41 42 ELJ II eksamiküsimused ja vastused 1. Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ühtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hõõrdejõud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust: 1) vaba vurr püüab säilitada muutumatuna oma peatelje suunda liikumatu taustsüsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele. 2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele. Seda vaba vurri omadust nimetatakse pretsessiooniks. 3) Lühiajaline välisjõu mõju –näiteks löök- peateljele ei muuda tema suunda, küll aga põhjustab tema kiire võnkumise tasakaaluasendi ümber. Neid võnkumisi nimetatakse nutatsiooniks.
kiirusest: vL=kemjv, kus k on võrdustegur. Vurrkompassi teooria Vurriteooria Vurr ja tema omadused Üldiselt võib nimetada vurriks suvalise kujuga tahket keha, mis pöörleb mingi liikumatu punkti ümber, mida nimetatakse riputuspunktiks. joon 1 Vurriteoorias nimetatakse vurriks sümmeetrilist rasket ketast, mis pöörleb suure kiirusega oma sümmeetriatelje ümber ja omab riputust, mis võimaldab tal vabalt liikuda ümber iga telje ja muuta ruumis oma suunda. Kui vurri riputuspunkt langeb kokku tema raskuskeskmega, nimetatakse teda astaatiliseks ehk tasakaalustatuks. Vurri riputuspunkt on ainuke punkt, mis jääb liikumatuks vurri pöörlemisel ükskõik millise telje ümber. Telge, mille ümber vurr pöörleb nimetatakse peateljeks. Vurri riputuseks kasutatakse mitmesuguseid mooduseid. Kõige lihtsama riputuse puhul pöörleb rootor nõelal, mis toetub tugilaagrile. Joon 2
ja elu, nagu meie seda tunneme, oleks võimatu. Vaba hapniku olemasolu on üsna tähelepanuväärne keemilisest vaatepunktist. Hapnik on väga reageeriv gaas ja "normaalsete" tingimuste korral ühineb kiiresti teiste elementidega. Maa atmosfääris olev hapnik tekib ja säilib bioloogiliste protsesside tõttu. Ilma taimedeta poleks Maal mingit vaba hapnikku. Maa pöörlemine Maa pöörleb ning tänu sellele tekivad öö ja päev. Mis sunnib üldse Maad pöörlema ja kas see vurri moodi pöörlemine ka ükskord võib lakata? Miks planeedid hakkasid pöörlema? Kui jälgime vannis vee äravoolu, näeme tekkivat keerist. Maa külgetõmbejõud tõmbab kõiki veeosakesi allapoole, aga kõik korraga august läbi ei mahu. Tekib pöörlemine. Samamoodi võis tekkida pöörlemine kosmoses, kui palju osakesi raskusjõu mõjul üksteise külge tõmbuma hakkas, mis juhtus siis kui moodustus Päikesesüsteem. Praegu on teadlased seisukohal, et Maa ja teised
com Pakkumise saaja: OÜ Mesilane Registrikood: 12345678 Aadress: Rukkilille talu, Õnne vald Kontaktandmed: Karu Kati, mob 55xxxxxx ja e-posti aadress [email protected] Teenuse sisu: Hinnapakkumus meevurrile: Meevurr on 4-raamiline, pööratavad kassetid, kõik roostevaba, rihmajamiga, kuullaagritel, elektrimootor reduktoriga 182 p/min; 0,11 kw; 380 v. Rihmajam ja elektrimootor asuvad meevurri all. Jalgade kõrgus 40 cm, vurri läbimõõt 70 cm. Teenuse eelarve ja maksumus: Kulu ühik kogus hind summa km kokku Meevurr tk 1 536,86 536,86 107,37 644,23 Kokku tk 1 536,86 536,86 107,37 644,23 Teenuse hind kokku: 644,23 eurot Käibemaks: 107,37 eurot Summa käibemaksuta: 536,86 eurot Kaup on uus. Pakkumise kuupäev 15. jaanuar 2013 Pakkumine kehtib kuni 15. mai 2013
Liisusalmid koos liigutustega Lahti-kinni Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), käsi on mul kaks(tõstavad ükshaaval parema ja vasaku käe üles). Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), tee üks väike plaks(teevad kolm plaksu). Keeruta neid, keeruta neid, keeruta neid nii(teevad kätega vurri terve rea vältel). Lehvita neid, lehvita neid, lehvita neid nii(lehvitavad kahe käega terve rea vältel). Allikas: http://www.beebiweb.ee/?id=1342 Linnuke Lendab väike linnuke(liigutavad käsi külgede peal üles-alla) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Süüa otsib endale(liigutavad nimetissõrme ja pöialt kokku-lahti) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi) Laskub ruttu oksale(kükitavad maha) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi).
juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk, liulaud vms
See on midagi vahemiku taolist isikutevahelise kogemusel põhinev tõepärane menetlus (talitusviis) Mida või keda püüti ennustada? Ennustada püüti eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust Ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi Ennustati ilmastiku ja loodusnähtuste järgi, lindude ja loomade käitumise järgi, erinevate organite järgi Ennustamise meetodid Belomantia (ennustamine noolte lennu järgi) Güromantia (vurri abil ennustamine) Kristallomantia (kristall- või klaaskuuli pealt ennustamine) Litomantia (ennustamine kalliskivide järgi) Rabdomantia (ennustamine visatud kepi järgi) Tasseomantia (ka "tasseograafia", teelehtede või kohvipuru abil ennustamine, "kohvipaksu pealt vaatamine") Maagia Maagia on uskumuste ja praktika kogum, milles suhtestatakse ennast üleloomulike jõudude, surnute vaimude või salajaste loodusjõududega. Maagia viisid
Mari murakas Vastlapäev Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka ja roomakatoliiklikes maades. Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn) Sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha. Keelud Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla. Toidud Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder enamasti tangupuder. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube
kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Kuupäevad Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast
Õhtusöögiks pannkoogid , Peoks vastlakuklid. Tulevase ennustamine seajalakontide koerale valida andmisega on kogu maal tuntud ennustusviis.Seda võeti ette nii kodus kui ka simmaniõhtulteiste noorte seas.Juhtus sedagi ,et ennustus täide läks.Tavaliselt valmistati seajala suuremast kondist pärast sööki vurr. Seda nimetati ka vurrluu,uuriluu,(Lõuna-Eesti),hunn,vunk, (Võrumaal),vurrkont,virrkont,luur,võrr,uristi,kuudinui,tondimats.Vurri tehti ka lamba või veise sääreluust ning ühe või kahe auguga. Vurri valmistamine oli pereisa ja suuremate poiste ettevõtmine. Sel päeval kehtisid mitmesugused töökeelud : ei tohtinud võrku kududa, kedrata(see pidi panema lammaste pead ringi käima),nõeluda,õmmelda,tuba pühkida jm. Võis punuda suka ja pastla paelu ning oli soovitav kammida ja lõigata juukseid. Liulaskmine on läbi aegade püsinud populaarsena . Pikk liug om hea õnne näitaja.Kel
Mee koostis: 40-70% Sahhariidid Kuni 10% polüsahhariide Kuni 20% vesi Fermendid- teevad mee tervislikuks Mineraalained Vitamiinid- C,B Eeterlikud õlid- annavad meele lõhna Valkained annavad värvi Mee sordid: LOODUSLIK Õiemesi- üheliigiline ja mitmeliigiline Lehemesi- saadakse taimede lehtedest ja vartelt, madal kvaliteet, vähem magus, ei ole aroomi, ei kristalliseeru Korjamine- maa-ala,aas,stepp,mets. Kättesaamisviisi järgi- kärje, vurri, nõrgunud, pressitud. KUNSTLIK Mesilastele suhkrusiirup:söötmisel saadud mesi. Koosneb rafineeritud suhkrust, aroomiainetest, värvainetest, meeessentsist. Saunamesi- kasutatakse saunas kehakoorija või niisutajana; toidab nahka. Meepulber- kasutatakse kondiitri- ja pagaritööstuses. Vedel- Mida rohkem glükoosi, seda paksem on mesi ning mida rohkem fruktoosi, seda vedelam mesi. Kristalliseerunud- 3 kuu jooksul kristalliseerumine, ei mõjuta mee
