljavedu Saksamaale, mille tagajärjel 1)seiskus enamik tööstusettevõtetest,2) kasvas tööpuudus, 3)langes elatustase, 4)tõusid hinnad. · Eesti välisdelegatsioon suutis saavutada Eesti iseseisvusele Suurbritannia ja Prantsusmaa de facto tunnustuse. · Baltisakslased üritasid samal ajal luua siinmail Saksamaaga tihedalt liitunud, kuid vormiliselt iseseisvat Balti hertsogiriiki, kuid selle loomine takerdus, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele poolehoiuga. Takistuseks oli ka Bresti rahuleping, mille kohaselt Eesti ja Liivimaa kuulusid endiselt Venemaale · 11
Meil, võrreldes Saksamaa või NSVL diktatuur mitte nii hull. Eestis ei olnud koonduslaagreid (Lätis oli koonduslaager-sotsid põhilised) EESTI VÄLISPOLIITIKA 1917–1940 PEAEESMÄRK OLI ISESEISVUSE SÄILITAMINE ja see ebaõnnestud (1940 –anastamine) I periood 1917–1920: tunnustuse hankimine välisabi taotlemine (Vabadussõja ajal) 1917 – Asutava Kogu saadikute kontaktid välisriikide esindajatega Peterburis I 1918 – esimene välisdelegatsioon: Jaan Tõnisson – Skandinaavia (Kopenhaagen) Ants Piip – Suurbritannia Kaarel-Robert Pusta – Prantsusmaa Ferdinand Kull – USA (ei võetud vastu) Karl Menning, Mihkel Martna – keskriigid (ei võetud vastu) Eduard Virgo – Soome, Itaalia Julius Seljamaa – Petrograd V 1918 – Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Maapäevale II 1919 – teine välisdelegatsioon (Jaan Poska Pariisi rahukonverentsil) Rahu sõlmimine Venemaaga
iseseisvuse kava brosüüris "Eesti Töövabariik", autoriks Gustav Suits. Samal ajal andis Hans Kruus Nõukogude valitsuse rahvusasjade rahvakomissarile Jossif Stalinile Petrogradis üle memorandumi Eesti iseseisvusest ja Eesti Töövabariigi loomise kavast. Stalin pidas arutelu vääriliseks üksnes nõukogude vabariigi väljakuulutamist Eestis, kuid ütles, et sellega pole kiiret. Sammud iseseisvumise suunas: kontaktid Vene erakondade ja välissaatkondadega, välisdelegatsioon: 1) Kõnelused Vene erakondade esindajatega. 2) Kohtumised Briti, Prantsuse ja USA saatkondades- Viibimine Peterburgis põhiline eesmärk suhelda saatkondadega. USA saatkond oli tõrjuv Eestimaa suhtes, sest enesemääramisõigus ei kehtinud kõigi kohta (Ei pooldanud lahutamist Venemaalt), nad olid Eesti iseseisvumise vastu. Briti ja Prantsuse saatkond oli sõbralikum ning kuulasid ära, lubasid informeerida oma riigivalitsust. 25
4 16. Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus. RK ühendused: regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat ühendust) RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega Eesmärk viia ellu Eesti välispoliitilised eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 17. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). enne kohustuste täitma asumist annab ametivande RK liige on sõltumatu täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma südametunnistusega
12. Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus. RK ühendused: regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat) 2 RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk viia ellu Eesti VP eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal. Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 13. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). Enne kohustuste täitma asumist annab ametivande. RK liige on sõltumatu, täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma südametunnistusega. Ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest, ei saa
saksastamist kardeti väga teati, et nende efektiivsus oma tegevustes on suurem kui venelastel venestamise puhul ei viidud asja lõpuni, aga sakslased on rangemad Saksa keel ametiasutustesse Tartu ülikooli avamine saksakeelse ülikoolina õpilased protestivad selle vastu Landesuniversität Oluline kaotus on Vilmsi surm Soomes läheb Eesti riigile toetust otsima, aga Soomes kodusõda ning saab seal surma Eesti välisdelegatsioon jätkab tööd Baltisakslaste eesmärgiks on Balti hertsogiriik Saksa riigi koosseisus hertsogiriigi plaan ei teostu Juunis 1918 saadetakse vangilaagrisse Päts Relvarahu järel antakse võim üle eestlastele Vabadussõja algus 1918 aasta nov pole enamlaste võimu all kogu Venemaa Sakslased ei soostu andma relvastust ega aita kaitsta Punaarmee vastu Ajutine Valitsus hakka 11.11.1918 taas tegutsema 19.11 antakse kogu võim Ajutisele Valitsusele üle
eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, ametlikuks asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud - peaminister Konstantin Päts, Päästekomitee liige Konstantin Konik, Maanõukogu esimees Otto Strandman jt - vangistati; välismaale teel olnud peaministri asetäitja Jüri Vilms lasti Helsingis maha. Okupatsioonivõimude omavoli tekitas küll viha, kuid otsest vastupanu polnud võimalik relvastatud sakslastele osutada. Seevastu tegutses tulemuslikult välisdelegatsioon: Eesti Vabariigi iseseisvust de facto tunnustasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. Uus valitsus kirjutas 11. novembril 1918 alla Compiegne'i vaherahule. Esimese maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis. Rahutu oli novembri algus ka Tallinnas, kus puhkesid toitlusrahutused ning nõuti