võrdub varsti tema pikkus pikkusega ja nüüd on tegemist keskmiselt arenenud rünkpilvega, mida nim Cumulus mediocris. 2.Rünksajupilved(Cumulonimbus) on võimsad, tugevasti vertikaalsuunas arenenud pilved. Sageli on need pilved lillaka või roosa varjundiga annavad väga tugevaid sademeid hoovihmana, hooglörtsina, hooglumena, kui ka lumekruupe, jääkruupe, rahet. Tihti kaasneb rünksajupilvedega äike, võib esineda tromb 23. Maa pöörlemine sarnaneb vurri liikumisega. Kui anname vurrile hoo, pöörleb see mõnda aega ümber oma telje. Ent vurr ei pöörle väga kaua, sest teda takistavad õhk ja hõõrdumine vast maapinda. Kui viiksime vurri satelliidiga kosmosesse, kus ei takista õhk, ega maa külgetõmbe jõud, pöörleks see seni, kuni satuks mõne teise kosmilise objekti lähedusse, mis seda külge tõmbaks. Üks Maa jätkuva pöörlemise põhjuseks ongi Päikese külgetõmbe jõu mõju
orgaaniliste jäänuste lagunedes. Õhuniiskuse karakteristikud Veeauru rõhk- rõhk, mille tekitab õhus olev veeaur(e); absoluutne niiskus- veeauru kogus grammides 1m³ niiske õhu kohta(a);suhteline niiskus- õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas olla võiva maksimaalse veeauru koguse suhe protsentides(r);kastepunkt- temperatuur, mille juures õhus olev niiskus muutub küllastatuks(t) Maa pöörlemine sarnaneb vurri liikumisega. Üks Maa jätkuva pöörlemise põhjus on Päikese külgetõmbejõu mõju. P tõmbab Maa tema poole pööratud külge mõnevõrra tugevamini, kui "tagumist" külge. Et Maa telg on külgetõmbejõu suhtes viltu, Maa ise aga lapik, tekib jõu paar, mis püüab telge "õigeks" pöörata samamoodi nagu vurri liikumisel. Maa pöörlemist mõjutab ka Kuu. Kui pöörlev keha pole täiesti jäik, hakkavad talle mõjuma ka loodelised jõud. Maal on loodelistest nähtustest
Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal. Päikesesüsteem Mis mõjutab Maa pöörlemist? Üks Maa jätkuva pöörlemise põhjustest on Päikese külgetõmbejõu mõju. Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge mõnevõrra tugevamini, kui "tagumist" külge. Et Maa telg on tõmbejõu suhtes "viltu" (mitte risti), Maa ise aga lapik, tekib jõupaar, mis püüab telge "õigeks" pöörata samamoodi nagu vurri liikumisel. Maa pöörlemist mõjutab ka Kuu. Kui pöörlev keha ei ole täiesti jäik, hakkavad talle mõjuma ka loodelised jõud. Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusu- ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega. Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean mingi tasakaalulise, Kuu suunas välja venitatud kuju. Ringliikumine Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ringliikumise näideteks on (ligikaudselt) planeetide
lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk, liulaud vms
Maal on loodelisteks nähtusteks tõus ja mõõn, mis on põhjustatud kuu gravitatsioonilisest mõjust. 36. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Tänu loodelistele jõududele Maa pöörlemine aeglustub ja seetõttu Kuu kaugus mast suureneb. 37.Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Pretsessioon on pöörlemistelje asendi muutumine ajas. Põhjuseks on see, et Päikese poole pööratud kluge tõmbab Päike rohkem kui tagumist ja tekib vurri efekt. 38.Millest tekkisid planeedid? Päike tekkis gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmust ja gaasipilvest. Päikese pöörlemise käigus viskus osa ainest eemale ja sellest tekkisidki planeedid. 39.Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Planeetide tekkimisel raskemad osakesed jäid tugevama tõmbejõu tõttu päikese lähedelae ja nendest tekkisid Maa tüüpi planeedid. Ning kergemad osakesed said lennata kaugemale ja nenedest moodustusid hiidplaneedid. 40.Mis on Oorti pilv?
algust; · sealt lugeda seitse nädalat tagasi; · Sealt omakorda kaks päeva edasi, sest vastlapäev on alati teisipäeval. Vastlapäev on algselt seotud kirikliku sündmusega, millega algas paast ehk lihasöömiskeeld. Seetõttu söödi vastlapäeval viimast korda sealiha. Kuna aga liha oli uba otsa lõppemas, keedeti seajalgu, juurde anti herne- või oasuppi. Seajala kontidest tehti vurri. Kontide järgi püüti ka ennustada: kelle kondi koer esimesena suhu haarab, saab kõige enne mehele. Kõige armastatum komme oli liulaskmine- mida pikem liug, seda pikemad kasvavad suvel linataimed. LIHAVÕTTED EHK KEVADPÜHAD Ka ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad. Märgib Kristuse ülestõusmispüha, millega lõpeb pikk paast (võib jälle liha süüa). Lihavõtted lõpevad rõõmsa pühapäevaga, milleks on esimene täiskuujärgne pühapäev pärast
Tulemuseks oli, et 66% katseisikutest olid nõud andma surmavaid elektrilöögi koguseid ainult sellepärast, et atoriteetlik ülevaataja neid käskis. Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti klõps, vurr reakttsioon, mille käigus nõustutakse kõigega ,,mida tark mees ülteb". Seriaalis ,,The Real Hustle" kasutatakes thithi ära sotsiaalse nõusoleku printsiipi, kus inimesed täidavad petise käske, kuna ta käitub nagu autoriteetne isik või kannab vastavadi riideid. Autoriteetsuse klõps, vurri aktiveerimise kolm tunnusmärki on: tiitel, olukorrale vajaminev vormiriietus ja lisadetailid( nimesilt, auto, ehted ). Huvitav fakt Inimesed tajuvad antud juhul autoriteetseid isikuid pikemana, kui nad tegelikult on. Inimesed tajuvad suurema väärtusega inimesi/sotsiaals sttatusega inimesi/esemeid füüsiliselt suuremana kui nad tegelikult on. Autoriteetsuse printsiibi kaitseks, tuleb endale esitada küsimus: ,,Kas see autoriteet on tõesti eksprt" ja oma tiitlit väärt
elektrilöögi koguseid ainult sellepärast, et atoriteetlik ülevaataja neid käskis. Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti klõps, vurr reakttsioon, mille käigus nõustutakse kõigega „mida tark mees ülteb”. Seriaalis „The Real Hustle” kasutatakes thithi ära sotsiaalse nõusoleku printsiipi, kus inimesed täidavad petise käske, kuna ta käitub nagu autoriteetne isik või kannab vastavadi riideid. Autoriteetsuse klõps, vurri aktiveerimise kolm tunnusmärki on: tiitel, olukorrale vajaminev vormiriietus ja lisadetailid( nimesilt, auto, ehted ). Huvitav fakt – Inimesed tajuvad antud juhul autoriteetseid isikuid pikemana, kui nad tegelikult on. Inimesed tajuvad suurema väärtusega inimesi/sotsiaals sttatusega inimesi/esemeid füüsiliselt suuremana kui nad tegelikult on. Autoriteetsuse printsiibi kaitseks, tuleb endale esitada küsimus: „Kas see autoriteet on tõesti eksprt” ja oma tiitlit väärt