ettevalmistusi relvastatud võimu haaramiseks. Selleks organiseeriti punakaardi salku ja loodeti kasutada ka demoraliseerunud väeosi. Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. Maapäeva 25. augusti koosolekul leidis j. Tõnisson, et kuna Saksa okupatsioonioht on muutumas reaalsuseks ning venelastelt ei ole abi loota, siis tuleb viia Eesti küsimus maailma poliitika areenime. Peeti vajalikuks saata Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon, mis tutvustaks sealsetele poliitikutele Eesti probleeme ja selgitaks välja nende suhtumise Eesti tulevikku. Kuu aega hiljem otsustas Maapäev korraldada lähiajal valimised Eesti Asutavasse kogusse, mis määras kindlaks Eesti tulevase riikliku staatuse. (T. Tannberg, A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu. Tallinn: Avita 2001, lk 197-198) 13 Iseseisvumine
Postimehe peatoimetaja (kuni 1935), Rahvusliku liikumise mõõduka suuna juht, venestamise ja saksastamise vastu, Nn aatemees, 1898-1918 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees, ühistegevuse propageerimine, 1905 asutas ERE (eestlastele võrdsete õiguste nõudmine, mõõdukas suund), 1906 valiti I Riigiduumasse, I maailmasõjas sõjapõgenike abistamine, rahupoliitika eestvedaja, oluline roll Eesti iseseisvumisel! (välisdelegatsioon) Konstantin Päts (1874-1956), sünd. Pärnumaal, õigeusklik perekond, Riia Vaimulik Seminar, TÜ õigusteaduskond, teenistus tsaariarmees (lipnik), al. 1900 jurist Tallinnas (Poska juures), 19011905 ajalehe Teataja toimetaja, Nn majandusmees - sihiks majandusliku olukorra parandamine, 1905 sai Tallinna linnapea abiks, pärast 1905. A. rev. paguluses, 1909- 1910 vangis, 1910 naases Eesti poliitilisse ellu, aktiivne roll Eesti iseseisvumisel
jaanuar. 7-13 jaanuar võeti vastu resolutsioon, et tuleb kuulutada iseseisvaks vabariigiks. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Iseseisva Eesti loosungi tõid avalikuse ette esimesena 1917 septembris Tööerakond. Esseerid tulid 2. jaanuar 1918 välja Eesti Töövabariigi ideega, mis pidanuks kindlustama töörahva võimu jätkumise. Enamlased lükkasid kava tagasi ja viskasid esseerid valitsusest välja. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Kui hõivati saared, siis leiti, et tegu on rahvusvahelise probleemiga. Sakala unistas iseseisvusest ja välisriikide tunnustusest. 1917. aasta lõpul otsisid eesti poliitikud kontakte mõjukate ülevenemaaliste parteide liidritega, et tutvustada neile Eesti iseseisvumise plaani. Kohe pärast Soome iseseisvumist siirdus Tõnisson Helsingisse ning sealt 1918. aasta jaanuaris edasi Stokholmi, kontakteerudes Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide saatkondadega, et taotleda neilt
pigem okupeerituna kui iseseisva riikidena. Külastasid Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa saatkondi - tutvustasid Eestis toimuvat olukorda. Kõige tagasihoidlikumad olid ameeriklased. Seevastu Pr ja Ingl suhtus eestlaste taotlustesse heatahtlikult, lubasid informeerida ka oma valitsusi - SB valitsus lubas tulevikus tunnistada iseseisvat Eesti vabriigi de facto. Juba 18. jaanuaril loodi Maanõukogu vanemate otsusega Eesti välisdelegatsioon, kes pidi saavutama lääneriikidelt de facto tunnustus. Sinna kuulus Jaan Tõnisson, Mihkel Martna, Karl Menning (Vanemuise teatri direktor), Ants Piip (Pterburi ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent), ajakirjanikud Eduard Virgo ja Karl Robert Gustav. Neile anti kaasa Maapäeva vanematekogu memorandium - selgitatud, miks omariiklust on vaja. Senisest enam oli selles rõhutatud, et Eesti peab jääma käimasolevas I MS erapooletuks. Välisdelegatsiooni liikmed asusid 19
Jaroslavli linnas loodi Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati ligi 300 22. veebruar eestlasest kultuuritegelast. 25. Punaarmee Eesti laskurdiviisid ühendati 8. Eesti laskurkorpuseks. september 1943 Mobilisatsioon 1919–24 sündinuile (anti valida tööteenistuse, sõjatööstuse ja Eesti aasta algus leegioni vahel). 6. jaanuar Stockholmis oli koos Eesti välisdelegatsioon. Lisamobilisatsioon (1925. a sündinuile); algas eestlaste põgenemine mobilisatsiooni oktoober eest Soome. Soomes moodustati seal olnud ja sinna põgenenud eestlastest 200. jalaväerügement detsember (JR 200; nn soomepoisid). 1944 30. jaanuar Üldmobilisatsioon 1904–23 sündinuile. 2. veebruar Punavägi jõudis Narva jõeni. 6.–8. märts Nõukogude lennuväe pommirünnakud Narvale; ajaloolise kesklinna hävitamine.
3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u. Iseseisvat välispoliitikat ei teostatud liidu vabariikides. Hans Kruus on oluline figuur Nõukogude teaduskorralduse ülesehitaja. Kõige tähtsaim isik sõjajärgses ENSV. Eesti NSV teadusakadeemia president 1947. Nõukogude teaduskorralduse keskuseks on erinevad eriala instituudid (teadusakadeemia keskne). Tõsiste asjadega tegeles teadusakadeemia. Ülikoolidel ja kõrgkoolides oli ülesanne anda algteadmised ja ettevalmistada inimesed teadusakadeemiasse
annaabi.ee 