Kui nöör lahti lasta, siis lendab pall puutuja suunas minema. Katse veepange keerutamisega vertikaaltasandis. Miks vesi pangest välja ei tule? Katsed nööri otsas rippuva LP-ga. Kinnitame vana LP heliplaadi tsentrisse plastiliiniga niidi. Laseme plaadi niidi otsas rippu ja võngutame seda. Plaat loperdab niid otsas. Kordame katset, aga selle vahega, et enne paneme teise käega plaadi pöörlema. Nüüd säilitab plaat oma asendi. Katse vurriga. Paneme vurri pöörlema ja laseme küljelt sõrmega nipsu vastu vurri telge. Vurr säilitab oma pöörlemistelje asendi ka pärast seda. Põhjus peitub selles, et vurri osakesed liiguvad kindlates tasandites. Kui püüda telge kallutada, siis see tähendab osakeste kiiruse muutmist, täpsemalt kiiruse suuna muutmist. Aga igasugust kiiruse muutust takistab inerts. Katsed kaldpinnal veerevate kehadega näitavad, et mida kaugemal pöörlemisteljest asub
10 Kas muna on värske? Munade värskust kontrollitakse järgnevalt: lasta muna aeglaselt külma soolvette (10%- line). Värske muna vajub liikumatult põhja, poolvärske ajab aga tömbi otsa üles, riknenud muna ujub pinnale. Munade kvaliteeti võib kontrollida, vaadates neid vastu valgust. Riknenud munal on tumedad laigud. Munade keetmine Et teada saada, kas muna on toores või keedetud, püüdke seda nagu vurri keerlema panna. Keedetud muna hakkab keerlema, toores aga jääb pärast viit või kuut tiiru seisma. Enne keetmist tuleb muna leige veega pesta ja siis keevasse vette asetada. Munad peavad veega täiesti kaetud olema. Otse külmkapist võetud mune mitte keema panna, sest need võivad kergesti puruneda. Mida värskemaid mune keeta, seda raskem on neilt koort eemaldada. Munade keetmisel ei purune koor, kui keeduvette lisada veidi soola või pisut äädikat. [7;26.03.2008]
rahvatantse paremini saata kui torupilliga. Viiulit mängitakse poognaga. Vibukujulised ühe keelega pillid on arhailine põispill ja uuema aja jauram (ka umba) resonaatoriks vastavalt põis või kilukarp. Jauramit kasutati vastu põrandat lüües ka lihtsalt rütmipillina. 2.2. Põispillid Õhkpillid (puhk- ja lõõtspillid ehk aerofonid) Õhkpillides tekitavad heli vibreeriv õhusammas. Nii tekitab keerutamisel vilistavat häält nööri külge seotud lauake - vurri- ehk suristuspuu. Algelisteks puhkpillideks olid sõrmede, huulte või raami vahele paigutatud õhukesed taimeosad, mille servale puhudes tekib hääl: sellised olid lehe-, heina- ja tohupillid. Sageli jäljendati nendega linnulaulu, nt pihkude vahele tõmmatud rohukõrt nimetati kukepilliks. Päris puhkpillide hulka kuuluvad torukujulised pillid. Õõnsatest taimeosadest nt putkest, roost ja pajukoorest valmistati vilesid. Meloodiat sai mängida juba sõrmeavadega (enamasti 3-6 ava)
*Tähistaeva katkematus, liikumine *Päikese, Kuu ja planeetide liikumine ehk siis taevakehade liikumine Milleks on tähtkujusid vaja? Tähtkujusid on vaja, et hõlpsalt saaks jälgida Kuu ja Planeetide liikumist. Millisteks komponentideks jagatakse maa liikumine? *Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil *Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66*33' nurga all oleva telje *Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Vurri liikumise teooriast aga teame, et ümberkukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetatakse pretsessiooniks. Maa telg teeb nt ühe täistiiru 25725 aastaga. Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. Selgita päikese- ja tähetööpäeva erinevust.
elektrilöögi koguseid ainult sellepärast, et atoriteetlik ülevaataja neid käskis. Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti klõps, vurr reakttsioon, mille käigus nõustutakse kõigega ,,mida tark mees ülteb". Seriaalis ,,The Real Hustle" kasutatakes thithi ära sotsiaalse nõusoleku printsiipi, kus inimesed täidavad petise käske, kuna ta käitub nagu autoriteetne isik või kannab vastavadi riideid. Autoriteetsuse klõps, vurri aktiveerimise kolm tunnusmärki on: tiitel, olukorrale vajaminev vormiriietus ja lisadetailid( nimesilt, auto, ehted ). Huvitav fakt Inimesed tajuvad antud juhul autoriteetseid isikuid pikemana, kui nad tegelikult on. Inimesed tajuvad suurema väärtusega inimesi/sotsiaals staatusega inimesi/esemeid füüsiliselt suuremana kui nad tegelikult on. Autoriteetsuse printsiibi kaitseks, tuleb endale esitada küsimus: ,,Kas see autoriteet on tõesti eksprt" ja oma tiitlit väärt
jne. Kui taevakehade suurusjärgud muutuvad aritmeetilises progressioonis, siis nende suhteline heledus muutub geomeetrilises progressioonis. Nagu tabelist näha, on Veenus planeetidest kõige heledam. Tabelis on toodud planeetide keskmised suurusjärgud, tegelikult muutuvad nad päris suurtes piirides, sest planeetidevahelised kaugused muutuvad pidevalt. Päikese näiv aastaringne liikumine. Ekliptika. Maad pöörleva kehana võib käsitleda kui suurt vurri maailmaruumis. Vaba vurr teatavasti säilitab oma telje kindla asendi ruumis. Maa telje ja orbiiditasandi vaheline nurk on umbes 66°33. Sellest tulenevalt liigub Päike oma näiva aastaringse liikumise käigus mööda ringi, mille lõikumistasand taevasfääriga on ekvaatoritasandi suhtes 23°27 nurga all. Seda Päikese aastaringse liikumise ringi nimetatakse ekliptikaks (kr. ekleiptike). Nii teeb Päike aasta jooksul täisringi mööda ekliptikat,
Loodete tekel Maal seostatakse Kuu külgetõmbega. 39. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean mingi tasakaalulise, Kuu suunas väljavenitatud kuju. Pöörlemise tõttu ei jää aga maapealne „venitus“ maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävad mandrid-saared. 40. Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Vurri liikumise teooriast aga teame, et ümberkukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetatakse pretsessiooniks. Maa telg teeb nt ühe täistiiru 25725 aastaga) 41. Millal tekkisid planeedid? 42. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? 1. Maa rühma planeedid tekivad Päikest ümbritseva gaasitolmuketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast 2
(Allikad 4, 5, 8, 10) Mõnevõrra muutlikum on planeetide pöörlemine. Siin on tegu kahe mehaanikas hästi uuritud nähtuse - pretsessiooni ja loodeliste jõududega. Mõlema põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel: Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge mõnevõrra tugevamini, kui "tagumist" külge. Et Maa telg on tõmbejõu suhtes "viltu" (mitte risti), Maa ise aga lapik, tekib jõupaar, mis püüab telge "õigeks" pöörata. Vurri liikumise teooriast aga teame, et ümber kukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali) ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetataksegi pretsessiooniks, Maa telg teeb näiteks ühe täistiiru 26 000 aastaga. (Allikad 4, 5, 8, 10) Loodelised jõud tulevad mängu siis, kui pöörlev keha ei ole täiesti jäik. Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusu- ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu
Geoidi kuju sõltub peamiselt Maa siseehitusest. 25. Maa pöörlemistelje suuna muutused (pretsessioon ja nutatsioon). Nutatsioon pöörlemistelje pretsessiooni perioodiline häiritus Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Ka Maa pöörlemistelje suund muutub. Maa pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi 26 000 aastaga. Kui oled kunagi keerutanud näiteks vurri, siis selle keerleva tipu "laperdamine" on täpselt sama asi, mis pretsessioon. Kuna Maa pöörlemistelje suund muutub, muutuvad ka taevapooluste asukohad. Maa pretsessiooni põhjused on üsna keerulised. Maa ei ole ideaalne sfäär, vaid natuke lapik, mis tähendab, et ekvaatori suurringjoon on veidi pikem kui meridiaani suurringjoon, mis läbib pooluseid. Kuu ja Päike asuvad väljaspool Maa ekvaatoritasandit, mistõttu nende gravitatsiooniline mõju pooluste kohalt
mikroelemente (mangaan, vask, koobalt), vitamiine (C, B1, B2, B3, B6, A, K), aroomiaineid, värvaineid, orgaanilisi happeid, fütontsiide (ravitoimelisi aineid), aminohappeid, fermente ja hormoone. Vett sisaldab mesi keskmiselt 20%. Mee liigid. Botaanilise päritolu järgi liigitatakse õie- (üheliigiline pärnaõie-, ristiku-, kanarbikumesi või eriliigiline), lehe- või segameeks (õie- ja lehemee segu). Käitlemisviisi järgi liigitatakse vurri-, pressitud, nõrgunud, kärje- ja kärjetükkidega meeks (kärjetükke sisaldav mesi). Meesegud on mesilasema toitepiimaga mesi (tugev antibiootiline toime, alandab vere kolesteroolisisaldust, tõstab söögiisu, soodustab ainevahetust), jahvatatud õietolmuga mesi (tugevdab vereringesüsteemi, vähendab vere hüübimist), mesi sarapuupähklite ja 47 rosinatega, suir mesilasperre kogutud õietolmust valmistatud valgurohke sööda varu. 11.3
lina. Tavanditoiduks olid oa- või hernesupp ja seajalad, paljudes piirkondades karask, hilisemal ajal pannkoogid, veel hilisemal ajal, 20. sajandi esimesel poolel, levis vahukoorega kakukeste vastlakuklite komme. Lõuna-Eestis on vastlapäeva ka pudrupäevaks nimetatud. Soolaubade kohta öeldakse tavanditoite pakkuvates lasteasutustes, et lapsed on pettunud, kuna need pole sokolaadist. Nööbist valmistatud vurriga aga lepitakse hästi, seda on ka hõlpsam valmistada kui seajalakondist vurri. Sageli kuulub vurritõmbamise võistlus vastlapäeva tähistusse ka täiskasvanute seas. Vanasti oli enamik talviseid kodutöid sel päeval lausa keelatud, kuid soovitav oli juukseid lõigata ja sageli kammida, et need oleksid läikivad. Päeval tehti vastlasõitu, käidi ka külas, õhtu veedeti üheskoos tantsu lüües. Lääne-Euroopas märksa varem kui meil levinud karnevalikomme sai Eestis 19. sajandi lõpul seltsitegevuse hoogustudes populaarseks ning püsib stiilipidude kõrval
Vastlapäeval me sõidame hobu- sega ja mängime vurriga. Pärast sööme hernesuppi, joome sooja teed ja sööme vastla- kukleid. Vastlapäev on tore päev. · Jutustades osutab õpetaja laste tegevustele pildil. · Jutustust korrates rõhutab õpetaja traditsioonilisi vastlatoite. Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult: Vastlapäev. Me kelgutame. Me sõidame hobusega. Me joome teed. Me sööme hernesuppi. Me oleme rõõm- sad. Me keerutame vurri jne. · Lapsed leiavad pildilt tegevused ja vastlatoidud, mida õpetaja nimetab: Me kelgu- tame ...; Me sööme suppi...; See on vurr. See on hobune jne. · Lapsed vastavad õpetaja abiga küsimustele: Mis päev täna on? Mida me teeme vastlapäeval? Mida me sööme vastlapäeval? Käeline tegevus · Laps värvib pildi. · Laps valmistab nööpidest ja nöörist vastlavurri ja õpib vurriga mängima. · Laps lõikab paberist välja lumehelbed. Mäng
annaabi.ee 
